Vardi loomingus. IMPRESSIONISM KIRJANDUSES * Kirjanduses avaldus impressionism1880– 1910 (19.-20. saj.) vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TUNNUSJOONED * Armastus ja loodus * Vähe tegevust * Detailirohkus * Süüvimine hingeellu * Hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine * Värvirohkus * Maalilisus kirjeldustes aforistlik * Vaimukas, mänglev stiil * Lühižanrid - luuletus, novell, lühiromaan PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Eduard von Keyserling,Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl, jpt. * Eesti kirjandusse ulatus impressionismi mõju „Noor-Eesti” vahendusel (Friedebert Tuglas, Maria Under) IMPRESSIONISM MUUSIKAS * Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. * Tavapärase maž.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat,
Haapsalus uuris Carl Abraham Hunnius ravimuda omadusi jm. 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas kunstnik Gerhard Franz von Külgelegen, kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Tartus ilmus nädalaleht ,,Inland", mis oli baltisaksa kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid. Selles avaldati kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj teisel poolel ilmusid juba elukutselised kirjanikud, kellest mõnigi sai kuulsaks Saksamaal, näiteks Eduard von Keyserling. 19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja kultuuriprovintsiks. 1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kunsti- ja kultuurielus klassitsism. Näitekirjandus järgis
Neuenhuntorfi mõis. Ta oli Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728). Baltisakslased teadlastena • Eesti- ja Liivimaa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi Keiserlikus Peterburi Teaduste Akadeemias ning teaduse edendajatena: Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Alexander von Bunge, Johann Friedrich von Eschscholtz, Gregor von Helmersen, Alexander von Keyserling, Otto von Kotzebue, Adam Johann von Krusenstern, Alexander Theodor von Middendorff, Eduard von Toll, Ferdinand von Wrangel. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen sündis 20. september 1778 Lahetaguse mõis. Ta oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 1819– 1821 Antarktika- ekspeditsiooni ja oli üks kolmest Antarktikat esimesena näinud mehest. Baltisakslased sõjaväelastena • 1723
7. Friedrich Robert Faehlmann ÕES, kogus vägilas muistendeid 8. Friedrich Reinhold Kreutzwald Kalevipoja autor 9. Jaan Adamson Eesti Aleksnadri kooli eestvedaja, 10. Aleksander III venestaja 11. Georg Friedrich Parrot ülikooli esimene rektor, kellel õnnestus panna ülikool alluam haridusministeeriumile. 12. Janis Cimze Valgas asutas kihelkonnakooliõpetajate ettevalmistamise semineri. 13. Lilli Suburg Tütarlaste kool 14. Hermann von Keyserling filosoof ja esseist 15. Friedrich Georg Wilhelm Struve astronoomia alal 16. Karl Enst von Baer embrüoloogias 17. Nikolai Pirogov kirurg 18. Nikolai Lunin- tõestas vitamiinide olemasolu.
Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budism Eestis Budoloog Alexander Staël von Holstein (18771937) ja filosoof krahv Hermann von Keyserling (18801946) olid väljapaistvad teadlased ja mõtlejad, kuid neid ei saa pidada otseselt Eesti budistliku kultuuri alusepanijateks, sest oma töid kirjutasid nad enamasti saksa keeles ning avaldasid väljaspool Eestit. Budismi nn praktilist külge esindas peamiselt 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud budismi propageerija Karl Tõnisson ehk Vend Vahindra (18731962), kes juba 1893. aastal oli Burjaatias budismiga kokku puutunud. Lõpetanud
tähelepanekuid on bioloogias laialdaselt tõestatud, ja isegi fossiilid näitavad nende tõesust. Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet. Darwini vaadete kriitika Darwini seisukoht, et eluslooduse liigid evolutsioneeruvad, võeti pärast "Liikide tekke" ilmumist kiiresti omaks enamiku bioloogide poolt. Vaadet, et liigid evolutsioneeruvad, olid ka juba varem põhjendanud Jean-Baptiste Lamarck, Erasmus Darwin, Alexander Friedrich von Keyserling, Karl Ernst von Baer, jt. Liikide evolutsioneerumist ei ole omaks võtnud kreatsionismi pooldajad. Darwini seisukoht evolutsiooni peamise mehhanismi osas, milleks ta pidas looduslikku valikut, võeti laialdaselt omaks alles 1930. aastail, mil formuleeriti sünteetiline evolutsiooniteooria. See vaade on olnud evolutsioonibioloogias domineeriv kuni 20. sajandi lõpuni. Darwinlikku evolutsiooni mehhanismi käsitlust on palju kritiseeritud. Radikaalsemate
ühe aasta, misjärel ta kaotas parlamendis usaldushääletuse vaid ühe häälega. President K. R. Narayanan saatis seejärel parlamendi laiali ja kuulutas oktoobriks 1999 välja uued valimised. 6 Kasutatud kirjandus 1. Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda; Kirjastus Argo, 2007 2. Leo Normet „Indiat leidmas“; Kirjastus Eesti Raamat, 1977 3. Alexander Stael von Holstein, H. von Keyserling „India-reisid“; Kirjastus Perioodika, 1991 4. http://www.slideshare.net/katlinha/maailm-prast-ii-maailmasda 5. http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:2XU- OyrDFmoJ:www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/10.-Kolmas-maailm-p %25C3%25A4rast-II-maailmas%25C3%25B5da.doc+&cd=9&hl=en&ct=clnk&gl=us 7
rahvuse kandjaks. * Rahvuslikus ideoloogias on meie ees rida suuri probleeme, millest mainitagu siin lühidalt tähtsamaid, mis tihedamas seoses maaga. Maaja ruumi probleem. J. Luiga mõte, et eestlaste sugu on juba üksi sellega oma elujõudu näidanud, et on võitnud endale nii tähtsa koha Läänemere ääres, jäägu maksvele ja seisku meeles alati. See koht, ruum, seob meid maailma- probleemidega kas või selles silla mõttes, millises käsitleb „Balticum’i” krahv H e r m. Keyserling Euroopa rahvaste spektrumis, tunnustades nüüd ka eestlasi ja lätlasi Balticum’i mõtte kandjaiks. Eesti välispoliitilisele mõttele jäävad siin alati suured ülesanded. Meie ruum on ikka ähvardatud — nii läänest kui ka idast. Rahvuslikust seisukohast ei tohiks see olla meile nii hirmus. Sest me ei ole mitte ühe hundi lõugade vahel, — selles meie olemise tähtsaim tagatis. See sunnib meid ühtlasi alati teraselt valvel olema, see ei lase meid kunagi loiult suikuda ega
lisaks ka narkootikume, alkoholi ja hüpnoosi... Tuntumaid sürrealistlikke autoreid oli André Breton (,,Vabaarmastus") IMPRESSIONISM Tekkis 19. ja 20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia ja prantsuse kultuurialas. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Harrastati lühizanre nagu luuletus, novell, lühiromaan. Impressionismi viljelesid: Eduard von Keyserling, Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl jt. Eesti kirjandusse jõudis impressionism ,,Noor Eesti" vahendusel (Friedebert Tuglas). MODERNISM Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile algselt luules, hiljem ka proosas ja draamas. See on 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust. Jumal troonilt tõugatud, inimene sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. 20. saj
töödest on Goethe portree.2 Baltisakslaste kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid oli Trt-s ilmunud sisukas nädalaleht ,,Inland",kus avaldati mitmeid pikemaid kirjutisi Eesti aja-ning kultuuriloost (sellele lehele tegi pikka aega kaastööd Kreutzwald). Kujunes välja ka baltisaksa kirjandus ja kirjanduselu. 19.saj II poolel ilmusid juba elukutselised kirjanikud (nt E. von Keyserling oma impressionistliku, Baltimaade-ainelise proosaga). 19.saj oligi baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Kujunenud baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja üheks osaks, n-ö kultuuriprovintsiks,oma tugevate kohalike eripäradega. Välja oli kujunemas ka iseseisev eesti kultuuriväli. Baltisakslaste vaatepunktist olid kõik tekkivad eestlaste seltsid, ajalehed, laulupeod jne pelk saksa kultuuri peegeldus, kõrgkultuuri matkimine talupoeglikul tasemel, millel puudus
sajand, sealt levis budism Mongooliasse ja mongoli hõimude kaudu ka Venemaale. Kesk-Aasias õitses budism kuni muslimite vallutuseni. Munk (Vello Väärtnõu illustratsioon) Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Budism on õppekavas mitmetes Lääne ülikoolides. Budism Eestis Budoloog Alexander Staël von Holstein (18771937) ja filosoof krahv Hermann von Keyserling (18801946) olid väljapaistvad teadlased ja mõtlejad, kuid neid ei saa pidada otseselt Eesti budistliku kultuuri alusepanijateks, sest oma töid kirjutasid nad enamasti saksa keeles ning avaldasid väljaspool Eestit. Budismi nn. praktilist külge esindas, peamiselt 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud, budismi propageerija Karl Tõnisson ehk Vend Vahindra (18731962). Ta oli esimene Eestis tegutsenud budistlik laama (munk), kes juba 1893. aastal oli Burjaatias budismiga kokku puutunud
usaldushääletuse vaid ühe häälega. President K. R. Narayanan saatis seejärel parlamendi laiali ja kuulutas oktoobriks 1999 välja uued valimised. 19 Kasutatud kirjandus Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda; Kirjastus Argo, 2007 Maailma riigid; AS REGIO, 2001 Leo Normet ,,Indiat leidmas"; Kirjastus Eesti Raamat, 1977 Alexander Stael von Holstein, H. von Keyserling ,,India-reisid"; Kirjastus Perioodika, 1991 20
annaabi.ee 
