· Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga · Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi tarbekaupadega · Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ja mõne aja pärast see lõpetas · NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid rikutud. · Berliini blokaadi nimetatakse külma sõja alguseks Berliini kriis (1960'ndate algus 1961) · Idasakslased ei olnud rahul kommunistide valitsusega Saksa Demokraatlikus Vabariigis · Rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha · Idasakslased põgenesid läände, mille takistamiseks Saksa DV võimud lahe Saksamaa vahelise piiri · 1961 ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist Kuuba kriis (1960ndad 1970ndad) · 1950ndate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,
augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümbole. See eraldas vaba maailma ja totalitaarsust. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter.Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Gorbatsov mängis tähtsat osa 1989. aasta sündmustes, mis viisid lõpuks Berliini müüri langemiseni. Esimene mõra Tegelikult algas Berliini müüri murenemine Ungari otsusest võtta maha piiritõkked Austriaga. Pea igal Ida-Euroopa riigil oli lähiminevikus mõni hell koht, mille 80. aastate lõpu tormilised sündmused kiskusid lahti nagu armistunud haava. Ungaris oli selleks 1956. aasta
Poola ülestõus (1956) Põhjus: protestiti kom-reziimi vastu Poolas. Tulemus: ülestõus suruti veriselt maha. Uus valitsusjuht: W.Gomulka (nsvl-i meelne). Ungari ülestõus (1956). Põh: üliõpilased protsestisid kom vastu. Nõuti: dem taastamist, uut valitsust, poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. Tul: NSVL saatis punaarmeelased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud nsvl-ga koostööd.. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F.Castro tihe koostöö NSVL-ga. NSVL-i (N.Hrustsov, paigutas tuumar kuubale) ja USA (J.Kennedy, tuumar türgis) vahel. Tul: lõpetati kompromissiga. Tsehhoslovakkia kriis (Praha kevad, 1968) põh: rahulolematus riigi juhtidega, Novotryga. Sünd: Novotry (NSVL-i meelne) kukutati, loodi uus juhtkond (juht: A.Dubcek
NSVL üritas mõjuvõimu saada araablaste seas, Usa aga toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. Kuuba kriis 1950 Usa proovis Kuuba võimuhaaraja E.Castro kõrvaldada, kui Kuuba sõlmis NSVL lepingu ning toodi sisse tuumalõhkeainega raketid. USA ja NSVL leppisid kokkuleppe, kus NSVL viib oma raketid Kuubast välja ning USA viib oma tuumaraketid välja Türgist(NSVL piiri lähedal). Berliini kriis 1960 aastal ehitati Berliini müür kuna paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemiga Saksa DV ning kombeks oli seega põgenemine Ida-Saksamaale. 1961 ehitati aga selle peatamiseks Berliini müür. Selle tagajärjel hukkus aga hulgaliselt süütuid inimesi. Vietnami kriis 1960-1970 Mitme aasta jooksul pidas USA seal edutut sõda Lõuna- Vietnamis ja neid toetanud Põhja-Vietnami vastu koos kommunistlike rühmituste vastu. Nõukogude Liit otsustas abi saata kommunistidele ning Usa sai sõjas lüüa.
Tagajärg: relvi oli ülemõistuse palju, raha kulutati palju 2)Vastasseis Euroopas Eesmärk: Poliitilise ülekaalu saavutamine Euroopas.Kriisid Euroopa pinnal(nt Berliini blokaad)NSV Liit kaitses Euroopas kommunismi, USA aitas vabasid demokraatlike riike ja kaitses demokraatiat. Arvati, et jagatud Saksamaal võib puhkeda suur sõda Euroopas, mõlemad pooled hoidisd seal suuri väeüksuseid. 1960.algul puhkes Euroopas kriis, kus paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa DV-s. Ehitati Berliini müür.Tagajärg: kriisikolded Euroopas, Euroopa lõhenemine. 3)Võitlus kolmanda maailma pärast. Eesmärk: Mõjuvõimu suurendamine kolmandas maailmas. NSV Liit toetas kommunismi levikut, USA võitles demokraatia eest ja püüdis takistada kommunismi levikut. Puhkesid sõjalised kokkupõrked ja poliitilised kriisid maailmas. Kriisipiirkondadeks olid Korea, Lähis-Ida, Vietnam, Kuuba, Berliin, Afganistan
Kõik see nõudis veel aga ka suuri kulutusi, külm sõda võttiski enda alla palju aega ja raha, mida sageli raisati väga meeletustes kogustes. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini bokaad. Selles osalesid NSVL , Saksamaa ja USA. Probleemiks oli see , et NSVL ei tahtnud , et läänes tekiks ühine tsoon. Selle tagajärjel katkestati kõik ühendusteed läänepoolega ning Saksamaa lõhenes lõplikult. Teine kriis , mis oli samuti seotud Berliiniga oli Berlini kriis. Paljud idasakslased ei olnud rahul kommunitsliku valitsemisega Saksa demokraatlikus Vabariigis. Rahvas üritas põgeneda kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele . Selle tagajärjel ehitas Nõukogude Liit Berliini müüri , mis eraldas Lääne- Berliini Ida -Berliinist. Kriisid olid külma sõja üheks oluliseks aspektiks. Mitmeid neist kriisides leidsid aset ka Aasias. Üks neist oli Koera sõda, milles osalesid Hiina , NSVL ja USA . Põhja - Koread toetasid NSVL ja
Prantsusmaa ja Suurbritannia osaliselt sõjategevuses kaasa ei löönud. Ungari 1956 Ungari tahtis kommunistlikust diktatuurist loobuda. NSVL ei lasknud. Imre Nagy Ülestõus suruti maha. Idablokk nägi et nad ei vabane kommunistist ega saa abi ülestõus hukati. läänest. Berliini 1961 100 000 idasakslased põgenesid Berliini kaudu läände. Nõukogude sõjavägi ehitas Berliini müürist sai külma sõja sümbol. Saksamaal kadus lootus taas ühineda. Ida kriis keset Berliini müüri, mis takistas liikumist idaja lääne poolte vahel. sakslastel kadus võimalus põgeneda lääne poole. Kuuba e. 1962 NSVL viis Kuubale tuumaraketid. USA käskis need ära viia või muidu... NSVL viis raketid ära
Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud otseses sõjategevuses, kuid üritati üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna (võidurelvastumine, poliitiline ülekaal EU-s) Trumani dokt. - seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade tahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (kommunismi vastu). Marshalli pl. - abiandmisplaan sõjas kannatada saanud riikidele. 1948-52 andis USA 17. EU riigile 13 miljardit $. Raudne eesriie NL eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid muust maailmast RE-ga, tõkestades sedasi nende läbikäimist lääneriikidega. Neutr riigid: Soome, Rootsi, Sveits, Jugoslaavia, Austria NATO asutajad: 1949: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani Idablokki kuuluvad riigid:Riigid, mis RE-st idapool (lk 19 map) NSVL, Poola, Jugoslaavia(natuke vabam seis, nõustus...
(islam kristlus) EUROOPA LK 158-159 Tooge välja järgmiste riikide arengujooned: Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksa Liitvabariik. Suurbritannia Tony Blair; sümbioos; arvestada tuleb ka majanduse arengut; USA ja Suurbritannia toetavad üksteist, rahvusvaheline tähtsus kasvas. Prantsusmaa Euroopa süda; vastandus USA-le, heal positsioonil EL-s. Saksa Liitvabariik ka heal positsioonil EL-s; idasakslased on laisemad- USA JA VENEMAA LK 159-161 Tooge välja järgmiste riikide arengujooned: USA ja Venemaa. USA - edukas ja lootusrikkas ajajärk, sest NSVLiit oli lagunenud; World Trade Center'i hävitamine. Venemaa sotsialistliku majanduse lõpp; korruptsioon, kuriteod sagenesid; peaministriks sai V.Putin. Venemaast sai G7 liikmest (nüüd G8). Demokraatia ei toimi. ISLAMI MAAILMA TUGEVNEMINE LK 162-163 Milliseid probleeme on kaasa toonud islami maailma tugevnemine?
Ülemaailmne vastasseis avaldus Saksamaal selgeimalt. Saksa LV ja dem maailma ei tunnustanud Saksa DV-d, Nsvl soovis jätkuvalt liita L-Berliini. 1958 nõudis NSVL et lääneriigid viiksid oma väed Berliinist ära, ei kuulatud - L- Berliin kui kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol. · Berliini müür 13. Aug 1961. Hrustsovi käsul rajasid NSVL sõjaväelased põhimõtteliselt ühe ööga Lääne-Berliini tihedalt sulgeva Berliini müüri, et idasakslased ei saaks läände põgeneda. Müüri tugevdati, lisati kaitseriba, kus inimesi ette teatamata põgenemiskatsel tulistati. Külma sõja sümbbol, mõjus NSVL mainele väga halvasti, näitas, et sotsialism on vangla. · Kuuba e Kariibi kriis 1961-1962. Kuubal tuli 59' a võimule Castro, tegi sotsialistlikku revolutsiooni, kehtestas diktatuuri, vaenlaseks USA, toetajaks NSVL, kes paigutas saarele tuumaraketid. USA seadis Kuuba ümber karantiini, president
pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. Nii USA-s kui ka NSV Liidus eraldati relvade tootmiseks ja sõjaväe ülalpidamiseks tohutuid rahasummasid, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuida kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Mitu kriisikollet tekkis Aasias. Korea sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. See lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960.-1970. aastatel Indo-Hiina poolsaar Kagu-Aasias. Sõda
GB ja Prantsusmaa mõjujõu vähenemine NSVL autoriteedi suurenemine *1956a murranguline aasta Ida ja Lääne jõuvahekordade arengus. kommunistliku süsteemi vähenemine kommunism siiski tugevdas oma positsiooni lääne autoriteet langes KAHE MAAILMA VASTASSEIS Berliini müür: NSVL plaan kehtestada kommunistlik süsteem kogu maailmas LääneBerliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid 13.aug 1961 rajati Berliini müür *see sulges LääneBerliini *külma sõja sümbol Kuuba kriis: 1959a tuli võimule F. Castro, kes kehtestas oma diktatuuri 1. suurmaavaldus likvideeriti 2. pahempoolsed ümberkorraldused 3. suhted USAga halvenesid kuulutati välja sotsialistlik revolutsioon *vaenlaseks USA
viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja pidasid läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Suhteliselt suure alaga Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlikuks ja turumajandusega saareks keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Ta ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli omaette haldusüksus, oli vabalinn ja maailmavõimu vastasseisu sümbol, mille julgeoleku tagas ainult lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov selle värava sulgeda, ehitades peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Hiljem seda tugevdati ja lisati tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Sellest sai külma sõja sümbol ja langetas NSVL mainet Läänes veelgi. 1956 tulid Granma laevaga Kuuba rannale rühm revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, kes alustasid diktaatori vastu partisanisõda. See osutus edukaks ja 1959 tuli Castro võimule. Arvati,
NSVL sulges aga kogu Lääne-Berliini Saksamaa läänetsonidega ühendavad maismaa- ja raudteed. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961 13.augustil ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida- Berliinist. Berliini müür aga muutus kahekümne kaheksaks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis. Seda on nimetatud ka raudseks eesriideks. Üheks sõja puhkemise põhjuseks võib kindlasti pidada ka tuumarelva probleemi
Sotsialistid lõid seevasto oma riikide vahelise sõjalis-poliitiline organisatsiooni 1955. aastal Varssavi Lepingu Organisatsioon, VLO. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka NSV Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda Euroopas. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal 1953. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. 1962. aastal toimus Kuuba kriis. Selle põhjuseks oli see , et NSVL paigutas oma raketid Kuubale
võitjate enesekiitust. Kuid aeg toob selgust, sest üha enam avanevad arhiivid ja dokumendid räägivad tihti risti vastupidist. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka N Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda . 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne- Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda.Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956
Saksa LV ja kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast Saksa DV-d, NSVL taotles aga jätkuvalt Lääne-Berliini allutamist oma võimule. 1958 nõudis NSVL , et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Lääne-Berliin oli suurusega 500 km ², kus elas 2 miljonit inimest. Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu. Julgeoleku Lääne-Berliinis tagas lääneriikide sõjaväeüksused. Lääne-Berliin oli "väravaks", mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov "värava" sulgeda. 13. aug rajsid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Müürist sai Külma sõja sümbol. Praha kevad Inim.... sotsialismi rajamine - (Alexander Dubcek) see tähendas, et sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid: väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. Ülestõusu ei toimunud, kommunistliku partei asutusi ei rünnatud
kontinendivahelisi rakette, mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948.aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal ajas N Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse.
alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. Kõneluste tulemustema jäi Jaruzelskile presidendi koht kuid ta lubas korraldada vabad valimised. Valimistel võitis Solidaarsus ja peaministriks sai T. Mazowiecki, kes oli esimene mittekommunistist valitsusjuht. 1990. aastal astus Jaruzelski presidendikohalt tagasi ning uueks valiti Lech Walesa. Ka Ida- Saksamaal hakkas rahvas vastu kommunistlikule süsteemile. 1987.-1988. aastal hakkasid idasakslased põgenema Lääne-Saksamaale, eriti just pärast Ungari ja Austria piiri avanemist. 1989. aasta oktoobris algasid Ida- Saksamaal meeleavaldused ja 9. novembris tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja tungisid külma sõja sümbolist läbi. Sellele järgnes ka läbimurre poliitikas, kus opositsioon legaliseeriti ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Sotsialismileeri lagunemise positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid
augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa demokraatlikust vabariigist. Müür oli üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter. Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa demokraatliku vabariigi Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Mõisted:
· 1958. NSVL nõudis, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja hakkaksid pidama läbirääkimisi SDV marionettvalitsusega. · Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli vabalinn · Lääne-Berliin kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol, sest julgeolekut tagas vaid lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. · Alandav Moskva jaoks, et Lääne-Berliini kaudu põgenesid läände idasakslased · 13. 08.1961 sulgeti värav · arvati, et lääne kultuuril halb mõju idapoolele · lammutati 1989 · külma sõja sümboliks Kuuba (ehk Kariibi) kriis 1961-1962 · 1959 tuleb Kuubal võimule Fidel Castro · USA suhed Kuubaga halvenesid, kuna ei meeldinud kommunistlik riik lähinaabruses · katkestati diplomaatilised suhted, kuulutati välja majandusblokaad · NSVL paigutas oma tuumapommi Kuubale
nad nii arenenud kui praegu nad on. NL oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Hrustsov on selgelt öelnud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmaga. Kuid kõikjal segas teda teine üliriik teda- USA, kuna see oli tema põhimõtete vastu. Vaatamata sellele, et NL ei saanud vallutada Berliini blokadiga Lääne- Berliini jäi ta aga vabaks linnaks, kuhu idasakslased põgenesid, ning see ei meeldinud Moskvale sugugi. 1961.a otsustas Hrustsov selle nalja lõpetada ning lasi rajada Berliini müüri, millega kaasnes ka Berliini kriis , mis sai peaaegu ühe ööga valmis, hiljem muidugi tugevndati seda. Müürist sai külma sõja sümbol. Minu arust müüri ehitamine ning inimeste vabaduste piiramine mõjus Lääneriikides NL mainele halvasti, sest müür püsis ning tõestas oma tiktatuuri olukorda, kus müüri ületamise eest sai silmapilkselt surma
Külma sõja karikatuuride analüüs 1946 Sel karikatuuril on kujutatud Winston Churchilli kergitamas raudset eesriiet, kuhu on peale kirjutatud sissepääs keelatud. Raudne eesriie tähendas Nõukogude Liidu poliitilist üritust kaits...
Selle põhjustas rahareform Saksamaa lääneosas, millesse haarati ka Berliini läänesektorid. Selle tõttu sulges NSVL kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, kuid kui lääneriigid korraldasid õhusilla üle blokaadi, siis ei andnud see Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati mõne aja pärast. NSVL ja lääneriikide suhted olid nüüd aga lõplikult rikutud. Kuna paljud idasakslased põgenesid läände, siis selle takistamiseks ehitas Saksa DV 1961. aastal müüri, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. 4. Miks puhkes Korea sõda ja millega see lõppes? Miks puhkes Kariibi kriis ja kuidas see lõppes? 1950. aastatel puhkes sõda Koreas Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina ja NSVL, Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Sõda lõppes tulemusteta, maa jäi endiselt jagatuks. Kariibi kriis hakkas arenema, kui 1950
See toimus rahva ja politsei/julgeolekuüksuste vahel. Sellega aga ei suudetud toime tulla ja NSV Liidule tehti järeleandmisi. Peale seda surus NSV Liit jõuga ülestõusu maha. Paljud inimesed põgenesid Ungarist. Suessi kriis Egiptuses toimus riigipööre ning uus valitsus riigistas inglastele kuulunud Suessi kanali. Tekkis konflikt lääneriikidega. ÜRO, eelkõige USA ja NSV Liit sundisid sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama. Berliini müür moskva jaoks oli alandav, et idasakslased läbi berliini läände valgusid. Selle takistamiseks rajati Berliini müür. Okastraadid ja vahitornid. Kuuba kriis Castro asus võimule ning tahtis Kuubale rajada rakette mis oleks võinud hävitada tuumalöögiga suurema osa USA’st. Rakettide paigaldamine sai aga ameeriklastele teatavaks. USA president kuulukas välja kontrolljoone merel ja teavitas kõiki. Maailm seisis tuumasõja äärel. Lõpuks andis Moskva järele ning sõda suudeti ära hoida.
Kriisid Ida-Euroopas 1. Miks nimetati Hruštšovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hruštšovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus , pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu ( liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). Miks nimetati Brežnevi aega Nõukogude Liidus stagnatsiooniajaks? Iseloomustapoliitilisi ja majanduslikke olusid Brežnevi ajal. Sest sel ajal toimus Nõukogude Liidu majanduses, poliitikas ja vaimuelus seisak . Poliitika Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud, stagnatsioon , parteisisene võimuvõitlus. Majandus Stagnatsioon, ei suudetud maailma tehniliste progressidega kaasa minna, 80-ndate lõpus oli kõikehõlmav kriis. 3....
4.1961. 1959 tegi Hruštšov visiidi Ameerikasse, pidas kõnet ÜRO’s. Muutus järjest ettearvamatumaks, närvilisemaks ja sallimatumaks. Stalinisti jooned lõid välja. 1964 sundis parteiladvik teda valitsusohjad käest andma. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Aleksei Kossõgin, tegelikku võimu omava NLKP Keskkomitee esimese sekretäri koha sai Leonid Brežnev. Improvisatsioonid lõppesid. Berliini müür: Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände läksid. 13.8.1961 rajasid NSVL sõjaväelased ühe ööga Berliini müüri. Kuuba kriis 1962: 1959 tuli võimule Castro kes kehtestas diktatuuri. Surmaavaldus likvideriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi, suhted USA’ga halvenesid. USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, mis oleks olnud suur hoop majandusele, kui NSVL poleks öelnud, et ostab ise suhkru ära. Castro natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted, kuubalaste omad ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon
Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. Vastasseis Euroopas 1948.aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal ajas N Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse.
aastal moodustati Ameerika Ühendriide , Belgia, Hollandi, Islandi, Itaalia, Kanada, Luksemburgi, Norra, Portugali, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani poolt sõjaväeline allianss NATO. • 1955. aastal asutati NSV Liidu, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia ja Ungari poolt Varssavis vastukaaluks NATO-le Varssavi Lepingu Organisatsioon . • 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne- Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. • Kriisi kogeti ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades: • 1956. aastal ajas Nõukogude Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu , • 1968
tänase päevani · Loodi OPEC · Lähis-Ida omab võimu lääneriikidele üle Berliin 1961 -Paljud idasakslased NSVL, SDV, · Ehitati Berliini põgenesid läände SLV, Lääneriigid müür 1961 (et -NSVL tahtis kogu poleks suhteid kahe Berliini enda poole vahel) valdusesse (lammutati 1989) · Külma sõja
Vastupanuks Prantsusmaa ja Suurbritannia okupeerisid Suessi tsooni. USA survel pidid Prantsusmaa ja Suurbritannia taganema, kuna vastasel juhul oleksid majandusabist ilma jäänud. Euroopa ajastu oli lõpule jõudnud- ka Euroopas oli nüüd mõjuvõim USA ja NSV Liidu käes. · 1958-1961 BERLIINI KRIIS: Põhjuseks oli NSV Liidu liigne enesekindlus- arvas, et 20 a pärast on sotsialism kapitalismist võitu saanud. Kui varem oli piir Lääne- ja Ida-berliini vahel vaba olnud ja paljud idasakslased nõnda läände põgenesid, pidi NSV Liit nüüd selle piiri sulgema. Sest ohus oli Saksa DV olemasolu. 1958 esitas Hrustsov ultimaatumi: kui lääneriigid Berliinist ei lahku, siis juurdepääs Lääne-Berliinile läheb Ida-Saksamaa kontrolli alla. Lääs keeldus. 1961 püstitati Lääne- Berliini ümber betoonmüür, takistamaks minema Lääne-Berliini. Seda valvasid valvurid. Berliini müür sümboliseerid raudset eesriiet. Olukord Euroopas oli stabiliseerunud ja teravnesid suhted
aparatshikuid ning aastatel 1973-1990 oli ta ka riigi Olümpiakomitee president. Manfred Höppner oli aga Leipzigi spordiuuringute instituudi peaarst. Saksa DV-s kasutati sportlaste saavutuste parandamiseks anaboolseid steroide. Mehed alustasid dopinguprogrammiga 1960. aastate lõpus ning sellesse arvati ka üheksa-aastased lapsed. Treeneritel soovitati oma noortele hoolealustele aga ütelda, et nad annavad neile vitamiine. 1970. aastatel valitsesid vaid 17- miljonilise rahvaarvuga idasakslased spordimaailma juba täielikult. 1974. aastal koostas SDV valitsus seaduseelnõu, millega garanteeriti dopinguprogrammi riigi poolt rahastamine ja selle saladuskatte all läbi viimine. Ida- Saksamaa oli medalite arvu poolest kõige edukam riik 1984. aasta Sarajevo taliolümpiamängudel: 9 kulda, 9 hõbedat, 6 pronksmedalit. Saksa DV-s ei mõeldud steroidide halbadele külgedele ja sellest ei teavitatud ka sportlasi. Üks
(Hallstein=SLV riigisekretär) NB! Hallsteini doktriini sisu: SLV katkestab suhted iga riigiga, kes tunnustab Saksa DVd. (erandiks oli NSV Liit). Seetõttu tunnustasid Saksa DVd vaid teised sotsialistlikud riigid. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid seoses Saksamaa lõhestatusega pingelised. Eriti suureks probleemiks oli Berliin. Kumbki pool nii NSVL kui lääneriigid tahtsid näidata, et nende tsoonis Berliinis on elu parem kui teisel. Paljud idasakslased põgenesid Lääne-Berliini. NSV Liidu põhimure oli, et Lääne-Berliini ei liidetaks SLVga. Berliini kriisi sisu: ööl vastu 13. augustit 1961 ehitasid idasakslased (NSV Liidu nõudel) Lääne-Berliini ümber müüri, et isoleerida Lääne-Berliin ülejäänud Ida-Saksamaast (NB! Berliin paiknes ju Saksa DV "sees"!) Tekkis "raudne eesriie" sõna otseses mõttes. Müür poolitas Berliini. Esialgu püstitati ajutised tõkked, aja jooksul ehitati tihe piiritõkete vöönd
Gary Powers, vangistati. USA üritas nüüd spioneerimist eirata aga loomulikult seda ei usutud. Venemaa peaministri, N.Hrustsovi arvates pidi USA vabandama, tuli lõpetada sellised luurelennud tulevikus ning süüdlasti tuli karistada. Nüüd nägi ka maailm, et USA valetab. Moskva suur propaganda võit. 10. Berliini müüri rajanemine 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Tekkis terav kontrast Lääne- ja Ida-Berliini vahel. Üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961.aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Algul oli see lihtsalt okastraat kuid siis ehitati kivimüür
taastada kontroll Suessi üle *ÜRO , USA ja NSVL sundisid lõpetama sõda *Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisrael viisid oma väed välja Tulemus: *Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes *NSVL autoriteet suurenes Lähis-Idas BERLIINI MÜÜR Aeg: 13 august 1961 Põhjused: Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasaklased läände valgusid. Hrustsovile see aga ei meeldinud, et idasakslased põgenevad parematele jahimaadele. Käik: *1 ööga rajati müür Ida ja Lääne- Berliini vahel *müüri tugevdati hiljem oksastraatidega, tõkkeribadega jne. Tulemus: Berliin oli jaotatud Ida ja Lääneks Lääne-Berliin- demokraatlike vabaduste ja turumajanduse saareke keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Omaette haldus. Elas 2 milj inimest. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, NSVL ei suutnud Lääne-Berliini endale saada. KUUBA (KARIIBI) KRIIS Aeg:1959-1961
läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Lääne-Berliin oli kuj veidraks dem.vabaduste ja turumaj saareks keset üha enam sovetsieeruvat Ida- Saksamaad. L-Berliin ei kuulnud L-Saksamaa kooseseisu, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949.a sõlmitud kokkulepetel omaette haldusüksuseks vabalinnaks. Vastaseis lääs ei suutnud päästa idatsooni, NSVL ei suutnud alla neelata L-Berliini. 1961.a otsustas Hrustsov sulgeda värava, mille kaudu idasakslased läände vajusid. 13.aug rajasid NK väed peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis L-Berliini tihedalt sulges. Müürist sai Külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halveminigi kui Ungari sündmused. Müür tõestas, et sotsialismileer kuj endast vaid hiiglaslikku vanglat KUUBA (e. Kariibi) KRIIS 1956.a tõi laev nimega Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre, eesotsas Fidel Castroga, kes alustas diktaator Batista vastu partisanisõda, mis kuj edukaks 1959.a tuli Castro
Vastupanu suruti maha 7 nov 1956. Berliini kriis (1958-1961) NSVL oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. SLV ning kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast SDVd. Lääs ei suutnud päästa idatsiooni ning NSVL ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. NSVL ei meeldinud see, et idasakslased põgenesid Lääne-Berliini kaudu läände. 1961. Aastal rahas Hrustsov Berliini müüri. Kui inimesed üritasid üle müüri saada, siis lasti nad hoiatamata maha. Müür oli külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halvasti. Kariibi ehk Kuuba kriis (1962.aastal) 1959. Aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro. Castro tahtis kehtestada omaenda diktatuuri. Korraldati erinevaid reforme, mis teravdasid suhteid USAga ning lähendasid suhteid NSVL.
turumajandus.-eestvedaja Ludwig Erhard, leidis et riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid,mida ettevõtjad peavad järgima.1948.a RAHAREFORM,kehtestati saksa mark. Tulemused edukad-majanuse tõus. Saksa kiiret arengut nimetati Saksa majandusimeks. Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri kõige arenenum piirkond ja jäi Lääne-Saksamaast aina enam maha. Seetõttu põgenesid idasakslased pidevalt peamiselt Lääne-Berliini kaudu läände. 1961.tegi Berliini müür sellele lõpu.
Seega oli Rahvusrinne organisatsioonivorm, mille kaudu ja abil SSÜP teisi parteisid ja massiorganisatsioone kontrollis ja juhtis. Kuigi ametlikult oli tegemist demokraatliku riigiga, oli riik allutatud põhimõtteliselt ainult SSÜ Parteile ning kommunismile. 1950. aasta lõpul avaldati ametlikult andmed Rahvakoja valimiste kohta. Nende alusel olevat valimistest osa võtnud juba 98,5% valijatest ja neist hääletanud Rahvusrinde nimekirjade poolt 99,7% hääleõiguslikest kodanikest. Idasakslased olid tasalülitatud. Nii kestis see 1989. aastani. Reaalne võim ehk juhtiv osa, kuulus SDV-s Saksamaa Sotsialistlikule Ühtsusparteile. Kes tahtis kuhugi jõuda või olla juhtival kohal poliitikas, majanduses, teaduses, massiteabevahendeis, politseis või armees, pidi astuma SSÜP-sse. Parteis kehtiv demokraatlik tsentralism tähendas, et partei liikmeskond pidi tingimusteta kuuletuma 19-liikmelise Poliitbüroo otsusele. Tegelik võim
ning et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus Breznevi doktriin. 1968. aastal presidendiks valitud Richard Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist"(sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et need suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada). 2.Miks kujunes just Berliini müürist külma sõja sümbol? Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961. aastal otsustas Hrustsov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele võib-olla halveminigi kui Ungari sündmused, mis ajapikku unustati. 3.Mis muutis Kuuba kriisi külma sõja kõige teravamaks konfliktiks kahe üliriigi vahel? Põhjendage oma seisukohta.
Maailm 1956-1985. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Berliini kriis (müür) NSV Liit oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Kreml ei salanud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas ja järelikult on tal oma huvid mitte ainult NSV Liiduga piirnevates maades, vaid kõikjal – nii Berliini tänavail kui ka Aafrika vihmametsades, nii Araabia turgudel kui ka inimtühjadel polaaraladel. Kuid kõikjal põrkus ta teise üliriigi, USA tahte ning põhimõtete vastu. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksamaa saatus ei olnud ikka veel se...
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine aastatel 1986-1992 uurimustöö Juhendaja: Tiina Kull Autor: Doris Turk Lähte 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................... 3 AJALOOLINE TAUST................................................................................................................ 4 Venemaal toimunud sündmused............................................................................................... 4 Intervjuu kahe inimesega............................................................................................................ 13 Analüüs............................................................................
5. NSVL juid ei pidand arvestama rahva arvamusega aga USAs pidid juhid lähtuma rahva arvamusest et olla edukas poliitikas. NSVL juhil oli absoluutne võim, tegi mis soovis, USAs riigipea tegevusi piiras põhiseadus. 6. NL oli edukas vaid kosmonautikas, minu meelest. USA läks 60ndate lõpus KUULE. PT 33 KAHE MAAILMA VASTASSEIS 1. Kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol. Ei soovitud ka et idasakslased pidevalt läände põgeneksid. Peamine põhjus oli üldine saksamaa küsimus, kellele kuulib saksamaa. 2. . 3. Dzungli-inimesed tegid võitlemise raskemaks. USA jättis maailmale halva mulje Vietnamisõjas, USA sõdurid tapsid süütuid inimesi, naisi, lapsi. 4. Esiteks kui Moskva sai teada et Tsehhoslovakkia soovid reforme teha, hirmutas sõnavabadus Moskvat. Teiseks, arvati et kui lastakse
vabad valimised. 1990. aasta kevadel toimunud valimistel saavutasid võidu opositsioonijõud. Berliini müüri langemine Poolas, Ungaris ja NSV Liidus alanud muutused jõudsid Ida-Saksamaale väikese hilinemisega. Vastupanu kommunistlikule süsteemile kasvas küll ka siin, kuid võimud suutsid esialgu olukorda kontrolli all hoida. 1987.-1988. aastal hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne- Saksamaale. Erilise hoo omandas see 1989. aastal, mil tuhanded idasakslased läände pääsesid. Oktoobris 1989 algasid paljudes Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Võimud surusid välja astumised jõudu kasutades maha, kuid olid ühtlasi sunnitud tegema järeleandmisi. Ametist pidi lahkuma 77-aastane parteijuht Erich Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. See ei suutnud rahvast aga peatada, sest tajuti kommunistliku reziimi nõrgenemist. Meeleavaldused haarasid kogu Ida-Saksamaa
Suessi kriis (1956) 1952 toimus Egiptuses riigipööre ja 1956 aastal riigistas Gamal Abdel Nasseri juhitud valitsus inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. NSVL toetas Nasserit relvadega. 1956 mahitas Inglismaa Iisraeli Egiptust ründama. Iisraeli poolel asusid siis sõtta Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO nõudel lahkusid GB ja FRA, mõni kuu hiljem ka Iisrael. Berliini müür (1961) Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus NSVLi mainele väga halvasti, näidates, et sotsialismileer kujutab endast vaid hiiglaslikku vanglat. Kuuba raketikriis (1962) 1955 aastal toimus Kuubal kommunistlik revolutsioon, mille tulemusena sai võimule Fidel Castro. USA vastas
kindlamad kaitsjad idabloki riikides olid Nõukogude väed. Vägede kohalolek pidi tagama sotsialistliku korra püsimise Moskva sõltlasriikides ning võimaldama vajaduse korral edukalt rünnata lääneriike. Berliini ülestõus 1953. aastal. 1949. aasta oktoobris hakati Saksa Demokraatlikus Vabariigis kiirendatud korras juurutama stalinlikku sotsialismimudelit. Sellega kaasnes elanike elatustaseme langus, ideoloogiline ja poliitiline surve ning töödistsipliini karmistamine. Idasakslased vastasid sellele Läände pagemisega. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Ainuüksi 1953. aasta märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi.
kindlamad kaitsjad idabloki riikides olid Nõukogude väed. Vägede kohalolek pidi tagama sotsialistliku korra püsimise Moskva sõltlasriikides ning võimaldama vajaduse korral edukalt rünnata lääneriike. Berliini ülestõus 1953. aastal. 1949. aasta oktoobris hakati Saksa Demokraatlikus Vabariigis kiirendatud korras juurutama stalinlikku sotsialismimudelit. Sellega kaasnes elanike elatustaseme langus, ideoloogiline ja poliitiline surve ning töödistsipliini karmistamine. Idasakslased vastasid sellele Läände pagemisega. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Ainuüksi 1953. aasta märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi.
kindlamad kaitsjad idabloki riikides olid Nõukogude väed. Vägede kohalolek pidi tagama sotsialistliku korra püsimise Moskva sõltlasriikides ning võimaldama vajaduse korral edukalt rünnata lääneriike. Berliini ülestõus 1953. aastal. 1949. aasta oktoobris hakati Saksa Demokraatlikus Vabariigis kiirendatud korras juurutama stalinlikku sotsialismimudelit. Sellega kaasnes elanike elatustaseme langus, ideoloogiline ja poliitiline surve ning töödistsipliini karmistamine. Idasakslased vastasid sellele Läände pagemisega. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Ainuüksi 1953. aasta märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi.
kindlamad kaitsjad idabloki riikides olid Nõukogude väed. Vägede kohalolek pidi tagama sotsialistliku korra püsimise Moskva sõltlasriikides ning võimaldama vajaduse korral edukalt rünnata lääneriike. Berliini ülestõus 1953. aastal. 1949. aasta oktoobris hakati Saksa Demokraatlikus Vabariigis kiirendatud korras juurutama stalinlikku sotsialismimudelit. Sellega kaasnes elanike elatustaseme langus, ideoloogiline ja poliitiline surve ning töödistsipliini karmistamine. Idasakslased vastasid sellele Läände pagemisega. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Ainuüksi 1953. aasta märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras. Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi.
vabastati ettevõtlus piirangutest, kulutused võeti kontrolli alla; L-SM majandus hakkas kiiresti arenema o Kaasa aitasid ka Marshalli plaan ja tööstuse tehniline uuendamine o Tehaste tehnika vahetati välja, see andis tööstusele konkurentsieelise o Eluolu paranemise tõttu põgenes sadu tuhandeid idasakslasi läände 1961 Berliini müür – Hruštšov rajas müüri, et idasakslased ei põgeneks; pered lahutati. Piir rajati kogu Ida-Saksa läänepiirile (ümber Lääne-Berliini) (KÜLMA SÕJA SÜMBOL). Tõestas maailmale, et sotsialismileer on hiiglaslik vangla Sotsiaaldemokraadist kantsleri Willy Brandti juhtimisel alustas SM lepituse otsimist II MSs natside rünnaku all kannatanud rahvastega (1970 põlvitamine Varssavis), Brandt normaliseeris suhted I-SMga, sai Nobeli rahupreemia 9. Koloniaalsüsteemi lagunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
