Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kehaline kasvatus aktiivsus ja selle vajalikkus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2016, kehalist, lapseeas, matsi, aaviksoo, sport, toidupüramiid, söök, kehakaal, valikuid, maiste, harro, regulaarne, liikuda, toitumisharjumused, salatit, köögiviljad, valmista, vajalikkust, vajalikkusest, maslowistega, pajo, energiakulu, eelkoolieas, maser, lastes, spordis, uuringut, spordiala, piisang, physical, classroomachersadlasteTallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS........................................................................................2 2.1 Kehalise kasvatuse programm..........................................................................................2
on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks(E. Maiste, 1999). Kehaline tublidus ja aktiivsus mõjutavad otseselt laste ja noorte tervist kasvueas. Treenimine lapseeas kutsub organismis esile füsioloogilisi ja biokeemilisi muutusi, mis avaldavad positiivset mõju tervisele täiskasvanuna. Kehaline aktiivsus ja spordiga tegelemine lapseeas võivad muutuda regulaarseks täiskasvanuna ja omada pidevat tervistavat mõju. Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili. Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatusele ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste aktiivsus sageli väiksem soovitatust. Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas.
Eesti kehaline kasvatus ja meie laste liikumisaktiivsus Minu analüüsiv kirjalik mõtteväljendus põhineb põhiliselt 2015. aasta veebruarikuu Jorgen Matsi artikli „Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik“ põhjal. Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud Jorgen Mats ütles liikumisfoorumi „Laste liikumisaktiivsuse langus – kuidas on võimalik seda peatada?“ üritusel esinedes, et lapsed valivad teadlikult kehaliselt passiivsemaid tegevusi, sest ka lapsevanematele on tihti mugavam, kui lapsed tegelevad vaiksete tubaste tegevustega.
Lapse tervislik toitumine Lapse toitumine ja kehakaal · Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast · Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südameveresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Tervislik liikumine · Piisav kehaline aktiivsus on lapse hea enesetunde, kehalise arengu ja tervise aluseks · See, kui palju laps lisaks lasteaia või kooli võimlemistundidele
õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................ 3 1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS........................................4 1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste...............................................................................4 1.2.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE VÄLJANÄGEMINE LAPSEEAS.................................5 ELU ÜKS ESIMESTEST ELUINSTINKTIDEST ON FÜÜSILINE AKTIIVSUS, MIDA
Tervisekasvatus lasteaias Küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga peetakse peamiseks abinõuks, kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu. Sama oluliseks tuleb pidada meis kõigis olemasoleva vaimu vitaalsust. Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid jättes olulise tähelepanuta emotsionaalse ning sotsiaalse arengu, eeldades, et need tulevad iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused
vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, jõu, energia, vastupidavuse suurendamiseks ja säilitamiseks on liikumine hädavajalik. Uued Soome uurimused näitavad, et lihaste nõrk töövõime on üha kasvav probleem keskealistel ja vanematel töölistel, näiteks põetustegevuses ja koristustöös. Liikumine on oluline samuti ka enamiku krooniliste haiguste ravis ja rehabilitatsioonis (ibid., Liikumise tähtsus tervisele). Luustiku optimaalseks arenguks lapseeas ja selle tugevuse hilisemaks säilitamiseks on vaja eelkõige mitmekülgset, puusapiirkonda ja lülisammast koormavat füüsilist tegevust. Täiskasvanul piisab keharaskust kandvast aktiivsest liikumisest, et säilitada luude tugevus. Lihasmassi suurendamine nõuab vastupidiselt spetsiaalset jõutreeningut (ibid., Liikumise tähtsus tervisele). 1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud organismile
Kehaline aktiivsus on täiesti tavalise päeva liigutuste hulk, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Samas on kehaline aktiivsus väga oluline ka siis, kui inimene soovib tõesti olla terve. Miks on kehaline aktiivsus kasulik ja vajalik? Nagu eespool mainitud,siis kehaline aktiivsus omab tähtsat rolli inimese hea tervisliku seisundi juures. Piisaval kogusel kehalisel aktiivsusel on mõjutoime järgnevatele: · Kõrgenenud vererõhk · Liigne kehakaal, rasvumine · Mõne vähitüübi risk · Depressioon Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi? Mõju südamele ja veresoonkonnale Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapnikuga, seeläbi ka südamelihase funktsioon. Südamelihas teeb vähem tööd, saavutades varasemaga võrreldes sama efekti - südamelihase töö muutub efektiivsemaks. Kogu organismi vereringe paraneb ning ka hapnikuvarustus. Puhkepulss ja
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne)
ülekaaluline, kui tema vanusele ja soole vastav KMI on vahemikus, mis vastab 85.– 94. protsentiilile; ja rasvunud, kui tema KMI ületab 95. protsentiilile vastava väärtuse. Ekstreemse rasvumisega on tegu, kui eale ja soole vastaval kõveral ületab KMI 99. Ülekaalulisus on haigus, mis on otseselt põhjustatud energeetilise tasakaalu häirumisest – kui energia tarbimine ületab energia kulu, on tulemuseks liigne kehakaal. Üldiselt võib ülekaalulisuse etioloogilised tegurid jagada kolmeks: geneetilised, individuaalsed ning keskkonna/sotsiaalsed tegurid. Ülekaalulisust soodustavate teguritena võib välja tuua portsjonite suurenemise (söögikohtades, toidupoodides), magusainetega karastusjookide tarbimise tõusu, toitude rasva-, valgu- ja suhkrusisalduse tõusu ning samas kiudainete sisalduse vähenemise. ( viide: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30757) Ülekaalulisuse tagajärjed
1. 2. 8 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk 3.1 Liikumisharjumus Kaasaegse kehalise kasvatuse ainekava peamine eesmärk peaks olema liikumisharjumuse tekitamine ja selle kujundamine õpilases. On täiesti loogiline, et õpilane ei saa jääda terve elu käima oma kehalise kasvatuse õpetaja juures, kes sunniks teda liigutama. Selleks, et inimene oma elus oleks terve ja elurõõmus, peab liikumisharjumus temasse kinnistuma juba lapseeas (Pantsenko 2005: 18). Vähesest liikumisest saavad alguse paljud haigused ja terviseprobleemid, mis hakkavad inimest kimbutama tema igapäevaelus ja takistavad teda elamast täisväärtuslikku elu. Tervisest sõltub inimese eluiga. See on suur asi, mida inimene saab enda jaoks ära teha. Kui inimesed hoiaksid oma tervist, väheneks nende suremus. Terve inimene on edukas, seltsiv, elurõõmus ja kasulikum ühiskonnale. (Liikumine 2015) Õpetaja roll selles kõiges on tohutu suur
Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid.
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis.
Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus
muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus. Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt
Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida
Aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ülekaalulistel lastel. -Sallis jt 1999 Seos tervisega Tugevad ja hästi funktsioneerivad elundid. Nende hea omavaheline koostöö. Füsioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja välimine tasakaal sisemiste ja väliskeskkonnast lähtuvate koormustegurite mõju all. Miks aktiivne eluvis? Toetab lapse sotsiaalset, kehalist ja tunnetuslikku arengut ning tõstab elukvaliteeti. Hoiab kontrolli all tervise riskifaktorid. Kinnistub tervisekäitumise mudelina edukamalt varases lapseeas ja loodetavasti säilib edaspidises elus. Lapse vastuvõtlikkus vigastustele Lapseea kehalised ja vaimsed iseärasused: Suurendavad vigastuste saamise ohtu Teevad lapse vastuvõtlikumaks vigastustele Väikelaps: Puuduvad teadmised, kogemused ja oskused näha ohtu.
mis on 6070% maksimaalsest pulsisageduses t. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon , hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutuste le, stressiolukord adele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb
mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline 3 aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku
Tasakaalustatud HOIA TERVIST toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, kõrge vererõhu ja vere suure kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa
Iseloomulik on lümfisõlmede turse kõrva taga ja kuklas. Noortel naistel lisanduvad liigesevaegused · TUULERÕUGED: tekitajaks herpeseviirus, , nakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga väga kergesti. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased. Lööbele võib eelneda väike palavik, lööve läbib kõik staadiumid:- maakul, paapul, vill, mädakoorik, koorik ja lõpuks arm 19.Sagedasemad nakkushaigused lapseeas ( ma ei tea kas need on kõik õiged) · ninaneelupõletik ( äge ja väga nakkav viirushaigus ) · lööbelised haigused ( leetrid, sarlakid, punetised, tuulerõuged ) · läkaköha (levib piisknakkuse teel ) · konjunktiviit (mädaprotsessi ilmnedes vajalikud silmatilgad ) · gripp ( äge viiirushaigus) · rotavirus (esimestel haiguspäevadel lisandub vesine roe, algus kõrge palaviku ja oksendamisega ) · mumps (levib piisknakkuse teel )
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke.
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnakaitseinstituut Väikelaste toitumine Referaat Tartu 2008 Siskord: Laste toitumine.....................................................................................................................3 Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel)...............................................................5 Tervislik toitumine lapseeas................................................................................................ 5 Lasteaia laste toitumissoovitused.........................................................................................6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid......................................................................................... 7 Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid..........................................................................................7 Kasutatud kirjandus........
arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel: · terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine; · otsustus- ja vastutusvõime; · oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus; · enesevalitsemise ja koostöö oskus; · kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest; · õpihuvi- ja tegutsemisoskused; Üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. 4. Peamised terviseprobleemid Eestis. Tervis on inimese täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid
Kehaline tublidus näitab, kui hästi suudetakse sooritada liigutusülesandeid. Seda hinnatakse liigutusvõimete testidega. Kehaline aktiivsuse ja spordi mõju peasuunad jagunevad kolmeks. Esiteks võib välja tuua, et kehaline aktiivsus ja tublidus mõjutavad otseselt laste ja noorte tervist kasvueas. Teiseks toob treenimine lastes esile füsioloogilisi ja biokeemilisi muutusi, mis avaldavad positiivset mõju täiskasvanuna. Kolmandaks on spordiga tegelemise harjumus lapseeas võib jätkuda täisvanuna. Viimaseks peasuunaks võib välja tuua uuringud, mis näitavad, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili [1]. 4 Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatud ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste kehaline aktiivsus sageli väiksem soovitatust [1]. Sageli on laste vähese
Mõnedes perkondades on tendents osteoporoosi arenguks. See võib olla seotud luu tiheduse geneetiliselt determineeritud puudulikkusega. Naistel on õrnem skelett. Mustanahalistel on tihedamad luud kui valgetel. Üllatav on see, et rasvumine kaitseb teatud määral osteoporoosi eest, eeskätt seetõttu et rasvunutel on östrogeenide tase kõrgenenud. Rasvumise puhul väheneb ka luude mehhaaniline pinge. 6. Teatav harjutuste programm lapseeas aitab saavutada maksimaalset luude tihedust. Sobiva kehalise aktiivsuse puhul on luude tiheduse vanuseline vähenemine väikem. 7. Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine põhjustavad lisariski osteoporoosi väljakujunemiseks, sest nii nikotiin kui ka alkohol mõjuvad luurakkudele toksiliselt. HAIGUSED MIS SUURENDAVAD OSTEOPOROOSI RISKI: · Kõik soole limaskesta talitushäiretega seotud haigused · Närviline isutus · Neerukivitõbi · Reumatoidartiit · Diabeet
EFEKTIIVNE TEGEVUS Enam uuringuid: epidemioloogia, tervisekaitse, terviseharidus, terviseteenused, sotsioloogia Vähem uuringuid: paikkondade areng, organisatsioonide kultuuri muutus, lobby, sotsiaalsed võrgustikud • Intersektoraalne • Ühtsetel alustel tegevus riiklikul, paikkondlikul ja indiviidi tasandil • Tervist toetavad poliitilised otsused • Vajalik mõista põhjuseid ja motivaatoreid, mis ajendavad inimesi tegema tervist toetavaid valikuid Haiguskäitumine Haiguskäitumine (illness behaviour) –mõiste 1960ndatest-viisid, kuidas inimesed tajuvad, hindavad ja käituvad haigestumise või haiguse korral- et kergendada oma seisundit või mõista haiguse tähendust. ✓ pöörduda abi saamiseks tervishoiuasutuse poole; ✓ proovida kasutada eneseabi strateegiaid või koduseid ravivõtteid; ✓ ignoreerida sümptomeid. Sõltub inimese subjektiivsest haigusnähtude tähenduse tõlgendusest. Haiguskäitumine
21% 11–15-aastastest poistest ja 18% tüdrukutest (Aasvee jt 2008: 37). Tallinna koolide 15- aastaste õpilaste uuringust selgus, et 26% poeglapsi ja ligi kolmandik tütarlapsi on kehaliselt aktiivsed vaid kooli kehalise kasvatuse tundides (Kruusvall, Tomson 2004: 75). Seega oleks nende tundide arvu suurendamine nädalas oluline abinõu õpilaste liikumisaktiivsuse tõstmisel. Mujal maailmas tehtud uuringud (Haug jt 2009: 63) näitavad, et suurendades kehalist 8 aktiivsust nädalas kahelt tunnilt kolmele või neljale, paranevad õppeaasta jooksul õpilaste kehalised võimed, väheneb ülekaal ja suureneb motivatsioon liikuda (Armstrong, Mechelen 2000: 97). Samas on vaja õigesti hinnata iga lapse võimalikke eeldusi, arendada neid optimaalse koormuse juures organismile soodsas suunas. 2008
seadusandlust. Kõike eeltoodut on võimalik saavutada terviseedenduslike tegevuste kaudu. Koolitused, meedia erivormide kaasamine ja kasutamine, paikkonna areng, sh tervist edendavate lasteaedade tegevus, tervisepoliitiline selgitustöö - need on olulised tegevused. 3 Füüsilise tervise edendamine Mitte keegi pole sündinud teadmisega, kuidas teha elus tervislikke valikuid süüa mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt individuaalsetele vajadustele.See oskus, mida peab õppima. Nii kodud kui ka õppeasutused saavad toetada tervisliku toitumise põhimõtete omaksvõtmist läbi tervislike valikute pakkumise, eakohase õpetuse ja praktilise tegevuse. Tervisliku toitumise õpetus läbi mängu ja toitumisharjumuste kujundamine onkolieelse lasteasutuse õppe ja kasvatustegevuse loomulik osa, milles arvestatakse lapse vanuse,
põduruse puudumine”. Tervis sõltub paljudest asjaoludest, peale õige toitumise veel näiteks organismi genotüübist, arengu võimalustest lapse eas, elu- ja töötingimustest, läbipõetud haigustest ja eluviisist. Halb mõju tervisele on vähesel kehalisel aktiivsusel, tasakaalustamata toitumisel ja riskikäitumisel (alkohol, tubakas, narkootikumid, hasartmängud, vead liiklemisel). Tervist tugevdab õige toitumine. Sööge mitmekesist toitu, säilitage normaalne kehakaal, valige rasvavaesed toidud, eelistage köögivilja, puuvilja, teravilja toite, suhkrut ja soola tarbige mõõdukalt. Peamised vale toitumisega seotud haigused on rasvtõbi, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, südame infarkt ja vähktõbi. Kui ollakse rasvunud tuleks kindlasti kehakaalu langetada, selleks suurendage kehalist aktiivsust, sööge rasvavaeseid toite, tarbige vähem suhkrut ja maiustusi ning ärge liialdage alkoholiga. Lapsevanemad ja kool
ülekaalus ja ei ole rasvumist kui võrrelda lastega, kes on sotsiaal-majanduslikultheal järjel - üks viiendik (19%). Sarnaseid struktuure on näha Ameerikas, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Kanadas. Kohalikel lastel ja mitte kohalikel lastel on ülekaalulisus ja rasvumine võrdne. Austraalias tehtud uurimistöö näitas, et rohkem kui üks kolmandik (36,9) 2-aastaseid lapsi on ülekaalus või on rasvumine. Kuna riiklikul tasandil selle väärtust on ligikaudu 20%.(Russell jt 2016: 2). 8 3.ARUTELU Võib tunduda üllatusena, et ülekaalulisus on kõige levinum kõrvalekalle lapse toitumises, seetõttu on see tähtis uurimisvaldkond kõigile lastega töötavatele tervishoiutöötajatele. Väga kiiresti globaliseeruv laste ülekaalulisus ja rasvumine vajab tungivalt välja selgitamist kuidas vältida imikute ja väikelaste ülekaalulisuse riski
ta ka sööb vähem. Lapse toiduportsjon peaks vastama tema isule, aga ka kaalule ning pigem 8 olema väiksem, aga mitmekesisem. Väga oluline on last kuulata ning lasta tal ise valida kui palju ta just parajasti peaks sööma. See on väga oluline, sest millegipärast on paljud täiskasvanud kaotanud oskuse oma organismi kuulata. Uurimuste järgi lapseeas omaks võetud maitseid eelistatakse ka täiskasvanuna. Uuringuid on tehtud selle kohta, et ema toitumine raseduse ajal mõjutab lapse maitse eelistusi edaspidi. Mudilasele on väga oluline õpetada lauakombeid ning seda just läbi oma eeskuju. Nii tekkib ka harjumus enne sööki käsi pesta ning pärast sööki suud pühkida ja tänada. (Ibid) Teisel eluaastal peaks laps saama umbes poole oma energiast rasvast. Neljandaks eluaastaks, kuskil 40%
Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning püütakse muuta oma menüü enda ja beebisõbralikuks. 2 Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid alakaalulised või alaealistel rasedatel, kelle oma keha alles kasvab, võib depoodes puududa üleliigne rasv, mida kasutada rinnapiima tootmiseks ning kogu lisaenergia peab tulema igapäevasest toidust. Sarnane olukord võib tekkida ka pärast paarikuulist laktatsiooni, mille vältel kehakaal on juba langenud raseduseelsele tasemele või isegi madalamale ja jõuab normaalkaalu alumise piirini või isegi alakaaluni.
annaabi.ee 
