Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
ALLIKAÕPETUS
1. Allikaõpetus-ajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus- On teadus- akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane :allikas arhiivist leitav algmaterjal
Tekst- e. märgisüsteem. Kondtekst – taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas –ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi
Välisne allika kriitika- välised tunnused
Sisene allika kriitika – sisemised e.sisu tunnused
2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 1795-1886 – Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse historitsistlikule uurimissuunale Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi ajaloo seminari .Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud, et on objektiivne. Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele.
Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu. Sulev Vahtre - eesti allikaõppe isa: leidis kroonikatest-jutustav tekst- vahel riimid - taastas siis Liivimaa noorema riimkroonika (teised kroonikad viitasid sellele) tegi magistritöö 1955 avaldas raamatuna 1960a.Vahtre sündis põlise talupoja peres Põhja-Tartumaal Laiuse vallas.
1942. aastal ilmus Postimehes tema esimene kirjatöö "Sõjasuvi Laiusel", mida ta ise pidas nii poliitika kui ka ajaloo valdkonda kuuluvaks. 1947. aastal asus Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Vahtret paelus enam agraarajalugu, mis oli üheks parimaks võimaluseks ajaloo uurimisel , kuid samas oli see siiski selline teema, millega võis ka karjääri teha. 1952. aastal lõpetas Vahtre põhiõppe diplomitööga ja asus edasi õppima aspirantuuri. 1955. aastal kaitses ta oma kandidaadiväitekirja teemal " Liivimaa noorema riimkroonika" (uurimus ilmus raamatu kujul 1960. aastal). Tööd aitas Vahtrel koostada ennekõike J. Madisson . 1955. aastal asus Vahtre ülikoolis NSV Liidu ajaloo kateedri õppejõuna tööle.
1962. aastal sai temast dotsent. Ta luges allikaõpetuse, Eesti vanema ajaloo ning puhuti ka Venemaa vanema ajaloo loenguid. 1971 . aastal kaitseski ta oma doktoriväitekirja 18. ja 19. sajandi hingeloenduste allikalise väärtuse uurimise teemal. 1974. aastal sai Vahtrest ajalooprofessor. 1980. aastal õnnestus tal trükis avaldada seni autoriteetseimaks jäänud uurimus Jüriöö ülestõusust. 1980. aastatel tegeles kirikuajaloo uurimisega, kuid järgmine oluline teos käsitles taas eesti varasemat poliitika- ja sõjaajalugu:
1990. aastal ilmus raamat "Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227".
3. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.
Kroonikad: Kuulsamad kroonikud Eesti ajaloos on olnud Läti Henrik ja Balthasar Russow
Läti Henrik „Liivamaa kroonika „ 13 sajand – kroonik oli jumala tööriist, kes lihtsalt märgistas teave. Samas praegu autor oluline, sest ta ju sublektiivne. Läti Henrik oli piiskop Alberti teenistuses ja kajastas teda positiivsemas valgustuses. Ta kajastas vastaseid negatiivselt ( liivlased ja eestlaned halvad ka. Venelased jne. (Läti henrik siis Liivimaa kroonikal) 1215 saarlaste – eestlaste lause seal esimene üleskirjutus: laula , laula pappi. Kirjas proosas
Liivimaa vanem riimkroonika- kirjas jüriöö ülestõus, ei teata, kes üles märkinud 13 saj lõpus. Kirjas värssides ja alam saksakeeles. Ajaloo kroonika eripära - jumalatõe kuulutamine ja ja rahva allutamine, neile oma tõe pealesurumine .
Kroonikate eripärad ajalooallikatena- ei olnud objektiivne, vaid subjektiivne. –see on eripära. Kus kroonik ise käis detailsemalt ja värvikamalt kirjeldatud , selles järeldus, kes kroonik
Ajaloo kroonika eripära - jumalatõe kuulutamine ja ja rahva allutamine, neile oma tõe pealesurumine.
4 Päevikute ja mälestuste eripärand ajalooallikatena
On päevikuid mida peetakse kui kroonikaid: matkapäevikud – grupi tegemised matkal. Pärimuskultuuri koguja matkapäevik- kirjeldav metaandmed. Klassipäevikud – kogum kodustest ülesannetest ja teadmiste hinnetest (1524 a. Tartus kui tuli luteriusk). Mälestused-on kirjutatud tuntava ajalise nihkena, faktid tuhmuvad ja muutuvad vastavalt ajastusele. Mälestuste järgi on parem aru saada ajaloo kondekstist antud ajastul - on subjektiivsed. Oluline kirja panna: aeg, koht
5. Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega.
Absoluutne kronoloogia on sündmuste dateerimine praeguse hetke suhtes, suhteline kronoloogia on nende dateerimine üksteise suhtes. Kronoloogiaks nimetatakse ka loendit, kus ajaloosündmused on dateeritud ajalises järjekorras. Kronoloogia on õpetus erinevatest ajaarvestamise süsteemidest läbi ajaloo.
Ruunikalender – on maarahva ajalooline ajaarvamisvahend. Muistsed sirvid lõigati puust lauakestele.
Ruunikalender on puusse lõigatud puukalender, niinimetatud sirvilaud. Eestis aja arvestamiseks kasutati Sirvilauda = puukalendrit, milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval on oma märk. Lugunädal Vana ajaarvestus käis lugunädalaid lugedes , st loendati nädalaid rahvakalendri tähtpäevade vahel. Mihklist kuus marti , mardist kaks katri,
kadrist neli jõulu, jõulust kuus küünlapäeva,
küünlast seitse maarjapäeva, maarjast neli jüripäeva,
jürist üheksa jaanipäeva, jaanist neli jaagupisse,
jaagupist kaks lauritsapäeva, lauritsast kaks pärtlipäeva,
pärtlist viis mihklipäeva.
Lugunädalaid loeti valdavalt jõulust jõuluni. Võidi aga lugeda ka alates mihkli - või küünlapäevast. Vahel loendati lugunädalaid vaid kevadisi tähtpäevi ja kevadtöid silmas pidades. Oluline oli teada, millal mingid tööd ette võtta.
6. JULIANUSE JA GREGORIUSE KALENDER
Vanim teadaolev kalender Euroopas oli egiptlaste kalender (365 päeva), edasi võtsid sama kalendri üle ka roomlased . Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 01. jaanuar 45 eKr. See kalender valiti pärast konsulteerimist astrooom Sosigenesega ning selle eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale .( troopiline aasta - aeg ühe astronoomilise kevade algushetkest järgmiseni., troopiline aasta on tegelik päikeseaasta.) sellisena, nagu teda tol ajal tunti. Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. See kalender jäi mõnes riigis kasutusele kuni 20. sajandini välja ning mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik , Vene Õigeusu Kirik , Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad seda tänini. Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Aasta seitsmes kuu nimetati Julius Cecari auks juuliks. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana- Rooma impeeriumi ajast kuni 16sajandi lõpuni. Eestis võeti juliuse kalender laiemalt kasutusele tõenäoliselt 13. sajandil
24. veebruarl 1582 avaldas Gregorius XIII seaduse, millega sätestati reformi elluviimine sama aasta oktoobris : 4.-le pidi kohe järgnema 15. oktoober (vahe 10 päeva) Gregoriuse kalender alustas aastate loendamist Jeesuse sünnist. Tänaseni on kasutusel ka kuude nimed, millest osa tähistab kuu järjekorranumbrit vanas kalendris, osa isiku või jumala nime, kellele kuu oli pühendatud. Väikesed parandused viidi sisse ja seetõttu anti 1583. aastal uus ja parandatud nimekiri, mis ka paavsti poolt ametliku heakskiidu sai. Sellega oli gregoriuse kalendrireform läbi viidud . Euroopa polnud võimu osas ühtne, siis võttis reformi rakendumine palju aega. Katoliiklikest valitsejatest võtsid uue reformi kohe üle vaid vähesed: oktoobris läksid uuele kalendrile üle Hispaania , Portugal ja enamik Itaalia riike. Esimese kahe asumaad võtsid selle üle ajapikku, sedamööda, kuidas uudised kalendrireformist neisse levisid. 1582. aasta detsembris läksid gregoriuse kalendrile üle Prantsusmaa ning Zeeland ja Holland . 1700a Germaani alad , 1752a Inglismaa, 1753a. Soome ja Rootsi. Venemaa võttis juliuse kalendri täies mahus kasutusele alles 1700. aastal. Peeter I oli seega teinud valearvestuse, sest järgneva 60 aasta jooksul läksid kõik ülejäänud Euroopa riigid üle uuele gregoriuse kalendrile, tehti eriti ettepanekuid üleminekuks gregoriuse kalendrile, kuid konservatiivse vaimulikkonna vastuseisu ja tsaarivalitsuse kartuste tõttu see ei teostunud. Alles pärast oktoobrirevolutsiooni kehtestati Venemaal gregoriuse kalender. Alates 1.veebruarist 1918 kasutatakse Eestis. Üleminekuga uuele süsteemile tekkis päevade loendamisel hüpe: vana kalendri 31.jaanuarile järgnes 14.veebruar. Sellest tulenevalt on ka rahvakalendri tähtpäevad ligemale 2 nädala võrra nihkunud ega vasta sellepärast alati loodusekalendrile. Näiteks 1.aprill – karjalaskepäev. Praeguse aprillialguse olusid arvestades loomi karjamaale saata ei saa. Vana kalendri järgi – 2 nädalat hiljem – on ilmad soojemad, mis lubab loomad lühemaks ajaks õue lasta.
  • Riiklikud dokumendid
    Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga , üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud SEADUSED
    Eesti Vabariigi põhiseadus:
    19 saj. hakati välja andma talurahva seadusi, sest see, et polnud seadusi pärssis arengut. Et talurahvas saaks omandiõigust (1816-1819 ilma maata vabaks-algas linnastumine ) linna jõudsid1878
    1866 –võeti vastu vallakogukonna seadus – see vormistas ära olemasoleva . loodi vallavolikogu. Tekkis kohalik omavalitsus kui selline- mis valitakse rahva poolt. Volikogu valib ise vallavanema .
    1906- I tsaariaegne seadus – manifest
    EV manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. 24. veebruaril 1918 toimus iseseiseva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas. 1920 - Asutava Kogu poolt põhiseadus, oli väga demokraatlik, riiki esindas riigivanem . 1933- vapside poolt koosataud põhiseaduse kava, kava kiideti rahvahääletusel heaks ja hakkas kehtima 1934. aasta jaanuaris. Rahva seas Vapside populaarsus suurenes ja selle tõttu korraldasid Johan Laidoner ja Konstantin Päts 12. märtsil 1934. aastal veretu sõjaväelise riigipöörde. 1. jaanuaril 1938 jõustunud Eesti Vabariigi Põhiseadus on põhiseadus, mille võttis vastu Rahvuskogu Esimene Koda, Teine Koda ja Rahvuskogu üldkoosolek ja kuulutas välja Riigivanem 17. augustil 1937. 1992 – viimane praegu vastuvõetud põhiseadus
    Stalini aegne põhiseadus – rahvaste enesemääramise õigus
    Breznevi aegne põhiseadus - rahvaste enesemääramise õigus jäi sisse – saime seda ära kasutada, et saime NL välja astuda. Seadused leiame Riigi Teataja . Alguses paberkandjal , hiljem ka netis . Isikuandmete seadus on olemas.
    8. AUDIO-VISUAALSED DOKUMENDID - fotograafia ajalugu –masin loetavad (negatiiv, arvuti jne.) dokumendid
    Aastal 1793 hakati eksperimenteerima valguspiltidega. Esimesed pildid tuhmusid kiiresti.
    Alles 1824. aastal õnnestus Niepce fikseerida camera obscura pildid kasutades tinaplaati, mis oli kaetud valgustundliku asfaldikihiga. Esimene tänapäevani säilinud foto valmis 1826 . aastal.
    On eestis Filmi- foto- ja fonoarhiiv. 1971a. loodud. Digifotod praegu
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega #1 Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega #2 Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega #3 Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega #4 Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega #5 Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega #6 Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega #7 Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega #8 Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega #9 Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega #10 Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaaja Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega 2012/2013 õppeaastal.
    allikaõpetus , rist , vapi , suu , krooni , vapp , kroonik , liivimaa , genealoogia , kirik , kubermang , maakonda , kuld , kubermangu , teenetemärk

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    12
    doc
    Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200
    7
    docx
    Allikaõpetus
    12
    odt
    Kokkuvõte allikaõpetusest
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    132
    doc
    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    54
    doc
    Kodanikuõpetuse kursus
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun