Kirjandusvoolud (0)

Futurism – seotud 20. sajandi sündmustega Venemaal (taheti kukutada tsaar, töölisklass tuli võimule). Futuristid püüdsid leida väljendusvahendeid kaasaegse, kiiretempolise ja tehnoloogilises keskkonnas elava inimese probleemide kujutamiseks. Tähtis on kiirus, millega kujundatakse maailm ümber. Luuleteemadeks hädaoht, hulljulgus, vastuhakk , jultumus. Ülistati autosid, möirgavaid mootoreid, lennukeid, elektrit, rahva hulki, keda erutavad töö, lärm ja suurlinn . Meistriteos peab olema agressiivne.
Ei kasutatud omadus- ja määrsõnu. Kasutati ma- ja ta- tegevusnime. Igale sõnale peab järgnema ilma sidesõnata teine nimisõna, mis täiendab esimest ja on selle sarnane.
Vägivalla ja sõjalembus. Võideldi väikekodanluse vastu.
Loomingusse suhtuti hoolimatult (loe läbi ja rebi puruks).
Vladimir Majakovski 1893-1930
„Teile!“ 1915
Ekspressionism – sai alguse 1910ndate alguses Saksamaal ja läheb välja 1920ndate keskpaika. Maailma keskpunkt „mina“ – sellest lähtub kõik. Ekspressionist ei näe vaid vaatab, ei kirjelda, vaid elab läbi. Luulekeel paatoslik . Palju hüüatusi ja omadussõnu. Traagiline maailmapilt, katastroofi eelaimdus. Kirjeldatakse masendavat suurlinna. Kujutatakse lahinguvälja, vigaseid, sõda, kerjused, nälgivaid lapsi jne. Seda kõike mõjutas I ms.
Henrik Visnapuu
Marie Under
Impressionism – tekkis 19. sajandi lõpus. Oluline on hetkemeeleolude edasiandmine. Kuna on vahelduvad muljed, siis need vahelduvad ja antakse edasi detaile, värvi ja valgusevarjundeid.
Villem Ridala
„Talvine õhtu“
Marie Under
„ Ekstaas “, „Sirelite aegu“
Kubism – tekkis 20. sajandi algul Prantsuse maalikunstis. Kirjanduses väljendub kubism eelkõige teoste ülesehituses ja vastavas terminoloogias. Sisul oli kubistide silmis teisejärguline tähtsus, rõhutati vormi.
Guillaume Apollinaire – kubistliku luule rajaja „Kroon“
Dadaism – sai alguse 1916. aastal Zürichis. Dadaistlikud kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid, lõid ebaloogilise assotsiatsioone, ühendasid seoseta sõnu, eelistasid kõlaefekte sisulisele tähendusele.
Tristan Tzara
Sürrealism – tekkis Prantsusmaal 20. sajandi alguses. Loomingu algallikaks unenäod ja irreaalsed nägemused. Need tulid kohe kirja panna. Kasutati hämaraseisundeid (igasugune joove, hallutsinogeenid , hüpnoos). Kasutati automaatkirjutamist, sest nii oli looming kõige ehedam.
Andre Breton
„Vabaarmastus“
Süvapsühholoogiline realism – alateadlikult meenub mingi reaalne olukord elust. Kirjaniku ülesanne on jäädvustada minevikku . Olulised ei ole minevikuvälised piirjoone ( haridus , ühiskondlik positsioon), vaid üksnes see, mis on puudutanud inimese sisemust. Seda tehakse emotsionaalse ja intiimse mälu kaudu. Kasutatakse aistinguid, lõhna, hetkeks nähtud eset või kuuldud heli. See on meie süvateadvuses.
Virginia Woolf
„Kew Gardens “
Maagiline realism – päris Ladina-Ameerikast. Reaalse ajaloolise teadlikkuse läbipõimunine fantastiliste ja üleloomulike kujunditega.
Gabriel Garcia Marquez
„Väga pikkade tiibadega väga vana mees“
Renessanss – Itaaliast alguse saanud kultuurivool 14-16. sajandil. Kirjanduses ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes.
William Shakespeare
Valgustus –
Romantism - kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja žanride segunemine , fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus.
Lydia Koidula
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool , mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus.
Realism - kujunes 1830. aastatel, mil kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutada oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust . Kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.
Stendhal
„Punane ja must“
Psühholoogiline realism –
Naturalism - Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist , segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust.
Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale .
Emile Zola
”Eksperimentaalromaan”
Sümbolism - hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile.
Charles Baudelaire
“Kurja lilled”
Modernism - Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne.
Hemingway