Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledž
Õpetajakoolituse osakond





„Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus“
Kadri Viks
AP- 1 KÕ






Juhendaja : M. Piisang


Rakvere 2012
Sisukord





1. Sissejuhatus
Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest . Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb.
Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist.
Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist.
Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka tähelepanuvõime ning eesmärgistatud motoorika , seejärel aga kindla suunitlusega õppimine. Väikelastel tuleks korraldada intervallitüüpi, lapse enda poolt reguleeritavat liikumist. Sellega arendatakse nii tasakaalu, koordinatsiooni kui osavust. See aitab lapsel tajuda paremini ümbritsevat keskkonda.
Väikelapse motivatsioon paraneb ja tema võimed arenevad, kui liikumine annab positiivseid elamusi. See on väga oluline lapse minapildi, eneseväärikuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt. Kõige parem aeg motoorsete oskuste omandamiseks on kümme esimest eluaastat , sel ajal toimub närvisüsteemi põhiline areng.
Enne murdeiga on poisid füüsiliselt aktiivsemad kui tüdrukud, seetõttu tuleb luua neile võimalused ülekeevast energiast vabanemiseks: näiteks liikumis - ja võistlusmängude abil (P. Numminen, I. Välimäki , 1998).
Lapse kehalisele arengule mõjub ka liikumiskeskkonna mitmekülgsus, millele tuleks nii koolis kui lasteaias pöörata suurt tähelepanu. Kitsad liikumistingimused ei tohiks olla liikumiskasvatuse läbiviimisele takistuseks ( P. Karvonen, 2003).
Ka meie lasteaias olid väga pikka aega raskendatud liikumistingimused. Õuealal ei olnud sellist kohta, kus viia läbi liikumistunde. Pidime kasutama kooli staadionit ja rahvamaja suurt saali. Selleks tuli väga palju aega varuda, et õigeks ajaks kohal olla. Lasteaeda tagasi minek oli samuti raskendatud, kuna lapsed olid väsinud ja mängimiseks õuesoleku aega peaaegu ei jäänud, sest nende riided olid võimlemisest märjad.
Nüüd on see mure õnneks lahendatud . Õueala sai renoveeritud , meil on oma kaugushüppekast, jooksurada , korvpalliplats. Lapsed saavad neid alati õuesoleku ajal ka kasutada ja see meeldib neile väga.
Terved lapsed on meie tulevik!






2. Laste kehaline aktiivsus ja selle vajalikkus õpilastele
Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus , mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub energiaks, mis on vajalik põhiainevahetuseks- südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks , lõdvaks ja nõrgaks(E. Maiste , 1999).
Kehaline tublidus ja aktiivsus mõjutavad otseselt laste ja noorte tervist kasvueas. Treenimine lapseeas kutsub organismis esile füsioloogilisi ja biokeemilisi muutusi, mis avaldavad positiivset mõju tervisele