Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA (0)

1 Hindamata
Punktid
§44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA
I Uus strateegia külma sõja võitmiseks

1) toetada võitlust kommunismi vastu kõikjal maailmas
2) suruda NSV Liit majanduslikult nurka, lõigates ära tema sissetulekuallikad ( nafta , gaas , relvad)
3) suruda NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSV Liit poleks suutnud kaasa minna
  • Seati sihiks NSV Liidu põhimõtteline muutmine ehk idabloki lammutamine. Taotlused tekitasid vastuseisu lisaks idablokile ka Euroopas.

II Usa toetus nõukogudevastastele liikumistele
  • USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modžaheede moodsate relvadega, mis sundis NSV Liidu Afganistaanist lahkuma
  • USA toetas põrandaalust Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga. Usa kehtestas Poola suhtes majandusaktsioonid, mis nõrgestasid riiki veel rohkem. Lech Walesa vabastati vangistusest ja sai rahupreemia 1983.
  • Ühendriigid hakkasid tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk – ja Ida-Euroopas ning NSVL -is. See oli tõuge muutustele, mis kukutasid mõne aasta pärast kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide.

III Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu
  • Reagan kukutas läbi gaasijuhtmeprojekti, mis oleks ühendanud Siberit ja Euroopat
  • USA veenis Saudi-Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda
  • USA piiras kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu
  • Tulem: NSV Liit on pankrotis 1980. Aastate keskpaigas

IV Võidurelvastamise uus etapp
  • Tähtede sõja uus programm: luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile.
  • NSV Liit paigutas moodsad keskmaaraketid Ida – Euroopasse. NATO asus selle peale paigutama Euroopasse ülitäpseid keskmaarakette.
  • 1980. keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastumise võidujooksu võitnud. Lõpetati sõda Afganistanis .

§45. PERESTROIKA
I Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa
  • Mihhail Gorbatšovi võimuletulekuga 1985. aastal algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid reformid (perestroika) ja avalikustamine ( glasnost ) – Kremli juhtide senisest suurem valmisolek tõele.
  • Vajaduse muutuste järele tingisid NSV Liidu majanduslik pankrot , mida kiirendasid Afganistanis peetud koloniaalsõja kulud ja naftahinna järsk langus maailmaturul, ning Moskva suutmatus minna kaasa võidurelvastumise järjekordse ringiga, mis oli alanud Washingtoni poolt välja kuulutatud “Tähesõdade” programmiga.
  • Keskvõimude uue poliitika sisuks oli Nõukogude ühiskonna sisepingete vähendamine poliitilise ja majanduselu mõningase liberaliseerimise hinnaga. 
  • Reagan, nähes NSVL -i uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, tugevdas survet NSVL-ile veel – Ühendriigid toetasid rohkem Aganistani sisse ning vastupanuliikumist Kesk- ja Ida-Euroopas, eriti Poolas

II Muudatuste algus NSVL-is
  • 1985. Aasta aprillis teatas Gorbatšov, et peab oma ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ehk perestroika abil.
  • 1986. – katastroof Ukrainas Tšernobõli aatomielektrijaamas. -˃ mahavaikimine ärritas rahvast ning Gorbatšov tunnistas toimunut. Tsensuuri lõdvendati, võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ning Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas.
  • 1988. Juunis toimunud NLKP XIX Konverentsil surus Gorbatšov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise , mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse – Rahvasaadikute Kongressi – ning kohalike küsimuste admise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse
  • 1989. Märtsis toimunud Rahvasaadikute valimistel olid siiski poliitilised erakonnad keelatud ning kolmandiku kongressi koosseisust määras NLKP. ! Paljud rahvasaadikud ei taha sotsialismi mitte reformida, vaid lammutada!
  • Majandusraskused kasvasid. Gorbatšov lõi uuenduste tulemuste ees ka ise kartma . 1989. A lõpust hakkas ta toetama tagurlikke jõude. Tema püüd säilitada käsumajandus ja Nõukogude impeerium tekitas suurt rahva vastuseisu.

IV Suhete reguleerimine Läänega
  • Gorbatšovi poliitika eesmärk oli parandada suhet USA-ga. Toimusid muutused: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse.
  • Pärast G ametisse astumist katkestati keskmaarakettide paigaldamine NVL Euroopa osasse ja peatati tuumarelvakatsetused. G lootis meelitada USA-lt lubaduse loobuda tähte sõja programmist. Reagan vedu ei võtnud
  • G läks järeleandmistele, ta nõustus 1987. Alla kirjutama kokkuleppe kesk-ja lähimaarakkettide likvideerimise kohta.
  • NSVL lõpetas rahvusvaheliste reformide rahastamise ja toetamise. 1988 kirjutas NSVL Genfis alla kokkulepetele, mille alusel 1989 a veebruariks oma väed Afganistanist ära koristab.
  • 1988 lõpetati sõda Nicaraguas, lahenesid regionaalsed konfliktid
  • USA survel tegi G järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati poliitvange, lubati NSVL-ist välja rännata lisaks juutidele ka teistel, hõlbustus läbikäimine NSVL ja muu maailma vahel. Kahe riigi suhted paranesid.
  • 1988 külastas Reagan Moskvat – seda sündmust peetakse külma sõja lõpuks. G saavutas populaarsust, puhkes gorbamaania . Kodumaal tema maine langes.

V Rahvuslik vabadusliikumine NSVL-is
  • Perestroika ja glasnosti pakutud võimalusi hakati üha rohkem ära kasutama.
  • Baltimaad suutsid perestroika vöimalusi köige paremini ära kasutada. 1986-1987 keskkonnakaitse loosungite alla alanud vabadusliikumine kasvas üle 1987 a teiseks pooleks üle poliitilisteks meeleavaldusteks
  • 28. Augustil 1987 nõuti meeleavaldustel köigis kolmes Balti pealinnas MRP salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist.
  • Protestiliikumiste kasv. 1988. A kevadel toimusid Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti baltimaade olukorda. Haritlaskond liitus.
  • 1988 kevad-suvi laulev revolutsioon Eestis. Toodi meeleavaldustel välja seni keelatud sinimustvalge lipp , millest sai vabadusvõitlus iseloomustav sümbol. Juuni alguses kogusid sajad tuhanded inimesed Tln lauluväljakule, kus lauldi Eestile vabadust. Võimud ei suutnud kontrolli tagada. Moskva oli sunnitud järelandmistele.
  • Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas
  • Eestist levis laulev rev. Edasi Lätti ja sealt Leetu.
  • Aprillis 1988 loodu erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, mis levis ka Lätti ning Leetu ( Sajudis).
  • 1988 nov teatas Eesti NSV ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSVL seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas end suveräänseksautonoomia NSVL raames.
  • Moskva üritas Baltimaades organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale toetuvaid interliikumisi, kuid need ei suutnud iseseisvulastele konkurentsi pakkuda.
  • 23.aug 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatuv inimkett , kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi.
  • Eestis tekkis kodanike komiteede liikumine, mis asus registreerima 1940. A okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva EV kodanikke ning ette valmistama nende esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist.

§46. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE
I Brežnevi doktriini lõpp
  • Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk-ja Ida- Euroopale . Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid,et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga.
  • Satelliitriikide parteijuhtide arvates õhutas Gorbatšovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langemisega.
  • Gorbatšov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968.a ja loobus 1987.a avalikult Brežnevi doktriinist,teatades,et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida.
  • Kesk-ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine.Baltimaade laulev revolutsioon näitas,et NSV Liit on nõrgaks jäänud.See andis Kesk-ja Ida-Euroopa rahvastele märku,et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada

II Kommunistliku režiimi langemine Poolas
  • Poola kommunistliku juhtkonna algatatud reformid ei andnud tulemusi,mistõttu diktaator Jaruzelski hakkas Solidaarsusega kontakte otsima . Poolakas ei leppinud enam kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada.
  • 1988-1989 a tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Streikide lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis tingimuseks ümarlauakõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks.
  • 1989a.algul alanud ümarlauakõnelused lõppesid aprillis kokkuleppega, Jaruzelskile jäi presidendi koht, kuid lubas korraldada osaliselt vabad valimised. 1989 a juunis toimunud valimistel saavutas Solidaarsus võidu ning peaministriks sai Mazowiecki.1990.a. astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ning dets.toimunud valimistel hääletati Poola presidendiks Lech Walesa.

III Uuenduste algus Ungaris
  • Ungari sotsialistliku süsteemi õõnestamine sai alguse looduskaitse ning ajalooga tegelevatest rühmadest.
  • 1987 a sept alustas Ungari kommunistide juhtkond dialoogi teisitimõtlejate ja opositsiooniliste rühmitustega.
  • 1988 juunis ja okt ajasid miilitsaüksused jõuga laiali meeleavaldused,mis nõudsid 1956 a revolutsiooni ohvrite rehabiliteerimist,sellle lisandus nõudmine viia Ungarist välja seal asuvad Nõukogude väed .Valitsus oli sunnitud järele andma.
  • 1989 sept avas Ungari valitsus piiri Austriaga,kirjutades samal kuul opositsiooniliste jõududega alla kokkuleppele,mis nägi ette,et muudetakse Ungari põhiseadust ning kuulutatakse välja vabad valimised .1990.a kevadel toimunud valimistel saavutasid võidu opositsioonijõud.

IV Berliini müüri langemine
  • 1987-1988a hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale
  • 1989a okt algasid paljudes Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused,millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist . Väljaastumised suruti maha,kuid oldi sunnitud tegema järelandmisi. Meeleavaldused haarasid kogu Ida-Saksamaa.
  • 9.nov 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest läbi . Inimesed pääsesid üle lõhutud müüri Lääne-Berliini.
  • Opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks.

V Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk-ja Ida-Euroopas.
  • Tšehhis oli 1987 a alates toimunud väiksemaid meeleavaldusi. Berliini müüri langemise järel muutusid väljaastumised ulatuslikuks,nii et võimud olid sunnitud järeleandmisi tegema.Valitsus alustas opositsioonijõududega läbirääkimisi ning 1989 dets moodustati valitsus,mida kontrollis opositsioon
  • 1989a. valiti Tšehhoslovakkia presidendiks Havel,nn sametrevolutsioon oli lõppenud.
  • Bulgaarias tagandati päev pärast Berliini müüri langemist vana peasekretär. Võimule tulid noorema põlvkonna kommunistid ,kes kuulutasid 1990 jaan välja Bulgaaria demokratiseerimise programmi ning teatasid et kavatsevad kommunistliku partei ümber kujundada tavapäraseks vasakpoolseks parteiks.
  • 1989 dets puhkes Rumeenias Temesvaris vastuhakk Ceausescu režiimile,sealt levis edasi teistesse linnadesse. Ceausescu üritas vastuhakku jõuga maha suruda,kuid osa politseist ja sõjaväest läks ülestõusnute poolele üle
  • 1989a lakkas tegelikult eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon , 1991a aprill saadeti laiali VLO sõjalised nõukogud ja komiteed,Vastastikuse Majandusabi Nõukogu läks laiali 1991a.

VI Saksamaa taasühinemine
  • Berliini müüri langemisega varises kommunistlik süsteem Ida-Saksamaal kokku,kohe likvideeriti üheparteisüsteem,kuulutati välja vabad valimised.
  • 1990a mär.valimistel saavutas võidu Saksamaa Liit eesotsas Kristilik-Demokraatliku Liiduga. Kommunistid said rängalt lüüa.Veeb alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-,sotsiaal-ja valuutaliidu moodustamisega 1 juulil 1990, kui Saksa DV territooriumil hakkas kehtima Saksa mark.
  • Saksamaa tulevikust oli huvitatud NSV Liit, kelle sõjajõud asusid endiselt Ida-Saksamaal,nad oleksid tahtnud tulevast Saksamaad näha neutraalse riigina, mitte NATO liikmena.
  • Veebruaris 1990 leppisid USA,NSV Liit,Suurbrit. ja Prants . kokku,et läbirääkimised Saksamaa ühendamiseks hakkavad toimuma valemi 2+4 järgi.Lõpuks nõustus Moskva Saksamaa jäämisega NATOsse,Nõukogude väed tuli Saksamaalt välja viia 1994 a aug lõpuks.
  • 1990.a sept kirjutati Moskvas kokkulepetele alla ning 3 okt 1990 taasühines Saksamaa ametlikult.

§47. NSVL LAGUNEMINE
I Gorbatšov püüab NSVL koos hoida
  • 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks .
  • Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. 
  • 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd oli seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatžaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. 
  • 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära.
  • 20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma. 
  • Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatšovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL-le. Gorbatšovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele. 
  • 1991 jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni. 

II Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks
  • 1991 juunis sai presidendiks Jeltsin. Andis korralduse lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus.
  •  Gorbatšov üritas NSVL-d koos hoida uue liidulepingu abil. 9 liiduriigiga jõuti kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamisel, mis oli konföderatsioon. Balti riigid keeldusid läbirääkimistest. Ei hoolinud ka Gorbatšovi majandussanktsiooni ähvardusest. 

III Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. August 1991
  • Ettevalmistused erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. Selle taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelised, sõjatööstuskomplekti esindajad ja NLKP juhid. 
  • Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, eesotsas asepresident Janajev
  • 19. aug teatas RESK, et on võimu üle võtnud. Kuulutati sõjaseisukord ja seinduskogud saadeti laiali. Kavas lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel. 
    Vastuhaku etteotsa tõusis Jeltsin, kes kindlustas end valges majas . Kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks. 
  • RESK nõudis kõigi NSVL põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, rahvakogunemiste ja meeleavalduste keelustamist
  • Baltimaad eirasid RESK-i. 20. aug 1991 kuulutas eesti välja taasiseseisvumise. 21. aug järgnes Läti. Jeltsin tunnistas nende iseseisvust. 
  • 20 aug rünnati valget maja, Moskva kesklinnas kokkupõrked valge maja kaitsjatega. 
  • 21. aug saabusid linna Jeltsinile ustavad üksused, RESK lagunes . Võim läks Jeltsinile 

IV Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine
  • NSVL osad kuulutasid end üksteise järeö iseseisvaks. 
  • 6. sept 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust NSVL 
  • 24 aug kuulutas end iseseisvaks Ukraina  
  • 27 aug iseseisvusid Valgevene ja Moldaavia, järgnesid enamik liiduvabariike. 
  • 8. dets 1991 allkirjastasid venemaa, Ukraina , Valgevene juhid avalduse Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. 
  • 25. dets loobus Gorbatšov võimust. 
  • Esialgu arvati et SRÜ kujuneb NSVL aseaineks, tegelikult tugevat ühendust ei kujunenud. 



Vasakule Paremale
LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA #1 LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA #2 LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA #3 LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA #4 LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA #5 LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA #6 LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA #7 LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA #8 LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2t Õppematerjali autor
Laiendatud kava 44-47 paragrahv 12.kl õpik Maailma Ajalugu

Sarnased õppematerjalid

NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE
4
doc

NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE

Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist. Poola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub AÜ-d ise maha või tulevad Poolasse NSVL tankid. 13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Tegelikult suruti nad lihtsalt põranda alla. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas momg toetama võitlust kommunismi vastu; tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele: NSVL ja USA peamiseks võitlustasandiks kujunes Afganistan

Ajalugu
Pingelõdvendus 20 sajandil - õppematerjal
7
docx

Pingelõdvendus 20.sajandil - õppematerjal

julgeoleku ja koostöö nimel". Lõppdokument koosnes 3 korvist: 1) Euroopa julgeolek ja selles kinnitati Euroopa riikide piiride vääramatust 2) majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö 3) koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas Lõppaktiga pangi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile OSCE. NSVL oli saanud Läänelt tunnustuse ja samas ei kavatsenudki kodanikeõigusi parandada Pingelõdvenduspoliitika tulemused: NSVL saavutas kõik eesmärgid ja Lääs mitte ühtegi. NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks. Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ja idabloki vahel. Majanduslik koostöö eähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism. Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Satuti sõltuvusse Läänest (laenude pärast)

Ajalugu
NSVL lagunemine-Saksamaa ühinemine-Baltimaade taasiseseisvumine
6
doc

NSVL lagunemine, Saksamaa ühinemine, Baltimaade taasiseseisvumine

(Tegelikult oli tegemist santaaziga, et toob tangid kohale, aga Jaruzelski ei teadnud siis, et NSV Liit ei julgenud rünnata.) Seega 13. sept 1981 kehtestas kindral Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Väga paljud vahistati, sh Walesa, Solidaarsus läks põranda alla. Rahvas hakkas sellele vägivallale vastu: parteipiletid saadeti tagasi, streigid. U sada inimest sai surma, kui streike maha suruti. Lääs võidab külma sõja USA president Ronald Reagan uskus, et kui NSV Liidule peale sundide tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Eesimest korda seisis NSVL vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. USA uus poliitika: 1) USA peab takistama NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ja toetama võitlust kommunismi vastu kõikjal. 2) USA peab majanduslikult nurka suruma NSV Liidu, lõigates selleks ära tema sissetulekuallikad loodusvarade ning relvade müügist

Ajalugu
Kommunistliku maailma lagunemine
6
doc

Kommunistliku maailma lagunemine

julgeolekuüksused aga jõuga maha surusid. Võitlustes streikijate ning sõjaväe vahel hukkus üle saja inimese. Sõjaseisukorra kehtestamine Poolas hävitas küll näiliselt Solidaarsuse, tegelikult surus aga selle ainult põranda alla. Nõukogude võimu autoriteedile oli sõltumatute ametiühingute lühike tegutsemine andnud saatusliku hoobi. Kerkis küsimus, kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik siis ka mujal? LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA Uus strateegia külma sõja võitmiseks Nõukogude Liidu nõrgenemist ei märganud siiski kõik. Isegi paljud eksperdid pidasid riiki endiselt tugevaks ega aimanud, et supervõimu lõpp on lähedal. USA president Ronald Reagan oli teiselt arvamusel. Ta oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid kommunistliku süsteemi kui sellise hävitama. Reagan uskus, et kui NSV Liidule peale sundida tõsine konkurents, siis variseb too kokku

Ajalugu
NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine
22
doc

NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine

lõpetatuks  vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, k.a. Walesa  vägivallale astuti vastu: kommunistliku partei juhtkonnale saadeti tagasi mln parteipiletit, puhkesid stiihilised streigid, sõjavägi aga surus maha  Solidaarsus hävitati näiliselt, läks põranda alla  NSVL võimu autoriteet oli langenud, kerkis küsimus, kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik mujalgi? 44. Lääs võidab külma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks:  Reagani arvates variseb NSVL konkurentsi pealesurumisel kokku, võitlus “kurjuse impeeriumi” vastu  Reagani plaan: 1) USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Eur-s, toetama võitlust kommunismi vastu NSVL-s kui ka kogu maailmas, 2) Läänel tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade – nafta ja

Venemaa
Ajalugu 9-klass
20
doc

Ajalugu 9. klass

1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost ­ avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks ­ riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan ­ nsv liidu rahvasaadikute kongress ­ need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised

Ajalugu
Ajalugu 9-klass õpik - paragrahvid 28 29 30
20
doc

Ajalugu 9. klass õpik - paragrahvid 28,29,30

1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost ­ avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks ­ riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan ­ nsv liidu rahvasaadikute kongress ­ need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised

Ajalugu
Sotsialistliku süsteemi lagunemine
2
doc

Sotsialistliku süsteemi lagunemine

mil Ungari avas piiri Austriaga. Okt. 1989 algasid paljudes Ida-Sx linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Võimud olid sunnitud tegema järelandmisi. Ametist pidi lahkuma E.Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. Meeleavaldused haarasid kogu Ida-Saksamaad. 9.novembril 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest Euroopa eraldatuse ja külma sõja sümbolist läbi. Kümned tuhanded inimesed pääsesid üle lõhutud müüri Lääne-Berliini. Järgnes läbimurre poliitilisel areenil: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas: Berliini müüri varisemine tähendas veel säilinud Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlike reziimide lõppu.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun