Tervisekasvatus lasteaias (1)

Tervisekasvatus lasteaias
Küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga peetakse peamiseks abinõuks, kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu. Sama oluliseks tuleb pidada meis kõigis olemasoleva vaimu vitaalsust. Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid jättes olulise tähelepanuta emotsionaalse ning sotsiaalse arengu, eeldades, et need tulevad iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused edaspidiseks koolieaks ja intellektuaalseks arenguks ning seda eelkõige läbi kujuneva enesetunnetuse- ning usalduse. Leian, et tasakaalu saavutamine füüsilise ja vaimse komponendi vahel on vajalik juba lapsepõlves, sest seal kujuneb arusaamine endast ja maailmast ning luuakse alus kogu edasisele arengule ja tervisele. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, ja seda mitte ainult õpetaja vaid ka lapsevanema näol — vaid nende omavahelisel koostööl toimib tervisekasvatus kõige kvaliteetsemas tähenduses.
Käsitlen kolme enda jaoks olulist komponenti, mis tervisedenduses erilist tähelepanu vajavad ning toon välja nägemuse, kuidas neid läbi huvitavate meetodite toetada oleks võimalik.

Tervislik toitumine
Mitmekülgne ja tervislik toitumine on lapse arengu ja praeguse ning samahästi ka tulevase tervise alus.  Toiduainete hea valik ja valmistamine peavad tagama selle, et pakutav toit on maitsev ja lapsed söövad selle ära. Tervislik toitumine omab lapsepõlves erilist tähtsust, kuna siis on kõige suuremate muutuste aeg – kasvamine ja arenemine. Eriti oluline on kasvaval organismil saada kõiki vajalikke toitained teaduslikult põhjendatud vahekorras, st. toituda tasakaalustatult, et tagada parim vaimne ja füüsiline areng. Tasakaalustamata toitumisest võib tekkida organismis mitmete vajalike ainete puudus, millega kaasnevad mäluhäired ja vastupanuvõime langus. Kuna väikelaps oma toitumist veel ise korraldada ei saa, siis tegelevad sellega täiskasvanud – nii lasteasutuses kui ka kodus. Mõlemate poolte roll on oluline. Kuigi lasteaias võib olla väga hästi arvestatud ealiste vajadustega, ei saa lapsi vägisi panna sööma tervislikku toitu, kui nad ei ole sellega kodus harjunud .
Tervisliku toitumise teema saab läbida kõiki lasteaias toimuvaid tegevusi. Kuna tavaliselt süüakse lasteaias kolm korda päevas, siis tuleb see teema pidevalt praktiliselt ette. Alustades hügieeniharjumuste kujundamisega! Lapsed pesevad enne sööki käsi. Toiduaineid saab näiteks mõõta ja kaaluda — need tegevused arendavad matemaatilist mõtlemist, käe täpsust, koordinatsiooni. Retseptid saab üheskoos üles kirjutada ja joonistada, kaunistada – see harjutab neid tähti maalima. Puuvilju saab koorida, lõigata, et arendada käelist tegevust. Seemnetest saab taimi kasvatada, neid kasta ja mõõta, kasvamist jälgida. Lasteaial võiks olla näiteks oma aiamaa , milles igal rühmal on väike maalapike, kus kasvatatakse vilju ja marju.
Kõik tegevused aga viivad ühtlasi ka tervisliku toiduvaliku selgitamise ja õpetamise juurde.
Lapsevanematega koos korraldatakse toiduga seonduvaid üritusi: näiteks salatite konkursid, leiva valmistamise päev või lõkkes fooliumi pakitud kartulite küpsetamine.

Kehaline aktiivsus — looduses liikumine
Lapseea kehaline aktiivsus avaldab soodsat mõju lapse kasvamisele, arenemisele ja küpsemisele ning vähendab võimalike erinevate riskitegurite mõju krooniliste haiguste kujunemisele. Peale selle, on liikumine väga tähtis luustiku ja ilusa rühi kujunemisel, kehalise võimekuse arendamisel ning lisaks paljudele teistele positiivsetele tagajärgedele ka emotsionaalse heaolu looja. Lasteaia kehaline kasvatus peab tagama lapsele eakohase kehalise ja motoorse arengu (so. normaalne kehakaal, hea rüht, eale vastav liigutusoskuste pagas ja kehaline võimekus), pakkuma võimalust kogeda erinevaid tundeid ja emotsioone (nagu liikumisrõõm, hakkamasaamise tunne, aga ka väsimus, tüdimus, kaotusekibedus) ja mõjustama sotsiaalsete suhete ja hea käitumise kujunemist (laste omavahelised suhted kehaliste harjutustega tegelemisel ja liikumismänge mängides; heatahtlikkus, abivalmidus,
koostööoskused).
Parim liikumiskasvatus loob vabad võimalused liikuda ning see omakorda pakub mitmekülgset rõõmu ning loob positiivseid elamusi. Kuna liikumisel on lapse minapildi kujundajana eriline tähendus, on kõige tähtsam, et lapsed ammutaksid liikumisest häid kogemusi ja kogeks liikumisrõõmu. Lõppude lõpuks peaks liikumine olema mängulise iseloomuga ja vaheldusrikas , et laps tunneks põnevust.
Õuesõpet võib hõlpsalt siduda erinevate aktiivsete liikumismängudega, mis arendavad laste kehalist ja meelelist taju. Näiteks orienteerumine looduses või seiklusrajad, mis oleks kõigile ea- ja jõukohased läbida, ent samas mitte liiga lihtsad, et säiliks põnevus ja enese proovilepaneku aspekt. Lapsed saavad õppida tundma enda võimeid ja teisi ning osaleda meeskonnatöös. Üks konkreetne näide liikuvuse , loovuse ja tunnetuse ühendamisest on tants. Tehagi selline tund (näiteks „tantsulabor“), kus lapsed saavad proovida erinevaid rütme ja tantsustiile, esineda üksi ja kood grupiga ning panna ise liikumiskavasid kokku (õpetaja kaasabil). Kaasata võib ka kõikvõimalikud rütmipillid.

Emotsionaalne heaolu
Tunnete mõistmise oskuse omandab laps eeskätt perekonnas, teisalt mõjutab tunnete arengut kogu sotsiaalne keskkond, kus laps oma päevad veedab. Tundehariduse kujunemisel on pere kõrval kindel roll lasteaia õpetajal ning kogu lasteasutusel. Kui tunded jäävad lapsele arusaamatuks, tekib tal segadus , mis vajab lahendamist, et edasi minna. Kui segadusesolekule ei pöörata tähelepanu, ei suuda laps iseseisvalt oma seesmist tekkinud pinget maandada. Rahulolematus hakkab väljenduma stressi erinevate ilmingutena või halvemal juhul juba väljakujunenud vaimse või füüsilise haigusena.
Selleks, et soodustada emotsionaalset õppimist, tuleb aidata lapsel tunnetada oma keha. Õpetada kuulama , nägema, kompima, haistma ja maitsma – nii tajub ta ümbritsevat maailma. Mida paremini suudab laps viie meelega maailma tajuda, seda kindlamalt ta ennast tunneb, seda huvitavamat teavet ta saab ümbritseva kohta. Kõik see aitab last edaspidi õigesti tegutsema ja otsuseid tegema.
Mulle väga meeldib idee lastejoogast, mis toetaks ühtaegu lapse emotsionaalset arengut kui ka füüsilist ja vaimset tasakaalu, see võiks olla üheks osaks rühma igapäevategevustes, toetades lapse mitmekülgset arengut. Jooga õpetab kontsentreeruma, arendab tahet, kasvatab usku iseendasse ja oma võimetesse, avardab maailmatunnetust, kujundab väärtushinnanguid, innustab toimima loodusega kooskõlas. Samuti treenib jooga aju vasaku ja parema ajupoolkera koostööd ning koordinatsiooni. Joogatunnid näeksid välja järgmised: lapsed võtavad oma võimlemismati ning elavad mõnusa muusika saatel tundi sisse. Õpetaja jutustatab igakord põneva muinasjutu, mille ajal võetakse erinevate loomade, esemete või tunnete asendeid. Muututakse koerteks, kassideks, sildadeks, puudeks — kõiki neid asanaid kehastades õpitakse keha ja meelt koos toimima, asendid aitavad kaasa lapse füüsilisele arengule (näiteks selg kasvab sirgeks ja tugevaks ) kui ka stressi  leevendamisele. Jooga abil kasvatatakse lastes elujõudu ja rõõmu.
Tervisekasatust on väga laiahaardeline ala ja valdkonniti omavahel tihedalt seotud. See tähendab, et edendades ühte osa selles, avaldame mõju ka teistele. Valisin tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja emotsionaalse tervise edendamise sellepärast, et need on mulle endale aktuaalsed ja olulised teemad.
Tervisliku toitumise harjumust aitab lastes kujundada vabadus ise menüü valmimise juures olla või näiteks üheskoos toidu valmistamine. Viimase tegevuse käigus arenevad ka käelised oskused. Kui laps saab näha nende viljade kasvamist, millest on tema salat valmistatud ning kannab ise nende saaduste eest hoolt, maitseb toit talle palju paremini. Tähtis on lapsevanemate kaasamine üritustesse, sest siis mõistab laps, et see mis talle õpetatakse tervisliku toidu kohta on oluline.
Tervisliku toidule lisaks on tähtis liikuv väljund toetamaks lapse füüsilist arengut. Lasteaias on oluline, et kõik tegevused oleksid mängulised ja kaasahaaravad justkui seiklus. Õuesõpe võib olla väga liikuv ja põnev kui tund sääraselt ette valmistada. Näiteks erinevaid metsaradasid kujundada seikluslikuks õpperajaks või viia läbi lihtsaid koos orienteerumisi. Siseruumides võiks korraldada tantsulabori tunde, kus rõhk on keha tunnetamisel läbi vaba liikumise erinevate rütmide saatel.
Sama palju kui füüsiline heaolu, vajab tähelepanu ka lapse emotsionaalne tervis. Lapsed on väga stressitundlikud, sest nende emotsionaalne aju on tugevasti ratsionaalsest mõistusest üle. Samas elavad nad oma emotsioone ka rohkem välja. Tunnete mõistmise oskuse omandab laps eeskätt perekonnas, teisalt mõjutab tunnete arengut kogu sotsiaalne keskkond, kus laps oma päevad veedab. Tundehariduse kujunemisel on pere kõrval kindel roll lasteaia õpetajal ning kogu lasteasutusel. Selleks, et soodustada emotsionaalset õppimist, tuleks aidata lapsel tunnetada oma keha. Arvan, et üks lõbus ja loov laste jooga oleks siinkohal kenasti toeks , arendades ühtlasi mitmeid teisi olulisi oskusi, mis ennast ja maailma terviklikumalt aitaksid kogeda.