Kirjanduse konspekt (2)

1 Hindamata

Kirjanduse modernistlikus suunad
Modernism on 19. ja 20. sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandus voolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernistlik kirjanduses võib eristada kahte suuremat perioodi:

periood:
19. saj lõpu uusromantism, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism ja selle ümber põimuvad dekadents , etetism ja impronism. Nimetatud voolud vastandavad end realismile.

periood:
avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi , varast ekspessionismi, imažismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile.
Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism.
Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernism oli jõudnud ka proosasse ja draamasse, mille autoris olid oma loometöös täiesti erinevad, sõltumatud, erandlikud, võrreldes traditsioonilise ralistlik kirjandusega. Nende looming sisaldas täiesti uusi leide romaani ja draama vormis ning inimese olemuse ja elu sügavuti mõistmises.
Modernism kestis kuni II maailmasõjani, teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks.
Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses , tehnikas, moes jm, mis tingis uue elurütmi:

tööstusrevulitsioon Euroopas ja urbaniseerumine
teaduse ja tehnika areng
Freudi psühhoanalüüs
Einsteini relatiivsusteooria
Nietzsche üliinimese teooria
Naisliikumine
Kiriku lahutamine riigist

Uusromantism
Dekadents
See ei ole kindlapiiriline kirjandusvool , vaid elamisviis, esteetiline ja elutunnetuslik liikumine, vastandumine loodusele ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges. Dekadents, nagu kogu uusromantism, on seotud estetismi mõistega, mis rõhub, et kust ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise.
Dekadendid on langusmeeleolude poeedid . „oleme loojangu, languse, hävingu poeedid“, on nad end ühes manifestis iseloomustanud.
Esindaja: C. Baudelaire ( 1821 -1867), kelle ainsaks luulekoguks on sünge meeleoluga „Kurja lilled“ (1857).
Impressionism
Sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.
Kirjanduses eelistati lühižanri, iseloomulik oli värvi- ja meeleoluküllus armastuse ja looduse kirjutamisel . Püüti tabadahetkemeeleolusid ja –tundmusi. Stiil oli varjundirohke ja meeleolukas, keelekasutus mänglev ja vaimukas .
Esindajad: vennad Edmond ( 1822-1896) ja Jules ( 1830-1870) de Goncourt; saksa kirjanduses B. Kellermann ( 1879-1951), T. Mann ( 1875-1955); Norras K. Hamsun ( 1859 -1952); Soomes J. Aho (1861-1921)
Sümbolism
Tekkis prantsusmaal 19.sajandi lõpul (manifest ilmus 1886 .aastal ajalehes Le Figaro).
Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma- reaalse ja ideaalse- olemasolust. Reaalne maailm on näiline ja ajutine, see peegeldab täiuslike ideede maailma. Ideaalset maailma ei saa tunnetada. Seda suudab edasi anda vaid kunstnik, kes oskab luua sümboleid.Esindajad: prantsuse luuletajad C. Baudelaire, P. Verlaine ( 1844 -1896), A. Rimbaud (1854- 1891 ); belgia draamakirjanik M. Meterlinck ( 1862 -1949).
Sümbolistlik draama
Tegevuse aeg ja koht ei ole konkreetselt määratud, sündmustik on tingitud ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriigid on napid, dialoog lakootiline, tegelased on allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid interpreteeriumis- ja üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja pildid, sümoltähendusega tegelased ja situatsioonid.
Esindajad: peamine esindaja on belgia näitekirjanik M. Maeterlinck (1862-1949). Tema draamalooming läheb muinasjuttudest, legendidest ja filosoofilistest ideedest. Paremad näidendid on : “ Printsess Maleine“ (1889), „Pimedad“ (1890), „Pelleas ja Melisande “ (1892), „ Sinilind “ (1909)
Estetism
Aluseks on kunsti sõltumatuse idee. Kunsti eesmärk on temas eneses . Estenismiga on seotud dekadents, sümbolism, kunst kunsti pärast. Eredalt väljendub iluprintsiip O. Wilde´i (1854-1900) loomingus, tema muinasjuttudes „Õnnelik prints “ (1888), „ööbik ja roos“ (1888) ja romaanis „Dorian Gray portree“ (1891).
Uusromantism
Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nimetadakse sümbolismile lähedasi voole üldnimtusega uusromantism ( sümbolism ja impressionism), sest tegemist on romantismi põhimõte ja kohalike traditsioonide ning modernistlike võtete ja meeleolude põimumisega. Uusromantism on seotud rahvusliku ärkamise ja vabaliikumisega, omariikluse tekkega.
Esindaja: iiri luuletaja W.B. Yeatsi (1865-1939) ja soome luuletaja E. Leino (1878-1926).
Avangardism
Futurism
Tekkis 20.sajandi algul Itaalias, selle kujunemist mõjutas saksa filosoof F. Nietzsche (1844-1900) üliinmese teooria. Futurismi algataja ja peamine teoreetik on itaallane F.T Marinetti (1876-1944), kes avaldas mitu futurismi manifesti.
Futurism kui tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandusest ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu ( muuseumid , raamatukogud). Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemel looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku: kiirust, dünaamilisust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks.
Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga , nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili: taotlesid erakortset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili, kollaažtehnikat. Oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu trükiti luuletusi nt pakkepaberile või tapeedile.
Futurism hääbus 1920.aastatel. (ma ise natuke imestan selle üle, sest teadus ja tehnika arenevat edasi ja mõjutavad üha rohkem inimeste elu, elutempot ja linnade kasv muutuvad üha kiiremaks)
Esindajad: vene kirjanikud V. Majakovski (1893-1930) ja I. Severjanin (1887-1941)
Kubism
Tekkis 20.saj algul prantsuse maalikunstis, hiljem (1907-1914) arenes ka kirjanduses, kuid ei kujunennud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid kujutasid seda nii, nagu see on üles ehitatud. Sisul oli ende arvates teisejärguline tähtsus, peamine oli vorm- luuletuse ülesehituses jäljendati geomeetrilisi kujundeid. Kubistid loobusid jutustavast sisust, lõid teooseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest.
Esindajad: prantsuse kirjanik G. Apollinaire (1880-1918), töötas välja kubismi luuleteooria, kuid oli seotud ka teiste avangardistlike vooluga. Võttis kasutusele mõiste sürrealism ning koondas enda ümber noori autoreid, kellest hiljem kujunesid tuntud sürrealistid
Ekspressionism
Mõiste tuli kasutusele 19. saj keskel kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20.saj algul Saksamaal. Eristadakse varasemat ekspressionismi, mis oli vormikeskne, võrrekdav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu kesmeks on ühiskonnaga seonduv , eelkõige I maailmasõja üleelamised. Ekspresionism on spetsiifiline suund saksa kirjanuses, mille eesmärgiks on sama, mis futurismilgi : kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule- närvilist kaasaega.
Stiililt oli ekspressionism eksalteeritud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taolev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Suhe maailmasse oli traagiline, sageli lootusetu, küüniline ja nihislik.
Esindajad: austria kirjanik G. Trakl (1887-1914); saksa luuletaja J.R. Beher (1891-1958), draamakirjanik B. Brecht ( 1898 -1956).
Imažism
Modernistlik kirjandusvool ingliskeelses luules, tekkis 20.saj algul (1912-1917) Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu.
Imažism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni: pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile, väljenduse konkreetsusele ja täpsusele, elavusele ja ilmekusele. Olulisim tunnus on ere, lakooniline , sugestiivne, sügav, omanäoline keelekujund.
Esindajad: USA kirjanik E. Pound (1885-1972), USA päritolu inglise kirjanik T.S. Eliot (1888-1965). Vene kirjanduses S. Jessenin ( 1895 -1925).
Akmeism
Tekkis 1910 aastatel Venemaal. Akmeistid seadsid eesmärgiks vabastada sümbolistlik luule müstikast, suunata see maiseid asju käsitlema. Akmeism vastandas end sümbolismi poeetika keerukusele ja abstraktsusele, kuulutades tagasipöördumumist maise realiteedi juurde. Akmeistud olid sotsiaalsest vastuoludest eemale tõmbunud, ülistasid looduslikku alget inimeses, argipäeva rõõme ja naudinguid, armujoovastust ja isiksuse tugevust.
Esindajad: 1909-1917 ajakirja Apollon ümber koondunud kirjanikud A. Ahmatova (1889-1966), N. Gumiljov (1886-1921), O.Mandelšam ( 1891-1938).
Dadaism
Sai alguse 1916 Zürichi kabarees Voltaire , mis oli eri rahvusest kunsti- ja kirjandusnimeste kohtumispaik.
Dadaistid ei usu senisesse moraali, religiooni ega ideaalidesse, vihkavad inimesele omast silmakirjalikkust, avaldavad anarhilist protesti kehtiva ühiskonnakorra vastu, umbusaldavad loogikat, psühholoogiat, pooldavad luule spontaansust, eitavad klassikalist kirjandust. Dadaistid hakkasid esimesena kasutama automaatkirjandust, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Loomingus tahtsid nad kõigist erineda, ignoreerides isegi keele põhialuseid, nende teostel ei ole pealkirju, ned ei kasuta kirjavahemärke ega tavaloogilist mõttekõiku.
Dadaistlik idee „ skandaal skandaali pärast“ ammendus kiiresti ja 1920 aastatel dadaism hääbus, suurem osa selle pooldajaid läks kaasa uue vooluga-sürrealismiga.
Esindajad: T. Tzara, H. Ball (1886-1927), K. Schwitters (1887-1948), L. Aragon (1897-1982) ja P. Eluard (1895-1952).
Sürrealism
Tekkis 1919 aastal Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal. Mõiste võttis kasutusele G. Apollinaire. Sürrealism ühendas maalikunstnikke, kirjanikke, skulptoreid, muusikuid jne. 1924 aastal oli sürrealistide koolkond täiesti välja kujunenud, uue suuna juht oli endine dadaist, psühhiaater A. Breton (1896-1966), kelle algatusel anti välja ka sürrealistide esimene manifest (1924).
Sürrealismi on mõjutatud S. Freudi (1856-1939) psühhoanalüüs.
Sürrealism lähtuski põhimõttest, et kõik, mis põhjustab inimesel mingeid assotsiatsioone, võib olla ka loomingu aluseks. Neid iseloomustab huvi inimese alateadvuse, ürgsete instinktide, keerukate tungide ja alateadvuse varjul olevate seoste vastu. Mitte arutlemine (nagu realismis ), vaid elunähtuste kaosa vastuvõtmine ja edasiandmine on sürrealistide eesmärgiks. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvuse tulvale.
Sürrealismi arengus saab eristada kolme etappi:

1919-32 automatism ja teadvuse vool, st täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist, kirja tuleb panna mõtete tegelik vool
1930 aastad- sihilik juhus must huumor
1940-60 aastad- müüditeooria. Müüt on olnud läbi aegade inimeste elus olulisel kohal. Sürrealistide arvates vajab inimene vanast elulaadist vabastavaid, uut laadi müüte.

Esindajad: prantslased L. Aragon,

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 157 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

157 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

p2ka Õppematerjali autor

Kõik suunad

kirjanduse modernistliku suunad uusromantism dekadents impressionism sümbolism sümbolistlik draama estetism uusromantism avangardism futurism kubism ekspressionism imasism akmeism dadaism sürrealism

Sarnased õppematerjalid

doc

Modernism

Modernism on 19. saj. ja 20. saj. uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis,esteetiline ja elutunnetuslik liikumine,vastandumine looduslikule ja loomulikule,eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges.Dekadendid on langusmeeleolude poeedid,nt. Charles Baudelaire. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.Impressionism kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamis

Kirjandus

doc

20. sajandi esimese kümnendi kirjandussuunad

See tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu. Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemele looma uut, mis kajastaks ajasutule iseloomulikku: kiirust, dünaamilistust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Futuristide eesmärgiks oli kirjanduse toomine tänavale, senise madala kõrgemale tõstmine. Nad püüdelsid ka kogu ühiskonna ümberkujundamisele, selleks tuli alustada keele muutmisest, mis omakorda pidi kaasa tooma mõtlemise muutmise. Sel teel loodeti lõpuks jõuda uue maailmakorralduse kehtestamiseni. Uuteks kirjandus teemadeks olid: tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, patriotism, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks.

Eesti keel

docx

Modernistlikud voolud

alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Kirjandus Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Modernism vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust, mis jääb modernistliku elutunnetuse jaoks kitsaks. Nagu ka kunstis, on

Kirjandus

doc

Kirjandusvoolud - Modernism, postmodernism, kubism,

Modernism-uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism Kiriku lahutamine riigist

Kirjandus

doc

Modernismi II pool

KIRJANDUS MODERNISMI II POOL Futurism Tekkis 20 saj alguses Itaalias. Algatajaks oli itaallane Filippo Marinetti, kes oli ka peamine teoreetik. Futurism eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Futurism oli agresiivne. Futuristid olid kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nende eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale. Teemad tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linnaülistus, patriatism, sõja, vägivalla tegevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile ja tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid püüdsid luua uut keelt ja stiili, nad tõid luulesse tänavakeele ja ignoreerisid kirjavahemärke. Oluline oli luuletuse greaafiline pilt. Esindajad Majakovski, Marinetti, A.Kivikas, H.Visnapu. Kubism Tuleneb kreeka keelest, tähendab ,,kuup"

Kirjandus

doc

Rühmitused ja -ismid

Impressionistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga (aeg-ruumiga). Nad püüdsid läbi hetkemuljete jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid loobusid realismile iseloomulikust üksikasjalikkusest tegelaskujude, olukordade ja miljöö kujutamisel. Nende keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning sõnamäng vastandlike mõistete ühendamisel. Impressionism on lüürilise alatooniga subjektiivne kunst. Parimate tulemusteni jõuti kirjanduse lühiliikides (luule, miniatuur, lühinäidend, novellett), kuid on kirjutatud ka pikemat impressionistlikku proosat jutustusi ja romaane. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). klassitsism põhiliselt 17. sajandi kunstimeetod, mis seadis ideaaliks antiikkirjanduse ja -kunsti. Kirjandusteadusliku mõistena tuli klassitsism kasutusele 18

Kirjandus

docx

Modernism

põhjalikult muuta kirjandusmaastikku. Teine läheneminese modernismile on kirjanduslookeskne. Selle puhul peeatakse moderismi alagusajaks umbes aastat 1910- kui alustatakse futurismist või aastat 1890- kui laustatakse sümbolisimist Kolmas vaatenurk põhineb teoorial: modernismi defineeritakse eelkõige teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles sundumuses keskendumist tekstile ja keelele. Tõeline kunstitöö juhib pilgu aknale endale, mitte akna taga olevale. Modernistliku kirjanduse põhitunnused järgib arusaama,et teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompsitsioon- algus,keskpaik ja lõpp. Kasutab unenögusid, müütilisi arhetüüpe,motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist jne. Luulest kaob traditsiooniline meetrum,seda asendab vabavärvss või vabarütm. ; Samuti puudub kaausaalsus, teksti osade vahel ning aja vool on segi paistatudm sündumste loomulik kronoloogia lõhutud

Kirjandus

doc

Sümbolism, realism, naturalism, modernism, sümbolism, impressionism

tal oli ka 8 aastat noorem õde. hiljem kolis perekond Muuga mõisa ja väga palju on teda mõjutanud ka Karjaküla mõis. tema isa oli Jüri Vilde. jüri oli väga tagasihoidlik, vaikne, aga Ema leena oli väga temperamentne, jutukas ja armastas väga kirjandust. vilde arvab, et ta on oma geenid pärinud emaltl. algõpetuse sai vilde kodusjätkas õpinguid Tallinna saksa elemanteer - ja kreiskoolis. õpingud toimusid saksa keeles, ja seega sai ta väga hea keeleoskuse ja kirjanduse oskuse. teda on väga palju mõjutanud tema tädipoed E. Bornhoe, kes oli talle eeskujuks. 1883-1886 töötas ta Virulase toimetuses. 1887-1890 Postimees, 1890-1892 töötas Berliinis vabakutselise ajakirjanikuna. 1893 - 1896 naases taas Postimehesse. 1896 kolib ta moskvasse. 1897 tuleb tagasi hakkab tööle narvas Virmalise toimetuses. 1901 läheb ta teataja toimetusse. 1905 aastal on sunnitud minema pagulusse. ta elas paljudes kohtades. Ta oli kirjavahetuses Marie Underiga.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid