TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte............................................................................................................
sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine - mida meil on vaja oma igapäevaseks eluks. Tervise kujunemises, kui ka selle kõikumises on individuaalsed ja sotsiaalsed faktorid omavahel seotud. Tervist mõjutavad faktorid on bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalmajanduslikud ja tervisekäitumine (KA, suitsetam, toitum, alkoholi tarbim). Tervis on inimese kõige tähtsam ressurss, mis kujuneb väga paljude tegurite keerulisel koosmõjus. Tervis:1. füüsiline on seotud keha funktsioneerimise ja füsioloogiliste protsessidega. 2. vaimne on seotud psüühilise, emotsionaalse ja hingelise heaoluga.Psüühiline tervis seostub võimega selgelt ja seostatult mõelda. Emotsionaalne tervis iseloomustab võimet tunda ja eristada erinevaid tundmusi (kurbus, rõõm, rahulolu jne.). Hingeline tervis võib olla seotud religioossete uskumuste ja tegevustega või muude isiklike tõekspidamiste, käitumispõhimõtete ja meelerahu saavutamise viisidega.3. Sotsiaalne
NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport.........................................................................................................
aasta veebruarikuu Jorgen Matsi artikli „Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik“ põhjal. Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud Jorgen Mats ütles liikumisfoorumi „Laste liikumisaktiivsuse langus – kuidas on võimalik seda peatada?“ üritusel esinedes, et lapsed valivad teadlikult kehaliselt passiivsemaid tegevusi, sest ka lapsevanematele on tihti mugavam, kui lapsed tegelevad vaiksete tubaste tegevustega. Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt. Mida saab selle vastu teha? Kehaline kasvatus peaks liikuma sellises suunas, kus kehalise kasvatuse tund tekitaks lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus peaks olema inimese isiksuseomaduste arengule kaasa aitamine, koostööoskuste välja arendamine, tahe ja soov olla elu lõpuni spordis aktiivne (Kruusimägi, 2014).
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele
annaabi.ee 
100 punkti
~ 13 lehte
89 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid