Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kommunistliku maailma lagunemine (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik siis ka mujal ?
 
Säutsu twitteris
Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus
1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks . Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus : sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta - ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupa ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline majanduslik stabiilsus, kuid sisuline mahajäämus aina suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus, kuid seegi ei suutnud Läänega sammu pidada. Kuigi NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud majandusega, see kajastus ka vaimuelus ning poliitikas. NSV Liidus püsis endiselt arenenud maailmast tekitasid rahulolematust . Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja „letialuse kaubanduse“ vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid , kelle esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Mitmed nõukogude teisitimõtlejad, nagu kirjanik Aleksandr Solženitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov, said tuntuks kogu maailmas. Solženitsõn saadeti NSV Liidust välja ning Sahharov pagendati sundasumisele Gorkisse. Väljasaatmine tabas siiski vaid üksikuid kuulsamaid dissidente, ülejäänud pandi vangi või muserdati neid ja nende perekondi psühhoterroriga. Kuid teisitimõtlejate tagakiusamine ei võinud peatada NSV Liidu allakäiku.
Sissetung Afganistani 1979. aastal
Majanduslikele ning poliitiliste probleemidele vaatamata jätkas NSV Liit välispoliitilisi avantüüre. Pingelõdvenduse ajal oli NSV Liidu mõju Kolmandas Maailmas järk-järgult suurenenud ning Nõukogude Liidu juhtidel oli tekkinud karistamatuse tunne. Neid ei rahuldanud enam nukurežiimidega manipuleerimine , vaid süvenes soov mõni naabermaa täielikult alla neelata. Sellega on seletatav NSV Liidu huvi Aasia strateegilises piirkonnas asuva Afganistani vastu. Sealne valitsus oli juba mõnda aega olnud NSV Liidu meelne. 1979. aastal tekkis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSV Liidu endale appi. Mitmel mõjukal NLKP Keskkomitee poliitbüroo liikmel tekkis mõte Afganistanis valitsevat segadust ära kasutada ja see maa täielikult oma kontrolli alla saada. 1979. aasta lõpul otsustaski poliitbüroo Afganistanis riigipöörde korraldada ja asendada võimulolek Hafizullah Amin otse Moskvale alluva valitsejaga. 27. detsembril 1979 tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis ning tappis president Amini koos perekonnaga. Kokku saatis NSV Liit Afganistani üle 50 000 mehe, millest avantüüri algajate arvates pidanuks piisama. Peagi selgus, et NSV Liit oli olukorda valesti hinnanud. Esiteks ei kavatsenud maailm Nõukogude Liidu tegevusele läbi sõrmede vaadata. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk: 1980. aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti. NSV Liidu tegevust ei mõistnud ka temasse muidu sõbralikumalt suhtuvad riigid. Teiseks ühendas NSV Liidu sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle jõu. Nõukogude vägede koosseisus olid ka paljud Eesti poisid sunnitud afgaanidega sõdima. Kokku kaotas NSV Liit Afganistanis üle 15 000 mehe. Väga raksed olid ka kohalike elanike kaotused: miljonid inimesed hukkusid või olid sunnitud oma kodu maha jätma. Sõda Afganistanis kurnas NSV Liitu nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka NSV Liit on haavatav.
Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks
Nõukogude juhtkond alahindas kiriku mõju maailmas toimuvale, ometigi kujunes just katoliku kirikust talle üks suurimaid probleeme. 1978. aastal valiti Roomas uueks paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal Karol Wojtyla, kes võttis endale paavstina nimeks Johannes Paulus II . Teade sellest tekitas vaimustust mitte ainult Poolas, vaid kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Katoliku kirik sai endale juhi, kes oli näinud ja kogenud mõlemat 20. sajandi verist diktatuuri – natsismi ja kommunismi. Krakovi piiskopina oli Wojtyla näidanud end võimeka juhi ja organisaatorina, kelle leebe põhimõttekindlus oli kohalikud kommunistid korduvalt taganema sundinud .Wojtylast sai ikestatud ja unustatud Kesk- ning Ida-Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja, kes katoliku kiriku juhtimise kõrval neid kunagi ei unustanud. Erilist vastukaja tekitas Wojtyla paavstiks saamine muidugi tema kodumaal. Kommunistlikud võimuorganid aimasid tõsist ohtu, kuid kui paavstavaldas soovi 1979. aasta juunis Poolat külastada, siis ei söandanud nad teda takistada. Paavsti kogunes vastu võtma üle miljoni inimese ja visiidil oli Poolale tohutu mõju. Johannes Paulus II kuulutas, et inimestle on õigus vabadusele ning kutsus neid üles hirmust üle saama. Paavsti sõnum aitas hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse aastakümnete jooksul süstitud hirmu- ja jõuetustunnet. NSV Liidu juhtkond oli Johannes Paulus II tegevuse pärast selleks ajaks juba üsna mures. 1981. aastal sooritati paavstile Roomas atentaat , mille uurimisel jõuti Bulgaaria salateenistuse ning sealt KGB-ni. Imekombel õnnestus paavstil ellu jääda, tema tegevus kommunismi lagundamisel sai sellest vaid kindlust juurde.
Solidaarsuse loomine
Poolas leviv rahulolematus oli olnud nii kohalikele kommunistidele kui ka NSV Liidule juba mõnda aega probleemiks. 1970. aastal puhkesid Gdanskis rahutused , mille mahasurumiseks kasutasid Poola juhid sõjaväge. Surma sai üle saja inimese. Wladyslaw Gomulka oli sunnitud Poola kompartei eesotsast lahkuma , tema asemele seatud Edward Gierek ei suutnud maad aga kriisist välja viia. Lääne laenude abiga käivitati Poolas küll majandusreform, aga see kukkus läbi. Samal ajal tugevnes opositsiooniliikumine, mis seadis eesmärgiks alternatiivse ühiskonna ehitamise sotsialistliku süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus - ja kultuuriasutuste võrk, mille loomisel etendas olulist osa katoliku kirik . Haritlased moodustasid põrandaaluseid organisatsioone, mis asusid võitlema mitte abstraktse vabaduse, vaid tööliste õiguste ning vabade ametiühingute eest. Augustis 1980 alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes ühtlasi palga tõstmist. Streigi etteotsa tõsis elektrik Lech Walesa, kes majanduslike nõudmiste kõrval esitas ka poliitilisi. Mõne päevaga hakati streikima kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist, alates vabade ametiühingute loomisest ning lõpetades sõnavabadusega. Võimud üritasid streigikomiteed ignoreerida, kuid kuna iga päev ühines streigiga uusi ettevõtteid, muutus see võimatuks. Streigiliikumise levikule aitasid kaasa raadiojaama Vaba Euroopa saated , mis vahendasid Poolast saabuvat informatsiooni ning instrueerisid streikijaid. Seistes silmitsi üldstreigi ohuga, otsustasid võimud järele anda. 31. augustil 1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas neile paremad töötingimused. Nii sündiski ametiühingukoondis Solidaarsus (Solidarnosc). Poolas toimuv tekitas vaimustust kõigi ikestatud rahvaste seas. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema.
Poliitiline kriis Poolas 1980 - 1981
Gdanski kokkulepped aitasid kaasa poliitilise elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt. Solidaarsusega ühines pea kogu tööliskond, ligi 10 miljonit inimest. Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. Nõukoguliku süsteemi lagunemine tekitas Kremlis hirmu, sest võis karta sõltumatu ametiühinguliikumise levikut NSV Liitu. Oktoobris 1980 nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhtidelt „kontrrevolutsiooni“ peatamist ning „korra“ jaluleseadmist. Esialgu polnud sellistest nõudmistest eriti kasu. Poolakompartei etteotsa seati rahva seas populaarne kindral Wojciech Jaruzelski , kuid Solidaarsuse võidukäik jätkus. Nüüd pani NSV Liit Jaruzelski valiku ette: ta kas surub ametiühinguliikumise ise maha või tulvavad Poolasse Nõukogude tankid . Hilejm on selgunud , et tegemist oli šantaažiga ehk tegelikult poleks NSV Liit ilmselt söandanud Poolat rünnata, kuid Jaruzelski seda ei teadnud . 13. detsembril 1981 kehtestas kindral Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, kaasa arvatud Lech Walesa. Sõjaseisukorra kehtestamine tabas Solidaarsust ootamatult, selliseks sündmuste arenguks poldud valmis. Siiski asusid poolakad vägivallale vastu: kommunistliku partei juhtkonnale saadeti tagasi miljon parteipiletit, üle maa puhkesid stiihilised streigid , mille sõjavägi ja julgeolekuüksused aga jõuga maha surusid. Võitlustes streikijate ning sõjaväe vahel hukkus üle saja inimese. Sõjaseisukorra kehtestamine Poolas hävitas küll näiliselt Solidaarsuse, tegelikult surus aga selle ainult põranda alla. Nõukogude võimu autoriteedile oli sõltumatute ametiühingute lühike tegutsemine andnud saatusliku hoobi. Kerkis küsimus, kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik siis ka mujal?
LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA
Uus strateegia külma sõja võitmiseks
Nõukogude Liidu nõrgenemist ei märganud siiski kõik. Isegi paljud eksperdid pidasid riiki endiselt tugevaks ega aimanud, et supervõimu lõpp on lähedal. USA president Ronald Reagan oli teiselt arvamusel. Ta oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid kommunistliku süsteemi kui sellise hävitama.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kommunistliku maailma lagunemine #1 Kommunistliku maailma lagunemine #2 Kommunistliku maailma lagunemine #3 Kommunistliku maailma lagunemine #4 Kommunistliku maailma lagunemine #5 Kommunistliku maailma lagunemine #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 143 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor despondency Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (6)

steweastoc profiilipilt
Steve Astok: Väga põhjalik, oli suureks abiks arutluse koostamisel.
18:33 15-10-2009
belladonnakillz profiilipilt
belladonnakillz: Väga põhjalik, oli suureks abiks arutluse koostamisel.
01:12 07-04-2010
Merrruu profiilipilt
M V: Väga hea! aitas!
17:40 20-04-2013


Sarnased materjalid

3
doc
NSV LIIDU LAGUNEMINE
4
doc
Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine
2
doc
Sotsialistliku süsteemi lagunemine
6
doc
NSVL lagunemine-Saksamaa ühinemine-Baltimaade taasiseseisvumine
89
doc
Ajalugu
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
12
pdf
Üldajalugu 20-sajandil
176
doc
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun