Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ismid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Sümbolism   
 Kunsti- ja  kirjandusvool , mis sündis 1880a. Prantsusmaal ja Belgias.
 Sai alguse luulest. Levis maalikunsti, skupltuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. 
 Sümbolistide arvates peab kunst   edastama  tõtt kuid kaudselt .
 Kirjutati väga metafooriliselt. Omistati igale objektile sümboolse tähenduse.
 Sümbolism   oli    reaktsioon    naturalismile   ja   realismile,   mis   püüdis   haarata   tegelikkus   selle 
üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama kujutlusvõimele ja unenägudele.
    Sellest  saigi  sümoblism alguse.
 Sümboliste   huvitasid    igavikulised    probleemid-   sünd,   surm,   saatus,   armastus,   patt. 
Kirjutasid/joonistasid seda kasutades mitmetähenduslikke sümboleid. 
Sümbolistid – Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok,  Friedebert  Tuglas.
Naturalism
 Kunsti- ja kirjandusvool. Sai alguse Prantsusmaal. 19.s. 
 Naturalistid tulid tagasi argielu probleemide juurde.
 Naturalistide sõnastus oli detailirikas.  
 Tegelikust ei illustreerutud. 
 Kujutati elu mustemat poolt – julmus, alatus,  kuritegevus
 Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima  tõde, mitte ilu. 
  Eelistati  proosat  draamale  ja luulele.
 Lemmikžanrid olid romaan ja  novell
Naturalistid – Eduard Vilde , Emile  Zola
Ekspressionism
Vasakule Paremale
Ismid #1 Ismid #2 Ismid #3 Ismid #4 Ismid #5 Ismid #6 Ismid #7 Ismid #8 Ismid #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kiki.g.karina Õppematerjali autor
Sümbolism, naturalism, ekpressionism, dadaism, futurism, sürrealism, Maagiline realism, Imažism jne.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Modernistlikud voolud

Modernism Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Progress ja uue otsingud Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige

Kirjandus
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

A abstraktsionism ­ 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

Eesti keel
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun