KESKAEG (0)

KESKAEG ROMAANI STIIL 10.-12. Saj  Püstitati palju kirikuid  Ümarkaar ja silindervõlv  Lisaks Roomale saab mõjutusi ka Bütsantsist, Karolingidelt ja islamist.  Valitseb Lääne- ja Lõuna- Euroopas.   Pärast keskaega ühtne stiil Euroopas ARHIDEKTUUR ROMAANI STIIL  Palju kirikuid- basiilika. Kirik ehitatud ida-lääne suunaline. Läänes sissepääs, 
idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest 
selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige 
idapoolsem) oli pühendatud Maarjale.  Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga 
paksude seintega (et kaitset pakkuda)  Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid.  Ümarkaar- kõige olulisem tunnus.  Võlvid- nii silinder kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati 
seinad ja piilarid hästi paksuks.  Seetõttu on aknad väiksed, kitsad löövid hämarad ja sünged  Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas Basiilika, ümarkaar, silindervõlv ja ristvõlv- tunnused. Madalad kirikud, sest 
ehitustehnika ei olnud veel nii arenenud, et kõrgeid kirikuid ehitada. SAKSAMAA Kõige varasemad romaani stiilis kirikuid. Ottode ajast palju kirikuid. Hildesheimi 
toomkirik- idas ja läänes kooriruumid. Põhiliselt ehitatud maakivist ja tellistest. PRANTSUSMAA 11.saj keskpaigast romaani stiili suur levik. Piirkonniti Prantsusmaal erinevad 
kirikud.  Lõuna-Prantsusmaa: o  Saint-Sernin kirik- palverändurite kirik, pikihoone 5 lööviline,  põikihoone 3 lööviline, läänetornid puuduvad, kuid nelitise kohal suur 
ja võimas torn.   Lääne-Prantsusmaal: mõjutusi saadud islami kultuurist.


o  Poitiers kirik-jumalaema kirik. Löövid väljaspoolt kaetud väikeste  kuplitega (omane islami usule). Portaalid kaetud figuuridega. Väga 
rikkalikult kaunistatud. Sees ümarvõlvid.  Ida-Prantsusmaa:  o Citeaux- tsistertslaste emakirik. Lihtne ilma tornideta kirik.  Ühelööviline, ei ole liigseid kaunistusi. o  Cluny- seal asus benediktlaste klooster. Omal ajal suurim kristlik  pühakoda. 5 lööviline põhikirik, 3 lööviline eelkirik, idas kaks 
põikihoonet.  Nelitise kohal suur ja võimas torn. Lammutati suure 
Prantsuse revolutsiooni ajal. Silinder ja ristvõlvid. Erineva kõrgusega 
tornid o Marianahi kirik
o Mainsi toomkirik  Põhja Prantsusmaal ja Inglismaal-  o Turhami katedraal Inglismaal. Põhiplaanilt meenutab ladinaristi.  Ristvõlvid. Näha ristvõlvi arengut roidvõlviks.  Itaalia- kuppel levib tänu Bütsantsi lähedusele.  Kellatorn ehitati kiriku 
kõrvale. o Pisa toomkirik- nelitise kohal kuppel. Ümarkaarsed galeriid,  ehitusmaterjalina marmor (erivärviline). Mosaiigi kasutamine. o Püha Markuse kirik Veneetsias. Viiskuppelkirik, ruudukujulise  põhiplaaniga. Üks võimas kuppel, mille ümber 4 väiksemat kuplit. Väga
rikkalikult kaunistatud fassaad ehitusornamendiga ja mosaiigiga.   Põhja- Euroopa o Rootsis ja Taanis põhilised näited. Rootsis Lundi toomkirik, maakivist,  nelitise kohal torn puudub. Taanis Ribe toomkirik. Alustatud romaani 
stiilis, hiljem ümber ehitatud gooti stiili.  o Norras olid puitkirikud. Oskused saadi laevaehitusest. Mütoloogilised  detailid- lohepead.   Profaanarhidektuur o Põnevaima osa moodustavad linnused. Kuna olid kindluskirikud olid  need väga paksude seintega. Linnuse oluliseim osa- müür ja tornid. 
Ehitati kõrgemale, järve või jõe kaldale, et loodust kaitsena 
kasutada( raskem juurdepääs).  KUJUTAV KUNST  Väga omapärased ja rikkalikult esindatud. Seotud kirikutega ja 
arhidektuuriga.  o Varaseim näide Saksamaalt, 10.saj, Gero rist (kristus ristil temaatika,  krutsifiks)  Hildeshaimi kiriku ustel on reljeefid, mis kujutavad piiblistseene.  Kuna inimesed ei osanud lugeda ja ladina keelt ka eriti ei mõistnud olid 
reljeefipildid väga olulised, et inimesed saaksid aru, mida neile räägitakse. 
Sümboolika oli väga oluline( võtmetega kujutati Peetrust, karjasena Kristust) 
nimetatakse vaeste piiibliks.  Reljeefid olid ka kapiteelidel.


 Viimse kohtupäeva temaatika oli väga populaarne (kristlus tuleb maa peale ja
mõistab inimeste üle kohut, kes taevasse, kes põrgusse)  Kasutatakse ornamente, üpris skemaatilised. Võetakse eeskuju paganlikest 
ornamentidest. Geomeetrilised  Arvukalt loodi seinamaale, et inimestele piiblit edasi anda.  Hinnas ka miniatuurmaal ehk raamatumaal.  Bayeaux vaip- tähelepanuväärseim, pikkuseks 70m ja kõrguseks u 0,5 m. 
Räägib William Vallutaja Inglismaa vallutamisest. 1500 inimfiguuri + 
hobused, lossid, laevad, linnud, loomad.  Relikviaarid- kullaseppa tehtud kuju/skulptuur/püst, sees oli reliikvia 
(sääreluu, juuksekarv vms) GOOTI STIIL 12.saj-16.saj Nime saab uusajal, gooti hõimude järgi.  Alguseks 1144.a kui valmib Saint-Denis’e kloostri ümberehitis (Prantsuse kuningate 
matmiskirik). Kloostriapt- tahtis muuta kloostrikirikut ilusamaks ja kutsuvamaks 
palveränduritele. Ehitis pidi olema väga harmooniline ja et seda täidaks imeline 
valgus. Tänaseks on sellest alles koori ümbruskäik.  Peamiseks tunnusteks  Tervakaar   Roidvõlv  Roosaken  Fiaal-ehistorn Tänu roidvõlvile lähevad kirikud kõrgustesse ja tervakaar rõhutab ka taevasse 
minekut. Konstruktsioon, mis hoiab kirikut püsti paigutatakse kirikust väljapoole- see 
võimaldas ehitada kirikut kõrgeks. Aknad läksid suuremaks ja seinapind 
väiksemaks.  PRANTSUSMAA Pariisi jumalaema kirik- Notre Dame- varajases gooti stiilis. Rõhk pandi kahele 
läänetornile( puudub tornikiiver). Nelitise kohal on pikk ja peenike torn. 
Perspektiivportaal(sissepoole, kitsamaks). Portaali kohal on kuningate galerii, 
kesksel kohal Kristus, kõrval apostlid. Roosaken. Kesklöövi kõrguseks 32m.  1200-1400 kõrggootika  15.-16. saj hilisgootika Kõrggootikasse jäävad suured ja võimsad kirikud.  Chatres- väga pika aja jooksul valminud, erinevad läänetornid, näha ka veel 
ümarkaart Amiens- kesklöövi kõrguseks 42,5m 


Reims- Prantsuse kuningate kroonimiskirik, kesklöövi kõrguseks 37,5 m. läänetornid
ei ole valmis saanud. Gooti katedraali põhiplaan on muidu sama (ladina risti kujuline) aga põikihoone 
tiiivad ei ole nii pikad ja kooriruum on samal tasapinnal ülejäänud kirikuga. Kirikusse
sisse astudes nägi läbi kiriku (Maarja kabelist välja).kesklöövi tähtsus tõuseb. FASSAAD Roosaken, kuningate galerii ja portaal Hilisgootika näide- Romen katedraal. Hilisgootika muutub pitsilisemaks, 
ehitusplastikat on rohkem(kivist pits). Roidvõlvi asemel hakkab tekkima võrkvõlv.  Linnused  Saint-Micgel-kaljusaarel asuv klooster Levis tänu mungakloostritele INGLISMAA 1175.a- alustati Carenbury katedraali ümberehitust, prantsuse meistrid tegid seega 
Prantsusepärane. Erinevus- puudub roosaken, aga on suur teravkaarne aken, nelitise kohal suur ja 
võimas torn. 14.saj valmib Westminster Abby. Inglise kuningate kroonimiskirik ja sinna on 
maetud ka mitmed riigijuhid  Inglise kirikud on madalamad, seega pole neil nii võimast tugikonstruktsiooni vaja.  Inglismaal hakkab levima omanäoline varagootika. Erijooned- kirikud olid 
suhteliselt pikad ja madalad, see viis selleni, et tugikonstruktsiooni ei olnud vaja 
(lisati hiljem juurde), väga rikkalikult dekoreeritud läänefassad. Salisbury katedraal- nelitise kohal suur ja võimas torn. Koori osa lõpeb sirge seinaga
ja seal on üks aken.  Hakkab levima uus stiil- dekoreeritud stiil- võlvidele pannakse rõhku (tähtvõlvid, 
lehikvõlvid). Yorki katedraal-tähtvõlv. Hilisgootika-võlvid muutuvad veelgi fantastilisemaks, roietevõrgustik. Gloucester 
katedraal Profaanarhidektuuri näited- Oxford ja Cambridge ülikoolihooned. ITAALIA Kirikute laed on puidust, vahest polnud üldse lage, ainult talastik. Tugisüsteem väga
lihtne, rohkem rõhutatud vertikaalsust. Torne pole, kellatorn on kõrvale ehitatud. 
Nelitise kohal kuppel.


 Varagootika-Püha Franciscuse katedraal- kaetud freskodega, ristvõlv, väiksed 
aknad, väga rikkalikult seest kaunistatud.  Kesklöövi aknad on ümarkaarega. Kirikud ehitatud peamiselt maakivist ja fassaad kaunistatud rikkalikult (marmor) Hilisgootika- Milano katedraal- palju ehituspitsi ehk rikkalikult kaunistatud, pigem 
ümarkaared akentel. Veneetsia Doodžide palee- gootika näide, teravkaar, ehistornikesed, kahte värvi 
marmorit on kasutatud, neliksiir. Raekojad- näevad välja nagu keskaja kindlused. SAKSAMAA Tagasihoidlikumad ja madalamad kirikud. Ehitusmaterjaliks maakivi ja telliskivi. 
Gootika jõuab sinna läbi prantsusmaa.  Alates 14.saj hakkab Saksamaal levima omanäoline gootika. Ühe läänetorniga 
kirikud. Ehitati palju linnuseid.  Malborki linnus- Põhja-Poolas aga ehitati saksa ordu poolt. Profaankunsti näide. 
Restaureerimisel kasutati põrandaks Saaremaa dolomiiti. Brüke raekoda, Brüsseli raekoda(Madalmaade raekodadest kõige suurejoonelisem) SKANDINAAVIA Jõuab mitmeid erinevaid teid pidi. Upsala toomkirik Rootsis- ehitati prantsuse 
meistrite poolt, kaks torni, lihtsam fassaad.  Norra Trondheimi katedraal. Turu toomkirik Soomes. Läti Riia toomkirik- mõjutusi saanud Saksamaalt. 1215 valmib.15.saj lisati 
kooriruum.  Eestis Niguliste, Oleviste, Pühavaimu (ainukesena säilitanud tolleaegse ilme, 
kahelööviline), Toomkirik. Tartu toomkirik- esimene kahe läänetorniga kirik. Valjala kirik- vanim, gooti ja romaani stiil segamini. KUJUTAV KUNST Põhiline tellija endiselt kirik. Romaani kultuuriga võrreldes korrastatud, selgem. Imetlen, austav, püüab eelkõige 
tekitada õndsustunnet. Ornamendid on abstraktsed- kolmik ja neliksiirid. Abstraktse
kõrval on näha looduslikumat ornamenti-taimelehti. Oluline avada inimese 
hingeellu. Inimest üritati kujutada kordumatu üksikisikuna.


Reimsi katedraali külgportaali figuurid- kõrggootika hea näide.  Gooti poos- S tähe kujuline (Madonna- ema motiiv, esile tõstetud ema armastus) Saksamaale jõuab skulptuur varem kui arhidektuur, seal luuakse iseseisvaid 
skulptuure (ei ole seotud arhidektuuriga). Hakati kujutama kaasaegseid inimesi. 
Pieta- Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga. Seinamaalist praktiliselt rääkida ei saa, sest kirikute aknad läksid väga suureks ja 
seega jäi seina pind väiksemaks. Maalid kolivad seintelt akentele ehk õide puhkeb 
vitraaž. Aknad kokku pandud erinevat värvi klaasidest, mis on kokku pandud 
tinaribaga.  Saint-Chappelle Pariisis, Louis IX poolt ehitatud.  Itaalias on au sees seina- ja tahvelmaal. Austatakse ikoone.  Firenze koolkond, Giotto di Bondone eesotsas (seinamaali suurmeister ja uue stiili 
rajaja). Jutustav stiil, suhteliselt dramaatiline, inimeste kujutamises küllaltki 
looduslähedane. Maalid on tasapinnalised ehk ruumilisus puudub, üritab ruumilisust 
edasi anda paigutades inimesed üksteise taha. Sienna koolkond- intiimsem ja lüürilisem, Simone Martini.tahvelmaalid. kuldne taust,
mill epeale on üksikud figuurid maalitud.  Vennad Limburid- miniatuuride maalijad. Maalide taustal on arhidektuur Berry 
hertsogi palveraamatus.