Kehaline kasvatus aktiivsus ja selle vajalikkus (0)

Sisukord
Sissejuhatus 2
Lapse heaolu 3
Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus 4
Tervislik toitumine 7
8
Kokkuvõte 11
Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus

Laste füüsilise heaolu peamisteks teguriteks peetakse küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, nii õpetaja kui ka ka lapsevanema näol, oluline on ka nende omavaheline koostöö. Hea koostöö eeldab vastastikust usaldust ja partnerlust ühise eesmärgi nimel, milleks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest. Et neid eesmärke täita, on vaja tahtet ja teadlikkust. 
Käesoleva referaadi eesmärkideks on selgitada, mis on füüsiline heaolu ning miks see vajalik on; anda ülevaade ja selgitada lapse kehalise aktiivsuse vajalikkust ja selle mõju lapsele ning täiskasvanute eeskuju ja tegevuse mõju selle kujunemises lapseeast alates; anda lühike ülevaade tervislikust toitumisest ja selle vajalikkusest .

Lapse heaolu

Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu lihtsustatud skeemideks on näiteks  Maslow ' või Lumarda vajaduste hierarhiad. Maslow järgi on inimesele vaja kõigepealt toitu/soojust ja muude füüsiliste vajaduste täitmist, seejärel hakkab ta otsima turvalisust, peale seda sotsiaalset positsiooni ja seejärel lugupidamist. Kui need on saavutatud, hakkab inimene tegelema eneseteostusega(Heaolu).  
Lapse õiguste konventsioon rõhutab, et igal lapsel on õigus heaolule. Heaolu mõistet võib pidada ka  sünonüümiks elukvaliteedile. Lapse heaolu allikaks on tema vanemad, kes koostöös lasteaia, kooliga aitavad lapsel leida oma positiivset rolli (kohta)  ühiskonnas. Lapsel on hea koos elada selliste vanematega, kes on ise endaga rahul, kes teavad, mida nad tahavad ja oskavad oma eesmärke saavutada. Vanemate ressursist, oskutest sõltub, millise minapildiga laps kasvab,  kas laps oskab  teha õigeid valikuid , mis puudutavad tema tervist, haridust, käitumist, suhteid teistega . Laps ise ei saa saa endale arengusoodsat keskkonda luua. Vaid meie, täiskasvanud, saame olla need, kes talle sellise keskkonna võimaldavad( Pajo ).

Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus

Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus , mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub energiaks, mis on vajalik põhiainevahetuseks- südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks( Maiste , 1999).
Regulaarsete kehaliste harjutustega on võimalik ennetada paljusid kroonilisi haigusi, näiteks südame-veresoonkonnahaigusi, suhkruhaigust ning isegi mõningaid vähivorme. Kehaline liikumine tugevdab luustikku ja parandab naha verevarustust, soodustab sirgete jalgade kujunemist ja normaalsete pöiavõlvide kujunemist ( Harro , 2001). Kehaline aktiivsus vähendab depressiooni, kurvameelsust, stressi ja ärevust, parandab mälu ja tähelepanuvõimet. Lapsed, kes on kehaliselt aktiivsed, on suure tõenäosusega kõrgema enesehinnangu ja parema minapildiga. On leitud, et kehaline aktiivsus on seotud parema õppeedukusega. Kui lapsel on juba varases eas välja kujunenud liikumisharjumus ja vajadus regulaarselt füüsilisi harjutusi teha, siis hilisemas üleminekuaes kinnitub sisemine vajadus aktiivseks ja terveks eluviisiks (Pantšenko, 2005). 
Mõõdukas regulaarne kehaline aktiivsus lapseeas

• on oluline normaalse luustiku kujunemiseks ning suurema luukoe tippmassi saavutamiseks ja säilitamiseks täiskasvanueas
  
• soodustab eelkoolieas normaalsete pöiavõlvide (lampjalgsuse ennetamine ja ravi) ja sirgete jalgade kujunemist (X- ja O-jalgadest vabanemine )
  
• soodustab lihaskoe arengut, mis on vajalik sirge rühi kujunemiseks, ning lihasjõu suurenemist
  
• suurendab aeroobset võimekust ehk võimet pikka aega teha mõõduka kuni suure intensiivsusega kehalist tegevust
  
• arendab ka teisi kehalise võimekuse liike, nagu painduvus , lihasvastupidavus, tasakaal ja kiirus
  
• aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ja tervisliku kehakaalu saavutamisele ülekaalulistel ning tervisliku kehakaalu säilitamisele normkaalulistel lastel
  
• parandab meeleolu ja vähendab kurvameelsust
  
• on seotud parema õppeedukusega(Maser, 2009).
  

.
Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne. Suur osa igapäevasest liikumisest peaks olema mänguline, kus koormus vaheldub sageli. Eriti tähtis on liikumine lasteaias ja esimestel kooliaastatel (Fogelholm, 2007).
Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt. Mida saab selle vastu teha? Kehaline kasvatus peaks liikuma sellises suunas, kus kehalise kasvatuse tund tekitaks lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus peaks olema inimese isiksuseomaduste arengule kaasa aitamine , koostööoskuste välja arendamine, tahe ja soov olla elu lõpuni spordis aktiivne (Kruusimägi, 2014).
Eriti murettekitav on laste vähene kehaline aktiivsus, millele viitavad mitu värsket uuringut . Näiteks Kenn Konstabel leidis kolleegidega, et vaid veerand Eesti poistest ning vaid 15 protsenti tüdrukutest on aktiivsed määral, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud – nad saavad keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõdukat ja/või tugevamat kehalist koormust päevas. Mitmete uuringute järgi tagab vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist päevas positiivse mõju füüsilisele tervisele ja on kasulik vaimsetele näitajatele, näiteks annab parema meeleolu. Antropoloogid leiavad, et see norm on suhteliselt lähedal meie kiviaegsete esivanemate omale ( Matsi , 2015).
Artiklit lugedes mõistsin, et täiskasvanute liikumisaktiivsuse langus on samuti mureallikaks, selle tõttu hakkab vähenema ka laste aktiivsus, kuna osadel lastevanematel on tihti mugavam, kui lapsed on toas, silma all ning vaikselt vaatavad midagi telekast või arvutist.
Positiivne on aga see, et mida aeg edasi, seda rohkem on näha, kuidas algklassilastele on kehalise kasvatuse tunnis ette valmistatud palju mängulisi tegevusi. Mängumeetod on kindla eesmärgiga mänguline tegevus, mis võimaldab arendada kehalisi võimeid, lahendada ja/või kinnistada tehnilistaktikalisi kombinatsioone. Mängumeetod põhineb spordiala-spetsiifilistel liikumismängudel, müngulistel situatsioonidel ( Piisang ).
Esimestes kooliastmetes saame kasutada teiste riikide kogemust. Et meetodid koolis tunni ja vahetunni liikumissõbralikumaks muutmiseks aitavad laste aktiivsust suurendada, kinnitab näiteks Soome kogemus, kus kooliõpilased on ligi kaks korda aktiivsemad kui Eestis (Matsi, 2015). Lapsed vajavad kehalist aktiivsust mitte ainult kehalise kasvatuse tundides , vaid ka muul ajal, ning väga hea mõte on näiteks matemaatika tunni ajal teha lapsi ergutavaid liigutamispause, kuna nii paraneb laste tähelepanuvõime ja koostöö teistega ( Physical Education Methods for Classroom Teachers, 1999). 
Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel(Harro, 2001).
Kehaline aktiivsus eelkoolieas eeldab sotsialiseerumist. Aktiivses kehalises tegevuses mitteosalevad lapsed jäävad hiljem motoorses arengus maha. Lapse sotsialiseerumisel on suur roll perekonnal. Lapse kehaline aktiivsus peegeldab nende vanemate elustiili ja suhtumist sporti(Maiste, 1999).
Vajame täiendavaid uuringuid , mis ütleks selgemalt, kuidas Eestis peatada kehalise aktiivsuse langust teismeeas, muuta aktiivset eluviisi noorte jaoks väärtuslikumaks ja teostatavaks, kujundada inimesi ümbritsevat keskkonda nii, et liikumine oleks kõigi jaoks lahe ja võimalik. Või kui “kõik” on ebarealistlik unelm , siis vähemalt enamuse jaoks. Selline suhtumise muutmine ei tohi olla ainult teadlaste soov. Isegi teadlaste plaanist, mis on kooskõlas õpetajate ja haridusjuhtide hea tahte ja tegudega, ei piisa. Selle elluviimiseks on vaja kaasata kõik osapooled alates lastest endist ja nende vanematest kuni riikliku poliitilise initsiatiivini (Matsi, 2015).
Tundub, et liikumisaktiivsust laste seas ongi kõige lihtsam tõsta nii, kui muudame aktiivse eluviisi nende jaoks huvitavaks ja põnekas, seda näiteks perega koos erinevatel spordiüritustel ning matkadel käies. Lapsed tahavad kindlasti ka mängida ning läbi selle on kõige parem viis nende kehalist aktiivsust tõsta. Selleks aga on vajalik, et lapsevanemad ning õpetajad saaksid aru kehalise aktiivsuse tähtsusest ning oleks teadlikud erinevatest võimalustest.
Soovitusi kehalise aktiivsuse jaoks

• Treening peab lapsele olema nauditav ajaviide, mitte tüütu kohustus.
  
• Soovitatav on liikuda 1–2 tundi päevas, võimalikult palju olla õues.
  
• Hea on igasugune liikumine – nii sportimine kui muu vaba aja tegevus.
  
• Lasteaias, koolis ja kodus tuleb liikumist soodustada. Tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks müramine, ronimine või jooksmine väikelapsele, suuremale pallimängud, võistlusspordialad, kõndimine vms.
  
• Laps liigub meelsasti, kui selleks on sobiv aeg ja keskkond. Lasteaeda ja kooli jalgsi käimine on kasulik( Aaviksoo , 2006).
  

Tervislik toitumine

Kehalise aktiivsusega kulutatud energia üks taastamise võimalusi on tervislik toitumine.
Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast. Sellepärast on oluline teada, et mida tervislikumad on toitumisharjumused lapsena, seda tervem on organism ka hilisemas elus. Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südame- veresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme(Aaviksoo, 2006).
Noore, aktiivse inimese jaoks on oluline, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. See tähendab, et toit peab optimaalsel kulinaarsel töötlemisel olema võimalikult mitmekesine ja värske, sisaldama piisaval hulgal omavahel tasakaalus olevaid peamisi toitaineid: valgud , süsivesikud , rasvad , kiudaine, vesi, vitamiinid , mineraalid ja mikroelemendid(Pantšenko, 2005).
Õige toiduvaliku tegemisel on abiks toidupüramiid , mis jagab toiduained nelja rühma. Igas rühmas on toiduained jaotatud sarnase energeetilise väärtusega portsjoniteks, eri rühmades on portsjonite energeetiline väärtus erinev. Nii väikese kui suure lapse menüü koostamisel peab arvestama lapse energiavajadusega ja toiduainegruppide soovitusliku osakaaluga. Toidupüramiidi lahutamatuks osaks on kehaline aktiivsus(Aaviksoo, 2006).
Koolilapse ja täiskasvanu toidupüramiid
(Aaviksoo, 2006)
Koolilapse näidistoidusedel
HOMMIKUSÖÖK
6 spl täisteramüslit piimaga või 200 g hommikuputru
1 viil rukkileiba singi, tomati, paprikaga
1 klaas kakaod või kohv koorega
LISAPALA 2 puuvilja
LÕUNASÖÖK
2–3 keedukartulit, 1 kanakoib või kala, rohkelt rohelist salatit oliiviõliga
200 g magustoitu (biojogurt marjadega või kohupiim kisselliga või puuviljasalat)
1 klaas piima
1 viil leiba
LISAPALA 1 väike peotäis pähkleid, rosinaid (kuivatatud aprikoos )
ÕHTUSÖÖK
ahjus küpsetatud kana või kala, keedetud riis köögiviljadega ( hautatud lillkapsas, porgand , roheline hernes oliiviõliga)
1 klaas keefi rit
1 viil rukkileiba
1 õun, banaan või apelsin
HILISOODE
taimetee meega (marjajook) ja 1 rosinakukkel
Soovitused tervisliku toitumise jaoks

• Ole kursis lasteaia/kooli nädalamenüüga ja tee erinevaid valikuid koduseks lõunaks.
  
• Värsked (tükeldatud) köögiviljad olgu kodus lapsele alati kättesaadaval.
  
• Väldi koju maiustuste (kommid, küpsised ) toomist ja nende laual hoidmist.
  
• Janu kustutamiseks peaks vesi olema alati kättesaadaval
  
• Valmista rohkem kartuli- ja köögiviljatoite ja kalaroogasid.
  
• Kindlasti olgu lastel koduseks toiduks olemas piim ja/või teised vähemagusad piimatooted.
  
• Harjuta last erinevate lihtsate salatitega, näiteks porgandi - või kapsasalatiga. Et aga laps harjuks erinevate maitsetega, katseta ka teisi salateid , näiteks hapukapsa -, kõrvitsa-, riivitud rõika-,  sibula - ( mugul ja roheline)  salatit.
  
• Proovi erinevaid toiduaineid ja valmista neist erinevaid roogasid – sellega tagad toidu mitmekülgsuse ning vajalike toitainete saadavuse. Õpeta last valima tooteid eri toidugruppidest, et ta saaks aru, milles seisneb toidu mitmekesisus .
  
• Anna lapsele võimalus teha ise oma toiduvalikuid sobilike toitude vahel: ühe või teise puuvilja, erinevate teraviljatoodete, erinevate köögiviljade vm vahel.
  
• Loe infot toidupakenditelt! Lastele lubatud lisaainete kogused on väikesed. Ole ettevaatlik värviliste kommide, jookide, pika säilivusajaga küpsetiste, dessertide ja vorstidega.
  
• Lapsi ei tohi kunagi seoses söögiga hirmutada. Söök ei ole ka karistus - ega premeerimisvahend. Last ei tohi sööma sundida , pigem tuleks meelitada. Sööma sundimine võib tugevasti mõjutada lapse psüühikat ja käitumist ning jätta negatiivse jälje edasiseks eluks(Toitumine erinevates eluetappides, soovitused vanematele).
  

Kokkuvõte

Käesolevas referaadi esimeses peatükis püüdsin selgitada, mis on füüsiline heaolu ning miks see vajalik on. Kõikidel lastel on õigus heaolule ning täiskasvanud peavad talle arengusoodsa keskkonna looma.
Teises peatükis püüdsin anda ülevaate ja selgitada lapse kehalise aktiivsuse vajalikkust ja selle mõju lapsele ning täiskasvanute eeskuju ja tegevuse mõju selle kujunemises lapseeast alates. Kehaline aktiivsus on oluline optimaalseks tervislikuks seisundiks ning lisaks vähendab ka depressiooni, kurvameelsust, stressi ja ärevust, parandab mälu ja tähelepanuvõimet ning on seotud parema õppeedukusega. Mõõdukas regulaarne kehaline aktiivsus lapseeas on väga oluline lapse heaolu jaoks. Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne ning suur osa sellest mänguline. Väga oluline on täiskasvanute teadlikkus ning eeskuju.
Viimases peatükis tahtsin anda lühikese ülevaate tervislikust toitumisest ja selle vajalikkusest. Mida tervislikumad on toitumisharjumused lapsena, seda tervemad ollakse ka hilisemas elus. On oluline, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud, seda aitab jälgida toidupüramiid.
Käesoleva referaadi kirjutamine oli mulle nii õpetajana kui vanemana väga õpetlik ning kindlasti püüan olla eeskujuks lastele nii kehalise aktiivsuse kui toitumise osas ja võimaldan neile füüsilise heaolu.

Kasutatud allikad

Aaviksoo, E. (2006) Lapse toitumine ja kehakaal . Kasutamise kuupäev: 6. mai 2016 .a. http://www.narvahaigla.ee/public/files/Lapse_toitumine_kehakaal%5B1%5D.pdf
Fogelholm, M., Vuori, I. (2007) Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina
Harro, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu, TÜ Kirjastus
Heaolu (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 2. mai 2016 .a., allikas Vikipeedia veebileht https://et.wikipedia.org/wiki/Heaolu
Kruusimägi, T. (2014). Tallinna Inglise Kolledži direktor : oluline on kehalise kasvatuse eesmärk, mitte selle tunni kordade arv.Kasutamise kuupäev: 2. mai 2016.a., allikas Eesti Olümpiakomitee infokiri. http://www.eok.ee/infokiri/tallinna-inglise-kolledzi-direktor-kusimus-ei-ole-selles-kas-kaks-tundi-kehalist-kasvatust-on-piisav-vaid-kusimus-on-tunni-eesmargis/
Maiste, E., Matsin , T., Utso, V. (1999). Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: TÜ Kirjastus.
Maser, M., Järviste, A., Einberg, Ü., Sapatšuk, I., Vaask, S., Vihalemm , T., Villa, I. (2009) Laste ja noorte toidusoovitused . Kasutamise kuupäev: 4. mai 2016.a. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130164647558_Laste_ja_noorte_toidusoovitused_est.pdf
Matsi, J.(2015). Psühholoog : laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik. Kasutamise kuupäev: 26. aprill 2016.a. http://novaator.err.ee/v/tervis/88299b5d-dbc2-43cc-b67c-9b31f373e4cb , 05.05.2015
Pajo, M. (kuupäev puudub) Igal lapsel on õigus heaolule. Kasutamise kuupäev: 2. mai 2016.a., allikas Viljandimaa Nõustamis- ja õpiabikeskus VASEM-PAREM koduleht http://viljandimaa.ee/noustamiskeskus/artiklid/igal-lapsel-on-oigus-heaolule/
Pantšenko, V. (2005). Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult …Sportliku ja terve elustiili käsiraamat.
Physical Education Methods for Classroom Teachers. (1999). Human Kinetics
Piisang, M. (kuupäev puudub). Kehalise kasvatuse vahendid ja meetodid. Kasutamise kuupäev: 26. aprill 2016.a. http://merikepix.weebly.com/uploads/8/5/9/9/8599019/3._kehalise__kasvatuse__vahendid_ja_meetodid.pdf
Toitumine erinevates eluetappides, soovitused vanematele (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev 6. mai 2016.a. http://toitumine.ee/toitumine-erinevates-eluetappides/lapsed/soovitused-vanematele
12