Kirjandusvool Aeg Omadused Näited antiik 8.saj eKr-5.saj pKr
Harmoonia , kangelased, Huvi inimese olemuse vastu. Vana- Kreekas toimus mõtterevolutsioon: universumi
keskpunkti asetati INIMENE, mitte jumal.
Kreeklased lõid
jumalad oma näo järgi,
selleni pole inimmõte enne küündinud.
Homeros „
Ilias “, „Odüsseia“
Alkaios , sappho,
Anakreon Aischylos,
Sophokles (
trag )
Plautus , Terentius (kom)’
Horatius,
Vergilius (luule)
keskaeg 5.saj – 14. saj
Tähtsaks usk ja kiriku mõju
Inimene on
patune olend , keda ootab hukatus või kui ta on puhas, siis
taevalik õndsus. Jumal on harmoonia ja inimese eesmärk on hinge täiustamine
Rahvuseeposed : „Nibelungide laul“ jt; rüütlikirjandus
renessanss 14.saj.- 16. saj
Antiigi taassünd,
humanism , harmooniline inimene, elurõõm ja vabameelsus
Dante Alighieri,
Boccaccio , Petrarca,
Cervantes ,
Shakespeare Barokk 17.saj
kontrastne, keeruline,
kujundlik , segane,
vastuoluline , vastandlik, korrapäratu, mitmekülgne,
piiritu /raamideta, salapärane, müstiline, vastandite ühtsus (ratsionaalne-irratsionaalne,
realistlik -sürrealistlik, jäik-kirglik, külm-kuum)
Cervantes "Don
Quijote " C. Malaparte
Klassitsism 17.saj
antiigi mõjutustega, tragöödia oli püha, kindlad piirid/reeglid, ranged normid ->must-valge(hea=hea, halb=halb); aja ühtsus, tegelane ei muutu ega arene
Corneille, Racin (tragöödiad)
Moliere (komöödiad)
Valgustus 18.saj
religioossus nõrgenes, teadus
tugevnes (ma, fü, ke katsed, akadeemiad), ratsionaalsus(mõistuspärasus), tunded tagaplaanil, kangelane=kohanemisvõimeline,
hakkaja ,arukas,aktiivne,praktiline; naised(vb matemaatik,filosoofia üle arutlemine,feminism)
Voltaire "Filosoofilised jutustused" ("
Mikromegas ")
Rousseau "
Emile ehk
kasvatusest "
Diderot - jutud ja entsüklopeedia Beaumarchais "
Figaro pulm"
Sentimentalism 18/19 saj.vah.
ülitundeline, loodust ülistav,
puhtus , siirus,
hale , halav, õhkav, paheline
aadlik ->siiras talupoeg, kurb, traagiline
Defoe "Robinson
Crusoe ",
Goethe "Noore
Wertheri kannatused", Karamzin "Vaene
Liisa ", Richardson "Clarissa", "Pamela"
Romantism 19. saj I p
õppust keskajast, süngus(ei usu enam
siirust , puhtust)->pessimism, üksindus, sügavus, deemonid(romantikute meeliskujud), deemonlikkus-maailmavalu,
prohvet (lunastab
iseendaga , mina hukun-sina õnnelik)
Byron 1788-1824 (36a) Petöfi 1823-1849 (26a) Puśkin 1799-
1837 (38a) Lermontov
1814 -
1841 (27a) "Meie aja kangelane", "Poeedi surm"
realism 19.saj
Igapäevasus, elulisus,
tavalised inimesed (töölised, talupojad) oma igapäevastes tegevustes. Argikeel.
Stendhal romaan “Punane ja must” (1831)
Balzac „Inimlik komöödia”
naturalism 19.saj
kiretu fotograafilise täpsusega elu
vahendamine ; kujutati elu mustemat poolt: alatust,
kuritegusid , julmust ja vägivalda; kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu
Theodore Dreiser „Õde
Carrie “
Émile Zola „Söekevurid“
sümbolism 19.saj
tähelepanu spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele;
Stéphane Mallarmé
Paul Verlaine
impressionism 19.saj
püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine
värvirohkus, maalilisus kirjeldustes
aforistlik,
vaimukas , mänglev stiil
lühižanrid
Edmond ja
Jules de Goncourt,
Bernhard Kellermann,
Juhani Aho,
Knut Hamsun
kirjanduse modernistlikud voolud (-ismid) ekspressionism,
futurism , kubism,
konstruktivism,
dadaism , sürrealism,
absurd 20.saj
traagiline elutunnetus, atastroofi eelaimus,sünged, võikad
kujundid , sõda,
vaesus , suurlinnaelu (ekspreesionism); vanade kultuuritraditsioonide hülgamine, tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda,
tehnikat , dünaamikat jne (futurism), mängulisus, mõnitamine ja pilkamine (dadaism); kunsti ja elu piiride ähmastamine (sürrealism); maailma mõistusliku alge
eitamine (absurd)
Kõik kommentaarid