GUSTAV SUITS (1883-1956) LUULEKOGU ,,Elu tuli" ,,Tuulemaa" ,,Kõik on kokku unenägu" AASTA 1905 1913 1922 TEEMA *ühiskondlik *süngetooniline *ajalugu tõusumeeleolu maailmapilt *usk paremasse *revolutsioonijärgn tulevikku ja e ummikutunne valmidus selle eest võidelda MÄRKSÕNAD *selge ja järjekindel *sümbolistlik luule *häälestuselt ja ülesehitus *kirjutatud tertsiinis väljenduslaadilt Vastanduste kaudu vaheldusrikas avaldub luuletuse *nähtuste kordumine mõte *modernistlik *viimane, ...
Sümbolistlik luule (1830-1870) Luule teisenes alates 1830a Romantilist luulet muutsid revolutsiooni nurjumine ja teaduse areng Asemele tulid realistlik ja naturalistlik ja sümbolistlik Luuletajad loobusid oma tunnete otsesest väljaütlemisest, neid väljendati kujundite, metafooride, peidetud vihjete abil. Taodeldi teatud hämarust, looritatud kogumuljet Ei seatud eesmärgiks elada kaasa sots. Sündmustele, väljendada kõlbelisi ideaale. ,,Kunst piirdugu iseendaga, olgu peen ja viimistletud" Vaimsed hoiakud ei avaldunud nii tugevalt kui romantismis Kasutati mängulisi võtteid, mille tulemuseks elegantne kergus seejuures huumor ja iroonia
kostüümid Literatuursus, allegoorilisus Gustave Moreau, "Herakles ja hüdra" (1876) Gustave Moreau, "Ükssarvikud" (u 1885) Odilon Redon (1840-1916) Spiritism, unenäolisus, fantaasia Mõjutanud sürrealiste Odilon Redon, "Nuttev ämblik" (1881) Odilon Redon, "Suletud silmad" (1890) Odilon Redon, "Lilled" (u. 1903) Odilon Redon, "Buddha" (u. 1905) Odilon Redon, "Kükloop" (u. 1914) Arnold Böcklin (1827-1901) Sveitsi päritolu sümbolistlik maalikunstnik Mütoloogilised tegelased, loodusjõud "Medusa",1878 Arnold Böcklin, "Surnute saar" (1880) Edvard Munch (1863-1944) Norra maalikunstnik ja graafik Elu tumedam pool Stiliseeritud joon, intensiivne värv, sümbolistlik sisu Ekspressionismi eelkäija Edvard Munch "Enam ei ole tarvis maalida interjööre, kus mehed loevad ja naised koovad. Kujutama peab inimesi, kes hingavad ja kellel on tunded, kes armastavad ja kannatavad
Fridebert Tuglase novell ,,Maailma lõpus" Fridebert Tuglase sümbolistlik novell on otsene edasiarendus "Kalevipoja" teekonnast maailma lõppu. Merereisijad jõuavad tundmatu saareni ja väike seltskond läheb paadiga maale, teiste hulgas ka noor laevapoiss. Hommikul ärgates avastab noormees, et ta on üksinda saarele maha jäetud. Noormees kohtab hiiglasi, tütart ja tema isa, kes võtavad ta enda juurde elama. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on nii joobnustav kui ka kurnav. Noormees püüab korduvalt põgeneda,
Teda paelusid enam helikõla efektid heli enda pärast (nagu maalikunstnikud huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistikust ja kasutas kogu heliskaalat. Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. Selline sümbolistlik väljenduslaad ilmneb Debussy teoses "Fauni pärastlõuna" ja Verlaine'i, Baudelaire'i ja Mallarme värssidele pühendatud lauludes. Kirjutas hulgaliselt klaverimuusikat, mille järgi teda põhiliselt tuntaksegi. Debussy on uue klaveristiili looja, see on arenenud looduselamuste kujutamisest ja talle on iseloomulik teatud kõlaline kaalutus. Tüüpilised pealkirjad: "Peegeldused vees," "Aiad vihmas," "Tuul lagendike kohal." Muud teosed: lavaline oratoorium Le martyre de St
Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Sümbolism. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. Selliseid teemasid lahendati süzeede abil,mis olid ebatavalised, tahtlikult mitmetähenduslikud ja salapärased. Sellega taheti rõhutada, et elu on müsteerium.
Strindberg) ja proosat. Esindajad : pr luuletajad Ch Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme; belgia draamakirjanik Maurice Maeterlinck; saksa kirjanik Gerhart Hauptmann; austria kirjanik Rainer Maria Rilke; iiri päritolu inglise kirjanik Oscar Wilde; iiri kirjanik William Butler Yeats; vene luuletajad Valeri Brjussov ja Aleksandr Blok. Eestis on uusromantismi mõju täheldatav alates 20. saj algusest (Tuglas, Enno, Suits, Semper). Tugevaima impulsi sai Euroopa sümbolistlik luule 1870-ndatel aastatel loomeküpsuse saavutanud kolme pr luuletaja teostes: Paul Verlaine ( 1844 1896) / pol ver`len / Arthur Rimbaud ( 1854 1891) / ar`tüür rä(n)´bö / Stephane Mallarme ( 1842 1898) /ste`fan malar`me / Ehkki neilgi oli põhjust pettunud olla ühiskondlikes oludes, polnud nende looming nii tusameelselt fatalistlik kui Poe`l või Baudelaire`il. Kohati leiab sealt nooruslikke tulevikulootusi ja usku maailma uuenemisse
Šahmatovost, XIX saj vene luule traditsioonidest, sümbolistidest (Brjussov, Solovjov jt) • “Värsid Kaunist Daamist” (1904) L. Mendelejevale • Tunnustus saabus kiiresti: • Teda võrreldi A. Puškiniga • 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks Ljubov Mendelejeva ja Aleksandr Bloki pulmapilt Aleksandr Bloki luule • Noorpõlve värsid innustasid aina enam luuletama. Blok jäi oma noorusideaalidele truuks • Luule oli väga sümbolistlik • Imekaunis Daam – puhtuse sümbol, puhastustuli meenutas noorust • Uut mõtteainet sai Blok Venemaal toimuvatest muutustest (Vene-Jaapani sõda, mässud, revolutsioon, sotsiaalne ebaõiglus, vägivald) • Luuletas kodumaast • Piiblimotiivid, vaene, kannatav kodumaa luuletsüklid • 1904 – 1908 – “Linn” • 1907 – “Lumemask” • 1906 – 1908 – “Faina” • Luuletus “Surmatantsud”
Taarausku vanaema Eesti luuletaja Kuulus Noor-Eesti rühmitusse 1909. aastal abiellus Ellaga 1910. aastal sündis tütar Liki 1934. aastal tervis halvenes Suri 7. märts 1934 Haridustee Lapetukme vallakool Hugo Trffneri gümnaasium Riia Polütehnikum Töökohad 1909- 1919 Valga Krediidiühisuse asjaajaja 1920- 1934 Läänemaa koolinõunik Vahepeal andis tunde Läänemaa Õpetajate Seminaris Looming Sümbolistlik luuletaja Kesksel kohal tee ja kodu Lemmik epiteet oli hall- viitab ängistusele ja maise elu süngusele Seotud enda elu ja saatusega Igatsus, kurbus, rõõm "Üks rohutirts läks kõndima," "Kadunud kodu," "Valge öö," "Hallid laulud" Ei tea Kord oli, kord, ei tea, kõik ilmas korraks jääb. Kõik ununeb nii pea, kord korra järgi läeb. Kord korraks järgi mina, kord korraks järgi sa. Musttuhat ümber kordab, ei iial otsa saa.
kõrgpunkti Tuglase novellilooming. Uusromantismilises laadis kirjutas ka Tammsaare(kunstmuinasjutud,sübolistlikud miniatuurid). Uusromantilisele proosale on iseloomulikud lühizanrid, eeskätt novell. Enamiks uusromantikuid kirjutasid novella. Olulisel kohal on lüürilisus, mida esindab miniatuur.(Tuglase"Liivakell" ; Tammsaare"Poiss ja liblik"). Luts on eesti realistliku proosa klassik, kelle loomingut mitmekesistavad UR näidendid ja jutud("Soo" )-on tuntuim sümbolistlik teos, on esitatud teatrilaval ja televisioonis. 5.Tuglas-ta on kirjutanud uurimusi,kriitikat,reisikirju ja memuaare.Ta novellid haakuvad omavahel mitmeti,moodutades nii tervikuid.Novellid on mitmekesised ka miljöökujutise,selles sisalduva realistliku ja fantastilise elemendi poolest.Tuglase novellide pildi pool on väga oluline.Tegelaskonnas etenduvad silmapaistvat osa loomad ning ka mõned mütoloogilised olendid.Romaan"Felix Ormussen" (1915) ja "väike illimar"(1937)
Evidentne on usaldusväärne mõte. Usaldusväärsuse omandab mõte tõestuse tulemusel. Tõestuse käigus muutub ebaevidentne teadmine evidentseks. Kui deduktiivne on mõtlemine suunaga üldiselt üksikule, siis induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei eelistata. Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis. Modaalne loogika on kujunemisjärgus olev loogikateaduse haru, milles otsustuste analüüsimisel lähtutakse nende usaldusväärsuse tasemest Teadusliku teooria põhiskeleti moodustavad kategooriad ja seadused. Seadus on korduvate, paratamatute, püsivate ja oluliste seoste üldistatud väljendus asjade ja nähtuste vahel.
kus alustas tööd valitsusametnikuna 22. septembril 1944. aastal põgenes Saksamaale 9.oktoobril 1949. aastal emigreerus Visnapuu USA-sse, kus ta 3.aprillil 1951 suri Visnapuu Saksamaal Looming Esimesed värsid aastail 1908. Nooruslüürika kolm peamist aineala: Armastus kaasinimene Jumal Kirjutas ka hulgaliselt teatrietendusi Noorusaja luule Kiretüdimuslik Nukrameelne Romantiline Isamaaline Sümbolistlik Ekspressionistlik Viisirikas Lõuna-Eesti murrete kasutamine Hilisem luule Looduslik, maalähedane Poliitiline Mõtteluule Isamaaline luule Pagulasluule Visnapuu teoseid... "Ränikivi" (1922) "Maarjamaa laulud" (1927) "Puuslikud" (1929) "Tuulesõel" (1931) "Päike ja jõgi" (1932) "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) "Esivanemate hauad" (1946) "Tuuline teekond" (1946) "Ad astra" (1947)
Odilon Redon 1840-1916 Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Elust Oli prantsuse sümbolistlik maalija, graafik ja pastellist Tema õige nimi oli Bertrand-Jean Redon, aga tuntud oli ta oma kunstniku nimega Odilon Redon Redon hakkas joonistama nagu väikse lapsena ja 10-aastaselt sai ta kooli joonistus preemia 15-aastaselt hakkas õppima arhitektuuri, isa tungival soovil Ta ei olnud alguses väga kuulus kunstnik, aga peale raamatu ilmumist sai ta kuulsaks Noorusajal oli väga rõõmsameelne ja vilgas
Looming Bulgakov kirjutas följetone,näidendeid,jutustusi ja romaane. Olulisemateks jutustusteks on: "Diabolaad"-räägib Nõukogude ametnike korrupsioonist,pürokraatiast ja valelikusest. "koera süda"-räägib inimestest kellega teadus teeb eksperimente. Olulisemateks näidentiteks on: "Turbinite päevad" mis valmis romaani valge kaardivägi alusel. Romaanidest on olulisemad: "Valge kaardivägi" ja "Meister ja Margariita"-see on mitmetasandiline ja sümbolistlik romaan.Autor on kujutanud kolme maailma.1.)Enda kaasaegset Moskvat,kus tegevus toimub. 2.) Iidset Jerusalemma ehk piibli temaatika on sisse toodud. 3.) Teistpoolsust(saatan sisse toodud).Teose ainestik on ulatuslik ja inspiratsiooniks on olnud Gothe "Faust", piibel, saatana müüdid ja kaasaegne Moskva ühiskond.Keskseteks tegelasteks tegelasteks on Meister ehk kirjanik ja Margariita tema armastatu. Tsitaat"Käsikirjad ei põle-sa võid käsikirjad põletada,mälestus jääb alles".
Haridust jätkas Enno 1886 aastal Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis Edasi õppis Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonnas. Aprillis 1904 asus tööle ,,Postimehe" juures. 1934 aastal Enno tervis järsult halvenes ja ta suri 7. märtsil. Looming Sümbolistlik luuletaja. Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Luuletusi on ka viisistatud, näiteks Ruja laul "Nii vaikseks kõik on jäänud". Südamlikud rikka kõlakujundusega lastelaulud kuuluvad eesti lasteluule paremikku. ,,Uued luuletused" 1909. a. Esimene luulekogu, sealt jättis ta varased värsikesed välja. ,,Hallid laulud" 1910. a
· maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju · huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu · ajakriitilinehoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist ning · luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine Mõistagi ei esine autorite loomingus kõik toodud jooned võrdsel määral. Sümbolistlik kujutus on küll endine, ent mõnel neist põimub sellega ka realismi. Inimese eksistentsi probleeme ja vaimseid väärtusi mõtestab iga autor talle lähedase aine kaudu, teistest mõneti erineva hoiaku ja häälestusega.
luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aasta alguses halvenes tema tervis järsult. Ta suri 7. märts 1934. Looming: Ernst Enno oli sümbolistlik luuletaja. Tema luulesümbolid olid olemuslikult seotud tema enda elu ja saatusega. Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja kodu. Üks tema lemmikepiteele on hall, mis viitab ängistusele ja maise elu süngusele. Tema lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks, kus on tunda igatsust, kurbust, rõõmu. Peale tema surma ilmusid veel: ,,Valitud värsid" (1937), ,,Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003), ,,Väike luuleraamat"
· eretate kaunite värvidega kummituslikud, grotesksed nägemused skelettidest, monstrumites · maskeeritud inimesed, lihtsalt maskid · ''Autoportree maskidega'' · skulptor A. Rodin · pinnatöötlus varjundirohke ja krobeline liikumine · ''Suudlus'' · ''Põrguvärav'' · Michelangelo eeskuju, Sixtuse kabel · ''Balzac, alasti etüüd'' · ''Tantsustuudio'' · ''Calais' kodanikud'' · saladuslik 6es isik · ''Danaiid'' · temaatika sümbolistlik tähendusrikkad pealkirjad · süveneb inimese hingeellu, näitab selle dramaatikat
tundeid ja meeleseisundeid, mis jäävad normaalsest teadvusest väljapoole – tajumuste häiretesse, segadikku. Mõjuallikateks olid dekadents („allakäik“) ja okultism – õpetus looduse ja inimpsüühika üleloomulikest jõududest, samuti vastuseis kainetele kodanlikele väärtustele. Loobuti pastoraalsest (maaelu idealiseerivast) traditsioonist. Teemad ja kujundid võeti linnaelust, rõhutades selle trööstituid, hallutsinatoorseid ja seadusevastaseid külgi. Hilisem prantsuse sümbolistlik luuletaja on Paul Valéry (1871 – 1945). Sümbolism levis hispaaniakeelsesse kultuuriruumi, kus selle nime „modernismo“ all tegi kuulsaks Nikaraagua poeet Rubén Darío (1867 – 1916). Tema kujundikirkust taotlevas luules korduvateks motiivideks on luiged, kentaurid, tähed. Darío luulet ja proosat koondav esikkogu „Azúl“ („Sinine“) ilmus aastal 1888. Hispaaniakeelse sümbolismi esindajaks on ka Juan Ramón Jiménez (1881 – 1958).
, ilmselt kardeti tema uudset stiili või arvati,et ta pole veel piisavalt küps. Niisiis pidi Rodin ennast ise harima ning sai tegeleda kunstiga ainult õhtuti, sest päeval käis ta tööl. Läks veidi aega kuni Rodin leidis oma lemmiku- skulptuuri. Rodin oli vaadetelt impressionistlik, ta loobus klassikalistest siledatest vormidest, kujude pinnatöötlusoli varjundirohke ja krobeline, mis lõid liikumise mulje. Liikuvus ongi uudne ja eriline ning tollel ajal eriti jahmatav. Sisult sümbolistlik, teostel tähendusrikkad pealkirjad ja Rodin sveneb eriti inimeste hingeellu ning näitab selle dramaatilist külge. Ta keskendus inimeste kujutamisele kasutades selleks pronksi ja marmorit. Pronks võimaldas ilmekat, krobelist, dünaamilist pinnakasutust, marmor aga pehmust ja maalilisust. Pronks sai edasi anda just ängi, haavu ja piinasid, marmor kujutas rohkem noorust ja igavest armastust-kaks vastandlikku materjali aga mõlemad leidsid oma koha Rodini loomingus.
rõhutada selle maali ekspressionistlikku üldpilti. 6. Autori pintslikäsitlus on hoogne, mis annabki teosele selle võlu. Samas on sild väga hästi viimistletud. 7. Valisin selle maali analüüsimiseks kuna see maal on mulle alati müstiline tundunud. Seepärast otsustasin seda analüüsida, et endale vähe selgemat pilti saada. Lugesin maali kohta ka mõningaid artikleid ja sain ka selle tagamõttest teada. 8. Kokkuvõtteks: Edvard Munch'i ,,Karje" on sümbolistlik ja ekspressionistlik, väljendusrikas maal. Maalil valitseb soe koloriit ja toonid on segatud. Autor on pintslit hoogsalt, kuid väga arukalt kasutanud. 9. Analüüsi autor: Andras Banyasz 10. Kasutatud kirjandus: Munchi tõlgenduses on inimese olemasolu sünge ja lähedus teistega saavutamatu. Ainult surm on vältimatu. [---] Selliste meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldistatud kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. (Kangilaski, J
19 sajandi keskel hakati uuenduslikku kunsti nimetama moodsaks kunstiks, hiljem ka modernismiks. Modernism tunnustab ainult igale kunstiliigile ainuomaste vahenditega tehtud uuendusi ja taunib literatuurset kunsti. Sümbolism on kunsti vool. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, armastus, üksindus jne. Neile oli oluline see mis on pildid mitte see kuidas see tehtud on Rodini teoste temaatika on pigem sümbolistlik. Rodini keskne tegelane on traagiliselt sünge "mõtleja" millest tuletatud omaette kuju ,,mõtleja" on eriti kuulus. 1890 aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades eri nimesid. Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tekstiili, raamatuid jne. esemed mida enne ei seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi Gustav Klimt oli austerlasest juugendstiili harrastav kunstnik, kelle töödes oli juugendlik ornamentaalsus äärmuslikult ilutsev.
• Armas Lindgren, Helsingi üliõpilasmaja Juugend Eestis • „Noor-Eesti“ album • Juugendist olid mõjutatud ka Nikolai Triik, Konrad Mägi ja Kristjan Raud Sümbolism • Tekkis samal ajal juugendiga • Seetõttu kasutatakse sarnaseid väljendusvahendeid(figuuride venitatus, sujuvad piirjooned) • Väline dekoratiivsus • Kujutatakse väljamõeldud asju ja olukordi • Kasutati palju sümboleid Gustave Moreau(1826- 1898) • Prantsuse sümbolistlik kunstnik • Peamiselt maalis piibli ja mütoloogilisi kangelasi Gustave Moreau, Ükssarvikud Pierre Puvis de Chavannes(1824- 1898) • Prantsuse maalikunstnik • Kujutas maalidel piibli ja mütoloogilisi kangelasi Edvard Munch(1863-1944) • Norra kunstnik „Karje“ • Teemadeks on inimest saatev surm, haigus ja üksindus Aleksei Gallen-Kallela(1865-1931) • Soome kunstnik • Sai kuulsaks „Kalevala“ ainetel loodud piltidega
igapäevase elu väärtusi. Alver on eesti luule meiserlikumaid sõna-ja vormikasutajaid. Arbujalik noorusluule. 1930.aastate algul hakkas ta kirjutama luulet, esialgu rohkem lüroeepikat. Raamatuna ilmus kõigepealt poeem Lugu valgest varesest(1931). Poeemi eeskujuks oli Jevgeni Onegin. Lugu valgest varesesr on kirjutatud hoogsalt, vaimukalt, vabalt voolavas värsis ja tabava sõnastusega. Tema 1930. aastate luules paistavad eriti silma kaks väga erinevat värsslugu: Pirnipuu(1937) ja sümbolistlik, luuletaja varasema lüürikaga suguluses olev Pähklikoor(1938). Alveri suureks tulekuks kirjanduses võib siiski pidada tema lüürikat, mis ilmus luulekogus Tolm ja Tuli(1936). See iseloomustab Alveri kõige arbujalikumat järku, kuhu kuulub veel suur osa tema 1930.aastate teisel poolel ajakirjanduses ilmunud luuletusi. Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele. Luuletuse lõpp on alati tugev ja läbimõeldud
Esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) Valikkogu ,,Tähetund" (1966) Valikkogu ,,Eluhelbed" (1971) Valikkogu ,,Lendav linn" (1979) Uusloomingut sisaldav kogu ,,Korallid Emajões" (1986) Looming Luule üldiseloomustus: selged piirjooned suletud vorm lõpp tugev, läbimõeldud klassikaliselt vormirange sõnastuselt loomulik Luule põhilised teemad: inimesed ja nendevahelised probleemid maailm ja selle saatus Looming Luule muutumised ajas: algusaastate luule sümbolistlik ning kujundlik. Puuduvad ,,naisluule" teemad, nagu armastus ja tundelisus hilisemal perioodil luule napp, range, üleolev, irooniline ja skeptiline (nt. ,,Korallid Emajões") esimesed süngetoonilised ja realistlikud linnaluuletused (nt."Puust palitu") Looming sõjaaja luule ainestik Eesti küla ja maaelust, luule sõnastatud rahvaluulelähedase kujundlikkusega 1960datel arupidavad mõtteluuletused (nt. ,,Tähetund" ja ,,Jälle ja jälle"),
kõik need nimetused on peaaegu sünonüümid ja erinevad oma tähenduselt sedavõrd vähe, et õppeotstarbeliselt on nende täpsustamine üleliigne. Seetõttu vastava õpperaamatu tiitellehele ongi tavaliselt kirjutatud: Loogika. Praeguseks on Aristotelese "istutatud loogikapuu" kasvanud mitmeharuliseks ehk teisisõnu - tänapäeva loogikal on mitmeid haruteadusi. Nendest olulisemad on: induktiivne loogika, dialektiline loogika, matemaatiline ehk sümbolistlik loogika, modaalne loogika (loetelust võib väljalugeda ajaloolist geneesi). Kui deduktiivne on mõtlemine suunaga üldiselt üksikule, siis induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Vana-Kreeka teoreetiline ja filosoofiline mõtlemine oli kogunisti deduktiivne, Aristotelese oma kaasaarvatud. Mistahes maailma olemust käsitleva süsteemi aluseks oli 2
(1904)] ■ „Tahtmatu rõõm“ [„Непреднамеренная радость“ (1907)] ■ „Lume mask“ [„снежная маска“ (1907)] ■ Kuulsaim luule kogumik „Kaksteist“ [„Двенадцать“ (1918)] „Cтихи о прекрасной даме" ■ Hästi vastuvõetud vene sümbolismi maailmas ■ Kujutused unistuste naisest ■ Palve ■ Luule oli musikaalne, müstiline, sümbolistlik „Двенадцать“ ■ Esimesi luulelisi vastukajasid "oktoobrirevolutsioonile" ■ 12 Bolševikust sõdurit Peterburis revolutsiooni ajal ■ Väga vastumeelne, purustas paljusid suhteid ■ https://youtu.be/Y_BNQ0-PX2c Kasutatud Allikad ■ http://max.mmlc.northwestern.edu/mdenner/Demo/poetpage/blok.htm l ■ https://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Blok ■ https://www.youtube.com/watch?v=Y_BNQ0-PX2c ■ http://russiasgreatwar.org/media/culture/twelve.shtml ■ https://www
EESTI KIRJANDUS 1905-1922 LÜHISPIKKER/KOKKUVÕTE Uus- romantism- 19. Ja 20.saj kirjandusvool, elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks Naturalism- realismi äärmuslik suund, milles ei kohkuta tagasi inetute ja vastumeelsete elunähtuste ees Impressionism- kirjandusvool, mis paneb rõhku muljetele, välismaailma kujutamisele. Sümbolism- asju kujutatakse sümboolselt, öeldakse üht, aga mõeldakse selle all muud.Ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks on inimese sisemaailma tugevate tunnete kujutamine. Noor- Eesti rühmituse kohta faktid: 1)sai alguse Tartust õpilaste liikumisest. 2)Juhid: G.Suits, F. Tuglas, V. Grünthal- Ridala, J. Aavik, B. Linde. 3)loosung: Olgem eestased, aga saagem ka eurooplasteks. 4)ilmus 5 albumit. 5)taotlesid rohkem haridust, linna kultuuri arend...
IIms järel lahknes eesti kirj kolmeks: pagulaskirjandus, eesti nõukogude ja sisepagulus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksper...
ühiskonnas. Teos kirjeldas ka ebaausaid ametnikke ja liiderlike elukommetega inimesi. See vastandati inimeste headuse, armastuse ja voorustega. Probleemid: Ühiskonnakihtide vahelised suhted, armastus, usk, välismaalased olid probleemiks, tõe otsimine, oma arvamuse avalikustamine, inimeste negatiivsed isikuomadused. 8. Romaan on filosoofilis-allegooriline, psühholoogiline, ajalooline, sotsiaalne, romantiline ja sümbolistlik. Palju oli erinevaid sümboleid ning kahetimõistetavaid aspekte.
väljendamiseks. Kunsti peaülesande nimel võib moonutada vormi ja värvi. Peamine on kunstniku hinge siirus ja sugestiivne väljendus. Algul tumedad toonid, siis impr-de mõjul heledamad. Närviline pintslilöök. Paul Cézanne: kubismi eelkäija. Ei meeldi impr nõrk kompositsioon. Soovitas kujutatavad lähendada geomeetrilistele vormidele. Kergelt kandilised objektid. Kunstis peamine konstruktiivne täiuslikkus. Loodusvormide sünteesiks moonutas perspektiivi, mitu vaatepunkti. Paul Gauguin: sümbolistlik, fovistlik, juugendlik. Elas Tahhiitil. Tasapinnalised pildid. Püüdis seostada moodsat maalikunsti Polüneesia rahvakunstiga. Lokaaltoonid, intensiivsed toonid. Harmooniline rütm kompositsioonides. Henri de Toulouse-Lautrec: töötas samal ajal aga ei loeta postimpressionistide hulka. Juugendlik. Peamine joon, tundlik väänlev joon. Reklaamplakati looja. Palju töid kabareedest, kohvikutest jne.
keskaja esimestel sajanditel. Keskaeg valmistas ette uure rahvast ja kultuuride sündi, nüüdisaja peamiste religioonide kristluse, budismi, islam levikut (sel ajal peeri ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole) Rooma kultuur polnud keskajal ise arhailine. Selle ajastu vaimsust kehastas Euroopas ainuideoloogiaks saanud ristiusk ehk krislus, mis andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Kristlusele toetuv sümbolistlik maailmakäsitu siseloomustas kogu keskaegset kultuuri. Rahva mõtteviis avaldus kaksikusuks: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Sünteesides kristlikku käsitlust, antiikkultuuri mõjutusi (koolides õpiti Vergiliuse ja Ovidiuse loomingut) ning rahvatraditsioone, lõi ta palju sootuks uut ja originaalset. Uued zanrid ja vormid tekkisid: · proosas(rüütliromaan ja novell),
,,Hingede öö" kui sümbolistlik romaan Karl Ristikivi teos ,,Hingede öö" oli vaieldamatult omal ajal midagi uudset. Autor on kasutanud kirjatöös erinevatele romaanidele omaseid jooni. Millist romaani ta ise kirjutada tahtis polegi täiesti kindel, kuid võime oletada, lugedes kirja proua Agnes Rohumaale, et Ristikivi sooviks oligi kirjutada midagi teistsugust, millel poleks ehk üht suurt mõtet. Raamat kujutab nooremapoolset meest, kes on vana-aasta õhtul läinud linna jalutama ning satub maja, kes kõik näivad teda teadvad, kuid tema ise ei tea kedagi. Talle küll tunduvad mõned inimesed ja olukorrad tuttavad, kuid majas toimuv muutub kõik segaseks. Teos ise ongi väga ebatavalise ja keerulise ülesehitusega neile, kelle lugemus on väike. Vähe lugenud inimesed hakkavad ootama raamatust midagi mida ei tulegi. Ristikivi täielikult eirab lugeja ootusi, kirjutades ühelt tegevuselt teisele hüpel...
moodustab eraldi isiksuse kelle sarnast teist ei ole. Kõigi oma mõtete ja tegudega oleme täpselt nii väärtuslikud, kui palju head oleme teistele andnud. Inimese elu on tema enese nägu. Meie elu on selline nagu meie mõtted. Oodates, mis saatusel meile pakkuda on, võime magada parimad ajad maha. Mõtete ja unistuste teostamiseks peame juhtima saatust, mitte laskma sellel ennast ise juhtida. Valida on, kas ainult unistada või tõesti püüelda oma soovide poole. Paulo Coelho sümbolistlik romaan ,,Alkeemik" jutustab loo karjusest, kelle suurim soov on maailmas rännata. Autor vastandab karjusepoissi mitmete paigalpüsivate kangelastega. Ilmekaim neist on kristallikaupmees, kes on oodanud aega, mil saab palverännakule minna, kuid pole suutnud leida endas jõudu unistuse teostamiseks. Karjusepoiss aga teab, et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud. Poiss leiab varanduse oma tahet järgides, kristallikaupmees elab siiani unistades. . Igaüks on oma õnne sepp,
,,MAAILMA LÕPUS" ANALÜÜS ,,Maailma lõpus" on sümbolistlik novell, milles on kirjeldatud väga palju värve eri toonides. Just nagu Tuglasele kombeks. Lugu algab meresõiduga ja kõik muu, mis merel toimus. Kuni jõudsid meremehed tundmatu saareni. Edasi minnakse paadiga, mille peal on väike seltskonda ja noor laevapoiss. Järgmisel hommikul ärgates näeb poiss, et teda on üksi saarele jäetud. Poiss kohtab hiiglasi. Hiiglasnaine viib ta nende elamise juurde, kuhu ka poiss jääb. Aeg läheb ja poisist saab ka juba noormees
Kõrgeimaks kogemuseks pidasid nad sisemist kohemust, mis põhineb intuitsioonil, müstilisel ilmutusel, mis on kättesaadav mitte loogiliselt mõtlevale teadlasele, vaid just geniaalsele luuletajale. Siit kujutlus poeedist kui prohvetist nägijast, kes suudab teha nähtavaks meeltevälist reaalsust. Olid uute vahendite otsingul ja selleks uueks vahendiks saab kirjanduses sümbol, mis oma olemuselt on mitmetähenduslik. Sümbolistlik kirjandus ei taotlegi, et selle vastuvõtjad sümbolit ühesuguselt mõistaksid. Sümbol kirjandus on varjunditerikas, nn looritatud, mitte üheselt mõistetav. Sümb luule nõuab lugejalt mõttepingutust, aktiivset suhtlemist tekstiga, kirjanik pigem varjab salastatud mõtet. Nii saab tekstist justkui mõistatus. Sümbolismis hakkas varakult levima ,,kunstkunstipärast" põhimõte. Olles pettunud ühiskonna
KE 31_MODERNISM Kodune kontrolltöö modernism 1. Miks on XX sajandi kirjandusest kogupildi saamine keeruline? Sest, et massihariduse kättesaadavus tõi kaasa kirjaoskuse kasvu ja laiendas lugemishuvi põhjustas ajaviitekirjanduse enneolematu äriedu.Tulemuseks oli kirjanduse kvantiteedi ehk raamatute üldhulga tohutu kasv. 2. Kuidas teaduse areng muutis XX sajandi maailmapilti? Hakati kasutama tööpinke, mille võttis kasutusele Henry Ford enda autotehases, mis kiirendas autode valmistamist, seega sai müüki panna poole rohkem autosid väiksema hinna eest, mille tõttu hakati autosid rohkem ostma. Ka lennunduses toimus läbimurre. Alguses küll ainult mõne-sekundilised lennud Zeppelini ja vendade Wrightide lennukiga, aga juba 1909. lendas Louis Bleriot´ üle La Mance. 3. Millised muudatused on mõjutanud ja mõjutavad kirjanduse positsiooni tänapäeva maailmas? 4. Mis on: ...
JUUGENDSTIIL: EESKUJU RENESSANSIST, RIKASTE INIMESTE STIIL, TEKKIS DISAIN, AU SEES OLI KÄSITÖÖ, KUNSTNIKE TÜDIMUS MASSTOODANGUST. ARHITEKTUURIS ERINEVAD ASJAD KOOS, EBAKORRAPÄRASUS, MAJAD POLNUD KANDILISED, SEEST-VÄLJAPOOLE EHITAMINE. MAALID OLID DEKOTRAATIVSED, VALITSEVAKS OLID NAISED PILDID, LINDUDE JA LILLEDE KUJUTAMINE, VÄLJAVENITATUS. GUSTAV KLIMT AUSTRIA MAALIKUNSTNIK; ABSTRAKSTED, MOSAIIKSED PINNAD, REALISTLIKULT MAALITUD KEHAOSAD, KULDNE JA ÜLIVÄRVIKAS DEKOOR, MÕJUTUSED EGIPTUSE, VANA-KREEKA JA BÜTSANTSI KUNSTIST, SÜMBOLISMI KASUTAMINE, EROOTILISED TEEMAD; ,,SUUDLUS", ,,DANAE", ,,JUDITH I". EDVARD MUNCH NORRA MAALIKUNSTNIK JA GRAAFIK; RAHUTUS JA EBASTABIILSUS, EKSPRESSIONISTLIK JA VOOLAV JOON, VÄLJAVENITATUS, PORTREED LÄHEDASTEST JA TUTTAVATEST, KUJUTAB SURMA, HAIGUST, ÜKSINDUST JA HIRMU, KARTIS SEINAKONTAKTE, VASAKU KÄE KESKMISES SÕRMES ON KUULIHAAV, EI KASUTANUD MUSTA VÄRVI. ,,KARJE", ,,ELUTANTS", ,,MADONNA", ,,AADAM JA EE...
enam surmajärgne. Optimism, usk inimesesse, maadeavastamise aeg, inimeste teadmisjanu kasvas. Huvi looduse vastu suurenes. Kirjanikud: Shakespeare 16) Klassitsism 17.saj, Matkis kõiges antiiki, sel ajal hinnati kergemat sorti luulet, mõistus, selgus, korrapära, ranged reeeglid. Hästi iseloomustab Descartes tsitaat ,,Mõtlen, järelikult olen olemas." Tragöödias ei tohtinud olla labasust. Kirjanikud: Moliere 17) Barokk 17.-18.saj, kujundite peenus, sümbolistlik, allegooriline, vastandid, kontrastid, pessimistlikum kui renessanss. ,,Näiliku" ja ,,tegeliku", ,,keha" ja ,,hinge" vastandamine. Autorid: Lope de Vega, Tirso de Molina, Calderon 18) Sentimentalism 18.saj. Omane liialdused, lopsakas looduse kujutamine, päevikuvorm, enne romantismi. Liiane tundelisus, nutulisus 19) Valgustus 18.saj. kodanluse kujunemise aeg, absolutismi kriis. Teaduse, hariduse ja kultuuri arendamine. Ideaaliks loomulik inimene. Hinnati kõrgelt romaane, teatrit ja
sündmustes aktiivse revolutsiooni pooldajana, seetõttu pandi vangi, kus kirjutas esimese kuulsad teosed: poeem ,,Meri", novell ,,Hingemaa". "Meri" sümboliseerib vabadust, oma muutlikkusega ühiskonna muutumist. ,,Hingemaa" vaeste ebaõiglast kohtlemist. Pärast vangistust elas Soomes, Saksa-, Prantsusmaal. Naastes hakkas aktiivselt osalema kirjanduselus, tema eestvõttel rajati kirjanduslikud rühmitused ,,Siuru", ,,Tarapita". Andis välja ajakirja ,,Looming". ,,Popi ja Huhuu" sümbolistlik moodne novell, mõjutatud uutest kirjandus vooludest. Koer Popi tark, alandlik, passiivne, inimese alistuv pool, mis tahab reegleid, ahv Huhuu aktiivne, rumal, metsik,. Isand, sümboliseerides Jumalat, on lahkunud, ahv hakkab domineerima, kiusab Popit. Hakkavad jooma, juua otsides plahvatab maja, plahvatus sümboliseerib Maailma hävingut. ,,Toome helbed" impressionistlik novell kujutab inimese hingeelu, tüdruku õnnetust noorusarmastusest. Toome helveste langemine,
,,Pinget keriv lugu" Arvustus Arnold-Gregori Järvemaa ,,Alkeemik" on väga kuulus sümbolistlik muinasjutt, mille on kirjutanud väga tuntud Brasiilia kirjanik Paulo Coelho. Ma usun, et paljud noored, kui ka vanad inimesed teavad seda raamatut ja kuigi see raamat on kirjutatud 1988. aastal, pole see raamat sugugi vanamoodne. Mulle isiklikult väga meeldis see raamat, kuna kõik see jutt oli kirja pandud väga lihtsalt ja huvitavalt, et raamatut lugedes tekiks lugejal veelgi suurem huvi selle vastu, mis edasi juhtub.
· Ennos meeldib teel käia, Liivis ei meeldi tahab juba kohale jõuda · Aastaajad erinevad · Liivis kahekõne, Ennos pole · Enno sümbolistlik, Liiv realist · Peategelase erinev saatus Enno arvates pidi kõik algama iseenese äratundmisest: ,,Iseenese juurest viib tee iga teise juurde, viib oma põhjuse ja säält maailma alluse juurde". Teisal kirjutab Enno : ,,Ikka sügavamale sissepoole, ikka ligemale iseendale. Seal astub vastu valguse säda sellest tulest ja valgusest, mis kõige aluseks on".
Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni: pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile, väljenduse konkreetsusele ja täpsusele, elavusele ja ilmekusele. Olulisim tunnus on ere, lakooniline, sugestiivne, sügav, omanäoline keelekujund. Esindajad: USA kirjanik E. Pound (1885-1972), USA päritolu inglise kirjanik T.S. Eliot (1888-1965). Vene kirjanduses S. Jessenin (1895- 1925). Akmeism Tekkis 1910 aastatel Venemaal. Akmeistid seadsid eesmärgiks vabastada sümbolistlik luule müstikast, suunata see maiseid asju käsitlema. Akmeism vastandas end sümbolismi poeetika keerukusele ja abstraktsusele, kuulutades tagasipöördumumist maise realiteedi juurde. Akmeistud olid sotsiaalsest vastuoludest eemale tõmbunud, ülistasid looduslikku alget inimeses, argipäeva rõõme ja naudinguid, armujoovastust ja isiksuse tugevust. Esindajad: 1909-1917 ajakirja Apollon ümber koondunud kirjanikud A. Ahmatova (1889-1966), N. Gumiljov (1886-1921), O.Mandelsam ( 1891-1938).
Kui tähelepanu pöörata värvidele, mida Klimpt on kasutanud surma kujutamiseks, märkame ainult tumedamaid ja rõhuvamaid toone, mis sisendavad vaatajasse olukorra süngust. Elu kujutamiseks on kasutatud eredamaid, heledamaid ja rõõmsamaid pastelseid toone ning kogu elu kujutamiseks loodud kompositsioon, mis koosneb erineva vanustega inimestest, moodustab ühtse tervikuna erakordse arhitektuurilise massi. Klimpt on kujutanud erineva vanusega inimesi, mis on üks oluline sümbolistlik mõiste antud pildi konseptsiooni suhtes. Nimelt on näidatud erinevate vanustega erinevaid generatsioone, mis vahetuvad ja moodustavad üheskoos eluringluse. Keskel on vanem naine, keda ümbritsevad erinevate vanustega naiased ning lisaks ka vastsündinu, mis annab kinnitust eluringluse ja generatsioonidevahetuse mõttele antud maali juures. Kuna tegemist on juugendiajastu kunstnikuga, kes kasutas rohkelt sümboleid, on oluline märgata elu kujutamise juures
,,Aga luuletaja Kareva on oma eheduses just see, mida kannab endas Ophelia: religioosselt andumuslik, armastusjanune, vabaduse ja paratamatuse piiril heitlev, küsiv ja sealsamas vastav, õrn ja habras ja murdumiseni suure hingega vaid naine." Rein Veidemann Doris Kareva luulest Range vorm ja viimistletud keel 1980. aastatest sümbolistlik (uusromantiline) Armastus, religioon, loodus, surm Doris Kareva ütleb, et tema luuletused on nagu ekstrakt, kontsentraat - valad vett juurde ja saad jälle ämbritäie keelekastet. Elu ja uni lehed ühelt ja samalt puult, ruumitust raamatust. Kes loeb järjest, see elab, kes lehitseb, see näeb und. Elu ja uni - kaks õde. Kolmas, noorim, on surm. Sa ei ole kellestki parem. Sa ei ole kellestki halvem. Sulle on antud maailm.
märkideks Pirosmanasvili, Generalic Naivistide koolkond Helbina külas Horvaatias Eestis Oad detailirohked laevad ja rannaelu; Kondas lüürilised ja humoorikad pildid; Utrillo mõjutasid teda impressionistid ja postimpressionistid, sellepärast on ta võrreldes teistega rohkem seotud modernistliku kunstiga. Linnavaated, maalimisviis kuivem õhuvaesem ja joonistuslikum, erksad ja kaunikõlalised värvid. SÜMBOLISM 1880-ndad Sümbolistlik maalikunst tekkis vastukaaluks akademismile, realismile ja impressionismile. Sümbolismi mõjutas: romantismi poeetilisus ja nägemuslikkus, prerefaeliitne igatsus mineviku järele. Kunsti ülesanne ei ole nähtava maailma peegeldus või tõe otsimine elulistes nähtustes Kunsti peab olema müsteerium, väljendama kõrgemaid tõdesid. Inspiratsioon unistustemaaimast, kaugete maade usunditest ja kunstist, hävinud
mugavalt teiste arvel elada. Lisaks panna proovile tegelaste headus, halastus, armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus. Teose probleemid (eri lugudes): revolutsioonijärgse Venemaa ühiskond, usuprobleem, välismaalased, tõeküsimus, reetmine. Kõigil, kellel näis olevat muu arvamus ,tehti teiste poolt maha. 8. Teose kunstilised iseärasused: Teoses on ühendatud omavahel kolm ajalist tasandit. Romaan ise on kirjutatud kui filosoofilis-allegooriline, sümbolistlik, satiirilis- ühiskonnakriitiline, psühholoogiline, ajaloolis-sotsiaalne, armastus- ja ulmeromaan. Teos on täis erinevaid sümboleid ja mitmetimõistetavusi.
saj. algul Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu.Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni:pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile,väljenduse konkreetsusele ja täpsusele,elavusele ja ilmekusele,püütakse vabaneda liigsest ilutsemisest ja paljusõnalisusest.Olulisim tunnus on ere,lakooniline,sügav,omanäoline luulekujund. Akmeism tekkis 1910. aastail Venemaal. Akmeistid seadsid eesmärgiks vabastada sümbolistlik luule müstikast,suunata see maiseid asju käsitlema.Akmeism vastandas end sümbolismi poeetika keerukusele ja abstraktsusele,kuulutades tagasipöördumist maise realiteedi juurde. Dadaism sai alguse 1916 Zürichi kabarees Voltaire,mis oli eri rahvusest kunsti-ja kirjandusinimeste kohtumispaik.Dadaistide juhi,rumeenia päritolu Tzara seletuse kohaselt tähendab dada kahekordset jaatust,aga ka püha lehma saba ühes aafrika keeles,kuubikut ja ema ühes itaalia dialektis jm
Võõrandatus ilmneb rohkem ühiskonnasuhetes. Selles romaanis mahendab kurvemaid olukordi Kafka põgus huumor). Lisaks kirjandusloomingule peegeldavad Kafka sügavalt introspektiivset ja hella loomust ning tema kompromissitut juurdlemist elu vaatepunktide üle nii 1910.a alustatud ,,Päevaraamatud" kui ka kirjad. Kafka ei püüdle kusagil vormieksperimentidele. Tema uuendlikkus (modernistlikkus) ei ole formaalne, seisneb filosoofilises kujundis. Allegoorilis sümbolistlik on Kafka taotlus enamikus novellides ja miniatuurides. Kafka romaanides on hoiatavaid viheid totalitaarsetele ühiskondadele. Üheski oma 3st romaanist (v.a Metemorfoos) ei kasuta Kafka otse üleloomulikke või fantastilisi kujundeid. Protsess- Maagilist jutustusruumi loob Kafka ühelt poolt sel teel, et jätab selle ilma konkreetsest füüsilis-ajaloolistest seostest. Teiselt poolt, veelgi tähtsam uudse, n-ö maagilise kujundlikkuse
Heiti Talvik (19041947) Koostaja: Kätlin Juss 11.klass ELULUGU Sündis 9. novembril 1904 Tartus Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane Tema ema oli tuntud pianist; tal oli ka õde Hella ja vend Ilmari Heiti õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides 1923. aastal lahkus ta ootamatult koolist ja läks tööle KohtlaJärve põlevkivi kaevandusse KohtlaJärvel sai ta aimu aga oma tõelisest kutsumusest luuletamisest Seejärel jäi luuletamine mõneks ajaks tahaplaanile Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda 1928. aastal hakkas ta uuesti kirjutama 1934. aastal saab temast Eesti Kirjanike Liidu liige Samal aastal ilmus tema esimene luulekogu "Palavik" 1937. aastal abiellus ta Betti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
