50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aivarerik
Õppematerjali autor
sajandist, sisaldab andmeid Eesti maakondade suuruse kohta adramaades. Preestrid ei loendanud inimesi vaid majapidamisi. Lähtudes talude arvust ja ühe talu keskmiselt elavate inimeste arvust on pakutud tolle aja Eesti elanike arvuks 100 000-200 000. Ligilähedast rahvaarvu on võimalik välja arvutada 16.- 18.sajandi maa-ja adramaarevisjone, mida korraldasid uued peremehed vastsete valduste maksuvõime väljaselgitamiseks. 2000a andmete järgi 1,37milj elanikku Eestis. 20. Heraldika def japõhimõisted Heraldika ehk vapindus uurib igat liiki vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. (heerold ehk kuulutaja-ametimees,kes tundis vappe). Vapid tekkisid Lääne-Euroopas 12. sajandil, kui ristirüütlite kilpe hakati kaunistama värviliste maalingutega. Värvilised sümboolsed kilbimärgised olid kaugele nähtavad, mistõttu raudrüü alla varjuv rüütel oli äratuntav. Rüütlid hakkasid oma vappi kandma nii lahingutes kui ka turniiridel
Tuntuimad on paavsti ladinakeelsed läkitused, mis kehtestasid dogmasid, kuulutasid pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus arenes ja hakati kasutama allkirju. Riik kehtestas tempelmaksu said tempel paberi 17 saj. lõpu pool. Vesimärk paberi sisse, et oleks ametlik dokument . 19.saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. 20. Heraldika on vapiteadus, ladina keelest (heerold ehk kuulutajaametimees,kes tundis vappe); vappide sünniaeg ulatub 12. sajandisse. Heraldika uurib nii vappide ajaloolist kui kunstilist arengut. Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis,
Tuntuimad on paavsti ladinakeelsed läkitused, mis kehtestasid dogmasid, kuulutasid pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus arenes ja hakati kasutama allkirju. Riik kehtestas tempelmaksu said tempel paberi 17 saj. lõpu pool. Vesimärk paberi sisse, et oleks ametlik dokument . 19.saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. 20. Heraldika on vapiteadus, ladina keelest (heerold ehk kuulutajaametimees,kes tundis vappe); vappide sünniaeg ulatub 12. sajandisse. Heraldika uurib nii vappide ajaloolist kui kunstilist arengut. Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. Ta uuris Eesti ajalugu, e
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...........................................................................................................................................11 Vappi ajalugu......................................................................................................................................12 Eesti Hümn.......................................................
teenistuslehed, vanglatoimikud. Kuna kõik vähegi aktiivsemad said tsaarilt mõne ordeni, niisama tublid ja aktiivsed olid kirjas muudes nekroloogides ja vangitoimikutes on pätid, kujutavad need materjalid suurt isikuandmete kogu, nendest leitavatesse hinnangutesse tuleb suhtuda see-eest etteaatlikult. Vesimärgid Vesimärkide uurimine on seotud paleograafiaga, hea oleks neid uurida koos dokumendiga. Uurimisel aitavad kaasa sfragistika ja heraldika, mis aitab vappide arengu põhjal filigraane dateerida. Uuritakse ka paberi koostist, vesimärgid aitavad analüüsida paberi vanust ja päritolupaika. Probleemid: · Vesimärkide leidmine & identifitseerimine · Dünaamika ja variantide paljusus Ühes veskis kasutati ka mitut raami (erinevad jooned) või erinevaid märke, vahel kasutasid erinevad veskid sarnaseid märke ning vahel on aegrida katkestatud. Leidub ka hulkuvaid vesimärke, mis dateerimisel üldse ei aita.
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võ
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Eesti muinasaeg. Keskaegne Eesti ku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid