Ismid (0)

Sümbolism   
 Kunsti- ja  kirjandusvool , mis sündis 1880a. Prantsusmaal ja Belgias.
 Sai alguse luulest. Levis maalikunsti, skupltuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. 
 Sümbolistide arvates peab kunst   edastama  tõtt kuid kaudselt .
 Kirjutati väga metafooriliselt. Omistati igale objektile sümboolse tähenduse.
 Sümbolism   oli    reaktsioon    naturalismile   ja   realismile,   mis   püüdis   haarata   tegelikkus   selle 
üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama kujutlusvõimele ja unenägudele.
    Sellest  saigi  sümoblism alguse.
 Sümboliste   huvitasid    igavikulised    probleemid-   sünd,   surm,   saatus,   armastus,   patt. 
Kirjutasid/joonistasid seda kasutades mitmetähenduslikke sümboleid. 
Sümbolistid – Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok,  Friedebert  Tuglas.
Naturalism
 Kunsti- ja kirjandusvool. Sai alguse Prantsusmaal. 19.s. 
 Naturalistid tulid tagasi argielu probleemide juurde.
 Naturalistide sõnastus oli detailirikas.  
 Tegelikust ei illustreerutud. 
 Kujutati elu mustemat poolt – julmus, alatus,  kuritegevus . 
 Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima  tõde, mitte ilu. 
  Eelistati  proosat  draamale  ja luulele.
 Lemmikžanrid olid romaan ja  novell . 
Naturalistid – Eduard Vilde , Emile  Zola . 
Ekspressionism
 Sündis Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal.
 Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma.
 Pöörati erilist tähelepanu tegusõnadele ja lühilausetele. 
 Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus. Kasutatakse süngeid ja võikaid 
kujundeid, mille allikaks on suurlinn , sõda,  vaesus . 
Kunstis
 Kujutati dramaatilises valguses. 
 Oma  suhtumist  ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. 
 Kasutati *poriseid* värve. 
Ekspressionistid – Franz  Kafka , Mait Metsanurk, Marie Under. 
Eksistentsialism
  Filosoodiline  ja kirjanduslik vool.
 Lähtub inimese mõtlemisel tema eksistentsist. 
 Rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. 
 Vabadus on eksistentsialistide ervates raske  koorem , kuna sellega kaasneb vastutud. 
 Filosoofia puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. 
 Nähakse asju individuaalsest vaatenurgast.
 Teostes tihti tulevad ette märksõnad – individuaalsus , süü, surm, meeleheide, võõrandumine, 
vabadus.
Eksistentsialistid – Jean-Paul  Sartre , Martin Heidegger . 
Dadaism 
 On modernistlik kirjandus- ja  kunstivool . 
 Tekkis 20 s. Zürchis, esimese maailmasõja vapustuses. 
 Algajateks peetaksi nii kirjanikke kui k amaalikunstnikke
 Dadaiste on mõjutanud Esimene Maailmasõda. Nad leiavad,et kogu lääne kultuur on 
suremas.
 Elu tajutakse kui midagi hetkelist 
 Kaob ambitsioon luua midagi uut tulevastele põlvkondadele. 
 Dadaiste õhendas viha sõja vastu. 
 Dadaisma suubus sürrealismi.
Tunnused –
1. mängulisus, mõnitamine, pilkamine.
2. Provokatsioonid
3. Luule visuaalse külje tähtsustamine
4. Loogilise mõtlemise  eitamine
Dadaistid  –
1. Hans Arp, 
2. Tristan Tzara ( arendas  välja  kaootilise , segase, metsiku  keele, mille eesmärgiks oli lhkuda 
kunsti  pühadust.)
Futurism
 20.s Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool.
 On omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. 
 Väljendab tänapäeva maailma kiirjust ja eripalgelisust. 
 Ülistatakse sõda, tehnikat , dünaamikat. 
  Futuristide  liikumise lõhkus Esimene maailmasõda. 
 Tekstid keerulised. Ei pidanud kinni õigekirjast. 
 Luules iseloomulik hüüatuste, kõnekeele kasutamine. 
 Futuristid on oma publikuga üidevalt  vastuolus . 
Futuristid – David Burljuk, Jelena  Guro, Boriss  Pasternak. 
Sürrealism
 20.s kunsti- ja kirjandusvool.
 Tekkis rahulolematusest vana  kultuuriga .
 Olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid.
 Sõrrealiste jaotakse 2 põlvkonda.
 Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsõpetustest, mille kohaselt looming 
lähtud alateadvusest, nägemustest. 
 Sürrealism soovis esile tõsta ja väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses 
ühiskonnas alla surutud. 
 Sürrealistide eesmärk oli tõusta kõrgemale realistlikust kunstis. 
 Sürrealistid  pidasid  oluliseks kujutlusvõime vabastamist. 
Sürrealistid – Paul Eluard, Karl Ristikivi, Ilmar Laabani. 
Maagiline realism
1. Maalikunsti ja kirjanduse vool.
2. Maagilise elemente kujutatakse realistlikus kontekstis.
Tunnused- 
 Sündmustik antakse edasi Teise vaatenurgast.
 Teksti dekodeerimine on keerukas. 
 Kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused.
 Sündmused toimuvad spetsiifilises ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises 
kontekstis. 
 Reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu. 
Imažism
 20.s kirjandussuund. Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. 
 Taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust.
 Oli tähtis ere  luulekujund .
 Imažistid  taotlesid  luule täpset ka ilustamata keelt.
 Eeskuju võeti prantsuse sümbolistlikust, jaapani, hiina ja antiikluulest. 
 Nõudis luules täpsete sõnade kasutust. 
 Kasutati pilte mõjuvate sõnade asemel ,selleks, et  olulisemat  väljendada.
 Vabavärsiline väljenduslaad. 
Imažism – Ezra  Pound, Hilda  Doolittle, Amy Lowell. 
Modernism
Kunstis –
 kunstivoolude teke, nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. 
 Soov teha midagi täiesti uut
Arhitektuur -
 ornamentide põlhamine
 Uuenduslik hoiak mineviku suhtes.
Kirjanduses –  
 kriitiline suhtumine mnevikku
 Endiste tavade ja normide eitamine
 Usaldamatus kõikvõimalike illusioonide suhtes
 Vastandab romantismi õhevale loomule. 
 Luules vabavärsi laialdane kasutamine
 Tavapäraste  kujundite  vältimine
Postmodernism
 Kirjanduslik ja kunstiline vool, arhitektuurisuund. 
 Tunnused – Ideede lõtv seotus.
 Paranoilisus.
 Kindla teemaderingi eristamatus
 Ajaline korrastamatus.
 Ajaloo ja  fantaasia  segu.
 On kadunud usaldus terviklikkuse vastu. 
  Kirjanikud  ei püüa olla originaalsed. 
Kirjanikud – Umberto Eco, Salman Rushdie,  Graham  Swift. 
Kunstnikud - Odd Nerdrum, Cindy Sherman