III Romaani ajastu (0)

III Romaani ajastu
10. sajand kuni 12. sajandi lõpp.
Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal.
Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR.
Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova , Pisa ­ kaugkaubandus Vahemerel].
Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks.
Kirikute peamine tüüp oli basiilika . Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti.
Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik .
Kodakirik
o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi,
o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid
o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid ] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel.
o Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid
o Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid!
o Kaari kandsid piilarid [baasi ja kapiteelita sambad]
o Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. ROMAANI BASIILIKA OSAD, TÜÜPILINE PÕHIPLAAN Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi = trifoorum. Kui müüris käiku ei olnud ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse, nn. petikuid, siis oli tegemist pseudotrifoorumiga. Sageli võis kesklööv olla järelikult kolmekorruseline.
Ehitustehniliselt oli kõige raskem ehitiste katmine vastupidava laega .
Esialgu olid kirikud võlvimata, oskuste kasvades püüti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks oli ammutuntud silindervõlv.
o Oli raske
o Sai katta ainult kitsaid ruume
Mõnevõrra laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks e. traveedeks ja iga sellist mõttelist ruumiosa kattis ristvõlv. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav ehk triumfikaar .
Siiski oli ka ristvõlv väga raske ja võlvide kandmiseks tuli ehitada väga massiivsed seinad ning jämedad piilarid. Seetõttu jäid aknad väikesteks ja kitsad löövid müürimasside vahel hämaraks.
Hildesheimi toomkirik
o Saksamaal
o Koor oli nii idas kui läänes [keisrile] Saint-Sernini kirik
o Tolouse´is (Lõuna-Prantsusmaal)
o Palverändurite kirik
o Kesklööv on kaetud silindervõlvidega
o Viielööviline pikihoone
o Kolmelööviline transept
o Sisemised külglöövid moodustavad kooriümbriskäigu. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit , mis moodustavad kabelitepärja.
o Lagi on silindervõlvidest
o Välisvaadet valitseb võimas nelitistorn.
Notre-Dame-la-Grande´i kirik
o Poiters´is (Lääne-Prantusmaa)
o 12. sajand
o Rikkalik skulpturaalne kujundus
o Reljeefid katsid kogu läänefassaadi Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsisterlaste emaklooster. Lihtne ja ilma tornideta. Cluny kloostrikirik on aga benediktlaste kloostrikirik.
Cluny kloostrikirik
o 11. sajand
o Suurim kristlik pühakoda toli ajal
o Viielööviline pikihoone
o Kolmelööviline eelkirik
o Arvukalt kabeleid
o Kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega
o Külglöövid olid kaetud ristvõlvidega.
o Lammutati Suure Prantsuse revulutsiooni ajal.
Maria Laachi kirik Saksamaal. 11. sajand
o Cluny kloostrikiriku järgi ehitatud
Inglismaal ja Põhja-Prantsusmaal [normandias] ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid kirikuid. Põhiplaaniks oli ladina rist , mis oli eriti pikkade harudega.
Durhami katedraal Inglismaal.
o Ristvõlvid, mis olid ebaühtlase paksusega. Ristroidvõlvi algus. Piisa toomkirik, ristimiskabel ja viltune kellatorn
o Itaalias
o 1052-1272
o Kiriku nelitist ja ristimiskabelit katab kuppel, väliskaunistuseks on ümarkaarsed galeriid .
o Väga tuntud!
o Kiriku kuppel oli nelitise kohal, kiriku juurde rajati eraldi kuppelhoone ­ ristimiskabel ( baptisteerium ) ja eraldiseisev kellatorn, nn. viltune torn.
Püha Markuse kirik
o Veneetsias
o Bütsantsi eeskujul
o Viie kupliga tsentraalehitis .
Põhja ­ Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe toomkirik ja Viborgi toomkirik Taanis. Norras on eriti palju puust kirikuid. Neis kasutati viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid ja paelornamentikat. Norra kirikud:
o Palksõrestik
o Neile löödud lauavooder
o Kõrge katus
o Lööve eraldavad püstpalgid, mis loovad mulje basiilikast. Bambergi toomkirik Saksamaal (alustati romaani stiilis, lõpetati varagootikaga)
Borgundi puukirik Norras
Profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused . Müür ja tornid olid kõige tähtsamad. Saksamaal oli neist tähtseim kõrge torn (Bergfield), mis oli viimaseks kaitseliiniks ja seal tavaliselt ei elatud . Prantsusmaa linuuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas).
Linnuse rekonstruktsioon:
Provins'i linnus
o Prantsusmaal
o 12. sajandi algus Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur .
Puuskulptuur ristiöödud Jeesusest
o Elusuurune
o Valmis 10. sajandi lõpul
10. sajandli ei huvitutud anatoomilisest täpsusest ja kehavormidest vaid kannatuse tundeküllane väljendamine.
Hildesheini toomkiriku proknsuksed
o Valmisid 11. sajandi alguses
o Reljeefid kujutavad stseene piiblist
o Ei kujutata ruumi ega kõrvaldetaile.
Tavaliselt paigutati reljeefe portaali külgedele (palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale (tümpanonile). Tihti oli reljeefe ka piilarite kapiteelidel. Reljeefid olid üldistatud ja kaugelt vaatamiseks.
Keskaja kirikute reljeefid = vaestepiibel. [Pühakirja seletati piltlikult kirjaoskamatul erahvale]
Reimsi peapiiskopi Gero rist u 975-1000
o Puust, sisaldab reliikviat Chartes'i katedraali peaportaali skulptuurid .
o Prantsusmaa
o Valminud enne 1194. a. tulekahjut
Apostlite teod
o Reljeef Véxelay Madeleine ´i kiriku portaali viiluväljal (nn. tümpanonil)
o Prantsusmaa, 12. sajand
Müstiline Veski
o Véselay Madeleine´i kiriku kapiteel .
o Prantsusmaa, 12. sajand
Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar. Kullatud pronks
Kristus Autuni katedraali portaali tümpanonil.
o Prantsusmaa, 12. sajand
Skulptuurides oli kõige populaarsem Viimse kohtupäeva stseen .
Reljeefidel ei kujutatud igapäevast elu
Paraciisist väljaajamine
o Fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt.
o Saksamaa, 11. sajandi algus Ornamentika kaunistas sageli kirikuid, oli abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad erinevad geomeetrilised motiivid ning tundmatuseni ümberkujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis aga mõjuvad väga meeldivalt.
Loodi arvukalt seinamaale Endiselt õitseb miniatuurmaal
o Kirikute seintele ja o Kasutati ornamentikat võlvidele maaliti o Ei kujutatud ruumi ega piiblistseene liikumist o Vähe säilinud o Figuurid on tardunud nagu Bütsantsi ikoonidel
Kullassepakunst
o Reliikviate valmistamine
Tekstiilikunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga.
Bayeux ' vaip o 58 stseeni
o Villane tikand linasel o Umbes 1500 inimfiguuri kangale
o 11. sajand
o Jutustab Inglismaa Hastingsi lahing vallutamisest normannide o Osa Bayeux´i vaibast. poolt o Keskne sündmus sellel o 0,5 x 70m vaibal