Laste füüsiline aktiivsus (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Muu - Uurimistöö metoodika

5 VÄGA HEA

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ14-1
Kristianna-Maria Haponen
LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS
Referaat õppeaines uurimis - ja arendustöö metoodika
Juhendaja : Irma Nool
Tallinn 2016

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS 4
1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste 4
1.2.Füüsilise aktiivsuse väljanägemine lapseeas 5
Elu üks esimestest eluinstinktidest on füüsiline aktiivsus, mida kasutatakse esimesest hingetõmbest viimseni. Juba looteas tehakse esimesi liigutusi, mida rase naine võib tunda. Siiski peale sünnitust on imikul närvisüsteem veel halvasti areneneud ning lihased pole piisavalt tugevad, et saaks väljendada oma kehalist aktiivsust. Väike laps väljendab seda vehkides kätega ja jalgadega ning pead pöörates. Nende põhioskuste omandamine on väga mitmepalgeline ja aeglane protsess ning vastavalt sellele, kuidas terve lapse organismi süsteemid on arenenud, hakkavad kujunema uued liikumisoskused. Lapseeas tekib palju ebaõnnestumisi istumisel , kõndimisel ja jooksmisel, kuid see ei peata last arenemast ja oma minapilti avastamast. ( Roper jt 1996: 269). 5
1.3.Füüsilise aktiivsuse mõjutavad tegurid 6
2. INAKTIIVSE VÄIKELAPSE TERVISEHÄIRE 8
2.1.Ülekaalulisuse ohjamine väikelastel 8
Mõnedele lugejatele võib see olla üllatuseks, et ülekaalulisus on kõige harilikum kõrvalekalle lapse toitumises. Seetõttu on see tähtis uurimisvaldkond kõigile lastega töötavatele tervishoiutöölistele. Ülekaalulisus lapseeas on valdavalt tõusnud mõnede aastate jooksul Ühendkuningriigis alates 1990.aastate algusest. Järsult tõusnud tõenäoliselt näitajate põhjusteks laste ülekaalulisuses on mitmetegurlised, kaasates seost kaasaaegse ’rasvunud’ keskkonna ja pere elustiili valikutest. (Stewert 2012: 200). 8
Arutelu 10
Läbiloetud raamatute, kirjandus- ja internetiallikate põhjal, võib öelda, et referaadi teema on väga oluline ja aktuaalne . Vanemad/hooldajad hoolitsevad väga oma laste eest ning tihti ei lase nendel teha, mida nad soovivad, sest see võib osutuda katastroofiliselt tervisele. Lapsed peavad liikuma, sest muidu nende organismisüsteemid ei arene hästi välja, neid tuleb lasta välja jooksma ja mängima, kuid mõistuse piires. Tervise seisukohast on oluline nii tugi-liikumiselundkonda kui ka vastupidavust treeniv liikumine, mis tugevdab lastel luustikku. Soovitatav on lastega tegeleda igapäevaselt ning erineval viisil, et ennetada raskeid haigusi ning ülekaalulisust. 10
Kasutatud kirjandus 11
Fogelholm, M.,Kannus, P., Kukkonen-Harjula, K., Luoto, R., Nupponen, R., Oja, P., Parkkari, J., Paronen, O., Suni, J., Ilkka, V. (2005). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina . 11

Sissejuhatus

Olla füüsiliselt aktiivne juba lapseeast saati mõjub hästi lapse tervise ja liikumisaparaadi arenemisele. „Liikumise mõju lapse tervisele selgub järgmisest: parim normaalse kehakaalu säilitamiseks, arendab liikumisoskust, tugevdab luid, liikumisega on seotud positiivne minapilt, aitab kaasa oskuste omandamisele ja aitab tunnetada ausa mängu tõelist olemust, aitab kaasa sostiaalsuse tekkimisele, eeldatavasti parandab liikumist täiskasvanueas .“ (Fogelholm jt 2007: 159).
Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada seda, kuidas näeb välja ja milles seiseb kehaliselt aktiivne olemine lapsepõlves. Töös keskendutakse eelkooliea lastega. Referaat koosneb kahest peatükist ja neljast alapeatükist.

LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS

Füüsilise aktiivsuse mõiste

Loodusega ettemääratud võimalus inimorganismi regulaarseks liigutamiseks on väga kasulik meie igapäevastes toimingutes ning on hästi hinnatud. Igapäevane elutegevus oleks võimatu ilma liikumiseta, sest isegi suhtlemine hõlmab juba paljusid kehalihaste kontraktsioone. (Roper jt 1996: 269). Tähtsaimaks füüsiliseks aktiivsuseks on südame- veresoonkonna aktiveerimine, mille tagajärjel pumbatakse hapnikurikas veri mööda veresooni, mis varustab meie keha toitainetega ja annab energiat. Kõik elusorganismi elamistoimingud on seotud skeletilihaste kasutamisega, mis kutsub esile energia kulu üle rahuloleku taseme. (Pani 2013: 4). Liikumine hõlmab endasse hingamise, joomise, söömise, eritamise ja töötamisega seotud käitumise. Inimese organism kasutab erinevaid kehaliigutusi ilmtingimata oma elu jooksul erineval moel. Selle tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. (Roper jt 1996: 269).
Füüsilise aktiivsuse iseloomustavad tegurid on kestus, sagedus, koormus, eesmärk ja liikumisviis. Kestuse all mõieldakse sooritatud aega ja sageduseks osutuvad kordade sagedus nädala jooksul. Liikumisviisi all arvestatakse hingamise ja vereringlemise koormavat või lihasejõudu nõudvat liikumist. Mida keerukam ja jõudu nõudvam on liikumine, mida pikem on kestus, seda suurem hulk organeid ja süsteeme on haaratud liigutamisel ning seda tugevamad on reaktsioonid vastuseks koormusele. Harjutuste tegemisel kohaneb inimorganism sellega ning liikumisest tingitud koormus ei osutu enam füsioloogiliselt ülekoormavaks. Kuid on olemas piirid keha kohanemisvõimel koormusega. (Fogelholm jt 2007: 11–13). Tervise säilitamiseks on vajalik nii füüsiline aktiivsus kui ka füüsiline võimekus ja liikumisel panustav koormus (Pani 2013:4). Liikumise mõju ja vajadus on individuaalsed (Fogelholm jt 2007: 17).

Füüsilise aktiivsuse väljanägemine lapseeas

Elu üks esimestest eluinstinktidest on füüsiline aktiivsus, mida kasutatakse esimesest hingetõmbest viimseni. Juba looteas tehakse esimesi liigutusi, mida rase naine võib tunda. Siiski peale sünnitust on imikul närvisüsteem veel halvasti areneneud ning lihased pole piisavalt tugevad, et saaks väljendada oma kehalist aktiivsust. Väike laps väljendab seda vehkides kätega ja jalgadega ning pead pöörates. Nende põhioskuste omandamine on väga mitmepalgeline ja aeglane protsess ning vastavalt sellele, kuidas terve lapse organismi süsteemid on arenenud, hakkavad kujunema uued liikumisoskused. Lapseeas tekib palju ebaõnnestumisi istumisel, kõndimisel ja jooksmisel, kuid see ei peata last arenemast ja oma minapilti avastamast. (Roper jt 1996: 269).

Igapäevane liikumine seisneb selles, millist energiahulka me kulutame päeva jooksul erinevate liigutustega . Kehaline võimekus tähenab seda, kuidas me sooritame liikumise ülesandeid – hästi või pahasti. Ei teata, milline aktiivsuse tase peab olema lapse normaalseks arenguks ja kasvamiseks, siiski on teada seost spordiga ja mõju organismile. Treenimine laspeeas mõjutab hästi tervist ja kutsub esile väljapaistvaid füsioloogilisi muutuseid kehas. Uuringud Ameerika Ühendriigis on näidanud, et sportimine eelkoolilastel võib muutuda regulaarseks ja on eelduseks heade tulemusteks kehalise kasvatuse valdkonnas ning tervistava mõjuga täiskasvanueas. (Pani 2013: 5).
Lasteaialaste füüsilist aktiivsust ei iseloomusta stabiilsus, sest pööratakse rohkem tähelepanu lühemajalisteks tegevusteks, puhkepauside ja madala intensiivsusega liikumisele. Arvatakse, et selline kehalise aktiivsuse skeem aitab kaasa lapse füsioloogiliseks ja biokeemiliseks arenguks. Psühholoogide seisukohalt on äkilised energiapuhangud, millele järgnevad rahulikumad tegevused, sobilikum viis lihaste, luude ja hingamisteede õigeks arenguks, kiire kasvamise perioodil poistel ja tüdrukutel. (Pani 2013: 5).
Hea tervise saavutamiseks on vajalik hea kehaline aktiivsus ja võimekus. Igapäevane liikumine võimaldab kujundada mõistust ja õppimisvõimet, kasvatab terve luustiku, lihased ja kõõluseid, tagab hea väljapuhkamise, ennetab rasvustumisest, arendab protsesse organismis, kujundab sotsiaalseid ja kõmpimissoskusi (Pani 2013: 5). Lastel soovitatakse kindlasti liikuda rohkem kui täiskasvanutel, vähemalt 60 minutit iga päev 5 korda nädalas. Sellele kulutavat aega võib kindlasti jagada vähemalt 10-minutilisteks osadeks. Lapse koormust on soovitatav hoida mõõduka ja raske vahel ning arendada vastupidavuse säilitamist, nt jalgratta sõiduga või hoogsa kõndimisega. Nädalavahetusel mõõduka koormuse säilitamiseks liikumisel võib lastega käia ujulas , mängida pargis , matkata või mängida pallimänge. Füüsiline aktiivsus on sobilikum väikelapsele, kui see on talle kohane, mitmekülgne ja peresisene. Erinevate liikumisharjutuste sooritamisel koos perega on heaks võimaluseks lapse ja vanemate suhete väljaselgitamiseks. Arvatakse, et on sobilik ka vähendada, televiisori vaatamist ja arvutis mängimist, igapäevaselt vähemalt 30 minutit võrra. Õigesti planeeritud liikumine võib mõjutada positiivselt laste minapilti. (Fogelholm jt 2007: 169).

Füüsilise aktiivsuse mõjutavad tegurid

Maakeral on olemas erinevaid tegureid, mis võivad mõjutada erinevalt inimkeha füüsilise aktiivsuse individuaalsuse arengut. Nendeks teguriteks on bioloogilised, psühholoogilised , sotsiokultuurilised , keskonna- ja poliitilis-majanduslikud tegurid. (Roper jt 1996: 272).
Bioloogiliste tegurite all kõige tähtsamaks mõistetakse tervet lihaskondliku süsteemi. Füüsilise aktiivsuse näitamiseks ja sooritamiseks on eluliselt tähtis elusorganismi erinevate süsteemide täielik talitlus. See oleneb eelkõige teatud füüsilistest printsiipidest nagu lihaste lõtvumine ja kokkutõmbumine, tõstejõud ja raskusjõud . (Roper jt 1996: 272).
Psühholoogilised tegurid arendavad minapildi ettekujutust. Kõndimine, roomamine , jooksmine ja hüppamine aitab väikelapsel enda ümbruskonda tundma õppida. Kui lapsel piirata väiksematki tegevust võib see negatiivselt mõjuda tema mõtlemismaailmale, sest talt on ära võetud võime reageerida teda ümbritsetud keskkonna ärritajale. Selle tagajärjel võib lapse kasv ja areng pidurduda. Väikelapsele on äärmiselt tähtis tundma õppida, mis tema ümber toimub, ning liikumise igasugune piiratus mõjub hävitavalt lapse ettekujutusele endast täskasvanu eas. (Roper jt 1996: 274).
Sotsiokultuurilised tegurid mõjutavad loomingulise liikumisega seotud toiminguid . Mõnedel maailmamaadel on olemas rahvatantsud , mis on seotud nende kultuuriloominguga ja päritoluga, mida pärandatakse põlvest põlve. Tantse esitatakse tihti muusika saatel ning isegi lapsed on võimelised alateadlikult tabama rütmi ja heameelega ennast liigutada muusika saatel. (Roper jt 1996: 276).
Keskonnategurid väljenduvad eelkõige koduses keskkonnas, ümbruskonnas ja kliimas. Sellest kus ja kuidas elavad lapse vanemad olenevad ka tema liikumisvõimalused . Kui pere elab nt tornelamus viimasel korrusel, siis ei saa vanemad tihti lasta lapsi üksi välja ringi jooksma, sest nende järgi on vaja pidev kontroll ning vanematel ise pole aega nendega välja minna. Näiteks rahuliku füüsilise aktiivsuse tegevus on tingitud sellest, miline on ümbruskond igapäevaste toimingute ümber. Ning olenevalt sellest, kas väljas on tuuline või paistab päike, ei saa vanemad alati lastega välja mängima minna. (Roper jt 1996: 276).
Poliitilis-majanduslikud tegurid mõjutavad liikumisvõimalusi, mille eest vastutab kohalik omavalitsus . Vastutatakse selle eest, kas kõikide majade hoovides isegi kõige vaesemates on olemas mänguplatsid lastele, kas lasteaedades on kehalise kasvatuse tund, et lapsed ei jääks ilma tervislikust liikumisvormist. Kohalik omavalitsus on vastutav eelkõige kohtade eest, kus saab füüsilist aktiivsust näidata ning rakendada. (Roper jt 1996: 277).

INAKTIIVSE VÄIKELAPSE TERVISEHÄIRE

Ülekaalulisuse ohjamine väikelastel

Mõnedele lugejatele võib see olla üllatuseks, et ülekaalulisus on kõige harilikum kõrvalekalle lapse toitumises. Seetõttu on see tähtis uurimisvaldkond kõigile lastega töötavatele tervishoiutöölistele. Ülekaalulisus lapseeas on valdavalt tõusnud mõnede aastate jooksul Ühendkuningriigis alates 1990.aastate algusest. Järsult tõusnud tõenäoliselt näitajate põhjusteks laste ülekaalulisuses on mitmetegurlised, kaasates seost kaasaaegse ’rasvunud’ keskkonna ja pere elustiili valikutest. (Stewert 2012: 200).

Tervishoiu asutustes on oluline, et töötajad näeksid ülekaalulisi imikuid ja lapsi ning neid lapsi, kes võtavad kiirelt kaalust juurde. Ülekaalulised imikud ja lapsed peaksid külastama laste endokrinoloogi, et välistada võimaliku endokriinsüsteemi põhjustatud ülekaalulisust. On olemas mitmeid haruldasi geneetilisi tegureid, mis põhjustavad ülekaalulisust väikelaste seas eriti alla 2- aastaste hulgas, kes on kaalus kiiresti juurde võtnud , on raskelt ülekaalulised ja tunduvad olevad hüperaktiivsed. Esineb mitmeid sündroome, mida seostatakse ülekaalulisusega, nt Pradel-Will ’i sündroom , Down’i sündroom ja Martin Bell sündroom. Kasvuperiood on oluline imikueas ja esimestel aastatel, sest see on seotud ülekaalulisusega hilisemas lapse- ja täiskasvanueas. (Stewert 2012: 200-201).
Vahel ülekaalulisuse ohjamine on keeruline vajaduse tõttu kaasata probleemi lahendamiseks mitte ainult laps või nooruk, vaid ka tema vanemad ja ülejäänud perekond. Uuringud Ühendkuningriigis on näidanud, et tavaliselt vanemad ei märka oma imiku või lapse kaaluga seotud probleemide ilmingut. Arutelu lapse kaaluprobleemidest tema vanematega peaks olema earpooletu, peenetundeline ja empaatiline . Paljusid lapsevanemaid võib šokeerida asjaolu, et nende laps on ülekaalus, samas kui teistele tuleb samast teemast rääkimine kergenduseks. Tervishoiutöötajale, kes tõstatab kaalu ja liigse kehakaalutõusu probleemi imikute ja väikelaste seas, on oluline olla kursis kohaliku laste kaalujälgimisteenustega ning kohalike suunamiskriteeriumitega. (Stewert 2012: 201).
Vanemat või hooldajat tuleks julgustada vähendama lapse toiduainete arvu ning suhkru- ja rasvrikaste portsionite suurust, ja kus võimalik, asendada need väiksema energiasisaldusega toiduainetega. 5 puu- ja köögiviljaportsionit päevas on tervislik sõnum julgustamaks lapsi, mis aitab ühtlasi suurendada tervislike toiduainete tarbimist suurte energiasisalduste suupistete arvelt. Klaas mahla peaks olema üks viiendik lapse päevasest puu- ja juurvilja kogusest. Pere söögikoguse ja iga vanusegrupi jaoks kindel söögikoguste arutelud perekonniti ja vanusegrupiti on olulised, sest paljud vanemad/hooldajad pole teadlikud söögiportsioni suurusest vanuse kohta. (Stewert 2012: 202).
Praegused juhtnöörid laste ülekaalulisusega tegelemiseks soovitavad vähemalt 60 minutit igapäevaseid mõõdukaid intensiivseid harjutusi ülekaalulistele lastele. Füüsiline tegevus peaks olema lapsele õpetatud sünnist saati, nii värske õhu käes, kui ka vees. Lapsed, kes on suutelised liikuma ilma abita, peaksid liikuma vähemalt 180 minutit päevas nädala jooksul. (Stewert 2012: 202).
Vanemate kaal avaldab mõju laste kaalule ja elustiilile. Seepärast on tähtis, et vanemad muudaksid oma elustiili ja harjumusi, et olla eeskujudeks oma lapsele. Kõik elustiilimuutused peaksid olema perekonnakesksed ja kaasama tervet pere. (Stewert 2012: 202).

Arutelu

Läbiloetud raamatute, kirjandus- ja internetiallikate põhjal, võib öelda, et referaadi teema on väga oluline ja aktuaalne. Vanemad/hooldajad hoolitsevad väga oma laste eest ning tihti ei lase nendel teha, mida nad soovivad, sest see võib osutuda katastroofiliselt tervisele. Lapsed peavad liikuma, sest muidu nende organismisüsteemid ei arene hästi välja, neid tuleb lasta välja jooksma ja mängima, kuid mõistuse piires. Tervise seisukohast on oluline nii tugi-liikumiselundkonda kui ka vastupidavust treeniv liikumine, mis tugevdab lastel luustikku. Soovitatav on lastega tegeleda igapäevaselt ning erineval viisil, et ennetada raskeid haigusi ning ülekaalulisust.

Kasutatud kirjandus

Fogelholm, M.,Kannus, P., Kukkonen-Harjula, K., Luoto, R., Nupponen, R., Oja, P., Parkkari, J., Paronen, O., Suni, J., Ilkka, V. (2005). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina.

Pani, K. (2013). Lapsevanemate roll eelkooliealiste laste kehalise aktiivsuse mõjutamisel. Tartu: Tartu Ülikool.
Roper, N., Logan , W.W., Tierney, A.J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar.
Stewart, L. (2012). Managing and preventing obesity in infants . Practice Nursing , http://web.a.ebscohost.com/ehost/detail/detail?sid=7f8de5e8-9199-4de8-87f7-37d0a3bce3ac%40sessionmgr4002&vid=0&hid=4107&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2ZQ%3d%3d&preview=false#AN=104452843&db=cc m(24.04.2016).

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 61 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Chosen13 Õppematerjali autor

Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Laste füüsiline aktiivsus

Sarnased õppematerjalid

docx

FÜÜSILINE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga............................................................

Õendus

docx

Kehaline kasvatus aktiivsus ja selle vajalikkus

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad....

Kehakultuur

docx

Sisehaige - Rasvtõbi referaat

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Deisi Pütsepp Ly Mitt Rasvtõbi Referaat Tartu 2014 Mitmed teadlased on esitanud teooria, mille kohaselt inimkonna viimase tuhande aasta jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud geenikaart on tänapäevase elustiili juures kujunenud tervisele ohtlikuks. Seda genotüüpi iseloomustab tegutsemine ellujäämise nimel: pidev võitlusvalmidus, toiduahnus ning toidukülluse perioodil varude soetamine rasvkoe näol, et näljaaega üle elada. Tänapäeva elulaadi juures ei ole aga selline toitumine enam otstarbekas, sest nälga pole karta (Kahn ja Loit 2009). Rasvumine on seotud laiemate rahvaterviseprobleemidega, nagu täiskasvanuea diabeet, kõrgvererõhutõbi, rasva ainevahetuse häirete, südame pärgarteritõve, liigesepõletike, uneapnoe sündroomi ja teatud vähktõbedega. Rasvumine suurendab ka suremisriski (Mustajoki 2009). Rasvumise hindamine Kehamassiindeksi järgi Täiskasv

Meditsiin

doc

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb.

Kehalise kasvatuse didaktika

docx

„Laste ja noorukite ülekaalulisus, selle reguleerimise olulisus ja võimalused“

See on seotud ülekaalulise levimisega. Alates 2000 kuni 2005.a inimeste arv, kellel on liigne kehamass, suurenes kaks korda. Täna rohkem kui 1 milliard inimesi maailmas puutuvad kokku liigse kehamassi probleemiga. Venemaal umbes 50% täiskasvanutest inimestest on ülekaalulised, umbes 30% nendest on rasvumine (enam või vähem). Liigne kehamass oli tunnustatud erinevate haiguste tekkimise põhifaktoriks, näiteks suhkrutõbi, arteriaalne hüpertensia, maksa haigused jpm. () Laste ja noorukite ülekaalulisus on üks tõsistest probleemidest, mis seisab ühiskondliku tervishoiu ees 21. sajandis. Varem laste ja noorte ülekaalulisus oli tekkinud harvem, ja mitu aastaid reaalsed seose tõendusvahendid laste ja täiskasvanute ülekaalulisuse kohta on puutunud. Kuid uuringud ja saadud tulemused on näidanud, et paljud noorukid, kellel on liigne kehakaal, säilitavad seda ka täiskasvanu eas. Hinnangute järgi, 2010. aastal laste arv, kellel on ülekaalulisus, oli 42 mln

Areng ja õppimine

doc

Elamistoimingud: füüsiline aktiivsus ja suhtlemine

liigutused. Rase naine tunned loote liigutusi juba enne sünnitust. Jalgadega põtkimisele ja kätega liigutamisele järgnevad juba roomamine, püsti seismine, kõndimine, hüppamine ja jooksmine. Terve kasvav laps omandab pidevalt uusi liikumisoskusi ning tal tuleb aidata omandada häid seismise, istumise ja kõndimise asendeid. 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga Tervetel mureealistel on elu täidetud tavaliselt toimingutega, mis on ka kooli õppeplaani osadeks. Füüsiline aktiivsus hakkab sõltuma töö iseloomust. Töö on kas "istuv" või "liikuv". 2.3. Vanurid Vanurite üldiseks heaoluks ja nende hea enesetunde säilitamiseks tuleb neid ergutada säilitama oma liikumisharjumusi. Tähtis on, et vanurid pööraksid tähelepanu hea tervise edendamisele. Vanurite liikumainnustamine vähendab nende voodissejäämise võimalust. 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID

Õenduse alused

doc

Kehaline aktiivsus koolis

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2

Kehalise kasvatuse didaktika

126

pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

Mida tähendab tervisekasvaus? Tervisekasvatustöö on, kui:  Juhendame haiget, kuidas võtta rohtu  Nõustame ema imiku toitmise osas  Näitame suhkruhaigele enesesüstimist  Räägime noorukitele seksuaaltervishoiust  Selgitame imikute vanematele vaktsineerimise poolt ja vastu argumente  Kuulame ära lesestunud mehe jutu tema naise kohta  Hoiatame alkohoolikut alkoholi ohtude eest  Vastame rasedate küsimustele laste sünni kohta  Õpetame klassile tavalisi harjutusi vormisolekuks Tegelikult:  Juhendame  Nõustame  Selgitame  Vestluse juhtimine  Kliendi abistamine Ottawa konverents 1986. a. Terviseedendus ehk uus üldine tervis: on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada. Seega nii indiviid kui rühm peavad realiseerima oma püüdlused selleks, et

Lapse tervise edendamine

Rohkem sarnaseid