kõlaefekte sisulisele tähendusele. Tristan Tzara Sürrealism tekkis Prantsusmaal 20. sajandi alguses. Loomingu algallikaks unenäod ja irreaalsed nägemused. Need tulid kohe kirja panna. Kasutati hämaraseisundeid (igasugune joove, hallutsinogeenid, hüpnoos). Kasutati automaatkirjutamist, sest nii oli looming kõige ehedam. Andre Breton ,,Vabaarmastus" Süvapsühholoogiline realism alateadlikult meenub mingi reaalne olukord elust. Kirjaniku ülesanne on jäädvustada minevikku. Olulised ei ole minevikuvälised piirjoone (haridus, ühiskondlik positsioon), vaid üksnes see, mis on puudutanud inimese sisemust. Seda tehakse emotsionaalse ja intiimse mälu kaudu. Kasutatakse aistinguid, lõhna, hetkeks nähtud eset või kuuldud heli. See on meie süvateadvuses. Virginia Woolf ,,Kew Gardens"
Tekkimisaeg Koht Tunnused Autorid ja teosed Renessanss 14. saj Itaalia · Tekkis novella zanr · Boccaccio · Hinnati isikuvabadust "Decameron" · Shakespeare "Romeo ja Julia" Valgustus 19. saj II pool Inglismaa · Võitlus harimatuse vastu · Voltaire
selleni pole inimmõte enne küündinud. Horatius, Vergilius (luule) Tähtsaks usk ja kiriku mõju Inimene on patune olend, keda ootab hukatus või kui ta on puhas, siis Rahvuseeposed: ,,Nibelungide keskaeg 5.saj 14. saj taevalik õndsus. Jumal on harmoonia ja laul" jt; rüütlikirjandus inimese eesmärk on hinge täiustamine Antiigi taassünd, humanism, harmooniline Dante Alighieri, Boccaccio, renessanss 14.saj.- 16. saj inimene, elurõõm ja vabameelsus Petrarca, Cervantes,
C.BAUDELAINE , E.A. POE , P.VADAINE 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele ESINDAJAD · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol
Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Olulisemad kirjandusvoolud ja nende sünniajad on järgmised: 20. sajand - ekspressionism 20. sajand - futurism 20, sajand - kubism 20. sajand - konstruktivism 20. sajand - dadaism 20. sajand - sürrealism 20. sajand - absurd 19. sajand - naturalism 19. sajand - sümbolism 19. sajand - impressionism 19. sajand - realism 18. sajand - sentimentalism 18. sajand - romantism 17. sajand - klassitsism Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud. 17. sajand - klassitsism 17. sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks
keskaegne õukondlik luule. Vormilised otsingud keskaja kirjanduses (eepilise kirjanduse ja rüütliromaanide vorm, luule vormid, proosakirjandus). Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 15-16. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Keskaegne luule on nt sonett - luulevorm,keskaegsest itaaliast,on 14 värsirida. Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed: · Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda'' · Prantsusmaa eepos: ''Rolandi laul'' 11.saj
saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernism oli jõudnud ka proosasse ja draamasse, mille autoris olid oma loometöös täiesti erinevad, sõltumatud, erandlikud, võrreldes traditsioonilise ralistlik kirjandusega. Nende looming sisaldas täiesti uusi leide romaani ja draama vormis ning inimese olemuse ja elu sügavuti mõistmises. Modernism kestis kuni II maailmasõjani, teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses,
Sümbolism oli reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdis haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümoblism alguse. Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid- sünd, surm, saatus, armastus, patt. Kirjutasid/joonistasid seda kasutades mitmetähenduslikke sümboleid. Sümbolistid Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok, Friedebert Tuglas. Naturalism Kunsti- ja kirjandusvool. Sai alguse Prantsusmaal. 19.s. Naturalistid tulid tagasi argielu probleemide juurde. Naturalistide sõnastus oli detailirikas. Tegelikust ei illustreerutud. Kujutati elu mustemat poolt julmus, alatus, kuritegevus. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Eelistati proosat draamale ja luulele. Lemmikzanrid olid romaan ja novell. Naturalistid Eduard Vilde, Emile Zola. Ekspressionism Sündis Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal.
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne
Eliot ,,Ahermaa" palju viiteid, õpetatud seoseid ja tsitaate selline luule on natukene ka teadus, see lahendab probleeme. Tükike teadust ja sümboleid ja sõnumeid. J. Frazier ,,Kuldne oks" Käsitles põlisrahvaste kultuure ja lugusid. Kirjanikud tundsid huvi pärismaallaste lugude vastu. 19. saj valitses romantism õhkas kaunite tunnete järele aga mitte käigus muutus tähtsaks üksikinimese hingeelu, selle vastukaaluks tekkis realism, mis on lai mõiste reaalsusega arvestamist. Kirjandusvooluga seoses on Balzac ühiskonna sotsiaalsed rollid. Tegelased on jalgpallurid ja Balzac on kohtunik. Pärast seda tekkis naturalism see oli äärmusesse viidud realism, vaid huvi tekitas ka loomne osa meie elust. Samal ajal ka sümbolism, mis üritas elu olemuse viia sümbolitesse. Lõpuks tekkis segadus ja sulam, mida nimetatakse ka modernismiks. Naturalism jm Zola. Põhjamaade kirjandus umbes sel ajal sai maailmas kuulsaks
Karamzin (venelane) ja Suve Jaan (eestlane). · Realism- Võeti kasutusele 1850. aastal (19.sajandi keskel). Olid erapooletud, püüdsid ühiskonda paremaks muuta, detailirikkus, kasutati rahvakeele väljendeid, tegelased olid lihtrahvast või keskklassist, sageli pahelised. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Charles Dickens (inglane, ''Oliwer Twist'' ja ''David Copperfield''), venelane Lev Tolstoi (romaan ''Sõda ja rahu''). · Naturalism- äärmustesse viidud realism, hakati ühiskonda kujutama ilustamata ja vahetult. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Émile Zola (romaan ''Thérese Raquin''). · Romantismi ja realismi võrdlus- 1. Realism käsitleb inimesi ja elu tõetruult ja objektiivselt, nagu nad tõeliselt on, romantism aga kujutab ilustavalt ja idealiseerivalt. 2. Realismis on sageli vaatlusesemeks sotsiaalsed ehk ühiskondlikud nähtused, romantismis seevastu puhtisikulised elamused. 3
Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. adamism vt akmeism. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ja kujutatava elukaugus. akmeism ka adamism (esimese inimese Aadama nime järgi). Kirjandusmeetod, mis seab esikohale ürgse ja lihtsa elulaadi kujutamise, vastandades seda tsivilisatsiooni ja kultuuri
Eesti Johannes Aavik Artur Adson August Alle Johannes Barbarus August Gailit Villem Grünthal-Ridala Euroopa Vicente Aleixandre (Hispaania) Balthus (Prantsusmaa/Sveits) Anton Bruckner (Austria) Iris van Dongen (Holland) Odysséas Eltis (Kreeka) Bernard Faucon (Prantsusmaa) Uladzimir Karatkievic (Valgevene) Sigurdur Nordal (Island) Wandervogel (Saksamaa) Akmeism (kreeka sõnast akm -- kõrgiga) on kirjandusvool, mis tekkis 1910. aastail Venemaal. Selle suuna moodustasid mõned sümbolistid, kes otsisid sümbolismile uusi väljundeid. Akmeismi nimetatakse igatsuseks maailma kultuuri järele. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele baas, millest nad ammutasid ideid. Nende arvates ei pea luuletaja kartma teemade korduseid. Nad väärtustasid maist elu, eitasid müstikat, kasutasid luules maalilisi kujundeid. Püüdlesid keelelise lihtsuse ja arusaadavuse poole. Nende jaoks oli püha inimese
Esindajad Publius Vergilius Maro kirjanik Quintus Horatius Flaccus lüüriline luuletaja Publius Ovidius Naso esimene suurem luuletaja EEPOSED Rolandi laul(prantsuse eepos) on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing. Vanem Edda islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Ei ole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinevad eri aegadest. Arvatakse , et on kirja pandud 11-12 saj, kogumik koostati 13 saj. Mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest, tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. Teos ei peegelda ainult muinasskandinaavia, vaid kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende , mis ilmselt ulatuvad õige kaugele Kristluse eelsesse aega. Beowulf Nibelungide laul Usukirjandus
Realism: Tekkis 1830. aastatel. Algas tööstusrevolutsioon ja suurenes tarbimine. Toimus urbaniseerumine ehk linnastumine, mis tõi kaasa loodusega läheduse kadumise ning äärmusliku vaesuse ja äärmusliku rikkuse. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. · Kriitiline realism: Tekivad tüüpilised tegelased: rikkad, vaesed jne. Põhizanriks romaan. Ülemineku kirjanikud: Lermontov ja Puskin Eesti kirjanikud: Tammsaare ja Mait Metsanurk Naturalism: Naturalismiks nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine. Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid
Kirjandusvoolud Eelromantism ehk sentimentalism tekkis 17.-18.saj.Levivaks oli päeviku vorm, kirikuromaan,reisikirjeldus.Sai alguse sellest romaani zanr.Teosed olid tundelised, looduslähedased ja lõppesid enamasti kurvalt. *Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Romantsim tekkis 18.saj. lõpus,19.saj. alguses.Tekkis ulmekirjandus,reisikirjandus, ajalooline seiklusromaan,indiaanijutud ning hakati koguma rahvaluulet.Teose tegelane on erinev,kannatlev,ohvreid toov ning võitleb oma õnne eest.Teoses on esikohal tunded. *Jules Verne ,,12000 ljööd vee all" *Dumas ,,Musketärid" Sümbolism Tekkis 19.saj.I poolel
väärastunud inimpsüühika, sotsiaalse ebavõrdsuse allikad; põhizanr romaan; kõige intens arenes Pr, Ing, Venes. Stendhal- tegelastel peab olema kindel seos vastava ajastu ja ühiskonnaga, sündmused peavad olema esitatud loogiliselt ning nad peavad taotlema ajaloolist tõde; ,,Punane ja must". C. Dickens- romaanid on sentimentaalsed& didaktilised, organiseeritud kuritegevuse kujutamise,; humor, satiir; "Oliver Twisti seiklused". Honoré de Balzac- kriitiline realism, "Inimlik komöödia"- jõgiromaan- ulatuslik paljudest osadest või iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühised tegelased. F. Dostojevski- mõjutanud peale kirjanduse ka kunsti, filosoofiat ja ka psühholoogiat; "Vaesed inimesed"; "Kuritöö ja karistus". L.Tolstoi- "Sõda ja rahu", "Anna Karenina". A. Tsehhov- annab novellides& näidendites edasi elu pisiasju, väliselt lihtsad ja märkamatud, kuid mille
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muusade kaitsja.
läänemaailma kunstipealinn, vaba maailma sümbol, abstraktne kunst oli sotsialistlikurealismi vastand TOTALITAARSETE RIIKIDE KUNST SAKSAMAA, NSVL võeti eeskuju klassitsismist, realismist, akadeemilisest kunstist/ sõja kujutamine/ häbistusnäitused Saksamaal, hävitati kunsti propagandapilt- poolehoidjate leidmise eesmärgil vaadete levitamine, ülepingutatud optimism, ähvar sotsrealism- ametlik kunst nsvl-s/ stalinism- nsvl varajane arhiektuur EESTI KUNST 1918-1940 avangardism, realism, isikupära soosiv, Tartu kunstikool Pallas(K.Mägi, N.Triik, A.Vabbe)/ Saksa ajal mõõdukas, pehmunud EESTI KUNSTNIKE LIIT- E.Ole, A.Akberg, M.Laarman EESTI KUNST 1940-55 riik tellis kunsti meelepärase temaatikaga, impressionism ja modernistlik realism elasid edasi, töörahva kujutamine, nõukogudemeelne sisu EESTI nõukogude kunstnike liit/ saksa ajal- lilled, loodus, inimesed kunstnike terror, jäid ellu need kes surusid oma isikupära alla/ Arhitektuur- elektika, klassitsism, suur
Ekspressionism ei olnud pelgalt kitsas luulevool, mis sai alguse maalikunstist, vaid osutus ka väga mõjukaks ka teatris, iseloomulik oli publitsistlikkus, plakatlikkus, ideed rõhutati jõuliselt. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk ja Marie Under. IMAZISM Imazism tähendab inglise keeles tõlgituna sõnast image pilt, kujund. See modernistlik kirjandusvool inglisekeelses luules, tekkis 20. sajandi algul täpsemalt 1912 1917 aastal Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu. Imazism sai oma nimetuse sellest, et suuna peaesindajad ja teoreetikud hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni: pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile, väljenduse konkreetsusele ja täpsusele, elavusele ja ilmekusele, püütakse vabaneda
Realismi tekkimine langeb 1820. aastate lõppu, tema õitseng 1830.-1860. aastatesse. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert, Rolland), Inglismaal (Dickens, Thackeray, Brontëd, Glasworthy, Shaw), Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov), Norras (Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas
3. Modernismi kolm võimalikku seletust: Esimene: modernismi alla arvatakse mitmesugused avangardsed ja eksperimentaalsed voolud (futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism jne) Teine: on kirjanduslookeskne. Algab 1910 futurismist või 1890 sümbolismist, lõpp Teine ms Kolmas: modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles suundumuses keskendumist tekstile ja keelele. 4. Mis vahe on sõnadel modernne ja modernism? Modernne on kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit. Modernismis kirjutatakse inimeste hirmust maailmakorra lagunemise ja oma juurte kaotamise kohta. 5. Mis on sotsiaalne modernism ja avangardistlik modernism? Sotsiaalne modernism on katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda, purunenud ühiskonna korrastamine Avangardistlik modernism on suund, kus eksperimenteeritakse hakatakse vastu
MODERNISM. 1. Tekkis Prantsusmaal 19.saj. teisel poolel ja kestis 20.saj. esimese pooleni. 2. Mõnede arvates kestis modernism kuni II maailmasõjani, teised arvavad jällegi, et kuni 1960-dateni. 3. Tööstusrevolutsioon Euroopas, teaduse ja tehnika areng, Freudi psühhoanalüüs, teksti ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifitseerimine. 4. Dekadents allakäik. Charles Baudelaire. Sümbolism kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire Impressionism 19.saj. maalikunsti vool. Monet Estetism 19.saj
elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde. Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem avalik üritus, mis toimus linnarahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Arvatavasti siit pärinebki sõna TEATER, sest kreeka keeles tähendab "theatron" vaatemängukohta. Kõik tegevuspaigad
enam koori etendustel taustaks; Antiik-Kreekas hinnati tragöödiat, Antiik-Roomas komöödiat. „Kuningas Oidipus“ (Sophokles) KESKAEG Aeg (millega algas, mis lõpetas), iseloomulikud tunnused. 476.-1492. a; algus: Lääne-Rooma viimase keisri kukutamine; lõpp: Kolumbus avastas Ameerika; tunnused: kultuuri areng; hariduse edenemine; uuenduste aeg(trükimasin, leiutised); ülikoolide rajamine; kultuuriliselt vaene aeg Keskaeg ja kristlus. kristlus rõhus inimese kas positiivsele aspektile(jumalik) või negatiivsele aspektile(inimene kui patustaja); kristlus halvustas keha kui ,,hinge põlastusväärset katet'' Piibel ja Eesti. alus eesti kirjakeelele; huvi lugemise vastu; 1739. a esimene trükk Proosa. Luule. paarisriimid; probleemide rohkus; palju tegelasi; ballaad, madrigal, sonett Keskaeg ja tänapäev – seosed. keskaja leiutised: prillid, kangasteljes, aurumasin;
Eepika- on kirjandus liik, mis kujutab sündmuse tegelasi ja olukordi. Eeplisises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitluslaad on rahulik ja üksikasjalik. Autori suhtumine avaldub kautsel viisil. Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Jutustava teose kolm põhitunnust: Süzee ehk tegevustik karakterid ehk erinevate tegelaste iseloomustamine miljöö ehk tegevuse aeg ja koht Eepika zanrid(alaliigid): Eepos, roman, jutustus, novel, reisikiri, päevik, miniatuur, memuaristika. 1)Tutvustatakse tegelasi, kohta ja aega. 2)Sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevustiku 3)Teose asendus- avanevad tegelastevahelised 4) kulminatsioon e haripunkt kõige pingelisemhetk suhted ja nende areng. 5) Pööre pinge langeb 6) Lõpplahendus probleemide ja konfliktide lahendus.
viii. Segariimid (aaca, ababcc) d. Lõppriim hakkas Euroopa luules levima keskajal, mõjutatuna nii bütsantsi kirikuhümnidest kui araabia luulest hispaanias 17. Kuidas saaks kujundiretoorika ja värsiõpetuse analüüsimist siduda luuletuse sisu käsitlemisega? 18. Proosa ja eepika: peamised tunnused, tuntumad zanrid. a. eepika on narratiivne: jutustatakse lugu, loo algüksuseks on sündmus b. Proosa soosib narratiivsust c. Eepos, romaan, novell, jutustus, essee 19. Narratoloogia kesksed mõisted. Mida kujutavad endast narratoloogilisest seisukohast tekst, lugu ja jutustamine? a. Tekst - ei pruugi olla kronoloogilises järjestuses b. Lugu koosneb tekstis aset leidnus sündmustest kronoloogilises järjestuses c. Jutustamine on sündmustest rääkimine tekstis d. Faabula on kronoloogiline süzee e. Süzee on see, kui sündmused on esitatud sellises järjekorras nagu nad
Goethe"Noore Wertheri kannatused".Sümbolism- hoidutakse isiklikkusest,oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest.Selle asemel kasutatakse vihjeid,varjundeid,kujundeid,sümboleid,mis annavad mõtet edasi.Sümbolismis on vaimsed hoiakud varjamata,erinevalt realismist.Oscar Wilde"Dorian Grey portree"oli sümboliks maal-südametunnistuse sümbol.Realism-1.Kirjutatakse elust nii nagu see on,ilma ilustusteta.2.Kirjanik pidi elu tundma,et sellest kirjutada.3.1830-ndad.-1870-ndateni kogus realism jõudu.4.Seoses ühiskonna kihistumisega kirjeldasid kirjanikud tegelaste sotsiaalset olustikku.Tänu sellele arenes ka kuritegevus(kuna enam ei olnud niipalju tööd).Twain"Oliver Twist",Balzac"Isa Goriot",Tammsaare"Tõde ja õigus".Vilde(1865-1933)oli sotsiaaldemokraat,oli esimene kutseline eesti kirjanik,oli ka pikka aega Eesti suursaadik Berliinis."Külmale maale".Psühholoogiline realism-Sündmused toimuvad toimuvad konkreetses ajaloolises situatsioonis,kuid alati viidatakse sündmuste
ärkame" 1899. kõigis neis draamades kohtame andekaid ja tugevaid ekstsentrilisi inimesi, kes teatud elustaadiumil on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust ning senisest tööst kokkuvõtteid tegema.ibseni viimane draama esitab küsimuse, millele autor ise vastust ei anna: kas kunstnikul kui erakordsel isiksusel on piiramatu vabadus ja kas tal on õigus ohverdada teisi oma kunstialtarile. realism eestis (u.1890 - 1905) euroopas oli realism alguse saanud rohkem kui 50 aastat tagasi. eesti realism on hilistekkeline, seda on mõjutanud tugevasti naturalism. 19. saj lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. eestis levis kõige rohkem kriitiline realism - elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. eestis tõusis realismi ajajärgul juhtivaks kirjandus liigiks eepika ehk proosa. arenes eelkõige romaani zanr. keskne kuju eesti realismis oli E.Vilde oma suuremahulise ja tasemelt
Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. *"Laul minu Cidist" Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid *"Nibelungide laul" Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel
5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid need pandi kirja sajandid hiljem. Tuntumad on Homerose ,,Ilias" (www.ut.ee/klassik/ilias) ning ,,Odüsseia". Eepostes kajastuvad 14.7. saj ajaloolised sündmused. Homeros on nende ,,kokkuleppeline" autor. Homerose eeposed polnud ainsad tema omad kuuluvad nn Trooja eepika hulka.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
