Jacob Isaackszon van Ruisdael Jacob Isaackszon van Ruisdael. 1628/291682 Kui 16. sajandil oli üldiselt maastik olnud üksnes mingisuguse allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, siis hollandlased panid 17. sajandil aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, mis oskas näha Hollandi ühetoonilise ja lihtsa looduse ilu ning poeesiat. Jacob Isaackszon van Ruisdaeli (1628/91682) peetakse õigustatult parimaks ja mitmekülgsemaks Hollandi 17. sajandi maastikumaalijaks tema dramaatilise ja
· Karged külmad toonid · Endastmõistetav ruumikujutus · Aknaid kujutab alati vasakul pool · Maalidel näha hästi Hollandi barokiaegne hoonete sisekujundus ( tüüpilised ruudulised põrandad) · ,,Härrasmees ja veini joov daam" · ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · ,,Piima kallav teenijatüdruk" WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA: · Natüürmordi maalijad · Lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega JACOB van RUISDAEL: · Maastikumaalija · Soomaastikud, mädanevad puud, kosevaated · Ärevus piltides, traagika · Loodusvormide täpne kujutamine romantiliste meeleoludega · Heletumeduse efektid · ,,Metsavaade" REMBRANDT: · Sügava sisuga stseenid ja portreed · Maalis piibli ja mütoloogia ainetel · Maalidel ei olnud tähtis kujutada välist ilu , vaid inimese inimhinge · Maalis palju portreesid ( eriti oma naisest Saskiast), mütoloogilisi või piibliainelisi
Fifth level Hollandis. Vastu tulles rikastele · ostjatele kujutati elumõnusid: eineid ja desserte, puuvilju, lilli jm. Willem Claesz Heda. Hommikueine homaariga. Peamised zanrid - Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. · Jacob van Ruisdael (1629 1682) sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga. Jacob van Ruisdael. Metsavaade. Peamised zanrid - Maastikumaal Click to edit Master text styles Second level Third level
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? Euroopa jagunes kolmeks piirkonnaks: 1) maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga ehk siis kunstis olid esikohal kiriku huvid. Nt. Itaalia, Hispaania, Austria.. 2) absolutistlikud maad, kus kirik oli allutatud ilmalikule võimule ehk kunsti mõjutas enim õukonna tahtmine. Nt. Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa 3) maad, mis olid protestantlikud ja kapitalistlikud. Ei hoolitud absolutismist ja põlati rikkalikku ja paraadilikku kunsti. Nt. Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kirik jätab rahutu ja dünaamilise mulje. Barokk-kiriku fassaad oli kahekorruseline. Korruseid ühendavad voluudid. Kaunistusteks kasutati antiikseid sambaid ja viilusid. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine ning eenduivate ja taanduvate hooneosade kasutamine. Vahel tehti ka kog...
Nimeta kuulsaim Hispaania maalikunstnik! Nimeta tema töid! Kuulsaim Hispaania maalikunstnik oli DIEGO VELAZQUEZ. Tema tööd: ,,Õuedaamid", ,,Joodikud", ,,Vulcanuse sepikojas" ,,Infant Baltasar Carlos", ,,Breda alistumine e. piigid", ,,Paavst Innocentius X portree", ,,Veenus peegliga", ,,Ketrajad". Nimeta neli zanri, mida Hollandis maaliti ja nende esindajad! 1. NATÜÜRMORDID- Willem Claes Hedda, Willem Kalf, 2. PORTREEMAAL- Frans Hals, Rembrandt 3. MAASTIKUMAAL- Jacob van Ruisdael 4. OLUSTIKUMAAL- Pieter de Hooch, Jan Vermeer van Delfti,
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 17. sajandit peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunes BAROKK kunsti alusel kolmeks. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vasureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa. Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. Näiteks Holland, Flandria, Skandinaavia ja Eesti. Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: kahekorruseline, korruseid ühendavad voluud...
karged, külmad toonid, hajutatud valgus. ,,Tüdruk pärliga", ,,Piima kallav teenijatüdruk", ,,Härrasmees ja veini joov daam", ,,kunstnik oma ateljees", Delfti vaade · Natüürmort jahisaak, lillevaasid, vaagnad toiduga jne o WILLEM KALF o WILLEM CLAESZ HEDA ,,Hommikueine homaariga" · Maastikumaal - oluline meremaal (meremaalijad = marinistid) o JACOB van RUISDAEL Loodusvormid seotud romantikaga Heletumeduse efekt ,,Metsavaade" o PAULUS POTTER Loomamaalid ,,Hobused aasal" REMBRANDT Hingeelu peen analüüs, sisemaailm Tuntud ka graafikuna Omapärane valgusekäsitlus koondub sõlmpunkti Pruuni ja hallikad värvitoonid
Jordaens Snyders vaikelud Van Dyck paraadportree rajaja Velazguez ei ühtki kirikupilti, tihti pilt pildis Töid ,,Paavst innocentius X" ,,Kojadaamid" ,,Kojanarrid" Barokk Hollandis Maastikumaali sünd Meremaali tähtsus nn. väikesed hollandlased väikeseformaadilised tööd · Olustik Gerhard Terborch, Jan Steen, Gabriel Metsu, Vermeer van Delf · Veikelu Willem Kalf · Maastik Jacob van Ruisdael · Meremaal Jan van de Velde · Loomamaal Paulus Potter · Portree Frans Hals Rebmrandt 1. Valguse varju käsitlus 2. Portreedes püüdis ühendada kujutatavaid inimesi omavahel 3. Keldriluugivalgus Tööd: ,,Dr. Tulp anatoomialoeng" ,,Autoportree Saskiaga" ,,Danae" ,,Öine vahtkond" ,,Kadunud poja tagasitulek" Olulised on ka ofordid
· Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen ja Pieter de hooch. · Olustikumaalides võitlesid kunstnikud esemete illusionistlikus kujutamises. · Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Natüürmort · Kuulsaimad meistrid Willem Kalf ja Willem Claesz Heda · Nad maalisid lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaake jne. Maastikumaal · Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maasikumaalile · Jacob van Ruisdael sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga · Maaliti metsa, linde, loomi ning merd(marinistid). Jan Vermeer van Delft (1632-1675) · Üks suurimaid Hollandi maalijaid. · Kujutas enamasti interjööre, tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga. · Tegevus maalidel on vähetähtis, võlu peitub maalilises teostuses. · Kasutas enamasti külmi toone.
"KUNSTNIK OMA ATELJEES" Koloriit erineb tavalisest tüüpilisest hollandi koloriidist Kollane, punane ja külmad värvitoonid · NATÜÜRMORT o Seotud eluta loodusega o Kujutatud toidulaudu (rikkalikult kaetud) o Lillevaas, eksootilised puuviljad o W. G. HEDA o Lahtilõigatud puuvili (sidrun, apelsin) O "HOMMIKUEINE HOMAARIGA" · MAASTIKUMAAL o J. van RUISDAEL Romantiline tunne - varemete maalimine Kosed jõel langevad "JUUDI KALMISTU" · LOOMAMAAL e. ANIMALISTIKA o Paulus POTTER · REMBRANDT o Loomingus võib eristada 2 perioodi : enne "öist vahtkonda" ja pärast "öist vahtkonda" o Kuulsus tuli Rembrandtile grupiportreega "DR. TULPI ANATOOMIALOENG" o Leiab endale väga rikka naise o "DANAE", "FLORA" abikaasa maalil
Kooskõla noore ja eduka turumajandusega. Tähtis looduslähedus. Peamised zanrid: olustikumaal-kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreekunst-sageli grupiportreed. Natüürmort ja maastikumaal. Portreemaal- Frans Hals ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett" Olustikumaal- Jan Steen ,,Ristsed" Pieter de Hooch ,,Naine ja teenijanna õues" Jan Vermeer van Delft ,,Delfti vaade" Natüürmort- Willem Claesz Heda- ,,Hommikueine homaariga" Maastikumaal- Jacob Ruisdael ,,Metsavaade" Rembrant Harmensz van Rijn- stseenid ja portreed muutusid üldistusteks, millel on sügavam sisu. Armastas neid keda kujutas ja mõistis nende nõrkusi ja andes neile nende puudused. Mõõdupuuks sisemaailm. Maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. Omapärane valgusekäsitlus. ,, Danae" ,,Saskia Florana" ,,Öine vahtkond" Prantsuse kunst 17. saj Mansardkorrus- kõrge katuse all paiknev lisakorrus.
kodanikule tema elutuppa. Sellest tulenevalt oli Hollandi kunsti tagasihoidlikum, realistlikum ja mõõtmetelt väiksem. Maal pidi olema looduslähedane, ilustamata ja võimalikult sarnane kujutatavale. Peamised zanrid mida maaliti olid : 1. Portreekunst (Frans Hals - oskab väga hästi tabada sisesmist inimest, aga lõbusamad ) 2. Natüürmort ( Willem Kalf) 1. Maastikumaal (Jacob van Ruisdael) 2. Olustikumaal (kujutas tavaliselt jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodus)(Jan Vermeer- kõik tema maalid on sarnased : 1-2 inimest, tegutsevad oma tegusid, valgus uleb alati vasakult "Tüdruk, pärlkõrvarõngaga") Kuulsamaid Holladi maalijaid barokkiajastul: Rembrant Harmensz van Rijn (1606-1709) -
kujutavasse kunsti juurde maastikumaal ja natüürmort. 16. Hollandi portreemaalil olid vabamad piirid ja see erineb demokraatliku mõtteviisi poolest - tähtsaim esindaja oli Frans Hals. 17. ''Tütarlaps pärlkõrvarõngaga'' - Johannes Vermeer. 18. Hollandist pärit uued maalizanrid on: natüürmort, maastikumaal, samuti olid uued linnavaated, meremaalid ja olustikupildid. 19. Esimene kuulus maastikumaalija oli Jacob van Ruisdael. 20. Rembrandt oli kuulsaim barokk kunstnik. Oli veskimehe poeg, läks õppima kunsti, sai hea hariduse. Kolis 1631. aastal Amsterdami, abiellus ühe eduka kunstikaupmehe sugulasega. Teenis maalide, õpetades ja kunstiga kaubeldes palju raha, kuid oli raiskaja ning harjunud nautima luksuslikku elu - kuulutas 1656. aastal välja pankroti. 21. Rembrandt-i teosed on nt: ''Doktor Tulpi anatoomialoeng''- tema esimene
kujutab enamasti interjööre, ühe või kahe inimfiguuriga, tegevus vähetähtis karged külmad toonid ** Natüürmort kuulsaimad WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega, jahisaak jne **Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, kui varem oli maastik olnud allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, Hollandis aga iseseisev zanr. 17.saj II pool JACOB van RUISDAEL sidus loodusvormi täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Ärevad, heletumeduse efektiga teosed (MEINDERT HOBEMA - Ruisdaeli õpilane (PAULUS POTTER tuntud loomamaalide poolest *REMBRANDT HARMENSZ van RIJN sügavasisulised hingestatud teosed peetud protestantliku kunsti ilmekamaks kehastajaks Palju Piibli ja mütoloogi ainetel kuulsuse saavutab ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" ,,Öine vahtkond" hilisemad teosed on vabad, lihtsad ja monumentaalsed
daja kodusid, asju energilised; jne; žanr kujunes puhtrealistlikud kujutati põhitegija Frans välja Hollandis; maalid; kujunes illusionistlikult Hals, kes tegi nii põhitegija oli välja Hollandis; (lisanditega); tihti grupi kui üksik Cornelis de Heem põhitegija Jakob pildi aineks mõni portreesid; van Ruisdael; jutustus (satiiriline, maalidel oli romantilised moraliseeriv või tavaliselt mingi loodusvormid; peidetult pikantne); olustikuline heletumeduse põhitegija Jan tegevus, mis efektid; ärevad/ Vermeer van tagas elavuse ja traagilised
Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu. Pieter de Hooch Kujutas palju Hollandi väikseid maamaju, maalil ka majaelanikud ise, kuid teisejärgulisena. Tegi ka majaelanike portreesid. Kasutas ka punaseid toone tellised ka ju punased... Gerard Terborch Harrastas samuti olustikumaali, kirjateema, kõige meisterlikum esemete illusionistlikus kujutamises. Arvukalt säilinud töid, kuid kunstnik pole enam hinnatud. Jacob van Ruisdael Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks zanriks Lemmikteema oli meri või mereäärne rannik: "Briis": Amsterdami sadam purjekatega. Maalinud ka maismaad, kuid sealgi veesilm olemas. On maalinud ka varemeid: lagunenud kabel maalil "Juudi kalmistu". See töö äratas vaimustust 19
Jan Steen: Pummeldajad, Nigulapäevapidu. Peod, prassingud. Gerard Terborch: Pokaal limonaadi. Kujutab kõrgemat seltskonda, täpne atlassiidimaalimine. van Delft (kuulsaim olustikumaalija): Kunstniku ateljee, Piima kallav teenijatüdruk, Delfti vaade. Natüürmordid: W. C. Heda: Hommikusöök homaariga. Mulje küllusest ja rikkusest. Traperiiriie, et valguse ja varjuga rõhutada (voldid). Lopsakad ja ümarad nõud. Loomamaal: Paulus Potter: Noor härg Maastikumaal: Jacob van Ruisdael: Soo, Juudi kalmistu. Rembrandt: Ei kuulu väikeste hollandlaste hulka; vaesest perest pärit; hea haridus; loomingus tähtis autoportreed ja usutemaatika; põikpäine; jõuka naisega (Saskia) saab jõuka tellijaskonna; autoportreed ja graafika; ei näita kunagi välja halvustamist suhtumist. Autoportree Saskiaga põlvedel; Flora; Danae; Püha perekond. oforttehnika plaati söövitatakse happes (,Kolm ristilöödut') Tuntuim grupiportree: Öine vahtkond
Kõik pidi näima reaalne, ühemõtteline ja käegakatsutav. Maaliti tavalisi kodanikke nagu näiteks kõrtsitüdrukuid. Stiil oli demokraatlikum. Tuntuim portreemeister on Frans Hals. 17. Kelle töö on ,,Pärl kõrvarõngaga tüdruk"? Jan Vermeer van Delft 18. Millised uued maalizanrid on pärit 17. sajandi Hollandist? Natüürmort, meremaal, olustikumaal ja maastikumaal 19. Kes oli esimene kuulus maastikumaalija? Jacob van Ruisdael 20. Kes oli kuulsaim barokk-kunstnik, mida tead tema elust? Rembrandt Harmensz van Rijn. Peale tema naise Saskia surma tekkisid tal majanduslikud raskused ja publik hakkas temast vähehaaval ära pöörduma. Tema looming aga arenes tõusujoones. Tema viimaste eluaastate teosed on tema loomingu tipuks. Maalis iga 10 aasta tagant endast autoportree. 21. Iseloomusta ja nimeta Rembrandti töid.
Üks kuulsamaid esindajaid on HALS, kes osaks siduda inimesi nende tegevusega. Tema maalides avaldus kujutava inimese iseloom kõige paremini. · Natüürmort esemete kompositsatsiooni kujutamine maalil. KALF- maalis lillevaagnaid, lillekimpe jne. · Maastikumaal kujunes hollandiks iseseisvaks zanriks, kui varem oli maastik vaid taust, siis nüüd maaliti ka maastiku ja leiti selle ilu. RUISDAEL loodusvormid + romantiline meleolu. Hollandi kuulsaim maalija on REMBRANDT, kelle maalides väljendus inimese hingeelu enneolematult peen analüüs. ,,Öine vahtkond" ja ,,Püha perekond". Prantsuse kunst 17. Sajandil. Prantsusmaal ehitati Louvre (Perrault), mis sai klassitsistlikuma lahenduse. Päikesekuninga loss Versailles koondas oma ala parimad tegijad (arh. Mansart). Park oli hiiglaslik, reeglipärane ja palju geomeetrilisi kujundeid. Siseruumides oli Peegligalerii
esemega, välisele toredusele ei pööratud rõhku, maastik ilma ilustamata. Zanrid: olustikumaal (kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes, hollandlaste kodusid) Steen, de Hoochi, Jan Vermeer van Delft. portreekunst (rahulolev, energiline kodanik) Hals. natüürmort (jahisaak, lillevaasid, puuviljavaagnad, veinikarikad, vaibad) Kalf, Willem Claesz Heda maastikumaal (meremaalid) Rembrandt, Potter, van Ruisdael 7. Uued graafikatehnikad- ofort, metsotinto, akvatinta 8.Prantsuse barokkarhitektuur ja barokkmaal. Prantsusmaal võeti omaks pärisbarokist sootuks erinev kunstistiil, mida vahel ka vanaklassitsismiks nimetatakse. Vanaklassitsism on rangem ja rahulikum, otseselt võeti eeskuju antiikse Kreeka ja Rooma kunstist ning ka renessansist. Määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset.
Tihti on see satiiriline või moraliseeriv, vahel aga ka peidetult pikantne. Jan Vermeer kujutab interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. Tegevus on nendel piltidel vähetähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Vermeer kasutas enamasti kargeid külmi toone. Üle kogu pildi hajutatud valgusega lõi ta endastmõistetava, sugestiivse ruumikujutse. Natüürmort – esindajad: WILLEM KALF, WILLEM CLAESZ HEDA Maastikumaal – esindajad: JACOB van RUISDAEL (sidus loodusvormide täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Sageli kohtame tema maalidel heletumeduse efekte, teosed on täis ärevust, mis ulatub kohati traagikani. MEINDERT HOBBEMA, PAULUS POTTER REIMBRANDT HARMENSZ van RIJN – Tema maalide süžeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen
Delft polnud väga heal majanduslikul järjel. Ta poetas ka end pidevalt maalide nurkadesse. Signeerimine on huvitav, sest osadel on tema nimi, kuid osadel puudub. Samuti kastuas ta mitmeid erinevaid nimesid ning seepärast pole teada palju tal maale üldse kokku on. 1660.aasta kekspaika peetakse tema tippajaks ilmuvad tuntuimad teosed ja keskpuktiks on pärl. Ta suri noorena. · Maastikumaal Üks kuulsaim ja tähtsaim on Jacob van Ruisdael. Ta sidus realistlikud looduslikud vormid romantilisega. Oluline koht oli meremaalidel. Looduslike effektidega annab edasi dramaatilisust. Elu jooksul tuntud, kuid suri tundmatuna. Samuti tekkisi meremaalide vastu linnamaalid. · Natüürmort Põhiliselt kujutatakse lopsakaid, rikkalikke toidulaudu, lillekimpe, puuviljakorve. Võistlus kõis materjalide kujutamise üle. REMBRANDT Oli oma ajast ees
48. Peter Paul Rubens tegi ajaloolise mütoloogilies või muu sisuga töid barokipärase dünaamilise ülesehitusega. Neis oli hoogu liikumist, pakkuvat jõudu ja elulusti, soojad hõõguvad värvid. 49. Anthonis van Dyck lõi paraadportree, kus kujutav inimene püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja viisakana. 50. Barokiajastu kunstivoolude esindajad: Olustikumaal: Pieter de Hooch Portreekunst: Frans Hals Natüürmort: Willem Ralf, Jan Weenix Maastikumaal: Jacob van Ruisdael 51. Rembrandt maalis algul lõbusaid ja kirevaid maale, pärast aga süngemaid, ta elukäik oli traagiline ja tema loomingus kajastus see. Ta elutee lõppes vaesuse ja surmaga. 52. Antonie Watteau ta oli flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi, neis oli meeldivaid mahedaid toone luulelisi pargivaateid ja valguste sillerdust rõivaste siidil 53. Kõige tavalisemad klassitsismi ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud,
Olulisel kohal on ka valgus. NTKS: „Piima tüdruk“; „Hollandi tütarlaps“; „Härrasmees ja veini joov daam“; „Delfi vaade“; „Kunstnik oma ateljees“. Natüürmort oli uus žanr. Seal kujutatakse kõike, mis annab edasi rikkust ja jõukust. Kujutatakse palju erinevaid materjalle. Hollandlased panevad aluse realistlikule maastikumaalile. Kujuneb täiesti iseseisvaks žanriks. Suurimaid maalijaid Jakob von Ruisdael, kes seob loodusvormid romantilise meeleoluga. Näha on heleduse ja tumeduse efekte „Metsavaade“. Ta sureb tundmatune. Hoppeman oli Ruisdael’i õpilane, kes maalib loodust, külavaateid jne. Varmistid ehk meremaalijad. Paulus Potter oli loomamaalija. Rembrandt oli Hollandi kuulsaim maalikunstnik ja elas oma ajast nö ees. Erines teistest, kuna suutis panna töödesse väga sügava sisu, väga psühholoogilised maalid ja seal oli tunda ka ligimese armastust
õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/29-1682) Barokiajastu rõivastus Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626- 1679) või Adriaen van Ostade (1610
pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/291682) Kõrgele tasemele tõusis Hollandis portreemaal. Seda soodustasid tollal moes olnud suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja ühingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti väärikates mustades rõivastes, mida täiendavad suured valged kraed ja kätised. Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid
Tulpi anatoomialoeng", "Öine vahtkond", "Danae" (lk 190, pilt 196), "Saskia punase kübaraga" Tähelepanu on koontatud inimese hingele palju on enesest portreid. "Autoportree Saskiaga" Holland Jan Vermeer van Delft(1632-1675) ilusad, rahulikud olustiku tööd igapäevane tegevustik on jäädvustatud. "Tüdruk pärliga" Willem Kalf natüürmordi viljeleja materjalid on hästi eristatavad. Hollandlased panid aluse maastikumaalidele Jacob van Ruisdael loodus/maastikumaalid lihtne loodus, silmapiir on alla keskjoone, meisterlikud pilved jne. Paulus Potter tõi maalikunsti loomad maalib enamasti Lehmi (hobused, koerad jms) Rokokoo ülepaisutatud Eestis oli samalajal Balti-saksa maalikunst Klassitsism Sai alguse 19.saj alguses. Antiigi vaimustus, tagasipöördumine ehedasse, puhtasse antiiki. Suur Prantsuse Revolutsioon, Napoleon
õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/29-1682 Kõrgele tasemele tõusis Hollandis portreemaal. Seda soodustasid tollal moes olnud suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja ühingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti väärikates mustades rõivastes, mida täiendavad suured valged kraed ja kätised. Tihti kujutatakse kõrgetes ülalt aheneva põhjaga torukübarates mehi, vahel ka tärgeldatud tanudes vähese iluga vanemapoolseid emandaid. Selliseid pilte lõi ka kuulsaim tolleaegne portretist
Pieter de Hooch Olustikumaali meister Kujutanud väikseid linnamaju, mis ehitatud punastest telliskividest "Naine ja teenianna õues" Jan Steen Tüüpiline olustikumaal Kujutab talupoegi pidutsemas "Ristsed" "Kõrtsikaklus" Olustikumaalis oli väga populaarne teema ka kirja kirjutamine/saamine/lugemine Muusika Hollandi kunsti jätk 05.12.2007 J. van Ruisdael Romantiline tunne - varemete maalimine Kosed jõel langevad "Juudi kalmistu" Maalikunsti zanr oli ka loomamaal ehk animalistika Paulus Potter Palju tehtud ka natüürmorti Seotud eluta loodusega Kujutatud toidulaudu (rikkalikult kaetud) Lillevaas, eksootilised puuviljad W. G. Heda Lahtilõigatud puuvili (sidrun, apelsin) "Hommikueine homaariga" Tuntum maalikunstnik on Rembrandt (Harmensz van Riju)
Jan VERMEER (van Delft)(1632 - 1675) - Kujutab maastiku vaadetel oma kodulinna Delfit. Koloriit erineb tavalisest tüüpilisest hollandi koloriidist - kollane, punane ja külmad värvitoonid. /"Kunstnik ateljees";"Kunstnik oma ateljees"; ,,Tüdruk pärlkõrvarõngaga(pärliga), Tütarlapse pea[maalil on erinevates allikates erinevad nimed]";"Pitsikuduja"/ Willem KALF (1619 - 1693) kuulsaim natüürmordimeister, luksuslik värvikasutus ja esemete küllus. /"Vaikelu"/ Jacob van RUISDAEL (1628-1629 - 1682) maalidel on tunda looduse traagiline draama. Tehnikat, mille mõju tulenes suurelt osalt selgete suurejooneliste vormide kuhjamise ja üksikelementide väga detailse kujutamise ühendamisest, võib kindlasti barokilikuks nimetada. /"Talvine maastik"; ,,Kivisild"; Dresdeni ja Detroiti ,,Juudi kalmistu"; ,,Briis" / Paulus POTTER (1625 - 1654) võitis tunnustust loomamaalidega e. animalistika. /"Noor härg"/ 15. ROKOKOO
üksnes mingisuguse allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, Hollandis kujunes ta aga täiesti iseseisvaks zanriks. Umbes kuni 1650. a-teni kestis otsingute aeg, mil käis võitlus puhtrealistliku ja itaalialiku baroki mõjudele toetuva suuna vahel. 17. saj II pool oli suurimate saavutuste ajajärk, mil hakati siduma loodusvormide täpset kujutamist romantiliste meeleoludega (Flandriast: Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck; Hollandist: Pieter de Hooch, Jacob van Ruisdael, Jan Vermeer van Delft, Frans Hals, Rembrandt). Tüüpilised Hollandi regulaaraiad. Iseloomulik oli väga tihe, intiimne planeering. Enamasti rajatud terrassidena, kusjuures iga terrass planeeriti eraldi. Aedu ümbritsesid sageli kanalid kolmest küljest (seotud vajadusega rajada kanaleid), mööda perimeetrit jooksid teed. Aedu kujundati vastavalt oma maitsele, püüeldi detailide rohkusega originaalsuse ja isikupärasuse poole
annaabi.ee 
