Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ14-1
Kristianna-Maria Haponen
LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS
Referaat õppeaines uurimis - ja arendustöö metoodika
Juhendaja : Irma Nool
Tallinn 2016
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga............................................................
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad....
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Deisi Pütsepp Ly Mitt Rasvtõbi Referaat Tartu 2014 Mitmed teadlased on esitanud teooria, mille kohaselt inimkonna viimase tuhande aasta jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud geenikaart on tänapäevase elustiili juures kujunenud tervisele ohtlikuks. Seda genotüüpi iseloomustab tegutsemine ellujäämise nimel: pidev võitlusvalmidus, toiduahnus ning toidukülluse perioodil varude soetamine rasvkoe näol, et näljaaega üle elada. Tänapäeva elulaadi juures ei ole aga selline toitumine enam otstarbekas, sest nälga pole karta (Kahn ja Loit 2009). Rasvumine on seotud laiemate rahvaterviseprobleemidega, nagu täiskasvanuea diabeet, kõrgvererõhutõbi, rasva ainevahetuse häirete, südame pärgarteritõve, liigesepõletike, uneapnoe sündroomi ja teatud vähktõbedega. Rasvumine suurendab ka suremisriski (Mustajoki 2009). Rasvumise hindamine Kehamassiindeksi järgi Täiskasv
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb.
See on seotud ülekaalulise levimisega. Alates 2000 kuni 2005.a inimeste arv, kellel on liigne kehamass, suurenes kaks korda. Täna rohkem kui 1 milliard inimesi maailmas puutuvad kokku liigse kehamassi probleemiga. Venemaal umbes 50% täiskasvanutest inimestest on ülekaalulised, umbes 30% nendest on rasvumine (enam või vähem). Liigne kehamass oli tunnustatud erinevate haiguste tekkimise põhifaktoriks, näiteks suhkrutõbi, arteriaalne hüpertensia, maksa haigused jpm. () Laste ja noorukite ülekaalulisus on üks tõsistest probleemidest, mis seisab ühiskondliku tervishoiu ees 21. sajandis. Varem laste ja noorte ülekaalulisus oli tekkinud harvem, ja mitu aastaid reaalsed seose tõendusvahendid laste ja täiskasvanute ülekaalulisuse kohta on puutunud. Kuid uuringud ja saadud tulemused on näidanud, et paljud noorukid, kellel on liigne kehakaal, säilitavad seda ka täiskasvanu eas. Hinnangute järgi, 2010. aastal laste arv, kellel on ülekaalulisus, oli 42 mln
liigutused. Rase naine tunned loote liigutusi juba enne sünnitust. Jalgadega põtkimisele ja kätega liigutamisele järgnevad juba roomamine, püsti seismine, kõndimine, hüppamine ja jooksmine. Terve kasvav laps omandab pidevalt uusi liikumisoskusi ning tal tuleb aidata omandada häid seismise, istumise ja kõndimise asendeid. 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga Tervetel mureealistel on elu täidetud tavaliselt toimingutega, mis on ka kooli õppeplaani osadeks. Füüsiline aktiivsus hakkab sõltuma töö iseloomust. Töö on kas "istuv" või "liikuv". 2.3. Vanurid Vanurite üldiseks heaoluks ja nende hea enesetunde säilitamiseks tuleb neid ergutada säilitama oma liikumisharjumusi. Tähtis on, et vanurid pööraksid tähelepanu hea tervise edendamisele. Vanurite liikumainnustamine vähendab nende voodissejäämise võimalust. 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2
Mida tähendab tervisekasvaus? Tervisekasvatustöö on, kui: Juhendame haiget, kuidas võtta rohtu Nõustame ema imiku toitmise osas Näitame suhkruhaigele enesesüstimist Räägime noorukitele seksuaaltervishoiust Selgitame imikute vanematele vaktsineerimise poolt ja vastu argumente Kuulame ära lesestunud mehe jutu tema naise kohta Hoiatame alkohoolikut alkoholi ohtude eest Vastame rasedate küsimustele laste sünni kohta Õpetame klassile tavalisi harjutusi vormisolekuks Tegelikult: Juhendame Nõustame Selgitame Vestluse juhtimine Kliendi abistamine Ottawa konverents 1986. a. Terviseedendus ehk uus üldine tervis: on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada. Seega nii indiviid kui rühm peavad realiseerima oma püüdlused selleks, et
Kõik kommentaarid