Allikaõpetus-
ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb
enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab
välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid.
Esmane allikas on kõige olulisem allikas,
algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad.
Sekundaarne allikas- mingi
eesmärgi
uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on
märgisüsteem. Kontekst—taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne
sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu.
Allikaõpetuse
isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-
1886 . Ta ütles, et igal
rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata
nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada
objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule
uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari.
Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. Ta
uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja
keskaega . Avaldas uurimuse
Jüriöö ülestõusust. Oli Eesti muinsuskaitse üks aktiivsemaid
liikmeid. Tema initsiatiivil loodi TÜ Eesti ajaloo õppetool. Tema
õpilasteks olid Mart Laar ja Tõnis
Lukas . Tartu linna aukodanik.
Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia.
Kroonikate
eripärad ajalooallikatena-
Kroonika ehk
ajaraamat on keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm,
kus sündmustest räägitakse nende toimumise
ajalises järjekorras.
Kroonikud paistavad silma erapoolikusega. Nt õukondade kroonikud
paistavad silma sellega, et väljendavad otseselt valitsejate ja
ülikute huvisid.. 13 saj kirjutasid kroonikaid peamiselt mungad.
Eesti ajaloo
kuulsamad kroonikud olid Läti Hendrik
Balthasar Russow(
kirjutas sündmustest 12 saj-
1578 ) Ta suhtus talupoegadesse hästi
ja kritiseeris aadleid.
Päevikute
ja mälestiste eripära-
Kirjutatakse tavaliselt siis, kui aktiivset tegevust enam ei toimu,
on enamasti ühe inimese arvamus asjast. Puudub vahel kp ja koht.
Kronoloogia
definitsioon ja põhimõisted-
ajaloo abiteadus, mis uurib ajaarvestussüsteeme ja kalendreid ja
aitab kindlaks määrata dokumentide ja teiste ajalooallikate
tekkimise aega., samuti ka sündmuste toimumisaega.
Ajaarvamine-
Aastate järjestamine. Nt
Jeesus Kristuse sünnist alates.
Kalender-
Ajaarvamise korraldamise viis, mille aluseks on ööpäev ja mis
lähtub astronoomilistest nähtustest.
Sirvi
kalender- puukalender
, milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal
nädalapäeval oli oma märk.
Lugunädal-
Loendati
rahvakalendri tähtpäevade vahelisi nädalaid. Nt kadrist jõuluni
neli.
Julianuse
kalender-
kalender, mille kehtestas Julius
Caesar 46 eKr. Iga nelja aasta järel
seati sisse liigaasta. See kalender oli kasutusel mõnes riigis 20
saj. ja mõned riigid kasutavad seda tänapäevalgi (vene õigeusu
kirik ). Aasta algas 1. Märtsist ja, päevi loeti tagant
ettepoole .
Gregoriuse
kalender-
Alustas aastate loendamist Jeesuse sünnist, ka kuude nimed on
tollest ajast. See on uus kalender ja Eestis kasutatakse alates 1918.
Rahvakalendri tähtpäevad on kaks nädalat nihkunud ega vasta
looduskalendrile. 31 jaanuarile järgnes 1918 14 veebruar. Aasta
esimene päev oli 1. Jaanuar.
Riiklikud dokumendid -
Õigusaktid. Esimesed õigusallikad Eestis ja vallutajate vahel
sõlmitud alistumislepingud 13. Saj. 1227 Riia linnaõiguse variant
Tallinnale. 14.saj
Liivimaa peegel-üks esimesi õigusraamatuid. 1906
Vene riigi esimene põhiseadus.
Eesti
Vabariigi põhiseadused-
1920, 15 juuni võttis Asustav Kogu, rahvahääletust ei korraldatud.
Seadusandlik võim oli
Riigikogul - 3ks aastaks.. Täidesaatev võim
Vabariigi valitsusel. Kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigikogus
50liiget, vaiti
neljaks aastaks.. Riigivanem valiti viieks aastaks.
Audio-visuaalsed
dokumendid. -
Aastal 1793hakati eksperimenteerima valguspiltidega. Esimene
tänapäevani säilinud foto valmis 1826a. Esimene
film tehti
vendade Lumieride poolt 1895,Eesti esimene
tummfilm 1910. Eesti esimene
mängufilm Karujaht tehti 1913, autor Pääsuke. 18. Saj
leiutati raadio, Eestisse jõudis 1930, tähis oli see eriti teise maailmasõja
ajal, et kursis olla uudistega. 1950 jõuab
televisioon Eestisse.
1969 Viimne
reliikvia . Telekommunikatsioon hõlmab telefoni,
mobiiltelefoni, raadiot jne. 1855 elektriline
telegraaf Tallinn-
Peterburi. 1993 loodi internet. Audiovisuaalsed dokumendid jagunevad
digitaalseteks ja analoogseteks.
Eesti perioodika - Ajakirjandus
on selline allikas, mis peegeldab operatiivselt sündmusi . Eesti
esimesed ajalehed 17 saj lõpul ja võõrkeeltes. Esimene eestikeelne
ajakiri
1766 Lühhike õpetus… Põltsamaal. Esimene eestikeelne
ajaleht 1806
Tarto Maa
Rahwa Näddali Leht. Esimene pidevalt ilmus
Eesti leht 1857-1886 Jannseni Pärnu
Postimees See leht oli Eestis
ilmuvate ajalehtede aluseks. Selles lehes võeti esmakordselt
kasutusele sõna eestlane. See kasvatas rahvustunnet. Eesti esimene
poliitiline leht oli
Jakobsoni Sakala 1878-1882, selles arvustati
aadlite võimu ja kiriku tagurlikkust. Nõukogude võim likvideeris
vaba ajakirjanduse, seati sisse tsentsuur. Avaldati palju kinni
makstud artikleid.
Metroloogia definitsioon ja põhimõisted-
teadus mõõtmisest ja vahenditest. Uurib, millised vahendid olid
vanasti kasutusel. Mõõtmise eesmärgiks on mõõdetava suuruse
väärtuse määramine. Legaalmetroloogia- Mõõtevahendite mõõtude
määratlus, nt taatlemine, tüübikinnitus. Tüübikinnitus- kindel
mudel vastab kindlatele nõuetele. Taatlemine- mõõteriista
kontrollimine.
Kalibreerimine - mõõtu viimine
.
Eestis käibinud mõõtühikud-
Meetermõõdustik 18 saj Eestis. Pikkus-penikoorem pikem, kui süld.
Vaks 15 cm- näpuvahe,
toll 2,54cm kolm odratera kõrvuti, küünar
54cm, jalg 12 tolli, süld- käed laiali ( kolm küünart).
Penikoorem- koera päeva teekonna pikkus,
miil 8-10km,
staadion , Vana
Kreeka staadioni pikkus. raskus-
nael - 454g. Puud 12 kg, unts 26g ,
tünder 2-3 tündrit vilja, maht-
korte , pint. Pindala- adramaa põld,
mida suudeti 1 adraga künda. Vakamaa- ühe vakatäie viljaga
külvatud maa.
Genealoogia allikad- ajaloo
abiteadus, mis uurib sugukondade,
perekondade ja üksikisikute
põlvnemislugu ja sugulussuhteid. Tulemus avaldatakse nt sugupuudena.
Eesti geneoloogia algatajaks Martin Lipp, kes oli Nõo kirikuõpetaja
ja ta Jakob Hurdarahvaluule kogumise eeskujul hakkas koguma eesti
suguvõsade ajaloo kohta andmeid.
Sugulus põhineb põlvnemisel ,
tekib abielude kaudu, või
lapsendamise kaudu.
Rooma õiguses
eristati ka võimusugulust, mis hõlmas kõiki ühe perekonnapea
võimule alluvaid isikuid. 17 saj, saadi andmeid kirikumeerikutest (
sünnid,
surmad , abielud). Vakuraamatutest ( andmed talude kohta). 18
saj samad, aga ka hingeloenditest, mida peeti pearahamaksu
arvestamiseks. 19 saj.
Lisandusid vallaüksuste nimekirjad. 20 saj
linnade ja valdade liikmete nimekirjad.
Sugukond on ühistest
esivanematest põlvnev liikmeskond. Eugeenika- õpetus inimkonna
põrilike omaduste parandamisest.
Eesti
genealoogia- Alates
pärisnimede panemisest levis genealoogiliste andmete kogumine ka
lihtrahva hulgas. Genealoogia jälgimine pakkus huvi ka meedikutele,
kes jälgisid pärilikke haigusi. Ilmunud on
uuringuid ka trükis.
Ajalooline
geograafia def ja põhimõisted-
on ajaloo ja geograafia piiriteadus, uurib eri maade ja
territooriumite
minevikku käsitlevat füüsilist,
majanduslik-poliitika ja ahvastikugeograafiat. Selgitab
looduskeskkonna mõju ühiskonnale. Uurimisel kasutatakse kaarte,
kroonikaid, reisikirjeldusi. Kaart- maapinna üldistatud ,
leppemärkidega ja matemaatiliselt määratud kujutis. 1430 esimesed
gloobused 1798 esimene Eesti kaart, kus peal külad ja linnad. (
Mellini kaart). Kartograafia- õpetus maakaartide valmistamise
kunstist. Ja nende tundmisest. Ajalooline demograafia- sündide ja
surmade
uurimine . Plaan- vanim plaan 6200 eKr.
Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561-Eesti
on riikluse- eelses
perioodis . Muinasajal kujunevad välja
kihelkonnad ja kihelkondade
ühendused -
maakonnad .Välisohu tõttu
liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8
maakonda :
Viruma, Rävala, Järvamaa,
Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi,
Sakala. Pärast
muistset vabadusvõitlust kuni Jüriöö ülestõusuni
(1343-1345) kujunes Eestis välja
feodaalne killustatus, maa
jagatakse erinevate poliitiliste jõudude vahel. Sakslaste poolt
vallutatud eesti ja Läti alad olid Liivimaa nimetuse all ja Taani
kuningriigi valdusesse langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaaks.
Eesti
haldusjaotus 1561-1917-Eestit
jagasid sellel ajal kolm riiki Taani-Saaremaa, Rootsi- Põhja-Eesti
ja Kesk-Eesti, Poola- Lõuna – Eesti. 1600-1629 toimus sõda
Liivimaa pärast Rootsi ja Poola vahel, Poola loovutas pärast
kaotust kogu Eesti Rootsile, algas Rootsi aeg. Rootsi aeg püsis
Eestis aastani 1917, ehk isegi kauemaks, kui Rootsi võim ise. Põhja
-Eesti neli maakonda moodustasid Eestmaa kubermangu. Lõuna -Eestist
kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias, algselt küll Tartus.
Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakond, mis
hõlmasid kogu Lõuna-Eesti mandriosa. Saaremaa kuulus Liivimaa
kubermangu, kuid säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei
ulatunud ainult Kagu-Eestisse- Setumaa jäi Venemaa valdustesse. 1584
andis Poola kuningas
Stefan Batori linnaõigused Valgale. 1917 saab
Eesti esmakordselt üheks territooriumiks, Eestimaa
Rahvuskubermanguks ja pealinnaks saab Tallinn.
Eesti
haldusjaotus 1918-1917
veebruarirevolutsioon. Ajutine valitsus 1917-1918 saksa okupatsioon.
1918 EV-1941. 1929 kaotati kihelkonnad. 1939 oli Eestis 11 maakonda.
Eestilt võeti ära Narva jõe tagused alad ja liideti need
Leningradi oblastiga. Petserist võeti ka suur osa ära ja liideti
see
Pihkva oblastiga. Ainult riismed liideti Võrumaaga. NL ja
Saksamaa vahel sõlmitud MRP salajase lisaprotokolliga määrati
Eesti
kuulumine NSVL huvipiirkonda. 1941 juunis algas sõda NSVL ja
Saksamaa vahel. 1941-44 saksa okupatsioon. 1944- 1991 vene võim
Eestis. Võimu poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eestil oma
hümn ,
vapp , lipp ja
valitsemisorganid . Tegelikult alluti täielikult
Moskva keskvõimule. Esialgu säilisid Eesti
aegsed vallad ja maakonnad,
1950 oli
haldusreform ja vallad ja maakonnad kaotati ,pärast jäi
alles 15
rajooni . 1952-53 oli eesti jaotatud kolmeks oblastiks:
Tallinn, Pärnu ja Tartu. 1991 muudeti eesti taas iseseisvaks. 1990
nim
rajoonid ümber maakondadeks.
Sfragistika
def ja põhimõisted-Ajaloo
abiteadus, mis käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitsat- metallist,
kivist,
luust , klaasist vm materjalist vorm, millesse on süvendatud
kujutis. Pitser-
pitsati jäljend plastses aines ( savi, vaha vms)
või värvis. Pitseriga pitseeritakse anumaid,
ruume , kirju, et
vältida soovimatut kasutamist ja tõendatakse nende ehtsust. Esimene
pitser Mesopotaamiast. Sekreetpitsat- salajane pitsat.
Pitseri legend- tekstiosa, mis on pitseri all.
Statistika,
arvud ja arvutid -
Esimene
verstapost , kust saame eestlaste arvu kohta andmeid 18 oli
Taani hindamisraamat. 18 saj mehi sõjaväkke ei võetud, see tingis
rahvaarvu kasvu peale katku. Eesti Vabariigis asutati 1.märts 1921
Riigi Statistika Büroo, mille juhiks oli
Albert Pullerits. Seda
kuupäeva võib pidada Statistika sünnipäevaks. 1990 võeti vastu
Eesti Statistikaseadus.. Teaduseks sai statistika 16 saj Itaalias ja
17 saj Saksamaal. Tsaari Venemaal oli statistika heal tasemel ja
sõjaväe komplekteerimise huvides hakati 17 saj
korraldama majapidamise loendusi. 18 toimusid hingeloendused. Eesti ja Liivimaa
kubermangude statistikatoimikud loodi 1834. aasta ukaasi alusel.
Esimene rahvaloendus Eestis ja Liivimaal oli 1881. EV rahvaloendused
1922 ja 1934. Tänapäeval on võimalik rahvaloendusel osaleda ka
arvuti vahendusel.
Heraldika def ja põhimõisted- vapindus
, ajaloo abiteadus, mis uurib linnade, riikide suguvõsade jne
vappe ,
nende teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on reeglite
järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis , mida
valitseja riik, viimase osa ( maakond, vald) kasutab. Vapidiplom-
spetsiaalne tunnistus. Kilbihoidjaks nimetatakse
vapil olevat inimese
või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel- omapärane
kaunistus-
keep , mis langeb kroonitud kiivri alt.
Elusolendid on
tavapäraselt suunatud paremale. Tavaliselt on
vapid reljeefsed.
Vapi koostamiseks kasutatakse järgmisi värve: ehk heraldilisi tinktuure:
metallvärvused
kuld ja
hõbe ( asendusvärvused on kollane ja
valge). Põhivärvused on sinine, roheline, punane, must ja purpur.
Sümboolikast: ristatud käed-
ustavus , lõvi- jõud, mehisus,
suuremeelsus , küünistega kivi hoidev
kurg - valvsus. Eesti
vapp-Eesti riigivapp on üks vanemaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme
sinise sammuva lõviga
kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust
vapist. Lõvi on heraldikas võimu ja
vapruse , tugevuse ja õilsuse
sümbol Eesti Vabariigi sünniga 1918 tõstetati vapi küsimus ja
kuulutati välja vapi konkurss. See aga kukkus läbi ja jäädi vana
ajaloolise vapi juurde. Heraldikas nimetatakse vapilooma lõviks
siis, kui tema pea on joonistatud profiilis, leopardiks aga siis, kui
pea on joonistatud otsevaates. (Meie vapil on lõvi, nii on see
ajalooliselt väljakujunenud ja kokku lepitud.) 19 juunil 1925
kinnitas riigikogu
kavandi , kus
kuldse põhjaga kilbil, mis on
ümbritsetud kuldtammepuulehtedest pärjaga, on kujutatud kolm
sinist lõvi. Vapiseadusesse hääletati kolmele lõvile järgmised
tähendused: esimene lõvi tähendab
Lembitu aegse vabadusvõitluse,
teine Harjumaa 1343. Aasta võitluse kolmas Eesti 1918-1920 aasta
vabadusvõitluse kangelasmeelt. Pärg märgib Eesti tugevust ja
püsivust, vabadus närtsimata traditsioone. Need tähenduste
lahtiseletused läksidki läbi.
Riigivapi seadus hakkas EV
territooriumil kehtima 21. Juulil 1925. Aastal 1940 kehtestas uus
võim
ENSV vapi, mis oli sarnane NSVL vapile. Eesti vapi ajalugu
jätkus 1990 7 august, kui võeti kasutusele taas EV vapp ja lipp.
Riigivapil on kaks kuju, suur vapp ja väike vapp. Suurel vapil on
kuldsel kilbil kolm sinist, punase keele ja hõbesilmadega sammuvat
ja otse vaatavat lõvi, kes astuvad kilbi poolt vaadatuna paremale.
Kilpi ümbritseb kolmelt küljelt vanik kahest ristatud kuldsest
tammeoksast. Väike vapp on tammeoksteta. Vapi värvid on kuldne,
sinine, punane ja must. Valga vapp- tingmärgid Poola kuningalt
Sigismund III 1590. Valga vapil on roheline kilp, rüütli parem käsi
üles tõstetud, kullaga ääristatud soomusrüüs käsi hoiab
ülestõstetud kõverat hõbedast mõõka. Enamvähem sama, mis
sajand tagasi, ehk mõõk pisut sirgemaks läinud.
Numismaatika
def ja põhimõisted- ajalooteaduse
haru, mis uurib vanu münte ja nendevahelisi seoseid. Nomisma on münt
kreeka keeles. Legend- kiri mündil.
Avers - mündi esikülg. Revers-
mündi tagakülg. Mündialus- seaduslikult kehtestatud
müntimisstandard, mis määratles, kui palju münte tuli lüüa
teatud kogusest sätestatud prooviga metallist.
Brakteaat - ühepoolse
münditempliga münt. Bonistika- teadus paberrahadest.Mündid on
ajalooallika liik, neile on tihti jäädvustatud kultuurilist ja
poliitilist informatsiooni. Müntide järgi saame teha kindlaks,
millisel tasemel oli tolleaegne rahasüsteem. Eesti alal käibel
olnud mündid:
araabia dirhemid 9-11 saj,
anglosaksi pennid 13 saj,
pennid 10 saj -12 saj
alguseni , kohalikud mündid: mark,
killing ,
öör, artig,
penn . 1422 mündireform. Artigi asemele killing,
veering . Taaler 16 saj. Katariina II ajal tuli vene rahasüsteem ja
hakati kasutama
paberraha . EV oli algul mark ja penn, aga 1928 tulid
kroon ja
sent . 1940 rublad ja kopikad, 1941-44 margad ja pennid, 1944
uuesti rublad ja kopikad. 1947
rahareform 1:10, rahareform 1961 10:1
ja 1992 eesti kroon. Eestis kasutati münte ka ehtematerjalina juba
enne, kui mündid rahana kasutusele võeti. Vanimad mündid pärinevad
Roomast. 7-9 saj suurenes müntide hulk Eestis sellepärast, et
paljud kaubateed läksid siit läbi. 10-12 saj hakkasid inimesed ise
pikemaid merereise ette võtma ja siis said nad tuttavaks ka teiste
maade rahadega. Eestis vermitud esimeseks mündiks oli Tartu
piiskopkonnas vermitud väikesed mündid, mille kujutis oli löödud
ainult ühele küljele, nende põhitunnuseks oli vapp ristatud mõõga
ja võtmega. Samal ajal alustas Tallinnas brakteaatide vermimist
Taani valitsus. Müntide põhitunnuseks on kalliskividega
kuningakroon. Tallinna mündi tunnuseks oli linna väike vapp
rist .
Paleograafia ja
stenograafia def ja põhimõisted- Stenograafia – lühike
sümbolitega kiri ehk
kiirkiri . Võimaldab kiiresti kirjutada.
Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse
täishäälikuid, silpe, sõnu ja
lauseid . Aja
kokkuhoid on kuni 75
protsenti. Kirjutatakse joonestikul, kui 5 rida, tõus ja allatõste. Esimesed teated stenograafia kohta pärinevad Vana
Kreekast . Uue
geomeetrilise süsteemi lõi inglane. Alates 1920 on Eestis
tarvitusel Stolze- Schrey süsteem, mis kuulub graafiliste
kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid.. Stenografeerimismasin-
aparaat , millega saab suulist kõnet kiiresti üles kirjutada.
Kiirkiri- tähti asendavad märgi, ei teha vahet suur ja
väiketähtedel. Paleograafia- teadus vana kirja lugemisest
Paleo (kreeka keeles iidne,
muistne ).Uurib antiikaja ja keskaja
kirjutusviisi ja kirjutusmaterjali.
Ligatuur - liittäht, kahe
kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk.
Gooti kiri- ladina
tähestikul põhinev kirjalaad, tähed muutusid kitsaks ja nende
ümarused murtuks.
Diplomaatika def- Ürikuteadus,
ajaloo abiteadus, mis uurib ürikuid, et kindlaks teha nende ehtsus,
koostamisaeg ja õige tekst. Diplomaatika ehk dokumenditeaduse rajas
prantsuse ajaloolane (
benediktiini munk ).
Teadusena uurib
diplomaatika allika sisese ja välise kriitika abil, kas dokument on
audentne, või võltsitud. Ürik- õigusliku seisuga
dokument(keskajast, või uue aja algusest).
Faleristika
def ja põhimõisted- uurib ordeneid , medaleid , märke. Uurib nende autasude ajalugu,
sotsiaalset tausta, väärtusi, stiili.
Orden - rüütliordu liikme
tunnusmärk . Teenetemärk- autasu, mida antakse teenete eest.
Medal -
autasu. Aumärk- rõivastel kantav välimärk, mis näitab kandja
kuuluvust, teeneid, osalust.
Faleristika
kolm allikat-
Falera -
hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures- Vana Kreeka
olümpiamedal, Vana – Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste
teenete eest.
Vaimulikud
Rüütliordud(
said
kinnituse paavstilt). hospitaliidid e. Johanniidid e malta
rüütliordu
1118 , Templiordu 1123(enam ei tegutse), Saksa e
Teutooniordu 1197( tunnuseks valge
mantel , must
rist ). See on
kasutusel ka Eestis.
Ilmalikud Rüütliordud- Sukapaela
ordu- 1351- Edward III,
Kuldvillaku ordu 1429, Püha Seeravi ordu
(Rootsi).
Eesti
teenetemärgid.-
Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 5. mail 1994 ja 16.
mail 1995 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seadusega.
Teenetemärke (ordeneid) on kuus: Riigivapi teenetemärk.
Valgetähe teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Eesti Punase Risti
teenetemärk, Vabadusrist,
Maarjamaa Rist
Riigivapi
teenetemärk
on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva,
1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk on
kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest. Riigivapi
teenetemärgil on kuus klassi.
Valgetähe
teenetemärk
on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks.
Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses
osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile
osutatud teenete eest. Valgetähe teenetemärgil on
seitse klassi.
Kotkaristi
teenetemärgi
on
asutanud 1928. aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva
puhul. Kotkaristi teenetemärk antakse sõjaliste või
riigikaitseliste teenete eest. Kotkaristi teenetemärgil on kaheksa
klassi.
Eesti
Punase Risti teenetemärgi
on asutanud 1920. aastal Eesti Punase Risti Selts. Eesti Punase Risti
teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike
teenete eest ja elu päästmise eest. Eesti Punase Risti
teenetemärgil on kuus klassi.
Maarjamaa
Rist
on asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. Maarjamaa
Risti annab Vabariigi
President välismaalastele, kes on osutanud
eriti suuri teeneid Eesti Vabariigile. Maarjamaa Ristil on kuus
klassi.
Vabadusrist
on asutatud 1919. aastal Vabadussõja-aegsete teenete tunnustamiseks.
Vabadusrist on sõjaline aumärk Eesti iseseisvuse kaitsmise eest.
Alates 1925. aastast Vabadusristi enam välja ei
anta .
Teenetemärke
annab Vabariigi President. Teenetemärkide andmiseks taotlusi
esitab Vabariigi Presidendile Teenetemärkide Komitee.
Pärimusliku
ajaloo def ja põhimõisted-2.
Pärimusliku ajaloo definitsioon ja põhimõisted
Pärimuslik
ajalugu
–, ajalooteaduse ja rahvusteaduse piiriteadus, mis
eelnevat uurib,
pärimusrühma tõlgendus minevikust
Pärimus vahendab
müütilist
või ajatut aega,
mis hõlmab endas minevikku, olevikku ja tulevikku, kuid ei kõnele
ajaloolise aja sündmustest.
Pärimus
vahendab
jutustajakeskseid minevikusündmusi, mille kaudu mõtestatakse oma
kohta tänapäeva ja tuleviku seisukohalt.
Pärimus
on alati muutumisesPärimusrühm
on kindlate tunnuste järgi moodustatud rühm.(sugulased,
tudengid ,
sõdurid)
Sünkretism
–kunstiliikide põimumine, kultuurivormid pole eraldunud, võivad
olla ühendatud teadus,
kunst . Autoriõiguse küsimust pole.
Koosmõju,
üksikuna
pole nad sellise väärtusega
(
rosolje ).
Tekst
– kindla struktuuri ja funktsiooniga info. Ka
vaikimine on tekst.
Kontekst
– infoväli teksti ümber.
Kronotoop
–
aja
ja koha analüüs tekstis.
Traditsioon
seostub mingi tegevuse kordumisega (teha mingi sündmuse puhul
pilti); tava tähistada teatud sündmusi ühtviisi; kanda teatud
sündmuste puhul traditsioonilist riietust
Rahvakultuuri on Eestis jaotatud kaheks:
vaimne
kultuur
(seda uurib
folkloristika )
ja
materiaalne
kultuur
(seda uurib
etnograafia)
Rahvaluulet
mõistetakse kui kollektiivset, traditsioonilist, suuliselt levivat
vaimset (kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad: laulud, jutud, lühivormid,
tantsud, mängud,
usund , kombestik.
Pärimus
ehk traditsioon on põlvest põlve edasikantav lugu läbielatust või
pealtnähtud sündmustest.
Pärimusliku
ajaloo seaduspärasused
Aegade
kokkujooks
– inimesed räägivad kaugemast ajast, perepärimuses näiteks.
Domineeriv
isikuseadus
– üks tähtis isik, ei ole meeles kes täpselt. Peeter I jne
Ajaloolise
mälu dünaamika
Ajaloo
teooria tugineb tegelike ajalooliste muutumiste põhjalikule
uurimisele.
3
ajaloo teooriat skeptiline teooria- tugineb
väitel, et ajaloost pole võimalik objektiivseid teadmisi saada
perspektiivteooria-
perspektiivi teoora järgi on
objektiivsus ajaloos mingil määral võimalik,
sest ajaloo uurimine tugineb tõendusmaterjalile ega ole seetõttu
ainult puhas
ajaloolase looming. See on kõige vastuvõetavam.
objektiivse
ajalooteooria
- Objektiivse ajaloo teadvuse teooria tugineb võimalusele, et
leitakse vaatenurk, mida ajaloolased oleks valmis tunnistama.
.
Ajalugu
on
mineviku mõtestamine
olevikus , mis omakorda mõjutab ajaloo
kulgu tulevikus
.
Narratiiv
– jutustus.
Globaalajalugu
uurib
inimtegevuse kõiki valdkondi ühekorraga. Ajaloo periodiseerimine
võib olla kas laiem või kitsam, globaalsem või lokaalsem.
epohh-
pikem ajaloojaotus,
mis tähendab ajalõiku kahe pöördepunkti vahel.
Ajaloo periodiseerimise aluseks
on sügavad muutused: tootmises, tarbimises, hariduses,
vaimelus.
Kõige
üldisem
maailma ajaloo jaotus on vana-, kesk- ja
uusaeg
Kõik kommentaarid