hektarit aastas. 50. Millised on säästva arengu tuumikelemendid? Tuumikelemendid: rahuldada kõikide olendite põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard saavutada õiglasem elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praeguselvõi paremal tasemel 51. Kuidas defineeris Brundtlandi komisjon säästvat arengut? Brundtland defineeris säästvat arengut kui Meie ühine tulevik, areng, mis tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajaduse 52. Millised on Brundtlandi komisjoni poolt sõnastatud säästva arengu
kontekstiga n. Osoonikihi konvensioon, Kliimamuutuste konvensioon Kkväärtusi käsitletakse inimkonna pärandina, kkprobleeme ühise murena Kkõiguse üldtunnustatud printsiibid: Säästva arengu p., saasaja- maksab p., ettevaatusp., saastuse vältimise p. Rahvusvahelise kkõiguse printsiip: ühiste kuid erinevate kohustuste p. Printsiip lähtub sellest, et kuna erinevate riikide panus (ka ajalooline) ülemaailmse kk kahjustumisse on erinev, peavad ka nende kohustused olema ühised, kuid samas erinevad. Riikide kohustused peavad olemena mitte ainult nende panusest kk kahjustumisse, vaid ka majanduslikest ja tehnilistest võimalustest. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konvensioon, RAMSAR 1971 Eluslooduse ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon, CITES 1973 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Jainero, 1992
aastal ning on tuntud Brundtlandi raporti nime all. Säästva arengu tuumikelemendid: 1) rahuldada kõikide olendite (living beings) põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard (Development) 2) saavutada õiglasem (equitable) elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel (globaalselt) (Development) 3) suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt (Sustainability) 4) areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praeguselvõi paremal tasemel 57. Säästva arengu seos heaoluga. Säästev areng ja ökoloogiline jalajälg. Säästva arengu üks tuumikelement on: rahuldada kõikide olendite põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard. Ökoloogiline jalajälg per capita USA-s 109 hektarit, Etioopias 1,5 hektarit. 58. Ökoloogilise jalajälje arvutamine
(elutingimustes). Brundtlandi komisjon toob välja 4 aspekti:1) rahuldada kõikide olendite (living beings) põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard (Development) 2) saavutada õiglasem (equitable) elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel (globaalselt) (Development) 3) suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt (Sustainability) 4) areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praegusel või paremal tasemel 51. Kuidas defineeris Brundtlandi komisjon säästvat arengut? Kõige laialdasemalt kasutatav definitsioon on pärit Brundtlandi raportist: ,,sustainable development" on areng, mis tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajaduse". 52
annaabi.ee 
