Kokkuvõte allikaõpetusest (0)

Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst—taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu.
Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795- 1886 . Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. Ta uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega . Avaldas uurimuse Jüriöö ülestõusust. Oli Eesti muinsuskaitse üks aktiivsemaid liikmeid. Tema initsiatiivil loodi TÜ Eesti ajaloo õppetool. Tema õpilasteks olid Mart Laar ja Tõnis Lukas . Tartu linna aukodanik. Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia.
Kroonikate eripärad ajalooallikatena- Kroonika ehk ajaraamat on keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm, kus sündmustest räägitakse nende toimumise ajalises järjekorras. Kroonikud paistavad silma erapoolikusega. Nt õukondade kroonikud paistavad silma sellega, et väljendavad otseselt valitsejate ja ülikute huvisid.. 13 saj kirjutasid kroonikaid peamiselt mungad. Eesti ajaloo kuulsamad kroonikud olid Läti Hendrik Balthasar Russow( kirjutas sündmustest 12 saj- 1578 ) Ta suhtus talupoegadesse hästi ja kritiseeris aadleid.
Päevikute ja mälestiste eripära- Kirjutatakse tavaliselt siis, kui aktiivset tegevust enam ei toimu, on enamasti ühe inimese arvamus asjast. Puudub vahel kp ja koht.
Kronoloogia definitsioon ja põhimõisted- ajaloo abiteadus, mis uurib ajaarvestussüsteeme ja kalendreid ja aitab kindlaks määrata dokumentide ja teiste ajalooallikate tekkimise aega., samuti ka sündmuste toimumisaega.
Ajaarvamine- Aastate järjestamine. Nt Jeesus Kristuse sünnist alates.
Kalender- Ajaarvamise korraldamise viis, mille aluseks on ööpäev ja mis lähtub astronoomilistest nähtustest.
Sirvi kalender- puukalender , milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval oli oma märk.
Lugunädal- Loendati rahvakalendri tähtpäevade vahelisi nädalaid. Nt kadrist jõuluni neli.
Julianuse kalender- kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr. Iga nelja aasta järel seati sisse liigaasta. See kalender oli kasutusel mõnes riigis 20 saj. ja mõned riigid kasutavad seda tänapäevalgi (vene õigeusu kirik ). Aasta algas 1. Märtsist ja, päevi loeti tagant ettepoole .
Gregoriuse kalender- Alustas aastate loendamist Jeesuse sünnist, ka kuude nimed on tollest ajast. See on uus kalender ja Eestis kasutatakse alates 1918. Rahvakalendri tähtpäevad on kaks nädalat nihkunud ega vasta looduskalendrile. 31 jaanuarile järgnes 1918 14 veebruar. Aasta esimene päev oli 1. Jaanuar.
Riiklikud dokumendid - Õigusaktid. Esimesed õigusallikad Eestis ja vallutajate vahel sõlmitud alistumislepingud 13. Saj. 1227 Riia linnaõiguse variant Tallinnale. 14.saj Liivimaa peegel-üks esimesi õigusraamatuid. 1906 Vene riigi esimene põhiseadus.
Eesti Vabariigi põhiseadused- 1920, 15 juuni võttis Asustav Kogu, rahvahääletust ei korraldatud. Seadusandlik võim oli Riigikogul - 3ks aastaks.. Täidesaatev võim Vabariigi valitsusel. Kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigikogus 50liiget, vaiti neljaks aastaks.. Riigivanem valiti viieks aastaks.
Audio-visuaalsed dokumendid. - Aastal 1793hakati eksperimenteerima valguspiltidega. Esimene tänapäevani säilinud foto valmis 1826a. Esimene film tehti vendade Lumieride poolt 1895,Eesti esimene tummfilm 1910. Eesti esimene mängufilm Karujaht tehti 1913, autor Pääsuke. 18. Saj leiutati raadio, Eestisse jõudis 1930, tähis oli see eriti teise maailmasõja ajal, et kursis olla uudistega. 1950 jõuab televisioon Eestisse. 1969 Viimne reliikvia . Telekommunikatsioon hõlmab telefoni, mobiiltelefoni, raadiot jne. 1855 elektriline telegraaf Tallinn- Peterburi. 1993 loodi internet. Audiovisuaalsed dokumendid jagunevad digitaalseteks ja analoogseteks.
Eesti perioodika - Ajakirjandus on selline allikas, mis peegeldab operatiivselt sündmusi . Eesti esimesed ajalehed 17 saj lõpul ja võõrkeeltes. Esimene eestikeelne ajakiri 1766 Lühhike õpetus… Põltsamaal. Esimene eestikeelne ajaleht 1806 Tarto Maa Rahwa Näddali Leht. Esimene pidevalt ilmus Eesti leht 1857-1886 Jannseni Pärnu Postimees See leht oli Eestis ilmuvate ajalehtede aluseks. Selles lehes võeti esmakordselt kasutusele sõna eestlane. See kasvatas rahvustunnet. Eesti esimene poliitiline leht oli Jakobsoni Sakala 1878-1882, selles arvustati aadlite võimu ja kiriku tagurlikkust. Nõukogude võim likvideeris vaba ajakirjanduse, seati sisse tsentsuur. Avaldati palju kinni makstud artikleid.
Metroloogia definitsioon ja põhimõisted- teadus mõõtmisest ja vahenditest. Uurib, millised vahendid olid vanasti kasutusel. Mõõtmise eesmärgiks on mõõdetava suuruse väärtuse määramine. Legaalmetroloogia- Mõõtevahendite mõõtude määratlus, nt taatlemine, tüübikinnitus. Tüübikinnitus- kindel mudel vastab kindlatele nõuetele. Taatlemine- mõõteriista kontrollimine. Kalibreerimine - mõõtu viimine. Eestis käibinud mõõtühikud- Meetermõõdustik 18 saj Eestis. Pikkus-penikoorem pikem, kui süld. Vaks 15 cm- näpuvahe, toll 2,54cm kolm odratera kõrvuti, küünar 54cm, jalg 12 tolli, süld- käed laiali ( kolm küünart). Penikoorem- koera päeva teekonna pikkus, miil 8-10km, staadion , Vana Kreeka staadioni pikkus. raskus- nael - 454g. Puud 12 kg, unts 26g , tünder 2-3 tündrit vilja, maht- korte , pint. Pindala- adramaa põld, mida suudeti 1 adraga künda. Vakamaa- ühe vakatäie viljaga külvatud maa.
Genealoogia allikad- ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemislugu ja sugulussuhteid. Tulemus avaldatakse nt sugupuudena. Eesti geneoloogia algatajaks Martin Lipp, kes oli Nõo kirikuõpetaja ja ta Jakob Hurdarahvaluule kogumise eeskujul hakkas koguma eesti suguvõsade ajaloo kohta andmeid. Sugulus põhineb põlvnemisel , tekib abielude kaudu, või lapsendamise kaudu. Rooma õiguses eristati ka võimusugulust, mis hõlmas kõiki ühe perekonnapea võimule alluvaid isikuid. 17 saj, saadi andmeid kirikumeerikutest ( sünnid, surmad , abielud). Vakuraamatutest ( andmed talude kohta). 18 saj samad, aga ka hingeloenditest, mida peeti pearahamaksu arvestamiseks. 19 saj. Lisandusid vallaüksuste nimekirjad. 20 saj linnade ja valdade liikmete nimekirjad. Sugukond on ühistest esivanematest põlvnev liikmeskond. Eugeenika- õpetus inimkonna põrilike omaduste parandamisest. Eesti genealoogia- Alates pärisnimede panemisest levis genealoogiliste andmete kogumine ka lihtrahva hulgas. Genealoogia jälgimine pakkus huvi ka meedikutele, kes jälgisid pärilikke haigusi. Ilmunud on uuringuid ka trükis.
Ajalooline geograafia def ja põhimõisted- on ajaloo ja geograafia piiriteadus, uurib eri maade ja territooriumite minevikku käsitlevat füüsilist, majanduslik-poliitika ja ahvastikugeograafiat. Selgitab looduskeskkonna mõju ühiskonnale. Uurimisel kasutatakse kaarte, kroonikaid, reisikirjeldusi. Kaart- maapinna üldistatud , leppemärkidega ja matemaatiliselt määratud kujutis. 1430 esimesed gloobused 1798 esimene Eesti kaart, kus peal külad ja linnad. ( Mellini kaart). Kartograafia- õpetus maakaartide valmistamise kunstist. Ja nende tundmisest. Ajalooline demograafia- sündide ja surmade uurimine . Plaan- vanim plaan 6200 eKr.
Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561-Eesti on riikluse- eelses perioodis . Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused - maakonnad .Välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda : Viruma, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Pärast muistset vabadusvõitlust kuni Jüriöö ülestõusuni (1343-1345) kujunes Eestis välja feodaalne killustatus, maa jagatakse erinevate poliitiliste jõudude vahel. Sakslaste poolt vallutatud eesti ja Läti alad olid Liivimaa nimetuse all ja Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaaks.
Eesti haldusjaotus 1561-1917-Eestit jagasid sellel ajal kolm riiki Taani-Saaremaa, Rootsi- Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti, Poola- Lõuna – Eesti. 1600-1629 toimus sõda Liivimaa pärast Rootsi ja Poola vahel, Poola loovutas pärast kaotust kogu Eesti Rootsile, algas Rootsi aeg. Rootsi aeg püsis Eestis aastani 1917, ehk isegi kauemaks, kui Rootsi võim ise. Põhja -Eesti neli maakonda moodustasid Eestmaa kubermangu. Lõuna -Eestist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias, algselt küll Tartus. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakond, mis hõlmasid kogu Lõuna-Eesti mandriosa. Saaremaa kuulus Liivimaa kubermangu, kuid säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Kagu-Eestisse- Setumaa jäi Venemaa valdustesse. 1584 andis Poola kuningas Stefan Batori linnaõigused Valgale. 1917 saab Eesti esmakordselt üheks territooriumiks, Eestimaa Rahvuskubermanguks ja pealinnaks saab Tallinn.
Eesti haldusjaotus 1918-1917 veebruarirevolutsioon. Ajutine valitsus 1917-1918 saksa okupatsioon. 1918 EV-1941. 1929 kaotati kihelkonnad. 1939 oli Eestis 11 maakonda. Eestilt võeti ära Narva jõe tagused alad ja liideti need Leningradi oblastiga. Petserist võeti ka suur osa ära ja liideti see Pihkva oblastiga. Ainult riismed liideti Võrumaaga. NL ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP salajase lisaprotokolliga määrati Eesti kuulumine NSVL huvipiirkonda. 1941 juunis algas sõda NSVL ja Saksamaa vahel. 1941-44 saksa okupatsioon. 1944- 1991 vene võim Eestis. Võimu poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eestil oma hümn , vapp , lipp ja valitsemisorganid . Tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Esialgu säilisid Eesti aegsed vallad ja maakonnad, 1950 oli haldusreform ja vallad ja maakonnad kaotati ,pärast jäi alles 15 rajooni . 1952-53 oli eesti jaotatud kolmeks oblastiks: Tallinn, Pärnu ja Tartu. 1991 muudeti eesti taas iseseisvaks. 1990 nim rajoonid ümber maakondadeks.
Sfragistika def ja põhimõisted-Ajaloo abiteadus, mis käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitsat- metallist, kivist, luust , klaasist vm materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis. Pitser- pitsati jäljend plastses aines ( savi, vaha vms) või värvis. Pitseriga pitseeritakse anumaid, ruume , kirju, et vältida soovimatut kasutamist ja tõendatakse nende ehtsust. Esimene pitser Mesopotaamiast. Sekreetpitsat- salajane pitsat. Pitseri legend- tekstiosa, mis on pitseri all.
Statistika, arvud ja arvutid - Esimene verstapost , kust saame eestlaste arvu kohta andmeid 18 oli Taani hindamisraamat. 18 saj mehi sõjaväkke ei võetud, see tingis rahvaarvu kasvu peale katku. Eesti Vabariigis asutati 1.märts 1921 Riigi Statistika Büroo, mille juhiks oli Albert Pullerits. Seda kuupäeva võib pidada Statistika sünnipäevaks. 1990 võeti vastu Eesti Statistikaseadus.. Teaduseks sai statistika 16 saj Itaalias ja 17 saj Saksamaal. Tsaari Venemaal oli statistika heal tasemel ja sõjaväe komplekteerimise huvides hakati 17 saj korraldama majapidamise loendusi. 18 toimusid hingeloendused. Eesti ja Liivimaa kubermangude statistikatoimikud loodi 1834. aasta ukaasi alusel. Esimene rahvaloendus Eestis ja Liivimaal oli 1881. EV rahvaloendused 1922 ja 1934. Tänapäeval on võimalik rahvaloendusel osaleda ka arvuti vahendusel.
Heraldika def ja põhimõisted- vapindus , ajaloo abiteadus, mis uurib linnade, riikide suguvõsade jne vappe , nende teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis , mida valitseja riik, viimase osa ( maakond, vald) kasutab. Vapidiplom- spetsiaalne tunnistus. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel- omapärane kaunistus- keep , mis langeb kroonitud kiivri alt. Elusolendid on tavapäraselt suunatud paremale. Tavaliselt on vapid reljeefsed. Vapi koostamiseks kasutatakse järgmisi värve: ehk heraldilisi tinktuure: metallvärvused kuld ja hõbe ( asendusvärvused on kollane ja valge). Põhivärvused on sinine, roheline, punane, must ja purpur. Sümboolikast: ristatud käed- ustavus , lõvi- jõud, mehisus, suuremeelsus , küünistega kivi hoidev kurg - valvsus. Eesti vapp-Eesti riigivapp on üks vanemaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse , tugevuse ja õilsuse sümbol Eesti Vabariigi sünniga 1918 tõstetati vapi küsimus ja kuulutati välja vapi konkurss. See aga kukkus läbi ja jäädi vana ajaloolise vapi juurde. Heraldikas nimetatakse vapilooma lõviks siis, kui tema pea on joonistatud profiilis, leopardiks aga siis, kui pea on joonistatud otsevaates. (Meie vapil on lõvi, nii on see ajalooliselt väljakujunenud ja kokku lepitud.) 19 juunil 1925 kinnitas riigikogu kavandi , kus kuldse põhjaga kilbil, mis on ümbritsetud kuldtammepuulehtedest pärjaga, on kujutatud kolm sinist lõvi. Vapiseadusesse hääletati kolmele lõvile järgmised tähendused: esimene lõvi tähendab Lembitu aegse vabadusvõitluse, teine Harjumaa 1343. Aasta võitluse kolmas Eesti 1918-1920 aasta vabadusvõitluse kangelasmeelt. Pärg märgib Eesti tugevust ja püsivust, vabadus närtsimata traditsioone. Need tähenduste lahtiseletused läksidki läbi. Riigivapi seadus hakkas EV territooriumil kehtima 21. Juulil 1925. Aastal 1940 kehtestas uus võim ENSV vapi, mis oli sarnane NSVL vapile. Eesti vapi ajalugu jätkus 1990 7 august, kui võeti kasutusele taas EV vapp ja lipp. Riigivapil on kaks kuju, suur vapp ja väike vapp. Suurel vapil on kuldsel kilbil kolm sinist, punase keele ja hõbesilmadega sammuvat ja otse vaatavat lõvi, kes astuvad kilbi poolt vaadatuna paremale. Kilpi ümbritseb kolmelt küljelt vanik kahest ristatud kuldsest tammeoksast. Väike vapp on tammeoksteta. Vapi värvid on kuldne, sinine, punane ja must. Valga vapp- tingmärgid Poola kuningalt Sigismund III 1590. Valga vapil on roheline kilp, rüütli parem käsi üles tõstetud, kullaga ääristatud soomusrüüs käsi hoiab ülestõstetud kõverat hõbedast mõõka. Enamvähem sama, mis sajand tagasi, ehk mõõk pisut sirgemaks läinud.
Numismaatika def ja põhimõisted- ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja nendevahelisi seoseid. Nomisma on münt kreeka keeles. Legend- kiri mündil. Avers - mündi esikülg. Revers- mündi tagakülg. Mündialus- seaduslikult kehtestatud müntimisstandard, mis määratles, kui palju münte tuli lüüa teatud kogusest sätestatud prooviga metallist. Brakteaat - ühepoolse münditempliga münt. Bonistika- teadus paberrahadest.Mündid on ajalooallika liik, neile on tihti jäädvustatud kultuurilist ja poliitilist informatsiooni. Müntide järgi saame teha kindlaks, millisel tasemel oli tolleaegne rahasüsteem. Eesti alal käibel olnud mündid: araabia dirhemid 9-11 saj, anglosaksi pennid 13 saj, pennid 10 saj -12 saj alguseni , kohalikud mündid: mark, killing , öör, artig, penn . 1422 mündireform. Artigi asemele killing, veering . Taaler 16 saj. Katariina II ajal tuli vene rahasüsteem ja hakati kasutama paberraha . EV oli algul mark ja penn, aga 1928 tulid kroon ja sent . 1940 rublad ja kopikad, 1941-44 margad ja pennid, 1944 uuesti rublad ja kopikad. 1947 rahareform 1:10, rahareform 1961 10:1 ja 1992 eesti kroon. Eestis kasutati münte ka ehtematerjalina juba enne, kui mündid rahana kasutusele võeti. Vanimad mündid pärinevad Roomast. 7-9 saj suurenes müntide hulk Eestis sellepärast, et paljud kaubateed läksid siit läbi. 10-12 saj hakkasid inimesed ise pikemaid merereise ette võtma ja siis said nad tuttavaks ka teiste maade rahadega. Eestis vermitud esimeseks mündiks oli Tartu piiskopkonnas vermitud väikesed mündid, mille kujutis oli löödud ainult ühele küljele, nende põhitunnuseks oli vapp ristatud mõõga ja võtmega. Samal ajal alustas Tallinnas brakteaatide vermimist Taani valitsus. Müntide põhitunnuseks on kalliskividega kuningakroon. Tallinna mündi tunnuseks oli linna väike vapp rist .
Paleograafia ja stenograafia def ja põhimõisted- Stenograafia – lühike sümbolitega kiri ehk kiirkiri . Võimaldab kiiresti kirjutada. Kiirkirjas kirjutades jäetakse ära või lühendatakse täishäälikuid, silpe, sõnu ja lauseid . Aja kokkuhoid on kuni 75 protsenti. Kirjutatakse joonestikul, kui 5 rida, tõus ja allatõste. Esimesed teated stenograafia kohta pärinevad Vana Kreekast . Uue geomeetrilise süsteemi lõi inglane. Alates 1920 on Eestis tarvitusel Stolze- Schrey süsteem, mis kuulub graafiliste kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid.. Stenografeerimismasin- aparaat , millega saab suulist kõnet kiiresti üles kirjutada. Kiirkiri- tähti asendavad märgi, ei teha vahet suur ja väiketähtedel. Paleograafia- teadus vana kirja lugemisest Paleo (kreeka keeles iidne, muistne ).Uurib antiikaja ja keskaja kirjutusviisi ja kirjutusmaterjali. Ligatuur - liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk. Gooti kiri- ladina tähestikul põhinev kirjalaad, tähed muutusid kitsaks ja nende ümarused murtuks.
Diplomaatika def- Ürikuteadus, ajaloo abiteadus, mis uurib ürikuid, et kindlaks teha nende ehtsus, koostamisaeg ja õige tekst. Diplomaatika ehk dokumenditeaduse rajas prantsuse ajaloolane ( benediktiini munk ). Teadusena uurib diplomaatika allika sisese ja välise kriitika abil, kas dokument on audentne, või võltsitud. Ürik- õigusliku seisuga dokument(keskajast, või uue aja algusest).
Faleristika def ja põhimõisted- uurib ordeneid , medaleid , märke. Uurib nende autasude ajalugu, sotsiaalset tausta, väärtusi, stiili. Orden - rüütliordu liikme tunnusmärk . Teenetemärk- autasu, mida antakse teenete eest. Medal - autasu. Aumärk- rõivastel kantav välimärk, mis näitab kandja kuuluvust, teeneid, osalust.
Faleristika kolm allikat- Falera - hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures- Vana Kreeka olümpiamedal, Vana – Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest. Vaimulikud Rüütliordud( said kinnituse paavstilt). hospitaliidid e. Johanniidid e malta rüütliordu 1118 , Templiordu 1123(enam ei tegutse), Saksa e Teutooniordu 1197( tunnuseks valge mantel , must rist ). See on kasutusel ka Eestis.
Ilmalikud Rüütliordud- Sukapaela ordu- 1351- Edward III, Kuldvillaku ordu 1429, Püha Seeravi ordu (Rootsi).
Eesti teenetemärgid.- Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 5. mail 1994 ja 16. mail 1995 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seadusega.
Teenetemärke (ordeneid) on kuus: Riigivapi teenetemärk. Valgetähe teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Eesti Punase Risti teenetemärk, Vabadusrist, Maarjamaa Rist
Riigivapi teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest. Riigivapi teenetemärgil on kuus klassi.
Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi.
Kotkaristi teenetemärgi on asutanud 1928. aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva puhul. Kotkaristi teenetemärk antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest. Kotkaristi teenetemärgil on kaheksa klassi.
Eesti Punase Risti teenetemärgi on asutanud 1920. aastal Eesti Punase Risti Selts. Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Eesti Punase Risti teenetemärgil on kuus klassi.
Maarjamaa Rist on asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. Maarjamaa Risti annab Vabariigi President välismaalastele, kes on osutanud eriti suuri teeneid Eesti Vabariigile. Maarjamaa Ristil on kuus klassi.
Vabadusrist on asutatud 1919. aastal Vabadussõja-aegsete teenete tunnustamiseks. Vabadusrist on sõjaline aumärk Eesti iseseisvuse kaitsmise eest. Alates 1925. aastast Vabadusristi enam välja ei anta .
Teenetemärke annab Vabariigi President. Teenetemärkide andmiseks taotlusi esitab Vabariigi Presidendile Teenetemärkide Komitee.
Pärimusliku ajaloo def ja põhimõisted-2. Pärimusliku ajaloo definitsioon ja põhimõisted
Pärimuslik ajalugu –, ajalooteaduse ja rahvusteaduse piiriteadus, mis eelnevat uurib, pärimusrühma tõlgendus minevikust
Pärimus vahendab müütilist või ajatut aega, mis hõlmab endas minevikku, olevikku ja tulevikku, kuid ei kõnele ajaloolise aja sündmustest.
Pärimus vahendab jutustajakeskseid minevikusündmusi, mille kaudu mõtestatakse oma kohta tänapäeva ja tuleviku seisukohalt. Pärimus on alati muutumises
Pärimusrühm on kindlate tunnuste järgi moodustatud rühm.(sugulased, tudengid , sõdurid)
Sünkretism –kunstiliikide põimumine, kultuurivormid pole eraldunud, võivad olla ühendatud teadus, kunst . Autoriõiguse küsimust pole. Koosmõju, üksikuna pole nad sellise väärtusega ( rosolje ).Tekst – kindla struktuuri ja funktsiooniga info. Ka vaikimine on tekst. Kontekst – infoväli teksti ümber. Kronotoop – aja ja koha analüüs tekstis. Traditsioon seostub mingi tegevuse kordumisega (teha mingi sündmuse puhul pilti); tava tähistada teatud sündmusi ühtviisi; kanda teatud sündmuste puhul traditsioonilist riietust
Rahvakultuuri on Eestis jaotatud kaheks: vaimne kultuur (seda uurib folkloristika ) ja materiaalne kultuur (seda uurib etnograafia) Rahvaluulet mõistetakse kui kollektiivset, traditsioonilist, suuliselt levivat vaimset (kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad: laulud, jutud, lühivormid, tantsud, mängud, usund , kombestik.
Pärimus ehk traditsioon on põlvest põlve edasikantav lugu läbielatust või pealtnähtud sündmustest.
Pärimusliku ajaloo seaduspärasused
Aegade kokkujooks – inimesed räägivad kaugemast ajast, perepärimuses näiteks. Domineeriv isikuseadus – üks tähtis isik, ei ole meeles kes täpselt. Peeter I jne
Ajaloolise mälu dünaamika Ajaloo teooria tugineb tegelike ajalooliste muutumiste põhjalikule uurimisele.
3 ajaloo teooriat
skeptiline teooria- tugineb väitel, et ajaloost pole võimalik objektiivseid teadmisi saada
perspektiivteooria- perspektiivi teoora järgi on objektiivsus ajaloos mingil määral võimalik, sest ajaloo uurimine tugineb tõendusmaterjalile ega ole seetõttu ainult puhas ajaloolase looming. See on kõige vastuvõetavam.
objektiivse ajalooteooria - Objektiivse ajaloo teadvuse teooria tugineb võimalusele, et leitakse vaatenurk, mida ajaloolased oleks valmis tunnistama.
.Ajalugu on mineviku mõtestamine olevikus , mis omakorda mõjutab ajaloo kulgu tulevikus. Narratiiv – jutustus. Globaalajalugu uurib inimtegevuse kõiki valdkondi ühekorraga. Ajaloo periodiseerimine võib olla kas laiem või kitsam, globaalsem või lokaalsem. epohh- pikem ajaloojaotus, mis tähendab ajalõiku kahe pöördepunkti vahel. Ajaloo periodiseerimise aluseks on sügavad muutused: tootmises, tarbimises, hariduses, vaimelus.Kõige üldisem maailma ajaloo jaotus on vana-, kesk- ja uusaeg