Lääne ja ida vastasseisu lõpp ja selle põhjused: (0)

Vastasseisu lõpp ja selle põhjused:
1. NSV Liit oli ise nõrgaks jäänud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt- stagnatsioon, korruptsioon , defitsiit ja vana põlvkond
2.Idablokiriigi võitlesid oma vabaduse ja iseseisvuse eest- igal riigil oma lugu
3.Ameerika president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher toetasid neid riike.
4. Liiduvabariigid võitlevad
Aastal 1978 sai Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II. Ta tegi visiidi Poola ja andis inimestele lootust ning julgustas neid vastu hakkama. Tema tegevusest said poolakad entusiasmi .
NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav.
Lääs võidab külma sõja
Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit. Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lammutamise . Selleks alustas ta NSV Liidu majanduse kitsendamist, lõigates sellega ära NSVL paljud impordid. Nii suruti NSVL majandus nurka. Kolmas aspekt selles strateegias oli suruda NSVL peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna.
Tähtede sõja programm- luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. 1980Ndate aastate keskpaigaks sai selgeks et USA on võitnud võidurelvastumise ja sõda Afganistanis lõpetati
Perestroika
1985ndal aastal sai NLKP Keskkomitee pleenumi peasekretäriks Mihhail Gorbatšov.Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal.
NSV Liidu juhina mõistis ta, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna riigi majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Ta mõistab, et riigi saavad päästa reformid , mis muudaksid valitsust natukene demokraatlikumaks aga siiski peab säilima Nõukogude Liit ja see on kõige tähtsam.
Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise .
Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist.
PERESTROIKA- Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Sisu: anda liiduvabariikidele rohkem majanduslikku otsustusõigust, anda ettevõtetele rohkem otsustusõigust, vähendada plaanimajanudst, järk-järgult lubada väikseid turumajanduslikke elemente. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti ):
·esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid)
·räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost
·sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad
·räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne.
Ta hakkas soojendama suhteid lääneriikidega ning 1987ndal aastal loobuti Brežnevi doktriinist, mis seisnes selles, et NSV Liit TOHIB tungida teise riiki ja vägivallaga rahutused maha suruda. Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatšov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputš), mis kukkus läbi. Tema mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputš Balti riikide iseseisvumine 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatšov pani presidendi ametikoha maha.
Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine
1987.a. loobuti Brežnevi doktriinist ja Gorbatšov  teatas, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida.
Majanduse allakäik Ida-Euroopa sots. riikides tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialismileeri riikides  suurenes rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised, Moskva uuendus-poliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari.
Poola-1989.a. aprillis andis Poola valitsus opositsioonile õiguse riigiasjades osaleda. Tühistati Solidaarsuse tegutsemiskeeld. Juunis 1989 toimunud Seimi valimiste tulemusel sai Poola peaministriks Solidaarsuse esindaja T. Mazowieck, kes oli esimene mittekommunistlik valitsusjuht Ida-Euroopas. 1990.a. astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ja presidendiks valiti “Solidaarsuse” juht Lech Walesa. Poola presidendiks 1990-1995.
Tšehhoslovakkia-1989.a. sügisel kõrvaldati võimult Tšehhoslovakkia vanameelsed liidrid.
•Tšehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, kuna kommunistlik partei taandus vägivallata. Kommunistlik partei astus lihtsalt kõrvale. 1990.a. sai Vaclav Havelist demokraatliku Tšehhoslovakkia president kuni 1992. 1992.a.Tšehhoslovakkia föderatsioon likvideeriti ja nn. sametlahutuse käigus moodustati 2 uut iseseisvat riiki: Tšehhi Vabariik ja Slovakkia Vabariik.
Saksamaa-Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga püüdis esialgu valitsevat reziimi kindlustada. Poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida-Saksamaal 1989.a. sügisel ulatusliku massiliikumise. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989.a. septembri otsus avada Austria piir, mis lihtsustas idasakslaste põgenemist läände. 1989.a. oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. nov. langes Berliini müür. Saksamaa ühinemisläbirääkimised algasid 1990.a. mais ning lõppesid sept.-s. Sõlmitud Moskva lepinguga otsustati, et ühendatud Saksamaa jääb NATOsse, kuid NSV Liidu väed võivad seal olla veel 4 aastat. 3. okt. 1990  Saksamaad ühinemised. Pärast ühinenud Saksamaal toimunud Bundestagi valimisi sai riigi kantsleriks H. Kohl.
Jugoslaavia lagunes pärast riigipea J. Tito surma paljudeks omavahel vaenutsevateks üksusteks: Serbia, Sloveenia , Horvaatia, Makedoonia , Bosnia
1990.aastail puhkes seoses Jugoslaavia lagunemisega Balkani sõda, millele järgnes aastail 1992-1995 Bosnia kriis. Vaenutsemise ajal rikuti inimõigusi ja rakendati massirepressioone, mille eest vastutavad mitmed tolleaegsed poliitikud anti rahvusvahelise kohtu alla (Serbia eksjuht Slobodan Milosevic ).
NSVL lagunemine
—1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas
sotsialism kokku varisenud.Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel.11.03.1990 taasiseseisvub Leedu. 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid .Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad .Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis .Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks.1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses .
Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust .M. Gorbatšovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis.1991B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatšov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad.
Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev .M. Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali .
Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega . Tankid , soomusmasinad, 20.aug. valge maja ründamine, 3 hukkunut.20. august 1991 Eesti taasiseseisvumine .21. August 1991 Läti taasiseseisvumine .Jeltsin tunnustas Balti riikide iseseisvust . 21. augustil rünnakud Eestis (teletorn), Lätis (ülemnõukogu hoone) .21. august RESK lagunes, võim B. Jeltsini ätte.Liiduvabariigidkuulutavad end iseseisvaks ( Ukraina , Valgevene, Moldaavia jt) . Lääneriigid taastavad Balti riikidega diplomaatilised suhted .6. septembril tunnustas NSV Liit Balti riikide iseseisvust . 8. detsembril saadetakse Nõukogude Liit laiali ja Venemaa, Ukraina ning Valgevene loovad Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ), aja jooksul liitub ka teisi endisi liiduvabariike .25. detsembril 1991 annab M. Gorbatšov võimu üle B. Jeltsinile .
KÜLMA SÕJA LÕPP