Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule (0)

Pärnu Koidula Gümnaasium
Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule
Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö
Kairit Merilaht, Karmen Grigor , Kätlin Kase , Britt Haas , Anet Vaikla G1BK1- bioloogia -keemia õppesuund
Juhendaja : Eva Palk
Pärnu 2015
Sisukord
Sissejuhatus ..........................................................................................................3
1. Kirjanduse ülevaade…………………………………………………………………………………..…………4
1.1 Liikumise tähtsus tervisele ………………………………………………………………..……....4
1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud organismile….…………………….…………5
1.3 Spordi ja kehalise aktiivsuse tervislikud toimed ……………………………………...6
1.4 Kehalise aktiivsuse ohud …………………………………………………………………………….7
1.5 Miks on kooliõpilaste õppekavas kehaline kasvatus? ………………………………8
1.6 Kehaline kasvatus erinevate maade õppekavas………………………………………..10
2. Metoodika ja valim ……………………………………………………………………………………...…….12
3. Tulemused ja analüüs …………………………………………………………………………………….…..13
3.1 Osavõtt kehalise tundidest ………………………………………………………………………..13
3.2 Tüdrukute tuju enne kehalise tundi ……………………………………………………….….14
3.3 Tüdrukute enesetunne enne kehalise tundi ………………………………………….…..15
3.4 Tüdrukute meelsus enne kehalise tundi ……………………………………..……..…....16
3.5 Tüdrukute kooliväline liigutamine ……………………………………………………….…..17
3.6 Tüdrukute tuju enne ja pärast tundi …………………………………………………….……18
3.7 Tüdrukute enesetunne enne ja pärast kehalise tundi ………………………….…..19
3.8 Järgmise kehalise tunni ootus …………………………………………………………..….…..20
Kokkuvõte ……………………………………………………………………………………………………..……..…21
Kasutatud allikad ……………………………………………………………………………………………….…..22
Lisa 1. Küsimustik ……………………………………………………………………………………………....…24
Summary ….........................................................................................................26

Sissejuhatus

Kehalisel aktiivsusel on iga inimese elus suur roll. Regulaarne mõõdukas kehaline koormus on vajalik, et inimene kasvaks ja areneks normaalselt ning püsiks kogu elu terve. Noored inimesed liigutavad end üha vähem ja mõne noore jaoks on kehalise tund ainus koht, kus oma kehale füüsilist koormust antakse. Kursusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline täpselt on kehalise aktiivsuse, täpsemalt kehalise kasvatuse tunni mõju organismile, seda nii füüsilise kui vaimse tervise seisukohalt.
Sõnastati uurimisküsimus , kuidas mõjutab kehalise kasvatuse tund Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassi tüdukute meeleolu ja enesetunnet ? Püstitati hüpotees, et kehaline aktiivsus tõstab meeleolu ja õpilaste enesetunne pärast kehalise kasvatuse tundi paraneb . Motiiviks oli põhjendada kehalise kasvatuse tunni vajalikkust kooli õppeprogrammis. Töö tegemisel raskusi ette ei tulnud, kuna materjali jagus ning nende lugemine ning uurimine oli huvitav.
Uurimistöö koosneb kolmest peatükist , millest esimene käsitleb kehalise aktiivsusega seotud kirjandust; teises peatükis kirjeldatakse küsitluse metoodikat ja valimit; kolmas peatükk on küsitluse analüüs ja tulemused.
Täname uurimistöö juhendajat Eva Palki meeldiva koostöö eest ja kõiki küsitluses osalenud õpilasi.

1. Kirjanduse ülevaade

Tervisliku eluviisi üks tähtsaimaid osasid on kehaline aktiivsus, mis on oluline paljude terviseprobleemide ennetamises ja haiguste leevendamisel ning ravis. Regulaarne füüsiline tegevus on äärmiselt oluline, et olla terve ja vormis. Regulaarse füüsilise aktiivsuse käigus muutub keha tugevamaks, vastupidavamaks ning küllaldane liikumisaktiivsus on väga oluline mitmete terviseprobleemide ennetamises. Samuti aitab järjepidev kehaline töö vähendada rasvade osakaalu, suurendades lihasmassi hulka organismis (Loko, Jaan. Kehaline aktiivsus ja töövõime lastel).
Liikumisel on väga oluline roll ka emotsionaalsest  ja vaimsest aspektist lähtudes. Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vabaneda igapäevastest pingetest, stressist ning on oluline tegur positiivse meeleolu saavutamisel. Spordiga tegelemine ja liikumine tugevdab  tervist ja tekitab ka nn õnnetunde. Alustades kehalise aktiivsusega lapseeas , tugevdatakse oma tervist ka tulevikuks. Arstide hinnangul mõjutab meie varasem kehaline aktiivsus ka seda, kui sageli peame tulevikus arsti juures käima. Kuna inimesel on üle 600 lihase, siis tuleb juba noorena tugevdada oma lihaseid. Selleks, et tugevdada suurt hulka lihaseid, tuleb tegeleda erinevate spordialadega (Liikumise tähtsus tervisele…: 2014).

1.1 Liikumise tähtsus tervisele

Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Olles füüsiliselt piisavalt aktiivne, koormame sellega enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile töövõimele ja tervisele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutuseid. Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised, näiteks lihasrakkude hüpertroofia , teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule ja enesetundele. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks ( ibid ., Liikumise tähtsus tervisele).
Liikumise mõju tugevus on varieeruv ja selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ning varasem kehaline aktiivsus. Kõigepealt mõjutab liikumine selliseid tegureid nagu lihaste omadus ning üldine kehaline töövõime. Näitena vanuse kohta on liikumine organismile eriti oluline enne murdeiga ning naistel östrogeenivaeguse korral (ibid., Liikumise tähtsus tervisele).
Paljude haiguste korral on liikumine vaid üks haigestumise riski vähendavaist tegureist, kuid enamiku üldiste degeneratiivsete haiguste, nagu osteoporoosi, diabeedi jt ohtu vähendavate tegurite hulgas on liikumine keskmise tugevusega riski vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, jõu, energia, vastupidavuse suurendamiseks ja säilitamiseks on liikumine hädavajalik. Uued Soome uurimused näitavad, et lihaste nõrk töövõime on üha kasvav probleem keskealistel ja vanematel töölistel, näiteks põetustegevuses ja koristustöös. Liikumine on oluline samuti ka enamiku krooniliste haiguste ravis ja rehabilitatsioonis (ibid., Liikumise tähtsus tervisele).
Luustiku optimaalseks arenguks lapseeas ja selle tugevuse hilisemaks säilitamiseks on vaja eelkõige mitmekülgset, puusapiirkonda ja lülisammast koormavat füüsilist tegevust. Täiskasvanul piisab keharaskust kandvast aktiivsest liikumisest , et säilitada luude tugevus. Lihasmassi suurendamine nõuab vastupidiselt spetsiaalset jõutreeningut (ibid., Liikumise tähtsus tervisele).

1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud organismile

Ilma spordiga tegelemata ei saa süda küllaldaselt eluks vajalikku hapnikku, mis omakorda kahjustab organismi. Liikumisvaegus võib tulevikus viia  paljude vigastuste ja haigusteni, mis on seotud südame ja vereringega, aktiivse ja passiivse liikumisaparaadiga, ainevahetusega, kesknärvisüsteemi ja vegetatiivse närvisüsteemiga jne (Jalak, Rein 2013: 61).
Liikumisvaegus võib tulevikus suure tõenäosusega tekitada ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastumist, rasvumist, podagrat jm. See põhjustab kavastupidavuse ja lihasjõu vähenemist, lihasmassi ja veresoonte toonuse langust, luude fosfori ja kaltsiumi sisalduse vähenemist, närvisüsteemi funktsiooni nõrgenemist ( Kull , Merike . Tervis ja kehaline aktiivsus).

1.3 Spordi ja kehalise aktiivsuse tervislikud toimed

Regulaarne spordiga tegelemine suurendab lihasmassi, sellel on positiivne mõju ka organismi rasvasisalduse langusele, vererõhu ja veresuhkru langusele ja eluea pikenemisele. Piisav füüsiline koormus parandab hapniku omastamist ja selle tagajärjel suureneb veres punaliblede sisaldus, organism ja aju saavad enam hapnikku, suureneb südame maht ja langeb puhkeoleku pulss ning vererõhk . Kokkuvõtvalt parandab piisav kehaline aktiivsus inimese hingamissüsteemi (Jalak, Rein 2013: 61).
Kehaline liikumisvaegus tekitab palju tervisehäireid: ülekaalulisus , rühihäired, krooniline väsimus, südameinfarkt, unehäired, kõrge vererõhk jne. Mõõdukas ja regulaarne kehaline aktiivsus: parandab südame- ja veresoonkonna seisundit; avaldab soodsat mõju vere kolesterooli sisaldusele; vähendab riski haigestuda II tüüpi ehk insuliinist mittesõltuvasse diabeeti; vähendab hüpertensiooni ehk kõrgvererõhutõppe haigestumist ja normaliseerib vererõhku; vähendab kasvajate teket; aitab reguleerida kehakaalu; avaldab positiivset mõju luukoetihedusele ja aitab ennetada osteoporoosi; võimaldab arendada ja säilitada lihasjõudu, vastupidavust , painduvust ja tasakaalu, tugevaid liigeseid ja tervet luustikku; tõstab vere hapnikusisaldust, vähendab verehüübimise häireid ning ennetab trombide teket; parandab rühti ja aitab vähendada ortopeedilisi vaevusi ; leevendab ärevust, rahutust, depressiooni ja uneprobleeme; parandab elukvaliteeti (Vikipeedia 2015 sv kehaline aktiivsus).
Regulaarne füüsiline aktiivsus parandab ja säilitab südame töövõimet. Piisava intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid organismi elundsüsteemidele, kuid samas on kehaline aktiivsus ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks (Liikumise tähtsus tervisele…: 2014).

1.4 Kehalise aktiivsuse ohud

Kehaline aktiivsus on tähtis tervise ja enesetunde seisukohast . Lisaks kõigele positiivsele, mis kehalise aktiivsusega kaasneb, on treenimisel ka ohte . Treenimise ohud tulenevad sellest, et treeningu iseloom on igas vanuserühmas erinev (Jalak, Rein. 2006: 8).
Kehalise aktiivsuse suurim oht on ületreening. Ületreeningu põhjustab treeningu vale ülesehitus. Ületreening aga toob kaasa endaga erinevaid haigusi ja vigastusi (Jalak, Rein. 2006: 31). Tugeva kehalise koormuse tagajärjel organismis tekivad anatoomilised ja füsioloogilised muutused, mis kutsuvad esile väsimusseisundi (Jalak, Rein. 2014: 179).
Teine oht, mis kehalise aktiivsusega kaasneb, on vale treening . Valed tehnilised võtted võivad viia tõsise traumani. Valesti sooritatud liigutuste tagajärjel mõjuvad liigestele ja lihastele jõud, millele need vastu ei pea (Sporteri kodulehekülg ).
Kolmandaks ohuks võib pidada hooletust. Hooletusega võivad samuti kaasneda erinevad vigastused. Hooletuse tõttu võivad juhtuda erinevad kukkumised või kokkupõrked teiste treenijatega. Eriti hoolikas tuleb olla treeningutel masinatega. Õnnetused võivad juhtuda nii sinu kui ka teiste hooletuse tõttu (Sporteri kodulehekülg).
Kõige halvemal juhul võib treening lõppeda äkksurmaga. Äkksurma saabumise tõenäosus füüsilise koormuse korral on küll väike, kuid siiski ei tohi seda ohtu alahinnata. Äkksurma põhjustab südame fibrillatsioon, mille tagajärjel lakkab vereringe. Äkksurma soodustavad südamehaigused , löögid rindkere pihta või narkootikumid. Äkksurmi on ette tulnud ka Eestis (Sporteri kodulehekülg).
Erinevate vigastuste ja haiguste ärahoidmiseks, tuleks alustada oma seisundi testimisest. Kindlasti tuleks suhelda erinevate treeneritega ja olla teadlik võimalikest ohtudest (Jalak, Rein 2006: 49).

1.5 Miks on kooliõpilaste õppekavas kehaline kasvatus?

Regulaarne kehaline aktiivsus on inimese tervise säilitamiseks üks tähtsamaid komponente igas vanuses. Sellepärast on ka koolil suur vastutus selle ees, et õpilane hakkaks tulevikus väärtustama tervislikku eluviisi (Piks 2012: 4).
Kehalise kasvatuse põhieesmärk on kasvatada vaimselt ja füüsiliselt arenenud, tööst ja kaasinimestest lugupidavaid inimesi. Keskseks ülesandeks on õpilase kehalise ja motoorse arengu toetamine (Piks 2012: 11).
Kuigi osadel õpilastel on aega peale kooli olla füüsiliselt aktiivne, on siiski ka neid, kellel pole seda võimalust ning kes saavad oma kehalise koormuse koolis, et ennetada võimalike haigusi, mis tekivad vähesest liikumisest lapseeas. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused hädavajalik arengutegur ning on kasulik lihastele ja luustikule, hingamisele ja vereringele (Piks. 2012: 11). Tartu Üikooli ja Kliinilise Meditsiini Instituudi arstide läbiviidud uuringutes on selgunud, et 45% Eesti õpilastest on nõrga tervisega ja õpilaste siseorganite areng ei vasta nende kasvule (Piks. 2012: 4).
Kehaline kasvatus ei arenda mitte ainult lapse füüsilist arengut, vaid ka vaimset. Õppekavasse kuuluv aine kehaline kasvatus aitab õpilastel kujundada tervist väärtustavat eluviisi, et noored kujuneksid hea tervise ja töövõimega isiksusteks. “Kehaline kasvatus on õppeaine , mis toetub tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja harjumuste omandamist. Kehalise kasvatuse tundides on võimalik toetada õpilaste tunnetuslikku, esteetilist, eetilist ja sotsiaalset arengut” (Piisang, Laanes 2003: 4). Tunnis kujunenud oskus hinnata, arendada ja suutlikkus kontrollida oma kehalisi võimeid ning käitumist aitab vältida ohtlikke olukordi. Füüsiliselt aktiivsel õpilasel paraneb ka oskus näha probleeme ja leida neile mõistlikke lahendusi, seada endale eesmärke ja leida sobivaid viise nende teostamiseks.  Abivalmis ja sõbralik suhtumine oma klassikaaslastesse tunni ajal toetab õpilase isiksuse kujunemist. Kollektiivis spordiga tegelemine ja koostöö õpetab õpilast inimeste erinevusi aksepteerima, neid arvestama, ennast nende järgi kehtestama, kujundab toimetulekuoskust ja julgust riske võtta ning sealjuures pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Austades mängus kaaslasi ja reegleid, on sellel positiivne mõju tulevikus inimese seadusejärgimisele. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes seda ei tee. Kehalise kasvatuse kaudu saab väljendada positiivseid ja negatiivseid emotsioone ning neid teistega jagada. Tundides suhtlemine parandab sõnavara ja eneseväjendusoskust. Kehaline kasvatus annab akadeemiliselt nõrgemate võimetega õpilastele võimaluse ennast klassikollektiivis kehtestada (Piks 2012: 8).
Keha normaalseks arenguks ja füüsilise tervise säilitamiseks on tütarlastel vaja neli ja poistel seitse tundi efektiivset kehalist tegevust nädalas (Hussar 2002).
Arusaam, et oma tervist tuleb kaitsta ja tugevdada, aitab õpilasel teha paremaid valikuid , et terve olla. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele (Vabariigi Valitsuse määrus nr 14. 2010: 1).
Tundides kogetud rõõm liikumise vastu soodustab huvi tervisesündmuste vastu ja innustab õpilast nendes osalema . Kuigi lapseeas sportija liikumisaktiivus võib mingil eluperioodil väheneda, on tal oluliselt lihtsam, võrreldes kogu elu sporti mitte teinud inimesega, oma kehalist aktiivsust jälle suurendada ( Harro 2002).
Esimeses kooliastmes omandab õpilane spordialade algtõdesid ja fundamentaalseid liigutusi. Teine kooliaste on parim aeg motoorse ja kehalise võimekuse arendamiseks . Selles kooliastmes toetatakse sihikindluse, otsustavuse, julguse, visaduse, püsivuse jm tahteomaduste kujunemist. Kolmandas kooliastmes innustatakse õpilasi oma kehalisi võimeid arendama ja liigutusoskusi täiustama. Neljandas ehk gümnaasiumiastmes on põhirõhk kehaliste võimete arendamisel ja iseseisva harjutamise oskuste kujundamisel. Lisaks valmistatakse ka noormehi ette riigikaitseks (Piks 2012: 8).
Liigutamine koolis soodustab lapse motoorset ja füüsilist arengut ning mõjutab ka lapse minapildi ja eneseväärikustunde tugevnemist. Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks liikumisharrastuseks; on terve ja hea rühiga; arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi; omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist;
 arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi ning omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumused (Piks 2012: 9).

1.6 Kehaline kasvatus erinevate maade õppekavas

Kehaline kasvatus liigitatakse tavaliselt praktiliste- ja loovainete hulka. Kehaline kasvatus on erinevates maades erinev ( Kirch . 2011: 1). Ootused ja hindamissüsteem võivad samuti varieeruda. Kehalise kasvatuse üle on vaieldud pidevalt, mille tulemusena on iga riik teinud just omale hetkel parima valiku (Kirch. 2011: 2). Eesti koolides on  kehaline kasvatus kohustuslik õppeaine. Hinnatakse õpilasi nende võimete ning üldiste keskmiste normide järgi. Sooritusi hinnatakse numbrites (Lukas 2010: 6).
Soomes esineb  kehaline kasvatus tantsuna ning ei ole igas kooliastmes kohustuslik. Aines keskendutakse õpilase arengule. Lähtutakse eelkõige sellest, mida õppimisega saavutada tahetakse (Kirch 2011: 3).
Taanis nagu Eestiski on kehaline kasvatus samuti kohustuslik kõigis kooliastmetes. Jooksvaid hinded kehalise aktiivsuse eest aga ei panda, hinnatakse hoopis õpilase huvi õppimise vastu. Kuna õpilase huvi numbrites väljendada ei saa, kirjutavad õpetajad hoopis hinnanguid (Kirch 2011: 3). Saksamaal esineb kehaline kasvatus sarnaselt Soomega tantsuna. Tants ise on tihti valikaine (Kirch. 2011: 4).
Kokkuvõtteks võib öelda, et endine arusaam, et õpilaste kehalise kasvatus peab olema suunatud heale sooritusele ja kõrgetele sportlikele tulemustele, on muutnud. Hetkel orienteerutakse pigem õpilaste osavõtule sportlikust liikumisest ja tegevusest (Kirch 2011: 4).

2. Metoodika ja valim

Uurimistöö tegemisel kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvantitatiivseks uurimisinstrumendiks oli küsimustik, mis koosnes kahest osast. Küsimustik koosnes kaheksast küsimusest: küsimustikule vastati kahes osas. Esimene osa küsimustikust tuli täita enne kehalise tundi. Teise osa küsimused olid vastamiseks peale kehalise kasvatuse tundi. Kõik küsimused olid kinnised, valikvastustega küsimused. Skaala küsimusi oli kolm. Kinnised küsimused said valitud seetõttu, et hiljem oleks tulemusi lihtsam analüüsida.
Valimi moodustasid Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassi 27 tüdrukut. Reaalselt vastas küsitlusele 24 tüdrukut. Uurimistöös kasutati mugavusvalimit: valimiks valiti oma klassi tüdrukud, kellelt oli kõige lihtsam uurimistöö jaoks vastuseid saada.
Küsitlus viidi läbi 2015. aasta 25. veebruari kehalise kasvatuse tunni eel ja järel.
Andmeid analüüsiti andmetöötlusprogrammiga Excel . Tulemused esitati tulp-, sektordiagrammidena.

3. Tulemused ja analüüs

Küsitlus viidi läbi 2015. aasta 25. veebruari kehalise tunni eel ja järel. Küsitlus oli anonüümne ja 27 tüdrukust vastas küsitlusele 24 õpilast.

3.1 Osavõtt kehalise tundidest

Joonis 1. G1BK1 klassi tüdrukute osavõtu sagedus kehalise tundidest
Küsisime tüdrukutelt, kui tihti osalevad nad kehalise kasvatuse tundides. Enamasti võtavad kehalise kasvatuse tundidest osa 15 tüdrukut ehk 63% kõigist vastanutest. Alati käivad kehalise kasvatuse tunnis 8 tüdrukut ehk 33% kõigist vastanutest. Mõnikord jõuab kehalise kasvatuse tundi 1 tüdruk ehk 4% kõigist vastanutest (joonis 1).

3.2 Tüdrukute tuju enne kehalise tundi

Joonis 2. G1BK1 klassi tüdrukute tuju enne kehalise tundi
Palusime tüdrukutel hinnata oma tuju enne kehalise kasvatuse tundi. 12 tüdrukut ehk 50% kõigist vastanutest tundis end tujutult. 11 tüdrukut ehk 46% kõigist vastanutest olid rõõmsas tujus . 1 tüdruk ehk 4% kõigist vastanutest tundis ennast õnnelikuna (joonis 2).

3.3 Tüdrukute enesetunne enne kehalise tundi

Joonis 3. G1BK1 klassi tüdrukute enesetunne enne kehalise tundi
Tüdrukud hindasid oma enesetunnet 10-palli süsteemis. Hinne “1” tähistas väga energilist ja hinne “10” tähistas suurt väsimust. 15 tüdrukut ehk 63% kõigist vastanutest hindas oma enesetunde võrdse viiega või sellest madalamaks, seega 63% tüdrukutest tundis ennast suhteliselt energilisena. 9 tüdrukut ehk 38% kõigist vastanutest hindas oma enesetunde kõrgema hindega kui viis, seega 38% tüdrukutest tundis ennast pigem väsinuna (joonis 3).

3.4 Tüdrukute meelsus enne kehalise tundi

Joonis 4. G1BK1 klassi tüdrukute meelsus kehalise kasvatuse tunni eel
Tüdrukud pidid hindama 10-palli süsteemis oma meelsust kehalise tunni suhtes. Õpilased, kes valisid hindeks “1-5”, läksid kehalise tundi pigem hea meelega. Hinded “6-10” tähistasid pigem vastumeelsust tunni suhtes. 13 tüdrukut ehk 54% kõigist vastanutest läheb kehalise kasvatuse tundi meeleldi. 11 tüdrukut ehk 46% kõigist vastanutest astub üle võimla ukse vastumeelselt (joonis 4).

3.5 Tüdrukute kooliväline liigutamine

Joonis 5. G1BK1 klassi tüdrukute kooliväline liigutamine
Uurisime tüdrukutelt, kas nad käivad väljaspool kooli trennis või liigutavad end muudmoodi regulaarselt. Tulemustega võib rahule jääda: 17 tüdrukut ehk 71% kõigist vastanutest liigutab end regulaarselt väljaspool kooli. 7 õpilast ehk 29% kõigist vastanutest eelistab paraku tugitoolisporti (joonis 5).

3.6 Tüdrukute tuju enne ja pärast tundi

Joonis 6. G1BK1 klassi tüdrukute tuju võrdlus enne ja pärast tundi
Pärast kehalise kasvatuse tundi küsisime tüdrukutelt uuesti, mis tujus nad on. Märkimisväärseid muutuseid võrreldes tunnieelse ajaga ei olnud: 12 tüdrukut ehk 50% kõigist vastanutest tundis end endiselt tujutult. 10 tüdrukut ehk 42% kõigist vastanutest olid peale tundi rõõmsad. 2 tüdrukut ehk 8% kõigist vastanutest tundis ennast peale kehalist õnnelikuna. Seega jäid tujutud tüdrukud ka peale kehalise tundi tujutuks ja üks tüdruk, kes enne tundi oli rõõmus , muutus peale tundi õnnelikuks (joonis 6).

3.7 Tüdrukute enesetunne enne ja pärast kehalise tundi

Joonis 7. G1BK1 klassi tüdrukute enesetunde võrdlus enne ja pärast tundi
Pärast tundi hindasid tüdrukud uuesti oma enesetunnet 10-palli süsteemis. Hinded “1-5” tähistasid energilist enesetunnet, “6-10” tähistasid väsimust. Võrreldes tunnieelse ajaga on tulemused peaaegu pöördvõrdelised: 7 tüdrukut ehk 29% kõigist vastanutest tundsid ennast energilisena. 17 tüdrukut ehk 71% kõigist vastanutest tundsid ennast peale tundi väsinuna (joonis 7).

3.8 Järgmise kehalise tunni ootus

Joonis 8. G1BK1 klassi tüdrukud järgmise kehalise tunni ootuses
Viimasena küsisime tüdrukute käest, kas nad ootavad meeleldi järgmist kehalise kasvatuse tundi. 12 tüdrukul ehk 50% kõigist vastanutest on ükskõik. 7 tüdrukut ehk 29% kõigist vastanutest tunnistab , et nad ei oota järgmist kehalise kasvatuse tundi ja 5 tüdrukut ehk 21% kõigist vastanutest ootab meeleldi järgmist kehalise kasvatuse tundi (joonis 8).

Kokkuvõte

Käesolev töö koostati, et uurida Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassi tüdrukute meeleolu ja enesetunnet vahetult enne ja pärast kehalise kasvatuse tundi. Uurimistöö käigus võeti vaatluse alla kehalise aktiivsuse positiivne mõju organismile, füüsilise aktiivsusega kaasnevad ohud ning kehalise kasvatuse tunni osatähtsus riiklikus õppekavas nii Eestis kui ka välismaal.
Õpilaste meeleolu ja enesetunde hindamiseks viidi töö käigus läbi küsitlus, mis andis põhjalikuma ülevaate Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute meeleolust enne ja pärast kehalise kasvatuse tundi. Küsitlus viidi läbi kvantitatiivset uurimismeetodit kasutades, kus õpilased said valikvastustele ja skaalaküsimustele toetudes oma hinnangu anda.
24 küsitlusele vastanu vahel selgus, et füüsiline koormus ei mõjuta oluliselt õpilaste meeleolu. Samas vahetult pärast kehalist aktiivsust langeb õpilaste enrgilisus ja tahe minna järgmisesse kehalise kasvatuse tundi. Sellele viitab( joonis 7), mis annab selge ülevaate õpilaste enesetundest enne ja pärast kehalise kasvatuse tundi, nimelt 17 tüdrukut ehk 71% kõigist vastanutest tundis end vahetult pärast tundi väsinuna ning vaid 7 tüdrukut ehk 29% vastanutest tundis end energilisena. Positiivseks ja üllatavaks osutus teadmine, et peaaegu kolmandik tüdrukutest (74%) on väljaspool kooli füüsiliselt aktiivsed ning vaid 29% ei tegele koolivälise liigutamisega. Huvitavaks osutus asjaolu, et enamasti võtab tundidest osa 63% vastanutest (joonis 1), mis kinnitas õpilaste positiivset meelt enne kehalise kasvatuse tundi (joonis 4).
Uurimistöös kasutatavate allikate analüüsil täienesid autorite teadmised kehalise aktiivsuse vahelisest seosest meeleolu ja enesetundega ning kehalise kasvatuse tunni osatähtsusest nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Läbiviidud uurimistöö põhjal võib järeldada, et koostajate püstitatud hüpotees ei leidis kinnitust,kuna õpilaste kehaline aktiivsus ja tahe minna järgmisesse tundi langes.
Kasutatud allikad

Vikipeedia 2015: Kehaline aktiivsus.

Jalak, Rein. 2013. Liikumine ja sport. nr 7, lk 59-64.

Eesti Olümpiakomitee. Liikumise tähtsus tervisele. Loetud: http://liigume.ee/sinu-treener/liikumine-ja-tervis/liikumise-tahtsus-tervisele , 27.03.2015.

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Osakond , Kehalise aktiivsuse mõju noore organismile. Loetud: http://www.tlu.ee/opmat/tp/aktiivsus/kehalise_aktiivsuse_mju_noore_tervisele.html , 24.03.2015.

Loko, Jaan. Tartu Ülikool - kehakultuuriteaduskond; Kehaline aktiivsus ja töövõime lastel. Loetud: https://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/tervisaktiivsus.ht m, 05.04.2015.

Tervise Arengu Instituut. 2013. Loetud: http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine , 30.03.2015.

Kull, Merike. Tervis ja kehaline aktiivsus. Loetud: https://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/tervisaktiivsus.ht m, 04.04.2015.

Jalak, Rein. 2006. „Tervise treening“. Medisport.

Ohud tervisele treeningute alustamisel . Loetud: http://www.hot.ee/sporter/Ohud1.html , 20.03.2015.

Jalak, Rein. Lusmägi, Peeter. 2014. „Liikumise ja spordi ABC II“. Menu .

Vabariigi valitsuse 28. jaanuari 2010. a määruse nr 14 “Põhikooli riiklik õppekava ” lisa 8. Loetud: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1327/3133/13275455.pdf , 27.03.2015.

Piks, Merike. 2012. “Laste liikumisaktiivsus koolis” Loetud: http://merikepix.weebly.com/uploads/8/5/9/9/8599019/tallinna_likool_laste_kehaline_aktiivsus.docx , 25.03.2015.

Kirch, Marika . 2011. Praktiliste ja loovainete hindamisest teistes riikides. Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond.

Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määruse nr 13 “Gümnaasiumi riiklik õppekava” lisa 7. Loetud: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1327/2925/13275405.pdf , 05.04.2015.

Lisa 1. Küsimustik

Tere! Olen Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 õpilane Britt Haas. Viin oma uurimistöö aluste grupitöö jaoks läbi küsitlust teemal „Kehalise kasvatuse mõju meeleolule ja enesetundele“. Palun vasta järgmistele küsimustele. Vastamine toimub kahes osas: enne ja pärast kehalise kasvatuse tundi. Küsimustikule vastamiseks kulub umbes 5 minutit.
Enne kehalise kasvatuse tundi:

1. Kui tihti osaled kehalise kasvatuse tundides? Tõmba sobivale vastusevariandile ring ümber:
a) alati
b) enamasti
c) mõnikord
d) harva
e) mitte kunagi
2. Milline on Sinu tuju praegu? Tee sobivasse kasti rist :

• Rõõmus
  
• Kurb
  
• Vihane
  
• Õnnelik
  
• Tujutu
  

3. Kuidas Sa ennast tunned ? Tõmba sobivale vastusele ring ümber:
väga energiline 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 väga väsinud
4. Hinda, millise tundega lähed kehalise kasvatuse tundi:
väga hea meelega 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 vastu tahtmist
5. Kas Sa käid kusagil trennis või liigutad end regulaarselt väljaspool kooli?

• Jah
  
• Ei
  

Pärast kehalise kasvatuse tundi:
6. Milline on Sinu tuju nüüd? Tee sobivasse kasti rist :

• Rõõmus
  
• Kurb
  
• Vihane
  
• Õnnelik
  
• Tujutu
  

7. Kuidas tunned ennast nüüd? Tõmba sobivale vastusele ring ümber:
väga energiline 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 väga väsinud
8. Kas ootad meeleldi järgmist kehalise kasvatuse tundi?

• Jah
  
• Ei
  
• Ükskõik
  

Aitäh vastamast!

Summary

Physical activity is very important in a persons life. Regular and moderate exercise is necessary for a person to grow and develop normally and to stay healthy his whole life. Nowadays young people move less and less and for several students school is the only place they can get their exercise. Our research consists of 3 chapters , in the first chapter there is literature about physical activity; in the second chapter the methodology and sample of our poll is described; the third chapter is about the analysis and results of our poll. The purpose of our term paper was to find out about the effects of physical education (PE) on a persons organism in a physical health and in a mental health standpoint. The formulated research question is how does PE affect the mood of Pärnu Koidula Gymnasium G1BK1 girls? In our research we found out how our classmates felt about going to PE and what was their mood before and after the lesson. A hypothesis was formulated that physical activity raises the students’ mood and after PE students feel better but it was not confirmed, it turned out that physical activity does not affect mood and a students energy decreases due to PE and they will not want to go to the next PE lesson. We used a quantitative method and students answered questions to give their opinions by giving answers in a poll. Our motive was to justify the necessity of PE in the study programme. There were no difficulties during doing this work because there were enough sources of learning materials and it was interesting to read them .