Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Riigivastutus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Riigivastutus #1 Riigivastutus #2 Riigivastutus #3 Riigivastutus #4 Riigivastutus #5 Riigivastutus #6 Riigivastutus #7 Riigivastutus #8 Riigivastutus #9 Riigivastutus #10 Riigivastutus #11 Riigivastutus #12 Riigivastutus #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lillelapss Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Halduskontroll, riigivastutus

5. tunnistada avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumist; 6. jätta kaebus või protest rahuldamata. 6 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Riigivastutus Riigivastutuse seaduse (RVastS) peamiseks eesmärgiks on ühest küljest tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu, teisalt aga kaitsta ka riiki põhjendamatult suurte nõuete vastu, mis võiksid hakata riigi "rahakotti" liialt koormama. RVastS ülesandeks on anda materiaalõiguslikud alused kahju hüvitamisel ehk teiste sõnadega ta annab vastuse küsimusele, milliseid nõudeid ja millistel tingimustel saab isik

Haldusõigus
thumbnail
14
docx

Riigivastutuse arvestus

Vastutuse korral tuleb arvestada eriseaduse nõuetega.  Kui kahju on tekitanud mitu avaliku võimu kandjat, siis hüvitavad kahju solidaarselt.  Vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja, kusjuures tema nimel tegutsenud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta.  Kui kahju tekitas füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja, vastutab algne avaliku võimu kandja. 6. Kui riigivastutus on reaktsioon riigi tekitatud ebaõigluse eest, siis milles võib ebaõiglus väljenduda? Palun too vähemalt 3 näidet ja püüa neid ilmestada eluliste näidetega. Avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse all laiemalt on mõistetud igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. See võib seisneda varalises kahjus, haldusakti andmisega viivitamises, asja alusetult äravõtmises või selle kasutamise

Õigus
thumbnail
84
doc

Haldusõigus

......................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. Haldusõigusliku kaasuse lahendamise metoodika ..... 60 2 I teema AVALIK HALDUS _______________________________________________________ §1 Avaliku halduse määratlemine 1. LOENG 08.09.2008

Õigus
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
thumbnail
72
docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes ­haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes ­ halduskandjate ja ­organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes ­riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod ­ avalik haldus on selline riig

Haldusõigus
thumbnail
112
pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes ­ AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes ­ halduskandjate ja ­organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes ­riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod ­ avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad

Haldusõigus
thumbnail
45
docx

Haldusõigus

Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist a

Haldusõigus
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun