Nr Monitori Arvuti nimi kõrgus Kasutaja 1 P100 8 Andres Juur 2 P101 5 3 P102 4 4 P103 6 12 5 P104 11 Mairo Matsin 6 P105 1 7 P106 6 10 8 P107 1 Laura Kivijärv 9 P108 6 Kristiina Sljupkina 8 10 P109 3 Kedy Kikkas 11 P110 2 Gelly Kink 12 P111 5 6 13 P112 7 Elmo Ronk
sina loobud armukeste ringist, / et armastada luid." Kuid mõnikord surmast võib veel hullem olla inimese unustamine teiste poolt ja kartus, et mälestused tuhmuvad ja pudenevad tolmuks. "Seal sinu mälus sinisilmselt rauges - / ma aegapidi muutun kaugeks-kaugeks." Luuletaja jaoks on armastus midagi väga ülevat ja kõrget, mille nimel võib ennast ohverdada, et see võimas tunne võimalikult kauaks jääks kestma. ,,Minu armastus oli nii kõrge:/ mina matsin enda maha taevas!" Tsvetajeva on kirjutanud oma loomingus ka luule mitte mõistmistest ja oma loome tähtsusest. Ta võrdleb oma luuletusi veiniga, mis aja jooksul läheb aina paremaks ja mis õigel ajal ka tunnustust leiab. "Mu luuletustel nagu veinil kallil/ veel ees on oma aeg." Luuletaja rääägib ka sellest, et alati ei saada aru poeetide vajadustest ja nende töö raskusest. Tähtsad pole mitte pärjad vaid ainult teadmine, et inimene saab teha seda, mida tema süda vajab
Noor-Eesti- 1905-1915. kasvas välja õpilaste ja üliõpilaste rühmitustest. Püstitas kindlalt oma eesmärgi ja ideoloogiks võib pidada G.Suitsu. temalt ilmub artikkel ,,Noorte püüded". Manifesti põhieesmärk: ,,enam kulturi!enam Europalist kulturi! Olgem eestlased aga saagem ka Europlasteks!. Maailma kirjandus on selleks ajaks -3000 aastane. Eesti kirjandus 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, Aavik, Linde) Albumid- I 1905- suitsu manifest, aaviku keeleuuendustest, ja kirjandus teaduslikke arti...
Kooli aja kestel laste kehaline aktiivsus oluliselt ei suurene, küll aga täheldatakse 13-14 aastaselt koolivälistes treeningutes osalemise hüppelist vähenemist, eriti tüdrukute hulgas. Kehaline aktiivsus eelkoolieas eeldab sotsialiseerumist. Aktiivses kehalises tegevuses mitteosalevad lapsed jäävad hiljem motoorses arengus maha. Lapse sotsialiseerumisel on suur roll perekonnal. Lapse kehaline aktiivsus peegeldab nende vanemate elustiili ja suhtumist sporti(E. Maiste, T. Matsin, V. Utso, 1999). Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne. Suur osa igapäevasest liikumisest peaks olema mänguline, kus koormus vaheldub sageli. Eriti tähtis on liikumine lasteaias ja esimestel kooliaastatel(M. Fogelholm, 2007). 6 3. Kehaline kasvatus ja lapse areng Meie laste kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus on tunduvalt vähenenud. Selle põhjuseks
,,pliiatsist välja imeda", ma sõnastan võimalik lühidalt ja täpselt . Minu lugu on selline. Viis aastat tagasi tuli mul järsku tahtmine hakata jälle õppijaks, oli ju minu haridustee jäänud keskkooli tasemele. Kuid mida õppida? Otsustasin minna Räpinasse õppima tekstiilitööd, oli ju käsitöö lahutamatu osa minu elust. Esimene aasta ei saanud sisse, proovisin teisel aastal uuesti, jälle ei saanud sisse, kuna konkurss oli suur. Nii lõingi käega ja matsin õppimise mõtted maha, sest vanust tuli ju iga aastaga juurde. Talv möödus rahulikult ja ka kevad, kuid kui hakati uuesti koolidesse avaldusi vastu võtma, hakkas ka minu sisemine mina jälle mulle ütlema:"Kas sa oled tõesti nii kehv, et kuhugile sisse ei saa? Proovi veel!" Ja nii valmis minul plaan, millest ei julgenud ma mõni aasta tagasi isegi mõeldagi, ja loomulikult ei rääkinud ma sellest mitte kellelegi, see oli esialgu minu saladus. Kuna minu lõputunnistusel ei olnud peale
Kasutamise kuupäev: 2. mai 2016.a., allikas Vikipeedia veebileht https://et.wikipedia.org/wiki/Heaolu Kruusimägi, T. (2014). Tallinna Inglise Kolledži direktor: oluline on kehalise kasvatuse eesmärk, mitte selle tunni kordade arv.Kasutamise kuupäev: 2. mai 2016.a., allikas Eesti Olümpiakomitee infokiri. http://www.eok.ee/infokiri/tallinna-inglise-kolledzi-direktor-kusimus-ei-ole-selles-kas- kaks-tundi-kehalist-kasvatust-on-piisav-vaid-kusimus-on-tunni-eesmargis/ Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. (1999). Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: TÜ Kirjastus. Maser, M., Järviste, A., Einberg, Ü., Sapatšuk, I., Vaask, S., Vihalemm, T., Villa, I. (2009) Laste ja noorte toidusoovitused. Kasutamise kuupäev: 4. mai 2016.a. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130164647558_Laste_ja_noorte_toidusoovitused_est .pdf Matsi, J.(2015). Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik. Kasutamise kuupäev: 26. aprill 2016.a
(2002). Sissejuhatus tervise edendamisel kasutatavatesse teoreetilistesse mudelitesse. Tallinn: Eesti Haigekassa, 2002 Hussar, V. (2002). Laste kehaline aktiivsus ja tervis. Õpetajate Leht, 12. [2002, märts 22]. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/22.03.02/aine/koik.shtml Laanes, E., Piisang, M., I. Raudsepp (2003). Kehaline kasvatus. Abiks õpetajale. REKK Lokko, J. (2001). Kehaline aktiivsus ja töövõime lastel . http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/lapsaktiivsus.htm Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. (1999). Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: TÜ Kirjastus. Noormets. J. (2000, märts 01). Sport, kehakultuur ja kehaline kasvatus. Õpetajate Leht, 9. [2000, märts 01]. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/aine/3.shtml 12 Pantsenko. V. (2005). Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult ... Spotrliku ja terve elustiili käsitaamat. Autor. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (2002). Riigi Teataja I. 20, 116 Tomberg, E. (2002)
, Raukas, M., Tomberg, E., Ustav, S., Zilmer, K. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile. Tallinn: Avita, lk 55-56. 3. Milleks on vaja füüsilist koormust? http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=105&idr=CeUyXmL8ttXCjiaCmTQ9g- kq1fa. 14.10.2009. 4. Silla, R. 1978. Sport ja tervis. Tallinn: Valgus, lk 72. 5. Detroidi maratonil suri tänavu koguni kolm jooksjat. http://sport.err.ee/index.php? 06100014 26.10.2009. 6. Maiste, M. & Matsin, T. & Utso, V. 1999. Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 131-132. 18 Lisa 1. Küsitlusleht Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilastele Tere minu nimi on Reimu Saaremaa ja ma teen uurimustööd teemal ,,Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme (10-12kl) füüsiline koormuse koormuse osatähtsus.".
Aga tal puuduvad sajad sirbid: nii kitkub ta välja viljapäid ning on pahane. Kaaslasi otsib looja ning neid, kes oma sirpi oskavad teritada. Neid hüütakse kord hävitajaiks ning hää ja kurja põlgajaiks. Kuid põimajad on nad ja pidustajad. Kaasloojaid otsib Zarathustra, kaaspõimajaid ning kaaspidus-tajaid otsib Zarathustra: mis tegemist on tal karjade, karjaste ja korjustega! Ja sina, mu esimene kaaslane, hüvasti! Hästi matsin sind õõn-sasse puusse, hästi peitsin sind huntide eest varjule. Aga ma lahkun sust, aeg on möödas. Koidu ja koidu vahel tõu¬sis mulle uus tõde. Ei ma pea olema karjane ega surnumatja. Ei iialgi enam taha ma kõnelda rahvaga: viimne kord kõnelesin surnule. Loojate, põimajate, pidustajatega tahan nüüd seltsida: viker-kaart tahan neile näidata ja kõiki üliinimese astmeid. Üksiklasile laulan oma laulu ja kaksiklasile; ja kel veel kõrvad on kuulda kuulmatut, selle
asjad, vana aja maneerid linnastumise ja ja industrialiseerimise eelsed keskkonnad ja ideaalid. Idealistlikkus, tihti kättesaamatu harmoonia ja ilu poole püüdlemine. Sageli obsessiivselt käituvad tüübid, kinnismõtete järgijad. Loomingu teises pooles tugevneb järjest enam romantiline troop, suure armastuse võimalikkus ja võimatus. Paralleelselt muutub ka inimesekäsitlus traagilisemaks, eksistentsi allegoorias sagedased õudused, vägivald, kannatus. Paavo Matsin (1970) kõigepealt kirjanduslikud eksperimendid, nt ribaraamatud, poeem "Carolus Ernestus Baer" (poeem piltidega, von Baer jutustab oma elust sürrealistlikus laadis, , anakronisme kasutades, omamoodi varjatud autobiograafia näide, alguses kõik justkui Baeri sees, lõpuks võimendub "Välispidiselt" suureks kujundiks), Friedrich Reinhold Kreutzmatsin ,,Must päike" (2017) ajastuvaimuline kriisiraamat, lähtekohaks 19. saj Võru
’Mesilased’ on heade inimeste kujund, mesilastaru kui oma hinge kasvatamine, mis kokkuvõttes on Aristotelese idee. *Indrek Hardla 1970 Tõstis arvestamisväärsele tasemele ulme-, fantaasia-, kriminaalkirjanduse. Kirjutas mitu alternatiiv ajalooromaani, st kuidas oleksid võinud sündmused kulgeda, milliseks oleks selle tagajärjel maailm võinud kujuneda. Kirjutas ka terve portsu kriminaalkirjandust, mille süžeede taustaks on hilis keskaegne Tallinn. *Paavo Matsin „Baer“ [bä:r] osutatakse loodusteadlasele Karl von Baer’ile. Omamoodi poeem, mis räägib alternatiivse loo vabamüürlase rõhuga Eesti kultuuris Karl von Baerist. *Vaade ajaloole läbi ühe indiviidi, st subjektiivne vaade. Autobiofraafid, memuaarid, päevikud jne. Eelmise kümnendi lõpus elulugude ja mälestuste buum’i algus nö. Avapauguks 2006 Ita Ever „Elu suuruses“ Ilmus palju Eesti kultuuriinimeste elulugusid, populaarsemateks oli mingisugust
Lunastuse läbi on Kuri võidetud metafüüsilises plaanis, kuid sellest maailmast kõrvaldatakse alles tulevikus. Otse loomulikult esineb kristluse sees läbi ajaloo mitmeid erinevaid tõlgendusi ja rõhuasetusi antud teemal. Siiski on kontseptsiooni heast ja kurjast minu poolt kirjeldatud kujul võimalik jälgida, uurides otseseid allikaid - Uue Testamendi tekste. Ühes varasemas magistritöös on uuritud Jungi alkeemia alast käsitlust (vt Paavo MATSIN 2003), kuid ma ei leidnud ühtegi tööd, kus oleks ülevaatlikul kujul ära toodud teoloogilised teemad, mida Jung puudutas, rääkimata siis eraldi hea ja kurja kontseptsioonidest. Seetõttu saab käesoleva töö põhisisu olla eestikeelsena teedrajav, eelkõige kirjeldades ja kaardistades Jungi selleteemalisi kontseptsioone. Selle saavutamiseks tuli läbi uurida mitmeid Jungi teoseid, mis käsitlesid teoloogilisi teemasid ning koondada need selgepiirilisse struktuuri. Sest probleemi
Järgmisel hommikul mees kiikab üle plangu naabrimehe hoovi, et mis värk on. Ja mis ta näeb -- naabrimees kükitab just SELLE küülikupuuri juures ja hoiab pead kahe käega kinni. Mees läheb areldi naabrimehe juurde, teretab ja küsib: "Mis sa siin teed?" Naabrimees ütleb: "Ma mõtlen." -- "Ja mille üle sa mõtled?" -- "Ma mõtlen selle üle, et üleeile see küülik suri mul maha ja eile hommikul ma matsin ta maha -- ja nüüd on ta surnust üles tõusnud, oma puuri tagasi tulnud ja siin uuesti maha surnud... kuidas on see võimalik!?" Tegelasteks võivad olla soo, ea, rahvuse, ameti, seisundi ja rikkuse vm. tunnuse järgi määratletud inimtüübid, tuntud ajaloolised tegelased, liiginimetustega määratletud loomad, kirjandusest ja folkloorist pärinevad inim- või loomtüpaaid, elutud asjad. Siin võivad toimuda täiesti igapäevased
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha ...
Inimese füsioloogia ja anatoomia, 2001 Delavier, F. Jõu, ilu ja tervise anatoomia, 2001 SPORDIMEDITSIIN Annus, L. Noorsportlaste terviseuuringud, 2000 Jalak, R., Annus, L., Rannama, L., Eller, A. Spordimeditsiin treenerile, 2004 Landõr, A., Maaroos, J., Karu, T., Eller, A. Spordimeditsiini rakenduslikud alused, 1997 Vuori, I., Taimela, S. (toimetajad) Liikumine ja meditsiin, 1998 Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. Tervise ja töövõime arendamine noorukieas, 1999 Matsin, T., Jalak, R. Sport kuumas kliimas, 2004 Palo, J. Tervise käsiraamat, 2001 SPORDIPEDAGOOGIKA Loko, J. Sporditeooria, 1996 Loko, J. Laste ja noorte spordiõpetus, 2002 SPORDIPSÜHHOLOOGIA Vadi, M. Organisatsioonikäitumine, 2004 Toimetanud Allik, J., Rauk, M. Psühholoogia gümnaasiumile, 2002 Cialdini, R. B
* Notsu : Nii hea , et me üksteisel olemas oleme ! Karupoeg noogutas . Notsu : Kujuta ette , mind enam pole , sina istud siin üksinda ja ei ole kellegagi juttu ajada . Karupoeg : Aga kus sina siis oled ? Notsu : Mind ei ole . Karupoeg : Nii ei saa olla . Notsu : Mina arvan ka nii . Aga no kujuta ette , mind ei ole . Sina oled üksi . Karupoeg vihastas : Miks sa mind kiusad ? Kui ei ole sind , ei ole ka mind , said aru ? . *Mul pole haavu, kuid näen välja nagu sõjas kannatanu. *Ma matsin koos Sinuga ka oma unistused, lootes, et ei kaeva neid kunagi üles. *Miks teed taas mulle haiget, vahel mõttetult süüdistad mind, kuidas mõista su mõtteid, kui sa seda ei ütle. Endas mida sa kannad, kahjuks ei aima. Miks teed taas mulle haiget, miks mind trotsid kui su lähedust otsin ja miks vaikid kui ütlen, et nii kallis sa oled mu jaoks. *Alles siis, kui tiivad on katki, mõistad, kuidas ihaldasid taevast .. *Sa murdsid mu südame
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
