Tema sõnul on praegune traavivõistluste ala keset linna lihtsalt tühi maalahmakas, kus vaid kaks korda kuus käib koos väike traavivõistlusi jälgiv ja pakkumisi tegev seltskond. Muul ajal ei ole seal midagi teha: ,,Kui mina pereisana tahan hipodroomile minna ja lapsed kaasa võtta, siis mida seal neile pakkuda? Uuel hipodroomil on aga suur ala, kus leidub kõigile pereliikmetele meeldivat tegevust," (Tooming 2008). Tema arvates pole oluline, kas mingi maa on sotsiaalmaa või ärimaa, vaid see, kas linnakodanikule on sellest kasu. Praegu on hipodroomil võimalik jalutada vaid kitsal asfalteeritud alal, kuid pärast arhitektuurivõistlusega valitud töö realiseerimist saab tema sõnul kogu piirkonna risti- põiki läbi jalutada. Kogu ala oleks mõeldud jalakäijatele, alale tulevad lisaks elu- ja ärihoonetele ka väliturg, tenniseväljakud, 150- kohaline lastead, perekeskus, mänguväljakud, Kalevi- suurune spordisaal, 3 hektari suurune laste teemapark ja
„Turbatööstusmaa - turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega, tuleohutusnõuetest 4 tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite maa, mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa“. „Sotsiaalmaa - maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik „ [3]. 5 2. KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS Hinnatav kinnistu asub Jõgeva linnas elamurajoonis (Tartust 51 km, Põltsamaa 30 km, Rakvere 75 km). Läheduses asub ratsabaas (u. 1000 m), kauplus (u. 581 m), keskkool (u. 1,2 km), kesklinna ( u. 700 m), jõgi (u
hästi lahti mõtestatud ja just see mida arvan ka mina. Autor kirjutas artiklis väärtuse dimensioonidest kultuuritasandil, põhinedes Schwartz´i uuringu põhjal, mis ta tegi aastate 1990. alguses. Schwartz toob välja kolm dimensiooni, esimeseks on neist alalhoidlikkus ja autonoomia, mis oma korda jaguneb kaheks intellektuaalseks ja emotsionaalseks autonoomiaks. Selle uuringu põhjal nendel tasanditel vaadates on Eesti, kui endine sotsiaalmaa, harmoonia ja alalhoidlikkuse dimensioonil. Kui vaadata hetke seisu tänapäeva Eestis siis kipun arvama, et see on siiani nii. Eestlased kipuvad end suhteliselt palju maha tegema oma oskustes ja teadmistes. Nüüd vaikselt hakkab see juba uue generatsiooniga paranema, kuid vaadates hetkel 40-ndates olevaid mehi ja naisi siis kuulen tihti, et ei mina ei saa sellega hakkama ja ma ei oska seda jne, ning sellel põhjusel ka
Minu poolt valitud teemaks on linnaplaneerimine, millest täpsemat käsitlust saavad parkide rajamine, nende hooldus ja haljasalad üldiselt. Kuna tegemist on avaliku huviga, siis kogu linnaplaneerimise protsess on suhteliselt pikk. Lähtutakse maakonna üldplaneeringust, kus on määratletud rohevööndid ja miljööväärtuslikud alad. Sellest lähtuvalt kohalikud omavalitsused planeerivad erinevaid parke ja haljasalasid, nn. teemaplaneering. Arvestatakse nii sotsiaalmaa kui elamumaa jaotusprintsiipidega. Kuna sotsiaalmaad on üldkasutatavad ja nende pealt ei maksta makse, siis üldjuhul rajatakse haljasalad ja pargid vms. just sellistele aladele. Siinkohal toome väljavõtte "Teemaplaneeringu ülesannetest" (PLS §8 LG3): · Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja
arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse(D). (Võlaõigusseadus § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine) 4. Otsi välja üks õigusnorm, mille loogilise struktuuri osade määramine tundub olevat keeruline. Pane kirja normi tekst ja oma mõtted, miks võiks selle loogilise struktuuri määramine keeruline olla. Maareformi seadus § 25 (3) Kohalik omavalitsus võib munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet muuta, nimetatud maad võõrandada, kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata maavanema otsusega saadud maa korral üksnes keskkonnaministri loal ning Vabariigi Valitsuse otsusega saadud maa korral üksnes Vabariigi Valitsuse loal. Luba antakse kohaliku omavalitsuse motiveeritud taotluse alusel. Selle normi loogilise struktuuri määramine on keeruline, kuna see norm on väga pika lausena sõnastatud
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa; 12) turbatööstusmaa (015; Tt) turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega; tuleohutusnõuetest tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa; 13) sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. 1. ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, nt loomaaia maa 2. üldkasutatav maa (017; Üm) avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav,
piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa; 12) turbatööstusmaa (015; Tt) – turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega; tuleohutusnõuetest tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa; 13) sotsiaalmaa – maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste 4 maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. 14) ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) – kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, nt loomaaia maa
Samuti võib olla ehitust või mõõtmist raskendav objekt. 17. Mis on katastriüksuse sihtotstarve ja kuidas seda määratakse? Katastriüksuse sihtotstarve on õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. Ühel katastriüksusel võib olla kuni kolm sihtotstarvet, sihtotstarbe osatähtsus määratakse 5% täpsusega. Katastriüksuse sihtotstarbe liigid on: 1) elamumaa, 2)ärimaa, 3) tootmismaa, 4) mäetööstusmaa, 5) sotsiaalmaa, 6) veekogude maa, 7) transpordimaa, 8) jäätmehoidla maa, 9) riigikaitsemaa, 10) kaitsealune maa, 11) maatulundusmaa, 12) sihtotstarbeta maa. Kohalik omavalitsus määrab või muudab (edaspidi määrab) sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. 18. Kuidas on seotud notar ja maakataster? Notar on kohustatud kümne päeva jooksul pärast ehitise kui vallasasja võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi, kus on järgmised andmed:
teenindusmaa. 003. Tootmismaa (T) - tööstusettevõtete, sadamate, elektrijaamade ja neid teenindava abitootmise ning toodangu ladustamiseks ja transportimiseks ettenähtud ehitiste alune ja nende ehitiste teenindusmaa, muude tootmisettevõtete maa kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel. 004. Mäetööstusmaa (K) - mäetööstuses kasutatavate kaevanduste, karjääride ja turbaväljade alune ning nende teenindusmaa. 005. Sotsiaalmaa (Ü) - kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa. 006. Veekogude maa (V) - iseseisvat katastriüksust moodustava jõe, järve, veehoidla jm. veekogu alune ja selle juurde kuuluv maa. 007. Transpordimaa (L) - liikluseks ja transpordiks (maantee-, raudtee-, vee-, õhu- ja torutransport) ettenähtud maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks ettenähtud
Column G 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 Oksana Perova 13.11.09 Oksana Perova 13.11.09 Elamukrundid 1077,2 Tööstusterritooriumid 282,5 Ärid, sotsiaalmaa 503,6 Kalmistute ja pühakodade maa 49,2 Raudteealune maa 70,1 Teed, tänavad 422,3 Veekogud 131,9 Pargid, haljasalad 386,6 Soised ja võsastunud alad 520,1 Põllumaad 38,2 Reservmaad 398,3 Kokku 3880,0 Tartu linna maakasutus 2008
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
