NSV Liidu lagunemise põhjused (0)

Tallinna Tehnikaülikool
NSV Liidu lagunemise põhjused
Anastassia Beljajeva
Tallinn 2013
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei.

• 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina , Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töörahvakomissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest Moskvas asuvast keskusest , mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad.
  
• 1920–1921 a sõlmisid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani ühendav Taga-Kaukaasia SFNV sõjalis-majanduslikud lepingud.
  
• 1922. aasta veebruaris , nõupidamisel Moskvas, otsustati, et Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee delegatsioon on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Aserbaidžaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud aprillis 1921 a) rahvusvahelisel konverentsil Genovas (aprillis 1922. a.). Selleks lisati delegatsiooni Ukraina, Aserbaidžaani, Gruusia ja Armeenia esindajad. Delegatsioonil oli õigus sõlmida lepinguid kõikide nimel.
  
• Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.
  

Nõukogude Liidu pealinn oli  Moskva . Tähtsaim püha oli 7. november, 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev.
Alates 1988. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad  liiduvabariigid  formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.
Nõukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ühendab osa endisi liiduvabariike Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ).
1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. 1970. aastateks toimus seisak NSVL majanduses ja ühiskonnna arengus. NSVL majanduse ulatuslik areng lõppes. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja „letialuse kaubanduse“ vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid . 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Seetõttu hakati dissidente taga kiusama- saadeti riigist välja, pagundati, pandi vangi ning muserdati neid ja nende perekondi. Kuid teisitimõtlejate tagakiusamine ei võinud peatada NSV Liidu allakäiku.
USA toetus nõukogudevastastele liikumistele . Olulist osa USA kavades etendas toetus kommunismi vastu võitlevatele liikumistele kogu maailmas. NSV Liidu ja Ühendriikide peamiseks võitlustandriks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modžaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi – Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide.
Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada. Veelgi enam kahju tekitas NSV Liidule Reagani edu naftahindade allasurumisel. See mõjus laastavalt nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettirežiimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ning NSV Liidul jäi saamata tulu relvakaubandusest. Lisaks suutsid Ühendriigid oluliselt piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSV Liidu 1980. aastate keskpaigaks pankrotti .
NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, siin ei suutnud NSV Liit Ühendriikidega sammu pidada. Eriti laastavalt mõjus NSV Liidule 1983. aastal välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Tähtede sõjaks ristitud programm tekitas NSV Liidus paanika, katsed ameeriklastega sel ajal sammu pidada kukkusid läbi. 1980. aastate keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastuse võidujooksu võitnud. Katse konkureerida Ühendriikidega kõrgtehnoloogia vallas sundis NSV Liitu pöörama vähem tähelepanu armeele, mis hakkas nõrgenema. Seetõttu polnu NSV Liit 1980. aastate keskpaigaks enam võimeline ka tavarelvadega sõda pidama ning Afganistani avantüür tuli lõpetada.
NSV Liit kaotas külmas sõjas. Külma sõja ägenemine tabas NSV Liitu ootamatult. Nõukogude juhtkond oli alahinnanud Reaganit. Esimest korda seisis NSV Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSV Liidus vinduv sisepoliitiline kriis. 1980. aastate keskpaigas hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega. Ootamatult lühikese ajaga oli NSV Liit kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Nõukogude majandus oli pankrotis , relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi NSV Liit aga üha rohkem maha. Hädasti vajati reforme, selleks tuli riigi etteotsa seada uut tüüpi liidrid . See arusaam pani aluse NSV Liidu uuendamise programmile, mis läks ajalukku perestroika nime all.
NSV Liidu etteotsa astub Mihhail Gorbatšov. 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšovi. Gorbatšov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmise neid tegema. Tema eesmärk oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatšov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades. See eksiarvamus läks Gorbatšovile kalliks maksma. Nähes NSV Liidu uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, sai Reagan aru, et tema taktika on hakanud tulemusi andma. Seetõttu ta mitte ei nõrgendanud, vaid hoopis tugevdas survet NSV Liidule. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallanduks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas.
NSV Liidus algasid suured muutused. Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu algatas Gorbatšov avalikustamise ehk glasnosti . Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Gorbatšov algatas suhete parandamise Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taaselustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks, loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist.
Gorbatšov püüab NSV Liitu koos hoida ja päästa. 11. märts 1990 aastal kuulutati Leedu iseseisvaks. Mai 1990 – impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi. E. Savisaare valitsus Eestis alustas poliitilisi ja majandusreforme. NSV Liidus kerkis Gorbatšovi rivaaliks B. Jeltsin , kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused -Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Gorbatšov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi.
Alustati ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks. 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses. 75% osavõtnutest olid NSV Liidu säilitamise poolt. Sellest lähtuvalt hakati ette valmistama uut liidulepingut. Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova . Baltimaades oli eelnevalt korraldatud omad referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatšov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputš, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. M. Gorbatšov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti.21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni.21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes . Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. 23. aug. 1991 peatas B. Jeltsin Venemaa kommunistliku partei tegevuse. 6. sept. 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit.24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia.8. dets. 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Sõltumatute Riikide Ühenduse - SRÜ. SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. SRÜ-ga ühinesid 8 endist NSV Liidu vabariiki: Aserbaidžaan, Armeenia, Kasahstan , Kõrgõzstan, Moldova, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan. 25. dets. 1991 loobus Gorbatšov ametlikult võimust ja andis selle üle Jeltsinile . Seega 1991.a. dets.-s saatis NSV Liit end laiali ning sellega külm sõda.
Peamised NSV Liidu lagunemise põhjused.
Majanduslikud põhjused:
- Sotsialismi kui süsteemi olemusest tulenevate objektiivsete majandusseaduste eiramine;
- Katse rakendada ettevõtlusel põhineva iseregulatsioonivõimega turumajanduse põhimõtteid riigis.
Sotsialistliku süsteemi omapära:
-Sotsialistlik majandussüsteem on suuteline funktsioneerima ainult keskusest juhitava plaanimajandusena.
-tal puudub iseregulatsioonivõime, teda ei ole võimalik üle viia turumajandusele.
Poliitilised põhjused:
- Rahvuspiirkondade püüdlused ennast Nõukogude impeeriumist lahti rebida.
-USA ja Suurbritannia koostöö NSV Liidule surve avaldamises.
-USA presidendi Reagani nn kosmose militariseerimise plaan (tähesõdade programm), millega konkureerimiseks tuli NSV Liidul mobiliseerida kõik majanduslikud võimalused.
-naftahinna muutumine maailmaturul.
Kasutatud kirjandus:
http://spikerdaja.blogspot.com/2009/12/ajalugu-kommunistliku-susteemi.html
www.polvyag.edu.ee
„Maailma ajalugu“