Eesti sümbolid (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Sisukord

Sissejuhatus 3
Eesti Lipp 4
Lippu Ajalugu 5
Heiskamine 10
Eesti Vapp 11
Vappi ajalugu 12
Eesti Hümn 14
Kasutatud Kirjandus 16

Sissejuhatus

Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja –lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama . Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu .

Eesti Lipp

Lipp on ristkülik, millel on ülevalt alla kolm võrdset rõhtset värvilaidu: sinine, must ja valge. See oli 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsiooni Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia) lipp, mis hiljem võeti kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918.
Nõukogude Eestis keelati sinimustvalge lipu kasutamine. Lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna (Eesti Vabariigiks ümber nimetatud Eesti NSV lipuna) võeti see ametlikult tarvitusele 7. augustil 1990.

Lippu Ajalugu

Helesinine, must ja valge on algselt 1860. aastal asutatud Liivimaa päritolu üliõpilaskorporatsiooni Baltica-Borussia Danzig ja kuni 1940. aastani kasutatud riigilipu värvid. Ametliku indranteensinise lipu näidist hoiti igas politseiprefektuuris.Eesti Üliõpilaste Seltsi värvidel ja praegusel riigilipul kasutatakse helesinise asemel tumesinist.
29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid:
sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus , tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol;
must – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv;
valge – rahva püüd õnne ja valguse poole.
Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp". Sinine, must ja valge ei olnud algusest peale enesestmõistetavad Eesti lipuvärvid. Nii on Jaan Bergmanni 1881. aastal avaldatud luuletustes Eesti lipp ja Lipulaul Eesti lipu värvideks nimetatud sinine (helesinine), must ja "rohiline", 1882. aastal avaldatud Friedrich Wilhelm Ederbergi luuletuses Eesti lipp "must, roheline, taevasina karva"".
Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid hoiule Eesti Üliõpilaste Seltsi ( EÜS -i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas . Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse . See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks.
4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: “Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida.”
1. novembril 1905 esines EÜS-i lipp esimest korda avalikult Tartu meeleavaldusrongkäigul.
24. veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik.
12. novembril või 12. detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp esimest korda Toompeale Pika Hermanni torni tippu. Lipu heiskajad olid Kaarel Uusma, Oskar Siiak ja Karl Kriisk.
21. novembril 1918 määras Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks.
1919. aastal tegi Oskar Kangro ettepaneku võtta Eesti lipuks punase ristiga valge lipp".[5] 1920. aastail avaldatud lipukavandite hulgas on muuhulgas ristiga neljaks ruuduks jagatud lipp, mille üks ruut on must ning kolm valged, musta ruudu sees orjaööd ja valguse tulekut sümboliseerivad tähed, ning kollane lipp päikesega, mis pidi sümboliseerima eestlaste "kollast ehk Mongoli tõugu".[6]
27. juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis lõplikult fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna.
1934. aasta põhiseaduse jõustumise puhul avaldas rahvakirjanik Karl Leimann lendlehena Üle-eestimaalise harmoonilise riigikorra loomise rahvaplaani, mis oleks kuulunud teostamisele uue põhiseaduse alusel ametisse astuva riigivanema Andres Larka juhtimisel. Riigilipu suhtes nägi rahvaplaan ette täiendada Eesti 3-värviline lipp vikerkaare 7-värviliseks ja kuulutada Eesti rahvuslikuks lipuks, märgitud päikese foonil 7-sõnalise pealkirjaga "Teaduse-, vabaduse-, valguse-, õigluse-, ühisraja-, loovtöö- ja rahulipp". See lipp oleks olnud vastuvõetav kõigile: Marxi -kommunismi, sotsialismi, fašismi, rahvusriikluse, Kristuse, isamaaluse ja monarhismi ideede pooldajaile, iga ühele oma värvi järgi, seda enam, et selle lipu all klasside juhid ei saa mainitud ideede maski all asuda rahvast hävitama, tapma ja riisuma , vaid peavad töötama kooskõlas riigi ülesehitamisel, samuti nagu selle lipu 7-päikesevärvi on kooskõlas üksteisega. Praegune (1934) lipp ei ütlevat rahvale midagi, vaid tuletavat meelde õudset orjaaega.[7] Selle harmoonilise lipu all ja hinge ülendava hümnide-hümni helide saatel kogu eesti rahvas ja ta sugu, erinevate klassidega, on üksteisele vennad ja õed ning on üks pere, samuti annavad Taara tammikul Kalevi tütardena ja poegadena teineteisele kätt. Lipu värvidel olid järgmised tähendused:
Kommunism – punane
Sotsialism – punakas-kollane
Fašism – kollane
Demokratism – roheline
Inimkonna Religioon – helesinine
Rahvusriiklus – sinine
Isamaalsus – lilla
Rahvakirjanik ise oli valmis selle eest võitlema uues Riigikogus.[8]
4. juunil 1934 tähistati üle Eesti pidulikult esimese sinimustvalge lipu 50. aastapäeva. Pärast pidustusi andis EÜS ajaloolise lipu hoiule Eesti Rahva Muuseumi.
15. aprillil 1935 asutati nimede-eestistamise kesktoimkonna juurde Eesti Lipu toimkond .
21. juunil 1940 kõrvaldati Pika Hermanni tornist Eesti Vabariigi lipp.
22. juunil tõsteti sinimustvalge küll oma kohale tagasi, kuid selle kõrvale pandi punalipp .
27. juulil või 6. augustil 1940 kadus sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornist.
EÜS-i liikmed viisid ajaloolise lipu Nõukogude võimu eest varjule Vaimastvere lähedale Lääne- Mardi tallu.
28. augustil 1941 heiskas 16-aastane Fred Ise koos kaaslastega lipu Pika Hermanni torni.
1941–1944 tunnustasid Saksa okupatsioonivõimud sinimustvalget eestlaste rahvuslipuna, kuid mitte riigilipuna.
21. septembril 1944 tõsteti Eesti lipp sakslaste lahkudes korraks veel Pika Hermanni tippu, ent 22. septembril 1944, kui Punaarmee oli Tallinnasse sisenenud, asendati see taas punalipuga.
21.oktoobril 1987 lehvis Võrus ja seega esmakordselt okupeeritud Eestis sinimustvalge lipp mida võimurid ei söandanud maha rebida. Umbes 1000 vihast võrulast suundus Võru kesklinna nõudes Ain Saare ja tema naise vabastamist.
24. detsembril 1987 lehvis taas Võrus Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr. 1 poolt korraldatud Lydia Koidula mälestusõhtul sinimustvalge lipp. Lipp varastati KGB töötajate poolt.
2. veebruaril toodi lipp välja Teaduste Akadeemia Meeskoori kontserdil Estonias koos Eesti Lipu lauluga.
17. aprillil 1988 kasutati Tartu muinsuskaitsepäevadel avalikult rahvusvärve. Esialgu oli iga värv eraldi vardas EÜS-i maja peal. Maja ees peetud kõnekoosolekul osales umbes 7000 inimest. Sinimustvalged lipud olid rahval kaasas ja sellest päevast peale jäi lipp avalikku kasutusse. Rahvusvärvide väljatoojad olid Margus Kasterpalu, Eerik- Niiles Kross ja Tiit Pruuli.
14. mail 1988 Tartu levimuusikapäevade kontserdil Tähtvere lauluväljakul kuulasid kümned tuhanded inimesed vaimustunult Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalisi laule ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia esimese kursuse tudengid lehvitasid lava ees suurt sinimustvalget lippu.
2. juunil 1988 võttis Eesti Muinsuskaitse Seltsi Volikogu vastu deklaratsiooni "Eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust", milles tunnustati Eesti rahvussümboleid ja tõotati neid nüüd ja edaspidi väärikalt kanda kui rahvuslikku pühadust.
4. juunil 1988 algasid Tallinna Vanalinna päevad, mille puhul toimusid öölaulupeod, kus lehvitati sinimustvalgeid lippe.
15. juulil 1988 heiskas Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr.1 Suure Munamäe torni Eesti rahvuslipu. Sellest ajast peale on tornis lehvinud taas sinimustvalge lipp.
17. juunil 1988 lehvitati lippe Lauluväljakul NLKP 17. konverentsi delegaatide teelesaatmisel.
23. juunil 1988 avaldati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Riikliku ja rahvussümboolika kohta Eesti NSV-s", millega tunnistati sinine, must ja valge eesti rahvusvärvideks.
20. oktoobri 1988. a. seadlusega tunnustati sinimustvalget lippu rahvuslipuna. Ühtlasi rõhutati, et rahvuslipp ei asenda riigilippu. Selleks jäi endiselt Eesti NSV lipp.
24. veebruaril 1989 tõusis Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp rahvuslipuna.
8. mail 1990 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti sümboolikast, millega sätestati, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu kuju määrab seadus.
7. augustil 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu seaduse "Riigilipu ja riigivapi kohta", milles otsustati riigilipuna kasutusele võtta kuni 1940. aasta augustini Eestis kehtinud riigilipp .
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991 tõi perekond Kork ajaloolise lipu peidupaigast välja ning andis selle 1992. aasta algul üle EÜS-ile. Pärast lipu korrastamist restauraatorite poolt andsid üliõpilased selle taas hoiule Eesti Rahva Muuseumi. Otepää kiriku seinal avati vahepeal varjul olnud bareljeefid.
7. juulil 1992 kinnitas Riigikogu vastava seadusega riigilipu ja riigivapi etalonkujutised.
11. juunil 1993 kehtestati valitsuse määrusega nr 174 riigilipu kasutamise kord. Seda muudeti 7. aprillil 1994, 10. oktoobril 1996 ja viimati 11. augustil 1998.
4. juuni 1994 oli lipu õnnistamise juubelina valitsuse poolt kuulutatud lipupäevaks.
2. veebruaril 2004 kuulutas president Arnold Rüütel välja lipuaasta.
14. aprillil 2004 sätestas Riigikogu 4. juuni riikliku tähtpäevana Eesti lipu päevaks.
27. aprillil eraldas valitsus lipu aastapäeva tähistamiseks Rahandusministeeriumi ettepanekul 545 150 krooni. Riigikantselei oli taotlenud 781 000 krooni.
29. mail 2004 pühitseti Pärnu Eliisabeti kirikus emalipu koopia, mille oli lasknud valmistada peaminister Juhan Parts.
31. mail 2004 emiteeris Eesti Pank Eesti lipu 120. aastapäeva puhul 10-kroonise meenemündi. Selle kujundas kunstnik Tiit Jürna. Mündi esiküljel on suur riigivapp , tagaküljel Eesti lipu kujutis. Münti oli kavas vermitakse Soomes kuni 10 000 tükki. Münt on puhtast hõbedast ja kaalub 28,28 grammi. Esimest korda emiteeris Eesti Pank mitmevärvilise meenemündi.
4. juunil 2004 Otepää kirikus tähistati lipu pühitsemise 120. aastapäeva. Kohal oli emalipp. Jaan Kiivit, Gustav Piir ja Udo Petersoo pühitsesid selle.
4. juunil 2004 pühitseti Viljandi Vanal kalmistul esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauaplats ja mälestuskivi . Kohal viibisid Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste ja Mart Laar, kes sõlmisid lahti Viljandi kunstniku Aate-Heli Õuna kujundatud kivi ümber oleva sinimustvalge lindi. Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe pühitses kivi.
4. juunil 2004 avasid kunstnikud Signe Kivi ja Maile Grünberg Tallinna kesklinnas näituse "Sinimustvalge", kus oli väljas 18-meetrine sinimustvalge.
23. märtsil 2005 võttis riigikogu vastu lipuseaduse parandused, mis hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2006. Nendega jäeti alates 1. jaanuarist 2006 eraisikutele kohustuslikeks lipupäevadeks iseseisvuspäev, võidupüha ja taasiseseisvuspäev. Alates 1. septembrist 2005 hakkasid koolid õppetöö ajal kandma riigilippu.
5. aprillil 2005 kuulutas Vabariigi President otsusega nr 805 lipuseaduse uue redaktsiooni välja.
Otepää kiriklas on sinimustvalge lipu muuseumituba (Eesti lipu muuseum).
Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles.

Heiskamine

Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu järgides Eesti lipu seadust ning head tava. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.
Lipupäevad on:
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (kohustuslik)
14. märts – emakeelepäev
mai teine pühapäev – emadepäev
9. mai – Euroopa päev
4. juuni – Eesti lipu päev (alates 2004. aastast)
14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
23. juuni – võidupüha (kohustuslik)
24. juuni – jaanipäev
20. august – taasiseseisvuspäev (kohustuslik)
1. september – teadmistepäev
novembri teine pühapäev – isadepäev
Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.
Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Maavanema korraldusel võidakse heisata riigilipud vastavas maakonnas ka mõne kohaliku tähtsusega sündmuse puhul.[viide?]
Riigilipu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus riigilippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul

Eesti Vapp

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.
Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel.
Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel.

Vappi ajalugu

Eesti vapi alusmotiivi ajaloolise päritolu seletamisel viidatakse ajaloolisele traditsioonile, nagu oleks Taani kuningas Valdemar II või Erik IV andnud Tallinna linnale või Eestimaa rüütelkonnale kasutada oma kuningavapi. See spekulatiivne seletus tekkis alles 19. sajandil kohalike ajaloolaste ringkonnas. Kolme leopardiga vapipitsatit kasutas Tallinna linna raad 14. sajandist, rõhutamaks Liivimaa Ordule linnaõiguse saamist Taani kuningalt. Linnal vapi kasutamise õigust ei ole tõestatud. Vanim Eesti vapp pärineb ajavahemikust 1583-1583, mil kolme leopardse lõviga hertsogivapp tähistas Rootsi kuninga Johan III Liivimaa hertsogi tiitlit . 1584. aastast oli see Eestimaa hertsogi tiitlivapp. 17. sajandil kasutati sarnase vapipildiga Eestimaa kubermangu vappi. Hertsogi tiitlivapist eristas seda kuningakroon. Vene ajal jätkati vapi kasutamist. Ametlikult kinnitati kolme leopardse lõviga kilp Eestimaa kubermangu vapiks 1856. aastal. Eestimaa rüütelkond kasutas Eestimaa hertsogi tiitlivappi. 19. sajandil hakati seda pidama rüütelkonnale kuuluvaks vapiks. Siis tekkiski spekulatiivne seletus Taani kuninga annetusest. Sellele ajalooliselt põhjendamata seletusele on viitanud mitmed Eesti vapist kirjutanud autorid.
Eesti Vabariigi vappi otsiti kaua. Ajaloolisele vapile oli äge vastuseis pseudoajaloolistel põhjendustel, muuhulgas väideti, nagu oleks kolme lõviga vapp tuletatud ordumeister "Dreilöweni" nimest. Tehti palju kavandeid, millest kõige populaarsem oli Ado Vabbe kavand: punane kümneharuline täht sinisel kilbil. See kahest viisnurgast kokkupandud kujund sümboliseeris koidutähte ning pidi olema vastuvõetav kõigi maailmavaadete esindajatele.
II Riigikogu võttis Riigivapi seaduse vastu 19. juunil 1925. Tammeoksad lisati suurele riigivapile Juhan Luiga ettepanekul
Aastail 1925–1940 ja eksiilis kasutatud suur riigivapp
Aastail 1925–1940 kasutatud riigipitser
Eesti liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Kasutusel olid Eesti NSV vapp ja NSV Liidu vapp. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses .
Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990 seadusega Riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993.

Eesti Hümn

"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius . Ta kirjutas selle viisi Johan Ludvig Runebergi luuletuse „Meie maa” („Maamme”) muusika jaoks. Laul muutus Soomes rahvuslauluks. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule 1869. aasta alguses Johann Voldemar Jannsen . Jannsenile oli eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk issamaa laul".
Eestis lauldi seda esimest korda esimesel üldlaulupeol, mis toimus 18.–20. juunil 1869. aastal. 1884. aastal Otepääl Eesti rahvuslippu õnnistati, jäi ainukese isamaalise lauluna kõlama "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis sai 19. sajandi lõpul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algselt üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia , mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos , mõlema maa riigihümniks, Soomes riigihümnina Maamme-laul. Tsaarivalitsus keelas laulu 1913. aastal. 1917. aastal poliitiliste sündmuste teravnedes kõlas "Mu isamaa, mus õnn ja rõõm" hümnina ja väljendas selgelt eesti rahva poliitilisi tundeid. Kui 1918. aastal 23. veebruaril kuulutati Pärnus Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik, järgnes sellele spontaanne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ühislaulmine. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920.
6. juunil 1935 kuulutas Peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu välja võistluse uue riigihümni saamiseks, sõnade tähtajaga 1. septembril ja viisi tähtajaga 31. detsembril 1935. Sõnad pidid käsitama üldjoontes: rahva kangelasmeelt ja kangelaslikku võitlust ajaloo kestes; kindlat ja lootusrikast usku rahva tulevikku ja igavikku; armastust ja kiindumust kodumaa kauni looduse, eesti keele ja rahvuslikkude tõuvooruste vastu; eestluse üldaateid, mille kaudu kõvendatakse sidet ka väliseestlastega; hõimuaadet; rahva töö- ja kodukultust, rahva võimsat tungi vaimse eneseteostamise poole
Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" keelatud. Avalikult hümni laulmine tõi kaasa repressioonid , kuid laul ei ununenud. Igal õhtul hilja , pärast sealsete saadete lõppu, võis seda meloodiat kuulda ka Soome raadiost. Soome ametlike delegatsioonide külakäikude puhul olid Nõukogude Eesti parteijuhid ja ametnikud sunnitud seda püsti seistes kuulama . Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn.
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
muusika : Fredrik Pacius
sõnad: Johann Voldemar Jannsen
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!

Kasutatud Kirjandus

1) http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp
2) http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_vapp
3) http://et.wikipedia.org/wiki/Mu_isamaa,_mu_%C3%B5nn_ja_r%C3%B5%C3%B5 m

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ArabianH Õppematerjali autor

referaat eesti sümbolit kohta.

Eesti sümbolid lipp vapp hümn ristikhein

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Eesti

EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918

Eesti keel

doc

Eesti sümbolid ja tähised

..............................................................8 5. Riigihümn...............................................................9 5.1 Riigihümn.................................................................................9-10 2 1. Sissejuhatus Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti

Eesti keel

doc

Eesti riigi sümbolid

EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Lipud on alati olnud rahva tõekspidamiste ja traditsioonide sümbolid

Ühiskond

doc

Eesti sümboolika

Riiklikud sümbolid Eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24

Ühiskonnaõpetus

doc

Lipuetikett, lippude ja riigivapi kasutamine

SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................2 1. Eesti lipu ja vapi ajalugu.....................................................................................................3 1.1. Eesti lipu ajalugu..........................................................................................................3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu.................................................................................................. 4 2. lipu kasutamise hea tava......................................................................................................5 3. lipu heiskamine................................................................................................................... 6 3.1. Nõuded lipu heiskamisele..................................................................................

Etikett

odt

Eesti sümbolid ja tähised

..................................... 7 5.Kasutatud kirjandus....................................................................................................8 2 1. Sissejuhatus Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim

Ühiskond

odt

Kokkuvõte Eesti riigi sümbolitest ja tähendustest

KONSPEKT: EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget

Ühiskond

doc

Eesti sümbolid

Ruila Põhikool 9.klass Kaiti Järvela REFERAAT Eesti sümbolid Juhendaja : Tiia Rosenberg 2010 SISUKORD: · Eesti Lipp ja selle ajalugu · · Eesti riigivapp · · Eest rahvus hümn · Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS : Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp,vapp, hümn , kuid ka rahvuslind ja rahvuslill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus. Eesti Lipp ja selle ajalugu : Sinimustvalge lipp sündis 4.juunil 1884 aastal. Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. Kõige levinum seletus valitud värvidele on, et sinine sümboliseerib kodumaa taevasina, must kodumaa mullapinda ning valge väljendab lootust ja isamaa helget tulevikku. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal , kui sinimustvalge võeti

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid