Maakataster ja maainfosüsteemid (0)

Küsimused Eesti maakatastri kohta

1. Üliopilane peab teadma maakatastriseaduses (§ 2 Moisted) toodud mõistete sisu.
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses :
 1) maakataster (kataster) - andmekogu , mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist;
 2) maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu;
 3) katastri kaardid (edaspidi kaardid) - katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava informatsiooni (piiride, kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise, maa kvaliteedi andmete jne) graafiliseks esitamiseks. Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14);
 4) katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire ;
 5) asum - katastri pidamisel kasutatav katastripiirkonna osa, mille määramisel arvestatakse olemasoleva asustuse väljakujunenud piire;
 6) katastritunnus - numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuste identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega;
 7) katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk;
 8) maatükk (maaüksus) - maa või veeala piiritletud osa;
 9) katastriüksuse sihtotstarve - õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed;
 91) piiripunkt - maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata;
 10) piirimärk - piiripunkti tähis looduses ja mille asukohta on võimalik taastada;
 11) kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega;
 12) tehingu õiend - kinnisasja või ehitise kui vallasasja või nende osade võõrandamise tehingu kohta koostatav dokument;
 13) katastri aluskaardid - katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu.
2. Mis on katastri pidamise eesmärk?
Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.
3. Millised on Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti ülesanded seoses maakatastri
pidamisega?
 (1) Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium .
 (11) Katastri volitatud töötleja (edaspidi katastripidaja) on Maa-amet.
 (2) Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine.
 (3) Katastrit peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta.
 (4) Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine.
4. Kuidas on seotud katastripidaja ja kohtute kinnistusosakonnad ning milles see
seos seisneb?
Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakond vahetavad andmeid.
Katastripidaja esitab kohtu kinnistusosakonnale kinnistatava maaüksuse katastritunnuse, sihtotstarbe, aadressi- ja piiriandmed, pindala, katastriüksuse moodustamise viisi ning katastriüksuse plaani;
Kohtu kinnistusosakond esitab katastripidajale: andmed kinnistu numbri ja kinnistamise kuupäeva kohta; andmed omaniku ja/või hoonestaja kohta ja nendega seotud muudatused; andmed kinnistu ühendamise ja jagamise kohta;
5. Kuidas on seotud katastripidaja ja kohalikud omavalitsused ning milles see seos
seisneb?
Katastripidaja esitab kohalikule omavalitsusele andmed selle haldusterritooriumil asuvate katastriüksuste pindalades, kõlvikulises koosseisus , maa maksustamishinnas, kitsendustes ja kasutuspiirangutes toimunud muudatustest mitte harvem kui kord kvartalis.
Kohalik omavalitsusorgan esitab katastripidajale andmed tema poolt kinnitatud katastriüksuse sihtotstarbe, üldplaneeringu, detailplaneeringu ja maakorralduskava, seadusjärgsete ja teiste kitsenduste muudatuste ning teiste katastri andmeid muutvate otsuste vastuvõtmise kohta mitte harvem kui kord kvartalis, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
6. Mis on ja milliseid andmeid sisaldab maaregister?
maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu;
Maaregister sisaldab katastriüksuse kohta järgmisi andmeid:
 1) katastritunnus;
 2) asukoht ja olemasolul nimi;
 3) omavalitsusüksuse nimetus;
 4) katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta;
 5) kinnistu number;
 6) kinnistamise kuupäev;
 7) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood , juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber ;
 8) kasutamise kitsendused;
 9) sihtotstarve;
 10) üldpindala;
 11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes;
 12) piiripunktide andmed;
 13) maksustamishind;
 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud.
7. Mis on ja andmeid mille kohta sisaldab tehingute andmebaas?
Tehingute andmebaas sisaldab kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade või nende osade võõrandamise tehingute kohta järgmisi andmeid:
 1) tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber);
 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu);
 3) tehinguobjekti liik ( kinnisasi , hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, vallasasi );
 4) tehinguobjekti katastritunnus(-ed);
 5) tehinguobjekti omandiosa suurus;
 6) tehinguobjekti pindala ja kõlvikud;
 7) tehinguobjekti sihtotstarve;
 8) andmed hoonestatuse kohta;
 9) andmed koormatiste olemasolu kohta;
 10) tehingu sooritamise kuupäev;
 11) tehinguhind, selle puudumisel tehinguväärtus;
 12) andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv).
8. Mille alusel saab teha kandeid maaregistrisse?
Maaregistrisse kande tegemine, sealhulgas muutmine ja kustutamine toimub seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, kohtuotsuse, kohtu kinnistusosakonna teatise, kohaliku omavalitsusorgani otsuse või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel. Kande tegemise aluseks võib olla ka riigi või kohaliku omavalitsusorgani ülesandel tehtud erakorralise hindamise akt.
9. Millised kaardid kuuluvad maaregistri juurde?
Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14);
10. Mis on katastriüksuse plaan?
Katastriüksuse plaanile kantud katastriüksuse piirid, ehitised, kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel.
Katastriüksuse plaani koostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Üks eksemplar sellest plaanist kuulub katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu.
11. Mis on katastrikaart?
Katastrikaardil ja põhikaardil kasutatakse ühist matemaatilist alust ja kartograafilist projektsiooni .
Katastrikaardi mõõtkava on 1:10 000, õigusaktidega sätestatud korras määratud tiheasustusega aladel on katastrikaardi mõõtkava 1:500 või 1:2000.
Kanded katastrikaardile teeb katastripidaja. Katastrikaardile kantakse riigipiir, maakonna, valla ja linna halduspiirid, alevi, aleviku, küla, katastripiirkonna, asumi ja katastriüksuste piirid ning katastritunnused.
12. Mis on kitsenduste kaart?
Katastripidaja kannab kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava objekti asukoha (piirid) ning vajaduse korral esitab kitsenduse ulatuse.
Kitsenduste kaardile kannete tegemine, muutmine ja kustutamine toimub kohtu kinnistusosakonna teatise või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel või õigusaktis ettenähtud muudel alustel.
13. Mis on katastri aluskaart?
katastri aluskaardid - katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu.
Katastri aluskaardid on Eesti põhikaart, ortofotod ning asulaplaanid.
Eesti põhikaardi mõõtkava on 1:10 000. Ortofotode mõõtkava on asulates 1:2000 ja hajaasustusega aladel 1:10 000.
Tiheasustusega aladel kasutatakse katastri aluskaardina asulaplaane mõõtkavas 1:500 või 1:2000.
14. Kes ja mille alusel moodustab katastriüksusi?
Katastriüksuse moodustamiseks teostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik maaomaniku lihtkirjaliku avalduse alusel katastrimõõdistamised. Vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik koostab õigusaktis sätestatud korras katastriüksuse moodustamise toimiku, mille ta esitab õigusaktis sätestatud korras katastripidajale katastriüksuse registreerimiseks.
Katastrimõõdistamisi teostav vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik vastutab tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest.
15. Mis on katastrimõõdistamine?
Katastrimõõdistamise ehk maakorraldustööde teostamisel on peamisteks toiminguteks maa mõõdistamine, piiristamine ja katastriüksuse toimiku koostamine.
Katastrimõõdistamisel peavad katastriüksuse piiripunktid olema seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga. Põhivõrgu punktide puudumisel tuleb vähemalt kaks piiripunkti siduda looduses tunnetatavate püsiobjektidega nii, et kõikide piiripunktide asukohad oleksid taastatavad.
16. Mis on kitsendusi põhjustav objekt?
Objekt, mis raskendab või teeb võimatuks katastriüksuse kasutamist ettenähtud sihtotstarvega. Samuti võib olla ehitust või mõõtmist raskendav objekt.
17. Mis on katastriüksuse sihtotstarve ja kuidas seda määratakse?
Katastriüksuse sihtotstarve on õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. Ühel katastriüksusel võib olla kuni kolm sihtotstarvet, sihtotstarbe osatähtsus määratakse 5% täpsusega.
Katastriüksuse sihtotstarbe liigid on: 1) elamumaa, 2)ärimaa, 3) tootmismaa, 4) mäetööstusmaa, 5) sotsiaalmaa, 6) veekogude maa, 7) transpordimaa, 8) jäätmehoidla maa, 9) riigikaitsemaa , 10) kaitsealune maa, 11) maatulundusmaa , 12) sihtotstarbeta maa.
Kohalik omavalitsus määrab või muudab (edaspidi määrab) sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel.
18. Kuidas on seotud notar ja maakataster?
Notar on kohustatud kümne päeva jooksul pärast ehitise kui vallasasja võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi, kus on järgmised andmed:
 1) notariaalregistri number;
 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu);
 3) tehinguobjekti asukoht;
 4) tehinguobjekti liik (ehitis, ehitise reaalosa );
 5) tehinguobjekti omandiosa suurus;
 6) tehinguobjekti pindala;
 7) ehitiste loetelu ja kasutusotstarve;
 8) andmed koormatiste olemasolu kohta;
 9) tehingu sooritamise kuupäev;
 10) tehingu hind, selle puudumisel tehinguväärtus;
 11) andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv).
Notar on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale võõrandaja kulul lepingu ärakirja. Ärakirja esitamise asemel võib notar Notarite Koja ja Maa-ameti kokkuleppe alusel, mis muu hulgas sisaldab andmete edastamise viisi, esitada katastripidajale tehingu õiendi.
19. Mis on katastritunnus ja millistest osadest see koosneb?
katastritunnus - numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuste identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega;
Katastritunnus on kolmetasandiline numberkood, mis koosneb katastripiirkonna, -asumi ja -üksuse tunnusest.
20. Mis on maakatastri väljavõte?
Maakatastri väljavõteteks on:
1) katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud väljavõtted maaregistri andmebaasidest;
2) katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud koopiad ja väljavõtted katastriüksuse plaanist või kaartidest.

Küsimused Eesti kinnistusraamatu kohta

1. Millised asutused ja millisel õiguslikul alusel peavad kinnistusraamatut?
  Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad.
  Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta.
2. Mis on kinnistu?
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud:
 1) kinnisasi (maatükk);
 2) hoonestusõigus;
 3) korteriomand;
 4) korterihoonestusõigus.
3. Mis on kinnistuspiirkond?
Kinnistuspiirkond on kohtu tööpiirkond.
4. Mida kantakse (registritesse) kinnistusraamatusse?
Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number).
5. Mis on kinnistusraamat ?
Kinnistusraamat-Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste register, mida peab kohus;
6. Mis on kinnistusregistri osa?
Kinnistusregister koosneb neljast osast ja tiitellehest.
7. Millistest osadest kinnistusraamat koosneb?
  Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad:
 1) kinnistusregister;
 2) kinnistuspäevik;
 3) kinnistustoimik.
8. Millised on registriosa jaod ja mida nendesse kantakse?
Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse:
 1) kinnistu katastritunnus;
 2) kinnistu sihtotstarve;
 3) kinnistu asukoht;
 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3);
 5) kinnistu pindala;
 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine.
  Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse:
 1) omanik;
 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud , see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus.
Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse:
 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;
 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel;
 4) käesoleva paragrahvi punktides 1-3 nimetatud kannete kustutamine.
  Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse:
 1) hüpoteegipidaja;
 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 5) märked hüpoteegi kohta;
9. Mis on kinnistuspäevik ja mida selles registreeritakse?
Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks.
Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv.
10. Mis on ja mida sisaldab kinnistustoimik?
Kinnistustoimikus säilitatakse kõiki kinnistu kohta käivaid dokumente.
Kinnistustoimik koosneb:
 1) registriosa ärakirjast;
 2) kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest.
11. Millistest osadest koosnevad kinnistusregistri kanded ja mille kohta neid tehakse?
Kinnistusregistri kanne sisaldab:
 1) kande teksti;
 2) kande tegemise kuupäeva;
 3) kande teinud isikute allkirja.
  Kande tekst sisaldab:
 1) kinnistatud asjaõiguse või märke sisu, sealhulgas isikut, kelle kasuks kanne tehakse; 2) viidet algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada;
 3) viidet järjekohale, kui samal päeval tehakse samasse registriossa mitu kannet (§ 49).
12. Mis on kinnistamine ?
Kinnistamine on kinnistamiseks pädeva isiku määruse alusel kinnistusraamatusse kande tegemine, sealhulgas kande muutmine või kustutamine.
13. Mis on ja kuidas tehakse kinnistamisavaldus?
Kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse.
Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud .
Kinnistamisavalduse esitamise volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud.
Kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu. Kande taotlemisel avatavasse registriossa märgitakse kinnistamisavalduses registriosa numbri asemel katastritunnus.
14. Kuidas registreeritakse kinnistusregistris hoonestusõigus?
Kinnistu koormamisel hoonestusõigusega avatakse hoonestusõigusele ametiülesande korras iseseisev registriosa.
Hoonestusõigusele avatud registriosale antakse number üldises järjekorras. Registriosa pealkirjas näidatakse, et registriosa on avatud hoonestusõigusele.
Registriosa esimesse jakku kantakse:
 1) sõna «hoonestusõigus», samuti koormatud kinnistu koosseisuandmed vastava registriosa esimese jao lahtritest 2 ja 3;
 2) hoonestusõiguse sisu;
 3) koormatud kinnistu omanik;
 4) käesoleva lõike punktide 1-3 muudatused.
15. Mis on kinnistu osa koormamine ja kuidas seda tehakse?
Kui kinnistu osa soovitakse koormata piiratud asjaõigusega, tuleb see osa eraldada kinnistust ja sisse kanda iseseisva kinnistuna.
Kinnistu osa koormamisel servituudiga ei ole jagamine nõutav, kui sellest ei teki segadust . Koormatud osa tähistatakse kinnistamisavalduse juurde kuuluval kinnistu plaani koopial või skeemil.
16. Mis on vahet kinnistu osa liitmisel teise kinnistuga ja kinnistute ühendamisel?
Kui ühe kinnistu osa liidetakse teise kinnistuga, tehakse muudatus mõlema kinnistu kannetes ja märgitakse nendes mõlema kinnistu number.
Mitme kinnistu ühendamisel üheks kinnistuks tuleb kinnistusregistris sulgeda ühendatava kinnistu registriosa, märkides selles, millise kinnistuga nimetatud kinnistu ühendati.
Kinnistusregistriosas, mida edasi peetakse, märgitakse kinnistu pindala suurenemine ja suletud registriosa number.
Ühendada saab kinnistuid, mis asuvad ühes kinnistuspiirkonnas või kinnistusjaoskondade olemasolul ühes kinnistusjaoskonnas.
17. Millised on kinnistusraamatuga tutvumise võimalused?
Igaüks võib registriosaga tutvuda ja saada sellest väljatrükke. Tutvumiseks piisab registriosa (kinnistu) numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest.
Kinnistustoimikuga võib tutvuda ja sellest väljatrükke saada õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei pea kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud huvi.
Kinnistuspäevik on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja sellega tutvumist ei võimaldata.
Kinnistusraamatu ja kinnistustoimikuga saab tutvuda kinnistusosakonnas, notaribüroos või vastava veebilehe kaudu.