NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE (0)

NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE
Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s:
Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik
1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus.
Võimul püsis endiselt Brežnev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil.
Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö „letialune kaubandus“.
Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solženitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku.
Sissetung Afganistani 1979 aastal:
Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle suurenenud. Neid ei rahuldanud enam marionettvalitsused, sooviti mõni riik täielikult enda kontrolli alla saada.
1979 tegi NLKP Keskkommitee poliitbüroo Afganistanis riigipöörde ja pani riigi etteotsa otse Moskvale alluva valitseja. 27. detsembril tungis NSVL väeüksused Afganistani, tapeti sealne president . Vaenujalal afgaani relvarühmad ühinesid NSVL vastu, algas sissisõda.
USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk – 1980 Moskva olümpiamängud boikoteeriti.
Sõda kurnas NSVL-d nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka moraalselt.
Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks:
1978 sai paavstiks endine Karkovi peapiiskop Karol Wojtyla.
Temast sai ikestatud ja unustatud Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eeskõneleja.
1979 soovis ta külastada Poolat, kus ta kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ning kutsus üles hirmust üle saama.
NSVL-ile oli paavst pinnuks silmas. 1981 aastal sooritati talle Roomas atentaat , kuid paavst jäi ellu. Selle taga oli KGB.
Solidaarsuse loomine:
1970 puhkesid Gdanskis rahutused, mille mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Poola kompartei eesotsa astus Gierek .
Lääne laenude abil käivitati küll majandusreform, aga see kukkus läbi. Tugevnes opositsiooniliikumine, mille eesmärk oli alternatiivse ühisk ehitamine sots süsteemi kõrvale.
Tekkis iseseisvate haridus - ja kultuuriasutuste võrk, haritlased moodustasid põrandaaluseid org, mille eesmärk oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine.
Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist.
31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus .
Poliitiline kriis Poolas 1980-81:
Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt „kontrrevolutsiooni“ peatamist ja „korra“ jaluleseadmist.
Poola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub AÜ-d ise maha või tulevad Poolasse NSVL tankid .
13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Tegelikult suruti nad lihtsalt põranda alla.
LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA
Uus strateegia külma sõja võitmiseks:
Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas momg toetama võitlust kommunismi vastu; tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine.
Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher.
USA toetus nõukogudevastastele liikumistele :
NSVL ja USA peamiseks võitlustasandiks kujunes Afganistan . Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid e modžaheede moodsate relvadega.
Teiseks oluliseks vastasseisuks oli Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga.
Reagan kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis Jaruzelski režiimi nõrgestasid. Tekkis kaksikvõim, kus jõud kuulus kommunistidele, vaimne toetus aga Walesale nind paavstile.
Ühendriikide majandussõda NSVL vastu:
Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa.
Reagan surus alla ka naftahinnad. USA-l õnnestus veendaSaui Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda.
Lisaks piiras USA oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi NSVL-i
Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSVL 1980. aastatel pankrotti .
Võidurelvastumise uus etapp:
NSVL lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias.
Eriti laastavalt mõjus NSVL-le 1983 välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile pigaldatud relvasüsteemide abil kosmiline kilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Tähesõdade programm tekitas NSVL-s paanikat
Reaganile olid abiks NSVL liidrid ise, kes pingete maandamise asemel neid hoopis suurendasid
1979 võttis NATO vstu ostuse alustada 1983 Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist. NSVL luure käivitas küll raketivastase liikumise, kuid see oli kasutu.
1980 keskpaigaks sai selgeks, et USA on relvastuse võidujooksu võitnud. Samal ajal NSVL armee nõrgenes, poldud võimeline enam isegi tavaliste relvadega võitlema, Afganistani avantüür lõpetati.
NSVL kaotus külmas sõjas:
NSVL liidrid seisid vastastiku Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kreml ise.
NSVL-s juurdus sisepoliitiline kriis. Brežnev oli haige ja vaid vormiliselt võimul, 1982 ta suri. Tema järglane Andropov püüdis administratiivsete võtetega NSVL arengule uut hoogu anda, ta suri 1984. Järgmine president oli 72 aastane Tšernenko, kes suri 1985. NSVL oli maailma naerualune.
1980 keskpaigas hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitis külma sõja kaotusega. NSVL oli kaotanud oma rahvusvahelise autoriteedi ja kääris sisemiselt. Majandus oli pankrotis . Vajati reforme.
PERESTROIKA
Gorbatšovi tõus NSVL etteotsa:
1985 sai Gorbatšovist NLKP KK partei peasekretär. Ta oli veendunud et NSVL vajab ümberkorraldusi, samas eesmärgiks oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine.
Juhtkond lootis Läänt petta ja keerulisest olukorrast pääseda. Aga Reagan nähes NSVL liidrite soovi vastasseisu leevendada andis talle hoogu juurde. USA toetas enam Afganistani sisse ning vastupanuliikumisi Kesk- ja Ida-Euroopas, eriti Poolas
Muudatuste algus NSVL-s:
1985 teatas Gorbatšov, ettema peamine ülesanne on NSVL majandusliku arengu kiirendamine. Selleks viis läbi perestroika (sost ühisk ümberkujundamine). Tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus ta võitlema nt alkoholiga .
Glasnost e avalikustamine pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõele.
1986 Tšernobõli katastroof. Gorbatšov oli toimuvat tunnistama pidanud. Tsensuuri lõdvendati. Võis rääkida 2 alal – keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Suurendati massiteabevahendite rolli.
1988 konverentsil surus Gorbatšov läbi pol reformi kava, mis nägi ette presidentaalset valimissüsteemi, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute Kongressi, kohalike küsimuste andmist rahvasaadikute nõukogude kätte.
Siiski kasvas riigis segadus . Vana käsumajandus lagunes , turumajandusele ei suudetud aga üle minna. Rahulolematuse kasv.
Suhete reguleerimine Läänega:
Gorbatšov parandas suhteid lääne, eriti USA-ga. Muutused toimusid 3 vallas: relvastuse vähendamine, piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse.
Katkestati keskmaa rakettide paigaldamine NSVL Euroopa osasse , peatati tuumarelvakatsetused. (lootuses USA-d meelitada loobuma tähesõdade programmist)
Kokkuvõttes oli järeleandja Gorbatšov ise, nõustudes 1987 dets alla kirjutama kokkupellepe kesk- ja lähismaarakettide likvideerimise kohta.
NSVL lõpetas ka rahvusvahelise terrorismi rahastamise. Märtsis 1988 kokkupele, mille alusel 1989 veebruatiks on vene väed Afganistanist lahkunud. 1988 lõpetati kodusõda Nicaraguas.
Tehti järeleandmisi inimõiguste küsimuses.
Rahvuslik vabadusliikumine NSVL-s:
1986-87 peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas 1987 II pooleks üle poliitiliseks meeleavalduseks. 23. aug 1987 nõuti kõigis 3 Balti riigi pealinnas M-R pakti salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist
1988 kevadel toimus Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kritiseeriti Balti olukorda
1988 sai Eestist alguse laulev revolutsioon . Toodi välja eesti lipp . Juunis koguneti lauluväljakule, kus lauldi ja nõuti Eestile vabadust.
Aprillis 1988 loodi Eestis erinevid spositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne , peagi ka Lätis ja Leedus (Sajudise).
1988 nov kuulutas Eesti end suveräänseks. Gorbatšov tühistas selle otsuse.
1989 NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid Balti riikide rahvarinnete kandidaadid edukad nind moodustasid Moskva kongreasil ühtse saadikurühma.
23 aug 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi balrimaade ulatuv inimkett , kus osales miljoneid inimesi.
1989 lõpuks toetas enamik baltimaalasi iseseisvuse taastamist.
SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE
Brežnevi doktriini lõpp:
Gorbatšov kutsus Kesk- ja Ida-Euroopat üles samasugustele muudatustele nagu oli NSVL-s. 1987 loobus avalikult Brežnevi doktriinist, teatades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida.
Kommunistliku režiimi langemine Poolas:
Poola kommunistliku juhtkonna algatatud reformid ei kandnud tulemusi, Jaruzelski hakkas otsima kontakte Solidaarsusega.
1988-89 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, halvad kogu majanduse. Streikide lõpetamise tingimuseks oli ümarlauakõneluste alustamine pol reformide teostamiseks. Tulemuseks oli vabade valimiste korraldamine, Jaruzelski jäi presidendiks ent taganes peagi. Võidu saavutas Solidaarsus. Uueks presidendiks sai Walesa.
Uuenduste algus Ungaris:
sept 1987 alustasid Ungari kommunistid reformimeelne juhtkond läbirääkimisi opositsiooniliste rühmitustega. Valitsus kuulutas oma eesmärgiks „poliitilise pluralismi“
Opositsiooni peamiseks nõudmiseks oli ajalookäsitluse ümberhindamine ja nõue NSVL vägede väljaviimiseks. 1989 rehabiliteeriti 1956 revolutsiooni märter Nagy.
1989 avati piir Austriaga, kirjutati alla ka kokkuleppelem, mis nägi ette põhiseaduse muutmist ja vabade valimiste kuulutamist. Võitis opositsioonijõud.
Berliini müüri langemine:
1897 -88 hoogustus idasakslaste põgenemine läände.
Okt 1989 algasisd paljudes Ida-Saksa linnades meeleavaldused, mis nõudsid opositsioonirühma Uus Foorum legaliseerimist.
9. nov 1989 tungisid meeleavaldajad berliini müüri juurde ja rahvas murdis end selelst läbi. Piirivalve vaatas toimunut jõuetult pealt.
Järgnes läbimurre: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol lõpetati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks
Berliini taasühinemine:
Berliini müüri langemise tagajärjel langes kommunistlik süsteem kokku. Kuulutati vabad valimised. 1990 saavutas võidu Saksa kiiret ühinemist pooldav Saksamaa Liit.
Veebruaris alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu moodustamisega 1. juulil.
NSVL soovis I-Saksat näha neutraalse riigina. 1990 mais algasid läbirääkimised. Gorbatšov nõustus ühinenud Saksa jäämisega NATO -sse, Nõukogude väed tuli 1994 aug lõpus Saksast välja viia.
1990 sept kirjutati Moskvas alla kokkuleppele ja 3. okt taasühines Saksa ametlikult.
Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas:
Tšehhis muutusid meeleavaldused peale Berliini müüri langemist niivõrd ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisteks. 1989 moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. Presidendiks valiti Havel, sametrevolutsioon oli lõppenud.
Bulgaarias ja Rumeenias olid vastupanuliikumised nõrgemad. Kommunistlikul valitsusel õnnestus püsima jääda, ei toimunud radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme.
Bulgaarias tulid võimule noorema põlvkonna kommunistid, kes kuulutasid välja demokratiseerimise programmi ning teatasid kavatsusest kommunistlik partei ümber kujundada tavaliseks vasakpoolseks parteiks. 1990 juunis võitis valimised „ uuenenud “ sotsialistik partei.
Rumeenias puhkes mäss Ceausescu režiimi vastu, tapeti.
1989 lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon
1991 apr saadeti laiali VLO sõjalised nõukogus ja komiteed.
Tegevuse lõpetas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
NSVL LAGUNEMINE
Gorbatšov püüab NSVL koos hoida:
11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi.
Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks .
Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks.
1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama.
NSVL juhtkonnd seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatžaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan.
13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära.
20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma.
Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatšovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL-le.
Gorbatšovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele.
1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni.
Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks:
1991 juunis sai presidendiks Jeltsin. Andis korralduse lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus.
Gorbatšov üritas NSVL-d koos hoida uue liidulepingu abil. 9 liiduriigiga jõuti kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamisel, mis oli konföderatsioon. Balti riigid keeldusid läbirääkimistest. Ei hoolinud ka Gorbatšovi majandussanktsiooni ähvardusest.
Sõjaväelise riigipöörde katse 19-21 aug 1991:
Ettevalmistused erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. Selle taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelised, sõjatööstuskomplekti esindajad ja NLKP juhid.
Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, eesotsas asepresident Janajev .
19. aug teatas RESK, et on võimu üle võtnud. Kuulutati sõjaseisukord ja seinduskogud saadeti laiali. Kavas lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel.
Vastuhaku etteotsa tõusis Jeltsin, kes kindlustas end valges majas . Kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks.
RESK nõudis kõigi NSVL põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, rahvakogunemiste ja meeleavalduste keelustamist .
Baltimaad eirasid RESK-i. 20. aug 1991 kuulutas eesti välja taasiseseisvumise. 21. aug järgnes Läti. Jeltsin tunnistas nende iseseisvust.
20 aub rünnati valget maja, Moskva kesklinnas kokkupõrked valge maja kaitsjatega.
21. aug saabusid linna Jeltsinile ustavad üksused, RESK lagunes. Võim läks Jeltsinile
Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine:
NSVL osad kuulutasid end üksteise järel iseseisvaks.
6. sept 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust NSVL
24 aug kuulutas end iseseisvaks Ukraina
27 aug iseseisvusid Valgevene ja Moldaavia, järgnesid enamik liiduvabariike.
8. dets 1991 allkirjastasid venemaa, Ukraina, Valgevene juhid avalduse Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta.
25. dets loobus Gorbatšov võimust.
Esialgu arvati et SRÜ kujuneb NSVL aseaineks, tegelikult tugevat ühendust ei kujunenud.