Riigivastutus (0)

1.   Defineerige   Eesti   õiguskorra   alusel   mõiste   „riigivastutusõigus”   ning   selgitage,   mis   on   Eesti
riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis
Riigivastutusõigus  on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes
avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste
kaitse   ja   taastamise   ning   tekitatud   kahju   hüvitamise   alused   ja   korra.   (RVastS   §   1   lg   1   ja   lg   2).
Riigivastutusõiguse   eesmärkideks   on   õiguste   kaitse,   õiguste   taastamine   ja   kahju   hüvitamine.
Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust.  Riigivastutus  kõige   laiemas  tähenduses   on   vastutus  avaliku   võimu   teostamisel  tekkinud
ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid
üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik.  Riigivastutus  laiemas  tähenduses   on  riigi   ja   teiste   avaliku   võimu   kandjate  hüvitis   avalik-
õiguslikult   põhjustatud   kahju   korral,  sõltumata   sellest   kas   toiming   oli   õiguspärane   või
õigusvastane. Riigi või a-õ jur isiku poolt a-õ suhtes avaliku võimu volitustega tekitatud kahju
hüvitamine. Subjekt on a-õ jur isik. Nt kodaniku arreteerimine. Peab vaatama, kas kahju tekitaja
täitis avaliku võimu ülesandeid või mitte.  Riigivastutus kitsamas tähenduses on ainult riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik-
õiguslikult ja õigusvastaselt põhjustatud kahju korral.  Riigivastutus kõige kitsamas tähenduses on vastutus RVastS-e alusel. Riigivastutuse seaduse eesmärgid: 
1) kaitsta üksikisikuid riigi õigusvastase käitumise eest; 
2) heastada isikule tekitatud kahju, kui seda ei olnud võimalik ära hoida muude õiguskaitsevahenditega; 
3) välistada isikutele piiramatu kahju hüvitamise võimalus; 
4) tagada avaliku võimu teostamisest tulenevate riskide proportsionaalne jaotus; 
5) toimida ennetavalt. 2. Mille poolest erineb PS §-s 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigus teistest põhiõigustest? Liis
PS § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja
materiaalse  (varalise)  kahju   hüvitamisele.  Eriliseks   teeb   fakt,   et   tegemist   on   seadusereservatsioonita
põhiõigusnormiga, mis annab õiguse kahju hüvitamisele. 
Tegemist ei ole tõrjeõigusega, mis keelaks kahju tekitamise, vaid sekundaarnõudega, mis on rakendatav
juhul, kui kahju põhjustav tegu on juba tehtud. Hüvitispõhiõiguse adressaat on riik, mitte kahju tekitajad –
avaliku võimu kandjate vastutus enda tegevusega kaasnenud õigusrikkumiste, sh sellega põhjustatud kahju
eest.
Vahetu tuginemine §-le 25 on selle abstraktsuse tõttu problemaatiline. § 25 ei sätesta piisava selgusega,
millal   on  tegu  kahjuga,   millal   on  kahju  vastutava   isiku   poolt   tekitatud  (põhjuslik   seos)   ning   milline
(rahaline või naturaalne) ja kui suur peab olema hüvitis. Need küsimused peab vältimatult lahendama
seadusandja. Kui muul alusel ei saa nõuda, siis § 25 kohaldub otse, mitte nagu teised põhiõigused.
Kui eksisteerib kahju hüvitamist reguleeriv seadus, tuleb hüvitis välja mõista seaduse, mitte § 25 alusel.
Ilma kahju hüvitamist välistavat või piiravat seadust PS-vastaseks tunnistamata ei ole nõuet vahetult § 25
alusel võimalik esitada. 3. Selgitage Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju Eesti riigivastutusõigusele. Liis
EIÕK mõju avaldub eelkõige läbi kahe artikli – artikli 5 ja artikli 41 kaudu.  Artikli 5 lg 5  kohaselt on
igaühel,   kes   on   osutunud   artikliga   5   vastuolus   oleva   vahistamise   või   kinnipidamise   ohvriks,  õigus


kompensatsioonile. See norm  annab õigustatud isikule nõudeõiguse riigi vastu ning seda tuleb käsitada
siseriikliku riigivastutusõiguse nõudealusena.  Kui siseriiklik õigus hüvitise maksmise võimalust ette ei
näe, on isikul võimalik esitada pärast siseriiklike ÕKV-te ammendumist kaebus EIK-le, kes võib määrata
konventsiooni artikli 5 lg 5 rikkumise eest kompensatsiooni artikli 41 alusel.
Artikkel 41 näeb ette, et kui inimõiguste kohus leiab, et konventsiooni või selle protokolle on rikutud ja
siseriiklik õigus lubab ainult osalist hüvitist, võib kohus vajadusel määrata kahjustatud isikule õiglase
hüvitise. Artiklit 41 kohaldab inimõiguste kohus osalusriigi suhtes ning selle normi rakendamisel ei oma
tähendust, kas rikkumise pani toime seadusandja, täitevvõim või kohus. Kohus võib rikkumise toime
pannud riigilt mõista kahjustatud isiku kasuks välja rahalise hüvitise või lugeda rikkumise heastatuks
kohtuotsuses rikkumise tuvastamisega. Hüvitamisele võib kuuluda varaline ja mittevaraline kahju, samuti
isikul tekkinud menetluskulud. Kohtumenetluse tõhususe tagamiseks võib kohus mõista kahjustatud isiku
kasuks hüvitise välja ka siis, kui siseriiklikus õiguses on kahju hüvitamise mehhanismid olemas.
Õiguse   tõhusale   ÕKV-le   näeb   ette   ka   EIÕK   artikkel   13.   Tõhusa   õiguskaitsesüsteemi   tagamine   on
ennekõike konventsiooniga liitunud riikide ülesandeks ning artikli 13 ülesandeks on anda üksnes tõhusa
õiguskaitse   täiendav   garantii.   EIK   praktika   kohaselt  peab   liikmesriik   tagama,   et   siseriiklikud   ÕKV-d
oleksid   tõhusad   nii   õiguslikult   kui   ka   faktiliselt   ning   et   ÕKV-i   rakendamise   tulemusel   tehtaks   otsus
kaebuse kohta ning määrataks võimaliku tuvastatud rikkumise korral piisav hüvitis. See on eriti aktuaalne
kohtuasjades, mille esemeks on põhjendamatult kaua kestev kohtumenetlus. 4. Mille poolest erineb esmaste ÕKV-te kasutamise kohustus kannatanupoolsest kahju ärahoidmise
kohustusest? Liis
Kannatanupoolne kahju ärahoidmise kohustus kujutab endast kannatanu  aktiivset tegutsemist, et mitte
lasta endale õigusvastaselt kahju tekitada.
Esmaste   ÕKV-te   kasutamise   kohustus   hõlmab  nõudeid,   mille   eesmärgiks   on   ära   hoida   kahju,   kahju
kõrvaldada või püüelda väikseima võimaliku kahju poole. RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb esmaste ÕKV-te
kasutamise   põhimõte,   mille   kohaselt   võib   kahju   hüvitamine   olla   välistatud,   kui   kannatanu   on   jätnud
kasutamata  esmase  kohustusliku ÕKV-i,   millega   ta   oleks  saanud  vältida   kahju  tekkimist.  Kui   nõuete
kasutamine poleks kahju kõrvaldanud, siis saab ikkagi hüvitist. Ehk ei eelda alati aktiivset tegutsemist. 5. Määratle RVS-e, kohtupraktika alusel esmaste ÕKV-te kasutamise kohustuse kohaldamisala. Liis
Primaarnõuded aitavad vältida kahju tekkimist või selle suurenemist. Need on suunatud kahju põhjustava
avaliku   võimu   kandja   õigusvastase   tegevuse   või   tegevusetuse   tõrjumisele.  Järgitakse   kannatanu   enda
hoolsuskohustust,   et   kannatanul   ei   ole   õigust   nõuda   kahju   hüvitamist   ulatuses,   milles   ta   on   jätnud
kasutamata võimaluse kõrvaldada kahju esmaste ÕKV-de abil. Seega peab kannatanu võimaluse korral
püüdma ära hoida kahju tekkimist.
Esmased ÕKV-d annavad kannatanutele rohkem vahendeid oma õiguste kaitseks, teiselt poolt aitab vältida
olukorda, kus riigil tekiks kohustus maksta kannatanule rahalisi hüvitisi iga asja eest.
RVastS § 7 lg 1 sätestab, et kannatanu võib nõuda kahju hüvitamist üksnes siis, kui kahju on tekitatud
avaliku   võimu   kandja   õigusvastase   tegevusega,   kahju   ei   olnud   võimalik   vältida   ega   ole   võimalik
kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
Esmaste ÕKV-te kasutamata jätmine ei ole alati kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. Kohtupraktikast
on välja kujunenud asjaolud, mille esinemisel ei saa isikule esmaste ÕKV-te kasutamata jätmist ette heita:
Esmase ÕKV-i kasutamine ei oleks kahju tekkimist vältinud. Nt kui haldusakti tühistamine ei kõrvaldaks kahju
tekkimist. Sel juhul ei lange kahju hüvitamise nõue ära, kui haldusakti pole vaidlustatud.  


Esmase ÕKV-i kasutamise vajalikkus ei olnud kannatanu jaoks reaalselt võimalik või arusaadav.
Esmase   ÕKV-i  kasutamata   jätmiseks oli  mõjuv  põhjus.  Mõjuvaks põhjuseks kohtupraktikas on peetud nt
kaebaja viibimist haiguse tõttu hooldekodus.
Esmaste ÕKV-te kasutamine välistab lõputute kahju hüvitamise nõuete esitamise riigi vastu ja tagab selle,
et isikud lahendavad oma probleemid kohalikul/madalamal ja efektiivsemal tasandil enne kui hakkavad
riigilt raha nõudma. 6.  Selgitage  RvastS-e  ja kohtupraktika alusel,  millised õigusabinõud on kehtiva  õiguse  kohaselt
kohustuslikeks esmasteks ÕKV-teks. ANNIKA
Õpik   lk   15:   Esmased   ÕKV-d   on   nõuded,   mis   on   suunatud   õigusvastasest   teost   hoidumisele,   selle
lõpetamisele või muul moel õigusvastase haldusakti või toimingu kõrvaldamisele.
RK 3-3-1-85-09: Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 on nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude
tekkimise eelduseks RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nõuete ehk esmaste ÕKV-te kasutamine, mille
eesmärgiks   on   kahju   vältimine   ja   vähendamine.   Esmasteks   ÕKV-teks   on   haldusakti   kehtetuks
tunnistamise nõue (RVastS § 3), jätkuva toimingu lõpetamise nõue (RVastS § 4) ning haldusakti andmise
või toimingu sooritamise nõue (RVastS § 6).
RK 3-3-1-88-13: RVastS § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda  haldusakti kehtetuks tunnistamist  üksnes
selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
RK 3-3-1-31-15: RVastS § 4 lg 1 kohaselt võib isik nõuda  toimingu lõpetamist, kui see on võimalik
ülemääraste kuludeta.
RK 3-4-1-60-14: HKMS § 45 lg 1 ja RVastS § 5 lg 1 järgi võib  tulevikus antava haldusakti peale
esitada hoidumise nõude juhul, kui on põhjust arvata, et haldusorgan annab haldusakti, mis rikub isiku
õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel.
RK 3-3-1-84-11: RVastS § 5 lg 1 on lähedane HKMS § 45 lg-le 1, kuid viimati nimetatud sättest siiski
erineva reguleerimisesemega ja osaliselt erineva sisuga. RVastS § 5 lg 1 ei sätestata, et isikul peab olema
põhjust arvata, et tema õigusi rikkuv haldusakt antakse või toiming sooritatakse.
RK   3-3-1-97-16:  RVastS   §   6   lg   1   sätestab,   et   isik   võib   nõuda  haldusakti   andmist   või   toimingu
sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see
puudutab isiku õigusi.   (Õpik lk 14:)  Kohustamisnõudega on tegu siis, kui isik taotleb, et avaliku võimu kandja täidaks õigusaktidest tuleneva kohustuse. 7. Selgitage esmaste ÕKV-te kasutamise kohustuse rakendamise põhimõtteid. ANNIKA
RK   3-3-1-85-09:   RVastS   §-des   3,   4   ja   6   sätestatud   nõudeid   saab   esitada   üksnes   haldustegevuses,
kohtueelses   kriminaalmenetluses   on   nende   esitamine   võimatu.   Olukorras,   kus   isik   ei   ole   kasutanud esmaseid   ÕKV-sid,   puudub   tal   RVastS   §   7   lg   1   järgi   õigus   nõuda   kahju   hüvitamist.   See   on
riigivastutusõiguses vastutuse koosseisuliseks elemendiks.
RK 3-3-1-16-16: Esmaste ÕKV-te kasutamata jätmine ei ole kahjunõude esitajale ette heidetav juhul, kui
nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud.
Eesmärgiks ei ole perspektiivitute taotluste esitamiseks kohustamine.
Kaebaja talus oma õiguste väidetavat rikkumist rohkem kui 8 kuud. Isegi kui möönda, et oma õiguste rikkumise
teadvustamiseks ja kohase ÕKV-i leidmiseks ning kasutamiseks võib kuluda mingisugune mõistlik aeg, on ilmselge,
et see aeg ei saa kesta 8 kuud. Arvestades kinnipidamistingimuste talumise aja kestust, on ilmne, et selle aja jooksul
oleks õiguskaitsemenetlus vähemalt mingis etapis jõudnud tulemuseni.
RK 3-3-1-18-12: Kahjunõue võib olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju
tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud


ning   kahju   ärahoidmise,   kõrvaldamise   või   vähendamise   võimalikkus   pidi   olema   kannatanu   jaoks
arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid.
Olukorras, kus ÕKV-i olemasolu võis olla isiku jaoks ebaselge või selle kasutamise vajalikkus raskesti
ettenähtav, võib olla põhjendatud kahju hüvitise vähendamine. 8. Kes hüvitab kannatanule avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju, kui kahju on tekitanud: a)
politseinik; b) linnavalitsus omandireformi asjas antud korraldusega; c) aktsiaselts, kellele riik on
andnud riikliku ülesande iseseisvaks täitmiseks? Selgitage, kas ja millistel tingimustel on üldkorrast
erandite tegemine lubatud. ANNIKA
RvastS § 12. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik
 (1) Kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati.
Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt  haldusakti
andmata või toimingu sooritamata.
 (2) Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud
füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu,
üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei
sätesta teisiti.
 (3) Füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik,
kohaliku   omavalitsuse   üksus   või   muu   avalik-õiguslik   juriidiline   isik,   kes   andis   füüsilisele   või   eraõiguslikule
juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti.
a) Politseiniku puhul riik, kuna PPA on avaliku võimu kandja organ (§ 12 lg 2).
b) Linnavalitsuse puhul vastutab linn, kuna linnavalitsus on avaliku võimu kandja organ (§ 12 lg 2).
c) AS-i puhul vastutab riik (§ 12 lg 3).
ERANDID:
Üks ametnik ei saa teise ametniku vastu nõuet esitada, tuleb esitada linna/riigi vastu.
§ 13 lg 3 järgi vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest,
kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult
järgides.
Kui ametnik tekitas kahju eraõiguslikus suhtes, siis ei vastuta riik (politsei näide). 9. Millistel tingimustel on lubatav, et riik ei vastuta tema ülesandeid täitva füüsilisest isikust avaliku
võimu kandja poolt tekitatud kahju eest? ANNIKA
RK 3-1-1-105-10: Vastutus tekitatud kahju eest läheb RVastS § 12 lg 2 järgi avaliku võimu kandjale üle
üksnes tingimusel, et avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik tekitas kahju seoses enda
kohustuste hulka kuuluvate funktsioonide täitmisega. Kui kahju tekitati avaliku võimu kandja ülesandeid
täitnud   füüsilise   isiku   süü   läbi   seoses   tema   ameti-   või   töökohustuste   täitmisega,   ei   välista   vastutuse
üleminekut RVastS § 12 lg 2 alusel asjaolu, et kahjustav tegevus oli vastuolus avaliku võimu kandja
eesmärkide ja huvidega.  Teenistushuvide vastane käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks
väljaspool   töökohustusi.  See,   millal   on   kahju   tekitanud   käitumise   seos   töö-   või   teenistuskohustuste
täitmisega piisav RVastS § 12 lg-s 2 ette nähtud vastutuse ülemineku tekkimiseks, on fakti küsimus.
Määrav   on   seejuures   asjaolu,   kas   kahju   tekitanud   isiku   ametiülesannetel   oli   kahju   tekitamise
mehhanismis keskne (näiteks kahju tekitamist ainuvõimaldav) roll või oli ametiülesannete täitmine
kahju tekitamise aspektist kõrvalise tähendusega. RVastS § 12 lg 2 kohaldamine on välistatud, kui
seos   kahju   põhjustamise   ja   ametitegevuse   vahel   on   pelgalt   juhuslikku   laadi.  Teatud   juhtudel   on
vastutuse üleminek avaliku võimu kandjale võimalik ka juhul, kui viimase ülesandeid täitnud isik kasutas


oma töö- või teenistusülesannetest tulenevaid volitusi üksnes isiklike eesmärkide saavutamiseks. Ning
lõpuks ei välista avaliku võimu kandja vastutust iseenesest seegi, kui tema ülesandeid täitnud füüsiline isik
ületas kahju tekitades teatud määral oma volitusi. Siinkohal on otsustav asjaolu, et ilma avaliku võimu
kandja   antud   pädevuseta   puuduks   ametnikul   (töötajal)   võimalus   oma   võimu   kasutades   kahju
tekitada.  Usaldusväärsete töötajate valik ja organisatsiooni sisemine korraldamine on  avaliku võimu
kandja  pädevuses,   mistõttu   tal   lasub   kolmandate   isikute   suhtes   teatud   piirides   ka  riisiko,   et   töötaja
kuritarvitab oma volitusi. Olukorras, kus üksikisik on jäetud avaliku võimu kandja ülesandeid täitva
füüsilise isiku võimalike kuritarvituste meelevalda, oleks ebaõiglane panna talle kahju tekitanud
isiku maksevõimetuse riski.
Õpik lk 19: erandid a-õ isiku vastutusest on lubatud vaid siis, kui kannatanu õiguste kaitse seeläbi ei
kannata.
Õpik lk 20:  RVastS  §  12 lõige   3 näeb ette   võimaluse,   et   seaduses sätestatud  juhtudel   ei   pruugi  riik
eraõiguslikust   isikust   avaliku   võimu   kandja   (notar,   kohtutäitur,  vandetõlk)   poolt   tekitatud   kahju   eest
vastutada. 10. Millistel juhtudel ning millise kahju hüvitamist võib RVastS-e alusel nõuda III isik? ANNIKA
RvastS § 10. Kahju hüvitamine kolmandatele isikutele
  (1) Surma põhjustamisel, kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel on kolmandal isikul õigus nõuda
sellega seoses kantud kulutuste, äralangenud ülalpidamise ja mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud
alustel.
 (2) Äralangenud ülalpidamise hüvitamist ei saa nõuda ulatuses, milles kolmandal isikul tekkis surma põhjustamisest
tulenevalt õigus saada toitjakaotuspensioni. /.../
Juhtudeks on surma põhjustamine (VÕS § 129 lg-d 1-6), kehavigastus või tervisekahjustus (VÕS ei näe
ette). Kahjuna saab nõuda nii rahalist (kulutused, nt matus jne, ülalpidamine) kui mittevaralist (VÕS § 134
lg 3) kahju hüvitist. 11. Analüüsige, kas kahju hüvitamise nõuet peaks saama riigivastutusõiguses loovutada. MARI
3-3-1-77-07 p-d 9 ja 10: selleks, et kahju hüvitamise nõuet loovutada riigi vastu ühelt isikult teisele, peab
nõude loovutaja ja nõude omandaja vahel olema nõude loovutamise leping, kus üks isik loovutab teisele
isikule kahju hüvitamise nõude riigi vastu. 
HKMS § 152 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebuse esitaja või üksikisiku, kelle vastu kaebus
on esitatud, surma korral, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust (VÕS § 134 lg 3), samuti jur
isiku lõppemisel. Selle normi kohaselt saab nõue minna jur isiku lõppemisel üle tema õigusjärglasele. 
RVastS-e normid kahju hüvitamise nõude loovutamist ei reguleeri. Nii haldus- kui ka ringkonnakohus, kes
ei   pidanud  kahju  hüvitamist   riigivastutusõiguses  võimalikuks,   rõhutasid  ka   seda,   et   RVastS  §  7  lg  1
võimaldab   kahju   hüvitamist   nõuda   üksnes   isikul,   kelle   õigusi   on   rikutud.   Ringkk   leidis,   et   avalik-
õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud
ning analoogia kohaldamine tsiviilõigusega ei ole põhjendatud (3-3-1-77-07, p-d 3 ja 5).
Kahju   hüvitamise   nõude   loovutamise   piiramist   võib   riigivastutusõiguses   õigustada   näiteks   eesmärk
kasutada   riigieelarve   vahendeid   otstarbekalt   ja   säästlikult.   Samas   võivad   erandlikel   juhtudel   isiku
põhiõigused kaaluda üles riigi eesmärgi hüvitada kahju üksnes kannatanule, nt kui kannatanul puudub
ravikindlustus või rahalised vahendid hooldaja palkamiseks ning reaalsed võimalused oma õigusi kohtus
kaitsta, võib nõudeõiguse loovutamine olla isiku tervise kaitseks ja inimväärikuse tagamiseks vajalik. 


12. Millised on õigusvastase haldustegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude eeldused?
MARI 
Õigusvastase haldustegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud RVastS §
7 lg-s 1. Selle sätte järgi peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:   Haldusül-d   täitva   avaliku   võimu   kandja   õigusvastane   tegu   avalik-õiguslikus   suhtes   -   avaliku
võimu kandja tekitas kahju avalik-õiguslikus suhtes;   isiku subjektiivse õiguse rikkumine - isiku subjektiivse õiguse rikkumine tuleb tuvastada mitte
riigivastutusnormide, vaid muude materiaalõiguse normide alusel;  kahju   tekitamine   -   hüvitamisele   kuulub   üksnes   selline   kahju,   mille   ärahoidmine   oli   normi
eesmärgiks;  põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel - VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt kuulub
kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui asjaolu, millel isiku vastutus põhineb, on kahju tekkimisega
sellises   seoses,   et   tekkinud   kahju   on   selle   asjaolu   tagajärg.   Riigivastutusõiguses   on   selliseks
asjaoluks avaliku võimu kandja õigusvastane tegu isiku subjektiivseid õigusi rikkuvas ulatuses;   esmaste   ÕKV-te   ammendatus   -   piisab   mistahes   kohase   ÕKV  kasutamisest,   aga   need   ÕKV-d
peavad olema suunatud kahju põhjustava avaliku võimu õigusvastase tegevuse või tegevusetuse
tõrjumisele.  13.   Millist   tähendust   omab   õiguserikkumise   piisav   raskus   avalik-õiguslikus   suhtes   tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamisel? MARI 
RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega.
Seega tuleks võtta õigusrikkumise raskust arvesse hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Tõendama peab
rikkumise, isikuõiguste (nt vabaduse, kehalise puutumatuse, tervise, au) puhul ei pea tõendama valu või
kannatatuste  tekkimist,   seda   eeldatakse.   Vaid siis, kui õiguste rikkumine on sedavõrd väheoluline, et vastutust võib piirata nullini, saab jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata.  14. Millist tähendust omab riigivastutusõiguses „rikutud normi kaitse-eesmärgi teooria“? MARI 
Normi   kaitse   eesmärgi   teooria   järgi   ei   kuulu   õiguslikus   mõttes   hüvitamisele   kõik   kahju,   mis   on
õigusvastase teoga põhjuslikus seoses.  Hüvitamisele kuulub ainult selline kahju, mille ärahoidmine oli
normi eesmärgiks. See teooria tuleneb VÕS § 127 lg-st 2, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju,
mille ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks. Kui õigusnormil ei olnud eesmärki isikut
sellist liiki kahju eest kaitsta, siis langeb hüvitusnõue ära. Antud põhimõtte rakendumine tuleneb RVastS §
7 lg-st 4, mis sätestab, et riigivastutuses rakendatakse osaliselt ka eraõiguse põhimõtteid.
Kahju     ärahoidmine     ei     pea olema normi ainus eesmärk või otsene eesmärk, tuleks arvestada ka põhjuslikku seost, kas kahju tekkis just selle normi rikkumise ja tehtud teo tagajärjel. Kuigi kahju ei pea olema rikutud
kohustuse vahetu tagajärg, ei tohiks kahju tekkimine olla ka teoga liiga kauges seoses, nende vahel peab
olema põhjuslik seos. 15. Milliste põhjusliku seose tuvastamise erisustega tuleb arvestada haldusorgani kaalutlusõiguse
korral? MARI 
Põhjusliku seose tuvastamiseks kaalutlusõiguse (kaalutlusvea) korral tuleb tuvastada, kas kahju/negatiivne
tagajärg oleks tekkinud ka teistsuguse kaalutlusotsuse korral. Kui negatiivne tagajärg oleks tekkinud igal
võimalikul kaalutlusotsuse variandil, ei saa väita et tagajärg ja kaalutlusviga oleksid põhjuslikus seoses.
Kui aga eksisteerib kaalutlusotsuseid, mille korral negatiivset tagajärge poleks saabunud, on kaalutlusvea


ja   tagajärje   vahel   põhjuslik   seos.  Kui   uuesti   otsustamisel   annaks   ikka   samasuguse   haldusakti,   siis   ta   saab
hilisemas vaidluses tugineda sellele, et oleks nii teinud. Aga siis peab tõendama.
 
3-3-1-77-04: Haldusorgan on kaalutlusõiguse raames kohustatud otsustama eesmärgipäraselt ja mõõdukalt. Seetõttu
on haldusorgan kohustatud veenma adressaate, teisi menetlusosalisi ja kohut kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse
õigsuses (p 13).
Eeskätt   haldusorgan   peab   tõendama,   et   ka   kaalutlusvea   puudumise   korral   oleksid   isiku   jaoks   kaasnenud   sama
koormavad tagajärjed (p 16).  Kui haldusorgan ei ole seda tõendanud või seda ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks
teha, ei anna pelgalt oletus kahju tekkimise võimalikkuse kohta alust kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks
(p 18). Haldusakti põhjendamise kohustuse rikkumine ei ole iseenesest üldjuhul põhjuslikus seoses kahjuga (p 12).
Kas kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga tekitatud kahju on võimalik hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud
õigusvastase haldusakti andmisele ning sellisel juhul on tõendamiskoormus haldusorganil? Jah. 16.   Selgitage,   millised   on   õigusvastaste   tagajärgede   kõrvaldamise   nõude   eeldused   vastavalt   RK
halduskolleegiumi praktikale?
RVastS § 11 kohaselt võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või
vastavas  osas muudetud  haldusakti  või  toimingu õigusvastaste  tagajärgede  kõrvaldamist.  Samuti  võib
avaliku   võimu   kandja   sõltumata   kannatanu   tahtest   kõrvaldada   õigusvastased   tagajärjed,   kui   rahaline
hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda
rahalist hüvitist.
Õpik lk 76: Eeldused: 1) haldusorgani a-õ tegu: tühistatud või tagasiulatuvalt muudetud haldusakt või õigusvastane toiming – tegemist peab olema täidetud haldusaktiga, sest vaid sellele on faktilised tagajärjed; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine;
3) püsiv õigusvastane tagajärg – kui on ära langenud või seadustatud, puudub õigusvastane tj;
4) põhjuslik seos haldusorgani teo ja õigusvastase tagajärje vahel;
5) õiguspärase   olukorra   taastamise   võimalikkus   ja   vastuvõetavus   –   nii   õiguslikult   kui   faktiliselt võimalik. Ehkki § 11 paikneb RVastS III peatükis „Kahju hüvitamine“ ja kasutab väljendit „hüvitamise asemel“, ei
ole varalise või mittevaralise kahju tekkimine RVastS § 8 ja 9 mõttes tagajärgede kõrvaldamise nõude
eelduseks.
Nõue langeb ära kui:
1) kõrvaldamiseks puudub õiguslik alus (v.a ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude puhul),
2) kõrvaldamine pole võimalik,
3) kõrvaldamise kulud ületaksid oluliselt rahalist hüvitist,
4) kõrvaldamine oleks kannatanule vastuvõetamatu,
5) kannatanu on osaliselt kahju tekkimises süüdi: siis ei kõrvaldata õigusvastaseid tagajärgi, kuid ta saab nõuda riigilt
rahalist hüvitist kahju hüvitamise nõude alusel selles osas, milles on kahju tekkimises süüdi avaliku võimu kandja,
6) kahju tekkimist poleks olnud võimalik vältida ka siis, kui haldusorgan oleks tegutsenud vajaliku hoolsusega.
Siiski   ei   saa   isik   nõuda,   et   kohus   kohustaks   avaliku   võimu   kandjat   lükkama   ümber   tema   poolt   avaldatud
põhjendamatult   halvustavat   väärtushinnangut.   Faktiväite   korral   saab   nõuda   alternatiivnõudena   andmete
ümberlükkamise ja andmete parandamise nõuet kahju hüvitamise nõude kõrval (3-3-1-44-06 p 13).   17.   Mille   poolest   erineb   haldustegevuse   vastu   suunatud   õigusvastaste   tagajärgede   kõrvaldamise
nõue õigusvastase haldustegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõudest?
RVastS   järgi   on   õigusvastaste   tagajärgede   kõrvaldamine   primaarne   kahju   hüvitamise   ees.   Kahju
hüvitamise   ja   õigusvastaste   tagajärgede   kõrvaldamise   nõuded   erinevad   üksteisest   eesmärkide   ja
tagajärgede poolest.
Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue: üritab taastada õiguste rikkumisele eelnenud olukorda.
Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude esitanu soovib, et avalik võim taastaks võimalikult suures


ulatuses   õigusliku  olukorra,   milles   isik   oleks   ilma   avaliku  võimu   õigusvastase   tegevuseta.   Pigem  on
tegemist   kahju   heastamise,   kui   hüvitamisega.   Tagajärgede   kõrvaldamise   õiguslikud   ja   faktilised
muudatused võivad mõjutada ka III isikuid ja üldsust (nt õigusvastase ehitusloaga ehitatud maja lammutamine).
Kahju   hüvitamise   nõue:  üritab  hüvitada  kahju   tekkimist,   aga   ei   suuda   üldiselt   taastada   õiguste
rikkumisele   eelnenud   olukorda.   Kahju   hüvitamise   nõude   esitanud   isik  aktsepteerib  seda   õiguslikku
positsiooni,   millesse   avalik  võim  on  teda   oma   õigusvastase   tegevuse   tagajärjel   asetanud.   Hüvitamine
mõjutab üksnes taotluse esitajat. 18. Mille poolest erineb ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue teistest õigusvastaste tagajärgede
kõrvaldamise nõude juhtudest?
Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõuded on ebaõigete andmete ümberlükkamine, kahju hüvitamine
natuuras ja õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine iseseisva nõudena.
Õpik   lk   84:   Erinevalt   ebaõigete   andmete   ümberlükkamise   nõudest   ei   ole   kohtul   võimalik   alati   teha
konkreetset   ettekirjutust,   kuidas   avaliku   võimu   kandja   peab   õigusvastased   tagajärjed   kõrvaldama.
Ennekõike   tuleb   arvestada   haldusorgani   kaalutlusõigusega   ja   teiste   haldusmenetluse   läbiviimist
reguleerivate normidega. Nõue tuleb täita sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest.
Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on suunatud ainult ebaõigete andmete ümberlükkamisele, mistõttu ei pea
selle   nõude   esitamiseks   olema   tühistatud   või   tagasiulatuvalt   muudetud   ning   täidetud   haldusakti   või   sooritatud
toimingut,   lisaks   saab   ainult   sellele   kohaldada   VÕSi.   Teised   nõuded   on   välistatud   siis,   kui   tagajärgede
kõrvaldamiseks puudub õiguslik alus, ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda ka õigusliku aluse puudumisel. 19. Kas isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus läbi viidud ebamõistlikult pika aja jooksul, saab
nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist? Kui jah, siis millist isiku subjektiivset õigust
on rikutud ning millisel õiguslikul alusel saab kahjunõude esitada?
Mittevaralise kahju hüvitamine:  Rikutud on isiku subjektiivset õigust mõistlikule menetlusajale, mis
tuleneb   KrMS-st   ja   EIÕK-st.   Kannatanu   peab   tõendama,   mis   asjaoludel   on   talle   mittevaraline   kahju
tekitatud.  Süüteomenetluse   ebamõistliku   pikkuse   puhul   eeldatakse   SKHS   alusel   mittevaralise   kahju
tekkimist.  Üldjuhul   on   mittevaralise   kahju   täpne   ulatus   subjektiivne   ja   sõltub   konkreetsest   isikust   ja
juhtumi asjaoludest, aga ebamõistliku menetlusaja korral on mittevaralise kahju hüvitis iga viivitatud aasta
eest nõude esitamise kuule eelnenud keskmine brutokuupalk.
Nõude esitamise alused:
Kriminaalmenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisel kohaldatakse SKHS-i, kui SKHS veel sel
ajal ei kehtinud, kohaldatakse seda tagasiulatuvalt. Nõue SKHS alusel tuleb esitada rikkunud organile (nt
prokuratuurile), v.a siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse juba ise menetlusse võtnud.
SKHS § 5: kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1
punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati (muuhulgas) ebamõistliku
menetlusajaga.
SKHS § 7: kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus
nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule
kahju tekitati.
NB! Isikul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist, kui ebamõistlik menetlusaeg oli tingitud kahju kandnud
isikust või tema kaitsjast. 20.   Millised   eeldused   peavad   olema   täidetud   õiguspärase   haldustegevusega   tekitatud   kahju
hüvitamise   nõude   rahuldamiseks?   Mille   poolest   erinevad   need   eeldused   õiguspärase
kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldustest?


Õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahju:  RVastS § 16 lg 1 järgi võib isik nõuda õiguspärase,
kuid   tema   põhiõigusi   või   -vabadusi   erakordselt   piirava   haldusakti   või   halduse   toiminguga   tekitatud
varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Nõude eeldusteks on:
1) õiguspärane haldusakt või toiming,
2) varalise kahju tekkimine – mitte täielik hüvitis, vaid kompensatsioon õiglases ulatuses, kuna isiku
subjektiivseid õigusi pole rikutud,
3) isiku põhiõiguse erakordne piiramine,
4) põhjuslik seos põhiõiguste erakordse piiramise ja kahju vahel.
Hüvitise ulatuse määramisel võetakse arvesse kasu, mida põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku
võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid
olulisi asjaolusid (lg 3). Hüvitist ei saa nõuda ulatuses, milles põhiõiguste piiramise põhjustas isik ise või
see toimus tema huvides, isiku eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega, isikul on hüvitist võimalik
saada mujalt, sealhulgas kindlustuselt, hüvitise maksmise küsimus on reguleeritud muude seadustega (lg
2).
Kriminaalmenetlusega   tekitatud   kahju:  SKHS   §  5  sätestab   õiguspärase   kriminaalmenetluse   käigus
tekitatud kahju hüvitamise eeldused. Erinevalt RVastS §-st 16 on SKHS §-s 5 ammendavalt loetletud
juhtumid, mille korral on isikul õigus kahju hüvitamist nõuda. SKHS § 5 ei nõua, et kahju hüvitamise
eeldustena   oleks  täidetud  nõue,   et   tekkinud   on  varaline   kahju,   mis   on  põhjuslikus  seoses   põhiõigusi
erakordselt piirava tegevusega. Isikul lasub kohustus üksnes mõõdukaid piiranguid taluda. 21. Mille poolest erineb RVastS-s sätestatud kahju hüvitamise üldalustest kahju hüvitamine isikule,
kes taotleb kahju hüvitamist SKHS-i alusel? Liisi ???
RVastS:
Materiaalne pool:
1) Kahju on tekitatud haldusorgani õigusvastase haldusakti või toiminguga.
2) Enne kahju hüvitamise nõudmist tuleb olla kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid.
3) Kahju hüvitamise eeldused on samad igal pool haldusmenetluses kahju tekitamise puhul.
4) Kahju tekitaja vastutab mittevaralise kahju eest vaid süü korral ning varalise kahju eest igal juhul.
5) Kahju tekitaja vastutab RVastS alusel.
Menetluslik pool: Kui isik leiab, et talle on kahju tekitatud, võib taotlusega pöörduda kas kahju tekitanud
haldusorgani   poole   või   vahetult   halduskohtusse.   Erandiks   on   kahju   tekitamine   kohtu   poolt   (nõue
Justiitsministeeriumile).
SKHS:
Materiaalne pool:
1) Kahju on tekitatud kriminaal- või väärteomenetluses kohaldatud sunnivahendiga.
2) Kahju hüvitamise nõude esitamine ei eelda esmaste õiguskaitsevahendite kasutamist.
3) Kahju hüvitamise eeldused on erinevad sõltuvalt süüteomenetluse lõpptulemusest ning sõltuvalt sellest,
kas tegemist on kriminaal- või väärteomenetlusega.
4) Kui isikule on menetluses tekitatud kahju, mis pole süüline, saab ta hüvitist nõuda vaid spetsiifilistel
juhtudel sõltuvalt sellest, millega kahju tekitati. Kui kahju tekitatakse süüliselt, vastutab avaliku võimu
kandja alati.
5) Kahju tekitaja vastutab SKHS alusel (v.a kui kahju tekitab kohus, siis vastutab riik RVastS alusel).
Menetluslik pool: Isik esitab taotluse kahju hüvitamiseks kohtueelses kriminaalmenetluses prokuratuurile
ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale, kohtumenetluse kestel aga maakohtule.


22. Selgitage, miks on seadusandja õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise aluseid piiranud
ning milline on õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise kord. Liisi
Piirangute eesmärk: Õigustloovad aktid puudutavad paljusid isikuid ja on väga abstraktsed, mistõttu ei
pruugi õigustloova akti andjal olla võimalik prognoosida kõiki oma tegevuse mõjusid. Oht õigustloova
aktiga   kellelegi   kahju   tekitada   on   kõrge   ning   võivad   tekkida   lõputud   nõuded   riigi   vastu,   kui   nõude
esitamist   ei   piirata.   Riigi   vastutust   piiratakse   eelkõige   juhtudel,   kui   õigustloova   akti   andjal   on   avar
kaalutlusruum ning võimaliku kahju kindlakstegemine on väga keeruline.
Nõude esitamise kord: õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse
on võimalik esitada kahju tekitanud täitevvõimu vastu kaebusena halduskohtule. Kuivõrd sellise nõude
rahuldamine   eeldab   samas   asjaomase   üldakti   kehtetuks   tunnistamist   või   selle   andmata   jätmise
põhiseadusevastaseks tunnistamist, siis käivitub pärast halduskohtu otsust Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve menetlus. Nõudes tuleb ära märkida hüvitise suurus (v.a mittevaralise kahju puhul) ning nõue
tuleb esitada kahjust teadasaamisest 3 aasta või kahju tekkimisest 10 a jooksul. 23. Selgitage, kuidas on Riigikohtu praktikas sisustatud RVastS § 14 lg-s 1 sisalduvat „rikutud
kohustuse aluseks oleva normi otsekohaldatavuse“ tingimust. Liisi
Norm on otsekohalduv siis, kui ta on selge, täpne ja tingimusteta ning sellele saab õiguste rikkumisel
vahetult   toetuda,   st   selle   alusel   saab   kohtus   midagi   nõuda.   Norm,   mis   annab   vastustajale   ulatusliku
kaalutlusruumi (normi eesmärgi saavutamiseks tuleb teha keerukaid analüüse ja poliitilisi valikuid ning
normi rakendamiseks on määratlemata hulk võimalikke alternatiive), ei ole otsekohaldatav RVastS mõttes.
Pole aga välistatud, et põhiõiguste erakordse piirangu korral võib ka mitteotsekohaldatava normi rikkumine ületada
isiku talumiskohustuse ja seadusandja peab isikule PS §-st 25 tulenevalt tagama kui mitte kogu kahju hüvitamise, siis
vähemalt õiglase hüvitise. 24.   Selgitage,   milles   nähakse   õigusemõistmise   käigus   tekitatud   kahju   hüvitamise   regulatsiooni
(RVastS § 15) peamisi puudusi. MARI
RK on mitmel korral heitnud ette, et RvastS § 15 on liiga piirav ja leidnud, et on vaja kontrollida selle PS-
pärasust. Näiteks tagab EIÕK artikkel 13 tõhusa ÕKV-i riigivõimu ees ka siis, kui väidetavalt on rikutud
artiklit 6, mille kohaselt peab kohtuasja menetlus toimuma mõistliku aja jooksul. EIK on tuvastanud artikli
6 rikkumisi ka Eesti suhtes. Kuigi RvastS § 15 lg 31 annab kahju hüvitamise nõude isikule, kelle suhtes on
EIK otsuse langetanud, siis ei ole selle lõike näol tegemist ÕKV-ga, mis annaks kahju hüvitamise nõude
isikule,   kelle   kohtuasja   ebamõistlikult   pikk   kestus   on   tuvastatud   siseriikliku   kohtumenetluse   käigus.
Kehtiv RVastS ei võimalda õiguste kaitset isikule, kelle kaebust pole EIK rahuldanud ning kes soovib
hüvitist  kohtumenetluse  ülemäärase  kestuse  eest  üksnes  siseriikliku  õiguse  alusel.  Seega  piirab  kahju
hüvitise nõuet.
Küsimus hüvitise suuruse vastavusest õiguste riive ulatusele, ei arvestata üksikjuhtumite asjaolusid, vaid
hüvitis määratakse kõigile isikutele ühtsetel alustel.
RVastS § 15 kohaldamisala ulatus sõltub sellest, kui laialt sisustatakse selles normis nimetatud tegevused.
See   ei   hõlma   mitte   ainult   õigusemõistmist   materiaalses   mõttes,   vaid   ka   õigusemõistmise   tagamiseks
tehtavaid toiminguid. 25. Nimetage RvastS-e alusel esitatava AR nõude eeldused ning tutvustage selle nõude sisu. MARI 
AR nõue on iseseisev riigivastutusnõue. RvastS § 22 lg 1 kohaselt peavad AR nõude esitamiseks olema
täidetud järgmised eeldused:


-    avaliku võimu kandja on saanud isikult avalik-õiguslikus suhtes asja või raha – tuleb anda hinnang asja või raha üleandmise õiguslikule iseloomule ehk üleandmine pidi toimuma avaliku õiguse
normide alusel  (nt eksimuse tõttu valele e avalikule kontole raha ülekandmine tuleb lahendada VÕS
alusel),  § 22 lg 1 kohaldamisalasse kuulub ka asjaga seotud ja mitteseotud õigus; -   asja või raha üleandmiseks puudus õiguslik alus või õiguslik alus on ära langenud – õigusliku aluse olemasolu ei pruugi sõltuda avaliku võimu kandja tegevuse õiguspärasusest või õigusvastasusest
(nt kui haldusakt hoolimata selle väidetavast õigusvastasusest kehtib, püsib ka õiguslik alus). Nõude sisu: isik, kelle arvel on avaliku võimu kandja rikastunud, võib nõuda avalik-õiguslikus suhtes üle
antud asja või raha väljaandmist. Kui tagastamine on võimatu, võib nõuda  hariliku väärtuse hüvitamist
rahas. Lisaks võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt alusetult saadud raha eest intressi 6% aastas ning asja
kasutamisest või asja võõrandamisest saadud kasu üleandmist.
Kui   avaliku  võimu   kandja   on   saanud  asja   või   raha   õigusliku   aluseta,  ei   saa  ta   erinevalt   eraisikutest
tugineda  rikastumise äralangemisele või usalduse  kaitsele, vaid peab tulenevalt riigivõimu teostamisel
kehtivast   seaduslikkuse   põhimõttest   (PS   §   3)   ja   põhiõiguste   kaitse   kohustusest   saadud   asja   või   raha
tagastama. 3-3-1-17-04:
1. HKMS § 254 lg-st 2 saab teha ühese järelduse, et halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras saadu on tagasinõutav
ning tagastamise kohustusele kohaldatakse eraõiguses AR kohta sätestatut. Halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras
saadu tagastamise kohustuse suhtes kohaldatavate eraõiguse sätete rakendamisel võib aga olla spetsiifilisi jooni (p 16). Heade
kommetega ei ole kooskõlas avaliku võimu nõue tagastada halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras saadu, kui see on
eesmärgipäraselt ära tarvitatud ning rikastumine ei ole märkimisväärne (p 17).
2. VÕS § 1033 alusel saab saadu tagasi nõuda ulatuses, milles saaja hoidis kokku oma kulutusi. Kulutuste kokkuhoidmisega oleks
tegemist siis, kui saaja oleks ise teinud vastavad kulutused (p 22).
3. VÕS § 1028 lg 2 p 3 sätestab, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine
oleks   vastuolus   tehingu   tühisust   ettenägeva   sättega   või   sellise   sätte   eesmärgiga.   Kuna   HKMS  §  254  lg  2  sätestab  esialgse
õiguskaitse korras saadu tagastamisel AR eraõiguslike sätete kohaldamise, siis ei saa VÕS § 1028 lg 2 p 3 tõlgendada viisil, et
see säte võtab võimaluse nõuda tagasi esialgse õiguskaitse korras saadut (p 25).
4. PS § 28 tõlgendamisel kaasustes Toom vs Haigekassa ja Sotsiaalhoolekande seadus on Riigikohus rõhutanud, et sotsiaalsete
õiguste tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus ja kohtud ei tohi seadusandja asemel asuda langetama sotsiaalpoliitilisi
otsuseid. Sotsiaalsete põhiõiguste täpsema mahu määrab kindlaks riigi majanduslik olukord ning riik ei saa rohkem anda ja keegi
ei saa riigilt rohkem nõuda, kui riik võimeline on (p 32).
5. HKMS § 235 lg 1 kohaselt on poolel ja III-l isikul õigus esitada halduskohtule eraldi dokumendina vormistatud määruse peale
erikaebus, kui see õigus on sätestatud käesolevas seadustikus. HKMS ei näe ette võimalust vaidlustada kohtumäärust, millega
kohustatakse tagastama esialgse õiguskaitse korras saadu. HKMS § 235 lg 1 tuleb tõlgendada koosmõjus HKMS § 254 lg-ga
2 ja PS §-ga 24. HKMS § 235 lg 1 eesmärgiks on vältida kohtumenetluse takerdumist üksikküsimuste vaidlustamise tõttu ning
sellised määrused on apelleeritavad koos kohtuotsusega. Antud asjas on aga kohtuotsus jõustunud ning esialgse õiguskaitse korras
saadu tagastamise nõude vaidlustamine ei venita kohtumenetlust ning kaebuse esitajal puudub muu õiguskaitsevõimalus (p 35). 26. Selgitage, milline on haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise kord ning
selle nõude esitamise tähtaeg. Helen
Kui isik leiab, et talle on kahju tekitatud, võib taotlusega pöörduda, kas kahju tekitanud haldusorgani
poole või vahetult halduskohtusse. Erandiks on olukord, kui isik leiab, et kahju on tekitanud talle kohus.
Sellisel   juhul   tuleb   esitada   taotlus   esmalt   Justiitsministeeriumile.   Kui   kahju   on   tekitanud   riigikogu
õigusnormi loomise/loomata jätmisega, tuleb kaebus esitada halduskohtule, vastustajaks on ministeerium,
kelle   valitsuse   alla   valdkond   kuulub.   Kui   isik   ei   ole   ministeeriumi   tegevusega   rahul,   esitab   kaebuse
halduskohtule, mitte riigikogule.


RVastS  §  17  lg  3:  Taotlus  või   kaebus  tuleb  esitada   3  aa   jooksul,   mil   kannatanu  sai   kahjust   ja   selle
põhjustanud   isikust   teada   või   pidi   teada   saama,   sõltumata   teada   saamisest   aga   10   aa   jooksul   kahju
tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
Kui isik esitab kahju hüvitamise taotluse esmalt organile, kes talle kahju tekitas, tuleb taotlus lahendada
kahe kuu jooksul nõuetekohasest kaebuse esitamist.
Kui taotluses on puudused, siis ei hakka tähtaeg kehtima. Juhul kui jäetakse rahuldamata või tähtaegselt
rahuldamata   või   ei   nõustuta   hüvitise   suuruse   või   viisiga,   tuleb   kannatanul   30   päeva   jooksul   pärast
negatiivse otsuse saamist esitada halduskohtule kaebus.
Mõnel juhul on kohustuslik ka kohtueelne menetlus, nt VangS on see toodud (3-3-1-71-09):
Kahju hüvitamiseks pöördub halduskohtusse pärast seda, kui isik on esitanud RVastS-s ettenähtud korras kahju
hüvitamise taotluse vanglale. Kui haldusorgan ei rahulda seda nõuet või tagastab, siis saab isik halduskohtusse
pöörduda   30   päeva   jooksul   (RVastS   §   18   lg   2).  Kui   aga   isik   pärast   haldusorgani   keeldumist   mitte   ei   esita
halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks, vaid õigusvastasuse tuvastamiseks, siis peab ta pärast selle tuvastamist
taaskord haldusorgani poole pöörduma tuginedes kohtu otsusele akti õigusvastasuse kohta. 27. Selgitage, milline on õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude esitamise kord ning selle
nõude esitamise tähtaeg. Helen
Sisu:   isik   võib   nõuda   kõigi   haldusorgani   teoga   põhjuslikus   seoses   olevate   õigusvastaste   tagajärgede
kõrvaldamist.
Natuuras hüvitamise aluseks on RVastS § 11. Ebaõigete andmete ümberlükkamise aluseks on täiendavalt
VÕS § 1047 lg 4. Sõltumatu tagajärgede kõrvaldamise nõue võiks tuleneda HMS §-i 109 (+ § 69 lg 2).
Kord: Analoogia RVastS §-iga 17: taotlus haldusorganile VÕI kaebus halduskohtule.
Tähtaeg:   Nõue tuleb esitada 3 aa jooksul, arvates päevast, mil isik sai teada haldusakti või toimingu tagajärgedest, kuid mitte hiljem kui 10 aa pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist. 28. Millised on RK halduskolleegiumi olulisemad seisukohad kahju hüvitamise kaebuse esitamise
tähtaja rakenduspraktika kujundamisel? Helen
Hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada 3 aa jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada
või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille
kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast 10
aa möödumist kahju või tagajärje tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest
või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. 3-1-1-105-10: millal vaimse puudega isik pidi teada saama sellest, et talle on tekkinud kahju ehk millal
aegumistähtaeg jooksma hakkas: asjaoludest nähtub, et A. Š. ei olnud vaimse puude tõttu võimeline enda
õiguste rikkumisest piisaval määral aru saama ega selle vastu ÕKV-d kasutama. Samas ei olnud talle
määratud ka eestkostjat. Neid asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et  A. Š. teadmine talle tekitatud
kahjust ja kahju põhjustanud isikust omandas RVastS § 17 lg-s 3 nimetatud "teadmise" kvaliteedi alles
alates ajast, mil A. Š.-l tekkis reaalne võimalus esitada kahju hüvitamise nõue. Käesoleva asja kontekstis
ei saa sellisest võimalusest rääkida varem kui talle määrati riigi õigusabi korras advokaadist esindaja. 3-3-1-93-13: vaidlus, kas kahju hüvitamise kaebus on 31.08.2007 – 15.02.2008 osas tähtaegne. Kaebaja
esitas kaebuse 15.02.2011. Kaebaja kinnipidamine inimväärikust alandavates arestimaja tingimustes oli
jätkuv haldustoiming. Kogu selle perioodi vältel toimus kaebajale kahju tekitamine ning kahju lõplik
ulatus selgus isikule pärast jätkuva toimingu lõppemist. Sellises olukorras on kahjust teadasaamise hetkeks


RVastS § 17 lg 3 ja HKMS v.r § 9 lg 4 mõttes üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga
kahju tekitamine ja on täidetud RVastS § 17 lg 3 tingimused. Seega hakkab jätkuva toiminguga tekitatud
kahju hüvitamise kaebetähtaeg enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati. Kaebuse
esitamise tähtaeg võib erandina hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai
või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem. Kaebaja hüvitamiskaebus oli tähtaegne.
Kohus leidis ehitusloa asjus, et isik oleks pidanud kahju tekkimisest teada saama siis, kui ehitis valmis sai. 29. Palun esitage poolt- ja vastuargumente küsimuses, kas Eestis on vaja eraldiseisvat riigivastutust. Pooltargumendid: Primaarnõuded on eranditult seotud avaliku võimu aktide vastaste kaitsemeetmetega, oma materiaalse
iseloomu tõttu ei ole neid nõudeid sobilik paigutada protsessuaalsetesse avalik-õiguslikesse aktidesse nagu
HMS   ja   HKMS.   Kuna   puudub   ka   muu   mõistlik   alternatiivne   koht   primaarnõuete   reguleerimiseks,
tähendaks   avalikes   suhetes   tekitatud   kahju   hüvitamise   reguleerimine   tsiviilseaduses,   et   vajaksime
eraldiseisvat riigivastutuse primaarnõuete seadust. 
Õigusloome   ökonoomika   pm:   Pole   alust   kahelda   2000.   aastate   alguses   tehtud   õiguspoliitilise   valiku
õigsuses ning kujundada rakendunud ja arusaadavat süsteemi ümber.
Vajab oluliselt eraõiguslikest kahju hüvitamise põhimõtetest erinevat reguleerimist (olulisemate erisustena
primaarnõuete esitamise kohustus kui kahjuhüvitise saamise eeldus, samuti võimukandja süü kui vastutuse
aluse esinemine ainult väga piiratud juhtudel) ning nende erisuste maht annab välja iseseisva seaduse
mahu. Vastuargumendid: Sarnasus eraõigusliku deliktilise vastutusega reguleeritava mateeria sisus.
Seadus peab sisaldama õigusnorme ja õigusinstituute, mis on üksteisega lähedases seoses. Selle nõude
täitmisega tagatakse õigusselgus ja võimalus õigussüsteemis orienteerumiseks. 30.   Tooge   elulisi   näiteid   selle   kohta,   millal   isik   võib   nõuda   õigustloova   aktiga   tekitatud   kahju
hüvitamist.
Õigus  enda   valduses   olevat   eluruumi   erastada  oli   ebaselge   ning   riik   ei   olnud   sellise   ebaselguse
kõrvaldamiseks mingeid samme astunud.
Õigusvastase määrusega  tekitatud kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamise võimalikkus. Õigustloovaks
aktiks, millega tekitatud kahju hüvitamist saab nimetatud sätte alusel nõuda, võib olla nii seadusandliku ja
täidesaatva riigivõimu kui ka kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt.
Direktiivi ülevõtmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamine.

Document Outline

• RvastS § 12. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik
• RvastS § 10. Kahju hüvitamine kolmandatele isikutele