Kirjandusvoolud - Modernism, postmodernism, kubism, (2)

Modernism -uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis , tekkis prant . üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga
kunstiliikide vaheliste piiride hajumine , luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks;
kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest ), katkendlikkus
loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile;
formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise;
POSTMODERNISM-
TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes:

• tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine
  
• teaduse ja tehnika areng
  
• Freudi psühhoanalüüs
  
• Einsteini relatiivsusteooria
  
• Nietzsche üliinimese teooria
  
• Naisliikumine ehk feminism
  

Kiriku lahutamine riigist → kiriku mõjuvõimu kadumine
Muutused ühiskonnas tekitasid umbusku ja pessimismi. Inimene tunnetab, et ei mõista enam maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne.Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada.
PERIOODID

1890-I ms , pr. Domineerib sümbolism ja impressionism . Tekkisid kultuuriliikumised Noor Eesti. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, (dekadendid- loojandu , hävingu, languse poeedid ehk varajased sümbolistid ) mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism, vastandusid realismile
C.BAUDELAINE , E.A. POE , P.VADAINE

avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest : futurism , kubism , ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism , sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust

mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad , et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks , mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele
ESINDAJAD

• James Joyce – teadvuse vool
  
• Virginia Woolf , William Faulkner – teadvuse vool, sisemonoloog
  
• Albert Camus – eksistentsialistlik romaan
  
• Franz Kafka – absurd , maagiline realism , sümbol
  
• Hermann Hesse – süvapsühholoogia, eksistentsialism
  
• Mihhail Bulgakov – mitmetasandilisus, filosoofilisus
  
• Gabriel Garcia Marques – maagiline realism
  

SÜMBOLISM - Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Näiteks ankur on lootuse sümbol. Väljapaistvamad sümbolistid on Paul Verlaine , Arthur Rimbaud , Aleksandr Blok ja eestlane Friedebert Tuglas .

• Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega peeti sidet sümbolite keeles;
  
• kirjanduses kasutati sõnu sümbolitena, võrdkujudena;
  
• sümboolne tähendus ka häälikutel;
  
• luules rõhutati sisu ja vormi seotust, värsi musikaalsust;
  
• proosas kalduti müstikasse.
  

FUTURISM- Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantidekuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid olid oma publikuga vastuolus.
DADAISM-modernistlik kirjandusvool , suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi -müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu.
TUNNUSED:
mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
agressivne suhtlemine publikuga
provokatsioonid
luule visuaalse külje tähtsustamine
kõlaefektidele rajatud luuletused
automaatkirjutamise rakendamine
dogmade, loogilise mõtlemise eitamine
KUBISM- tekkis Prantsusmaal. Kubistid hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu. Kubism leidis kindla koha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see põhiliselt luuletuste ülesehituses.
DEKADENTS- nähtus kultuuris, mida iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. OSKAR WILDE
EKSPRESSIONISM- pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise.
Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda,  vaesus  jne. Kirjanike loomingus onsurma- ja enesetapumotiivid,jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale,reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. KAFKA, SUITS , TUGLAS
SÜRREALISM eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see sürreaalsusega. Sürrealistliku luule viljelejad on Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard, Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms.Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub  alateadvusest , nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismistteesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.
ESTETISM on arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses . Kunst peab olema sõltumatu ja ei tohi teenida poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne ja ei allu ühelegi mõjutusele.
AUTOMAATKIRJUTAMINE nimetatakse sellist teksti kujutamise viisi, mida antakse edasi sisemonoloogitehnikaga ehk pannakse kirja tegelase mõttekäik nii puhtalt kui võimalik, olgu ta siis nii seosetu ja uitmõtteid sisaldav kui tahes.
MODERNISMI JA POSTMODERNISMI VÕRDLUS
IBSEN
WILDE
KAFKA
JOYCE
MATHERLINK