Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lepinguvälised võlasuhted II kontrolltöö küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
delikt, delikti, hüvitis, deliktiõigus, tekitaja, hüvitamise, missugust, õigusvastasus, kostja, ulatuse, missugustel, 1045, kausaalsus, varalise, eelduste, vastutav, tekitamise, kannatanul, võlaõigusseaduse, kohtupraktika, säte, lepinguõigus, lepinguõiguse, hüvitamist, asjaolud, rikkumine, hooletus, lepingulise, olemasolul, väärtushinnangKordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 5.2.5 Mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tulenev kondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 5.2.6 Õigustatud isiku käsutusest tulenev kondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 5.2.7 Vastuvõtmiseks õigust mitteomavale isikule kohustuse täitmisest tulenev kondiktsioon . . . . 32 6 Deliktiõigus 33 6.1 Delikti üldkoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 6.1.1 Objektiivne teokoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 6.1.2 Õigusvastasus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1. Defineerige Eesti õiguskorra alusel mõiste „riigivastutusõigus” ning selgitage, mis on Eesti riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust. Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid
Laiendatud skeem Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid: 1. Objektiivne teokoosseis: 1.1 Tegu 1.2 Kahju 1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 138. Ühine vastutus kahju eest (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt.
Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel ning missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine
2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub - haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, - halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, - avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, - haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine). Halduskohus lahendab vaidlusi isik versus haldusorgan (üldreegel) isik esitab kaebuse; haldusorgan versus haldusorgan vaid siis, kui seadus näeb ette protesti esitamise õiguse; haldusorgan versus isik vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel. Kaebuse liigid: tühistamis-, kohustamis- ja tuvastuskaebus (kaebuse liigist sõltub ka
materiaalse kahju hüvitamisele. Üldine kaitseõigus on sätestatud kui igaühe õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset. Põhiõigusel kahju hüvitamisele on oluline roll muude põhiõiguste kaitsele suunatud õiguste süsteemis, täiendades õiguste tagamiste kohustust (PS § 14) ning õigust kohtulikule kaitsele (PS § 13, 14 ja 15). Erilise kaitseõigusena tuleb kõne alla PS §-s 25 sätestatud õigusvastaselt tekitatud materiaalse ning moraalse kahju hüvitamise nõudeõigus. Tegemist on n-ö kõigi ja igaühe õigusega. Selle põhiõiguse kandja on üksikisik, sõltumata kodakondusest. 2. Palun too välja riigivastutuse peamised eesmärgid ning selgita nende olemust ja olulisust. Näited on teretulnud. Riigivastutuse peamised eesmärgid on: -tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju
Tingimuslikud lepingud enne VS-te tekkimist. Ka pärast LVVS-te tekkimist, saab seda reguleerida, st sõlmida kompromissi leping, nõudest loobuda, sellega ühineda, loovutada… 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? Nt kahju hüvitamine § 1044 lg 3, nt arsti vastutus, kus rikkunud lepingulist kohustust ja teisalt pannud toime ka delikti. Samasugune valikuõigus ka kutseõiguse kaasuste puhul. Nt A müüb B-le koera. A tahab B-lt koera tagasi. Suhte puhul saame eristada ML ehk kohustustehingut ja AÕL ehk käsutustehingut (mida on kaks). Kui mõlemad tehingud on tühised (Kot ja Kät), on A-l kaks varianti: AÕ-lik vindikatsiooninõue või alusetu rikastumise nõue § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 l 1. Vindikatshagi puhul peab A suutma ära tõendada oma omandiõiguse. ARN puhul sellist kohustust ei
Nimetagem seda siis seadusjärgseks eriesindusõiguseks. Peamiseks vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et prokurist ei osale äriühingu juhtorganite otsustusprotsessides. Üld- ja erivolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et üldvolitus on esindajale antud õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks. Erivolitus on aga piiratud kindla toimingu või tehinguga (konkreetse asja ostmiseks konkreetse hinnaga). Kui seadusjärgse esinduse ulatuse määrab seadus, siis volituse ulatuse määrab esindatav, kuid tasub tõsiselt kaaluda enne kui üldvolitus anda! Sealjuures volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb (TsÜS § 120 lg 2). Ühis- ja üksikvolitus tähistab olukorda, kas volitus on antud ühele esindajale (üksikvolitus) või mitmele
objektiivne kriteerium: kas asjaolu mõjutamine oli võlgnikule kohane või mitte. Seega kui mingit kohustuse rikkumiseni viivat asjaolu ei saanud võlgnik personaalselt küll mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võib temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Süü (VÕS §-d 104, 1050) VÕS kehtib süü presumptsiooni põhimõte. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamisest süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tahtlust defineeritakse kui tulemuse teadmist ja tahtmist, olles teadlik teo õigusvastasusest. Eristatakse otsest ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse puhul on teo tegija näinud oma teo tagajärgi ette ja soovinud nende saabumist
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut.
tekitamisest – võlausaldaja vara teatud puudujääk - Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded – määrav võlgiku varalises sfääris toimunud õigustamatu juurdekasv. Alusetust rikastumisest tulenevalt tekib isikul õigus nõuda välja teise isiku poolt alusetult saadu. Eristatakse kolme liiki rikastumisnõudeid: 1)soorituskondiktsioone ehk kohustuse täitmiseks saadu tagastamise nõudeid 2)sekkumiskondiktsioone ehk väärtuse hüvitamise nõudeid õigusrikkumise korral 3)teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamise nõudeid. Võlasuhete liigid 1. Tehingulised ehk Lepingulised ehk lepingute liigid: - Abstraktsed[kohustus, mille eesmärk ei ole tuletav võla-, vaid muust suhtest (puudub kindel eesmärk). Abstraktse kohustuse eesmärk on tavaliselt oma õigusliku seisundi tugevdamine, vältimaks tehingu alusest tuleneda võivaid vastuväiteid] ja kausaalsed - tasulised ja tasuta
Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul samuti seisukoht võtta juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu kehtiv nõue. Vajaduse korral tuleb ringkonnakohtul anda pooltele oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1 järgi). 3-2-1-75-10 p 14 (parkimisleping), Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping
Hea usu põhimõttest tulenevalt peab müüja arvestama ostja huvidega ja tegema ostjaga koostööd jne. Ostja kohustuseks on küsida küsimusi; tunda huvi; teha koostööd. Kas kohustusi on nõuetekohaselt täidetud?- Kui Ants hüppas viimasel minutil alt ära, siis tegemist on kohustuse rikkumisega, kuna tuleb mõistiku aja jooksul ette teatada, et ei soovi müüa. ÕIGUSKAITSEVAHENDID: VÕS §115 alusel võiks Boriss hakata Antsult nõudma kahju hüvitamist. VÕS §127- 140 tuleneb kahju hüvitamise nõude sisu. §135 - § 135. Hinnavahe hüvitamine (1) Kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Ei saa kasutada, kui üks eeldus on täitmata
see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Neil on õigus jätta taotlus/vaie/kaebus kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata, kui nad leiavad, et rikkumine on väheoluline ja see ei mõjutanud haldusakti sisulist õiguspärasust. See tähendab, et selline haldusakt jääb kehtima, kuigi tegelikult on ta (formaalselt) õigusvastane. Seetõttu võib ta olla aluseks kahju hüvitamise nõuetele, kui menetlus- või vorminõuete rikkumise läbi on tekitatud kahju. Haldusorgan võib sellise (formaalselt õigusvastase) haldusakti omal initsiatiivil ise kehtetuks tunnistada, et parandada viga. 1.7. Haldusakti kehtivus Haldusakti kehtivuse algustähtpäev HMSi § 60 lg 1 sätestab: ,,Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt." Seega on oluline määrata haldusakti kehtivuse algus- ja lõpptähtpäev ning akti kehtivuse ja õiguspärasuse seos
tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Leppetrahv on lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele kindel määratud rahasumma. Selle eesmärk on avaldada survet lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Leppetrahv on üsna levinud, kuna võrreldes kahju hüvitamise nõudega ei pea leppetrahvi puhul kahju ega selle suurust tõendama ning on seega palju kergemini sissenõutav. Leppetrahvi nõue kehtib aga vaid juhul, kui leping ise on kehtiv. Näiteks kui ilmneb, et leping on vorminõude täitmatajätmise tõttu tühine, ei ole ka õigust nõuda leppetrahvi. Praktikas on levinud kokkulepe, et kui üks pool viivitab mingi kohustuse täitmisega, on teisel poolel õigus nõuda selle eest leppetrahvi. Oluline on teada, et leppetrahvi
Tõlgendamise kaudu tuleb selgitada, kas pooled sõlmisid põhilepingu, eellepingu või oli tegemist läbirääkimiste etapiga. Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistõttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nõuete kvalifitseerimine. Kuna eellepingu puhul on tegemist lepinguga, siis võib eellepingu rikkumisel kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eellepingu rikkumise korral võib esitada kindlasti näiteks leppetrahvi, kahjude hüvitamise või viivise nõude. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping. Seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel on leping tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Nt AÕS § 119 kohaselt peab
Tõlgendamise kaudu tuleb selgitada, kas pooled sõlmisid põhilepingu, eellepingu või oli tegemist läbirääkimiste etapiga. Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistõttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nõuete kvalifitseerimine. Kuna eellepingu puhul on tegemist lepinguga, siis võib eellepingu rikkumisel kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eellepingu rikkumise korral võib esitada kindlasti näiteks leppetrahvi, kahjude hüvitamise või viivise nõude. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping. Seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmisel on leping tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Nt AÕS § 119 kohaselt peab
pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Neil on õigus jätta taotlus/vaie/kaebus kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata, kui nad leiavad, et rikkumine on väheoluline ja see ei mõjutanud haldusakti sisulist õiguspärasust. See tähendab, et selline haldusakt jääb kehtima, kuigi tegelikult on ta (formaalselt) õigusvastane. Seetõttu võib ta olla aluseks kahju hüvitamise nõuetele, kui menetlus- või vorminõuete rikkumise läbi on tekitatud kahju. Haldusorgan võib sellise (formaalselt õigusvastase) haldusakti omal initsiatiivil ise kehtetuks tunnistada, et parandada viga. 1.7. Haldusakti kehtivus Haldusakti kehtivuse algustähtpäev HMSi § 60 lg 1 sätestab: ,,Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt." Seega on oluline määrata haldusakti kehtivuse algus- ja lõpptähtpäev ning akti kehtivuse ja õiguspärasuse seos
VII seminar Kahju hüvitamine 7.1. Kahju hüvitamise nõue 7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk 7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused 7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7
Vastutus müügilepingu rikkumise eest Ostja vastutus Müüja ÕKV eeldused ostja poolse rikkumise korral: ML rikkumine O poolt (eelkõige viivitus ostuhinna tasumisel). O vastutus (§ 103, ML ptk-s erinormi pole). Müüja ÕKV-d ostja vastu: § 101 lg 1 (ML ptk-s erinorme pole): M kohustuste täitmisest keeldumise õigus (§ 111). Täitmisnõue § 108 lg 1 (nt. ostuhinna tasumise kohustus). Viivise nõue § 113. Kahju hüvitamise nõue § 115 (ostuobjekti hilinenud vastu võtmine, sellest keeldumine, kui müüja ei saa seda ise hoiustada ning sellest tekib kahju). Leppetrahv kinnitab KH, kus tegeliku kahju tõendamine on raskendatud. Lepingust taganemine § 116 (oluline rikkumine-> täiendav tähtaeg, raha maksmise puhul pigem lühem, garanteerib). Müüja vastutus Selle puhul tuleb eristada müüja poolset ML-u mittetäitmist ja täitmisega viivitamist ning ML-u
Erandjuhtudel vastutavad juriidilise isiku kohustuste eest ka tema liikmed seaduse alusel (nt täisosanikud; tulundusühistu osanikud). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed üldjuhul kolmandate isikute ees isiklikult ei vastuta. Juhtorgani liikmed vastutavad üldjuhul üksnes juriidilise isiku enese ees käsundussuhte rikkumise korral. · Juriidilise isiku ja tema organi liikmete vastutus Juriidilise isiku võlausaldaja võib erandjuhul esitada kahju hüvitamise nõude sisemisi kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu ja nõuda temalt kahju hüvitamist juriidilisele isikule (TsÜS § 37 lg 2). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed vastutavad otse kolmanda isiku ees, kui nad rikuvad isiklikult üldisi käibekohustusi kolmandate isikute ees, eelkõige tekitavad isikliku käitumisega kolmandatele isikutele õigusevastast kahju. RKTKo 17.12.2009.a. otsus nr 3- 2-1-150-09 p.10-12; RKTKo 22.09.2005.a. otsus nr 3-2-1-79-05, p. 12.
notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema võimalikuks talle omandi ülemineku
Seega kui seadusandja annab seadusega täitevvõimule volituse põhiõigusi piirata, siis on see tühine delegatsioon, kuna formaalse seadusega ei saa põhiõigusi piirata. Seadus peab olema kättesaadav (s.t et peavad olema korrakohaselt avaldatud). Seaduslikkuse printsiibiga on vastuolus näiteks see, kui täidesaatev võim teostab talle kuuluvat avalikku võimu piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 2. Õiguskindlus Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne
hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal. o Õiglane kohtumenetlus o Piinamise keelamine o Õigus isikuvabadusele ja puutumatusele o Karistamine seaduse alusel o Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile o Hüvitis väära süüdimõistmise korral o Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld. EL põhiõiguste harta; PS o Kaitse riigivõimu omavoli eest o Riigivõimu kohustus tagada õigused ja vabadused o Süütuse presumptsioon o Õigus kohtuasja avalikule arutamisele ja edasikaebamisõigus o Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
d) õigusvastane kahju tekitamine. Juriidilise isiku ja tema organi liikmete vastutus Juriidiline fakt- õiguslikku tähendust omav eluline asjaolu. Juriidilise isiku võlausaldaja võib erandjuhul esitada kahju hüvitamise nõude sisemisi kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu ja nõuda Juriidilise fakti liigid: temalt kahju hüvitamist juriidilisele isikule (TsÜS § 37 lg 2). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed vastutavad otse kolmanda isiku ees, kui 1) Toimingud ehk õiguspärased teod nad rikuvad isiklikult üldisi käibekohustusi kolmandate isikute ees, eelkõige tekitavad isikliku käitumisega kolmandatele isikutele 1.1 Tehingud õigusevastast kahju
Esimest võib nimetada seaduse reservatsiooni ehk seadusliku aluse põhimõtteks; teist seaduse prioriteedi, primaarsuse ehk ülimuslikkuse põhimõtteks.) Seadus peab olema kättesaadav (s.t et peavad olema korrakohaselt avaldatud). Seaduslikkuse printsiibiga on vastuolus näiteks see, kui täidesaatev võim teostab talle kuuluvat avalikku võimu piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 3. 2. Õiguskindlus õiguskindluse põhimõtte struktuur: õigusselguse põhimõte - selgus kehtivate õigusnormide sisu osas
ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks. Seega loeti asja oluliseks osaks seda asja või eset, mis on asjaga vahenditult ühenduses ja kuulub asja olemusse nii, et ilma selleta asja täielikuks lugeda ei saa. Riigikohtu otsus 3-2-1-86-14, pöörata eelkõige tähelepanu p 14-20 Hageja nõue tunnustada enda omandiõigust alajaamale ja nõuda see välja kostja valdusest on kvalifitseeritav AÕS § 80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Omandiõiguse tunnustamise nõudel ei ole seejuures iseseisvat tähendust, vaid see on asja valdusest väljanõude rahuldamise eelduseks. (p 13) Asjas on kassatsiooniastmes põhiliseks vaidlusesemeks see, kas alajaam ehk elektriseadmete
asjaoluga arvestaks. Vääramatuks jõuks peetakse asjaolu: mis takistab kohustuse kohast täitmist, mille tekke põhjus asub väljaspool võlgniku mõjuulatust, mille saabumine on ootamatu ja millega arvestamist ei saa võlgnikult oodata, mille saabumist võlgnik ei saa vältida. 75. Võlgniku viivituse korral on rakendatavad enamik seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditest. Kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb arvesse eelkõige: kahju hüvitamise nõudmine, lepingust taganemine, hinna alandamine. 76. Mitterahalise kohustuse täitmist ei saa nõuda, kui see on võimatu või võlgnikule ebamõistlikult kulukas. Mittenõuetekohasel täitmisel on võlausaldajal ka täitmise parandamise nõue. 77. Võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui: võlgniku nõue ei ole piisavalt tagatud ning, võlgniku nõude ja kohustuse vahel on
seda tegema. Sunni puudumine ehk vara üleandmise vabatahtlikkus on tunnus mille alusel kelmust eristatakse väljapressimisest ja röövimisest. Kuna see on kannatanupoolne tegu siis tuleb hinnata ka mis toimub kannatanu peas. Kannatanu peab aru saama et tema tegevusel on varaline iseloom, st see mis ta teeb tema vara väheneb ja kellegi teise oma kasvab - tagajärg: varalise kasu saamine süüdistatava poolt ja varalise kahju saamine kannatanu poolt. Kelmus on materiaalne delikt mis tähendab seda et koosseisu lõpuleviimine eeldab et on saabunud koosseisupärane tagajärg, milleks üheltpoolt on see, et süüdlane on saanud varalist kasu. Kelmuse puhul ei pea tõendama et kannatanu on samaväärset kahju saanud. Eristatakse vara majanduslikku, juriidilist ja isiklikku mõistet. Põhimõtteliselt lähtutakse vara majanduslikust mõistest, mis tähendab, et inimene on saanud kasu siis kui tema varaline
2)Mis oleks teisiti, kui C oleks palganud autojuhi A töölepingu alusel kaupu vedama? 1) C-l ei ole õigust nõuda R-ilt hüvitist, kuna keraamiliste plaatide omanik on hetkel A, seda ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 36 lg 1 alusel. 2) Sel juhul oleks A asja otsene valdaja, kuid mitte omanik ja õigus nõuda kahju hüvitamist, kuulub C-le. (VÕS § 132 lg 1 alusel, mis sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.) 37) P soovis liisida oma aktsiaseltsi jaoks trükipressi. Ta pöördus liisinguettevõtja E poole. E soovitas osaühingut V, mis tootis trükipresse. P valis V juures endale ühe masina välja ja sõlmis E-ga liisingulepingu. E ostis V-lt nimetatud masina ja tasus V-le ostuhinna korraldusega masin P-le välja anda. Kas E saab masina väljaandmisel selle omanikuks?
3. Anna ja Mati olid kaaskäendajad VÕS § 150 kohasel. Lepingus ei olnud kokku lepitud osavastutuses (kuna ei olnud selgelt kindlaks määratud kummagi poole osa, vaid oli kirjas, et käendajad vastutavad solidaarselt), seega nad § 150 kohaselt vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. 6. Vastuväited 6.1. Võlgniku vastuväited käenduslepingust (VÕS § 142 lg 6) - tuginemine võlgniku kahju hüvitamise nõudele, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest (-) - tuginemine tasaarvestusele laenuandja nõudega, kuid ise ta võlgniku nõuet tasaarvestuseks kasutada ei saa (-) - muud võlgnikule kuuluvad vastuväited va VÕS § 149 lg 2, kuid ei saa kasutada ise võlgniku õigust tühistada, taganeda, tasaarvestada (st kujundusõigused) (-)
annaabi.ee 
