Integreeritud liikumisõpetus Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard Vanus: 5 - 19 Eesmärk : kehaliselt haritud inimene, kes ... · on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks tegevuseks; · teab kehalisest tegevusest saadavat kasu; · on regulaarselt kehaliselt aktiivne; · on kehaliselt vormis; · väärtustab kehalist aktiivsust ja selle osa terviklikus eluviisis. Liikumisõpetus (kehaline kasvatus) on osa õppe- ja kasvatustegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: · kehalist kompetentsust · kehalist vormisolekut · vastutustunnet · naudingut kehalisest aktiivsusest Seda saab saavutada, kui liikumisõpetus on hästi planeeritud ja täidetud nii, et see sisaldab järgmiseid tegureid : · oskuste areng · regulaarne kehaline aktiivsus · kehalise vormi paranemine · teiste ainetega seotu · distsiplineeritus · paranenud otsustusvõime · vähenenud pinge · paranenud ja tugevn...
KOOL NIMI klass 5 OLULISEMAT KEHALIST VÕIMET SPORDIS NING NENDE ARENDAMINE Referaat ...
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele ………………………………………………………………..……....4 1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud or...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHA...
Toitumine ja Liikumine Koostas: Klass: Südametervis tuleb õigest toitumisest ja regulaarsest liikumisest. Selleks et süda oleks terve, on vajalikud õige, südamesõbralik toitumine, regulaarne liikumine, vererõhu normis hoidmine, suitsetamise, alkoholi ja narkootiliste ainete vältimine. Kõik need soovitused käivad käsikäes. Südamesõbralik toitumine Südamesõbralik toit mõjutab: vere kolesteroolisisaldust, vererõhku, kehakaalu. Peamised soovitused südamesõbralikuks toitumiseks o · Toituge mitmekülgselt. o · Sööge toitu õiges koguses, et hoida optimaalset kehakaalu. o · Sööge rohkelt puu- ja köögivilja; piima ja piimatooteid; kala ja linnuliha. o · Valige väherasvased toiduained. o · Eelistage tervislikke toiduvalmistamise viise. o · Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. o · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Toidupüramiid Toidupüramiidi põhi Kehaline aktiivsus ja normaa...
Ateroskleroos Sander Õigus Tekkepõhjused · Peamised ateroskleroosi riskifaktorid on kõrgenenud vererõhk. · suitsetamine · Rasvumine Sümptomid ehk avaldumine · Sagedasemad märguanded on: · Ajus:transitoorne isheemia, insult; · Südames: südamelihase infarkt; · Kui suure arteri sulgus tekib järsku, võivad tagajärjed olla eluohtlikud. Diagnoos · Kõikidel juhtudel tehakse aga vereanalüüs, et teada saada erinevate rasvaühendite sisaldust veres. Ravivõimalused · aspiriini regulaarne tarvitamine. · Täpsem ravi sõltub samuti konkreetset isikut tabanud ateroskleroosi väljendusvormist. Ennetamine · hoidumine välditavatest riskifaktoritest: · hüperlipideemia · hüperkolesteroleemia · suitsetamine · rasvumine · vähene kehaline aktiivusus
Patsiendi probleem Eesmärk Tegevus Hinnang Kõrgest RR-st tingitud Langetada RR 135/95 1.Mõõdan RR ja pulsi. RR 135/85 vererõhu 2.Selgitan pt-le RR häire,väljendub kuklas tõstvaid faktoreid. pessivas ebameeldivas 3.Soovitan pöörduda tundes. ravi muutmiseks perearsti vv-le. 4.Annan koheselt RR langetavat nifedipini tilku. Stressist tingitud Tagada patsiendi parem Soovitatud lisada Uinub paremini,on uinumishäire mis uinumine. regulaarne kehaline suurendanud kehalist väljendub aktiivsus. aktiivs...
Rakvere Ametikool Liikumine ja tervis Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool 1. Liikumise tähtsus tervisele. Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. Liikumise mõju tugevus on varieeruv. Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet. Näitena vanuse tähtsuse kohta võib nimetada liikumise suurt mõju luude tugevusele enne murdeiga ja selle nõrka toimet täiseas, eriti ...
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb...
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõt...
Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis...
OSTEOPOROOS Osteoporoos on haigus, mille puhul luu muutub järk-järgult hõredamaks ja rabedamaks. Normaalne ja osteoporootiline luu erinevad ehituselt suuresti. Luukude uueneb pidevalt. See pidev uuenemine on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et parandada väikesi koormuspragusid luudes. Kasvueas toimub luu ülesehitamine kiiremini kui resorptsioon, varasemas täiskasvanueas on mõlemad protsessid tasakaalus. Vanemas eas on resorptsioon kiirem kui uue koe ehitus, mistõttu luu muutub järk-järgult kergemaks, rabedamaks ja hapramaks. Mingil määral hõreneb luu vanusega seoses kõigil, seepärast hoitakse vanemaealisi suurte raskuste tõstmise ja kehaliste pingutuste eest. Need põhjustavad luu mikromurde, mis noores eas normaalse luu taastamise puhul paranevad kiiresti, vanemas eas ja osteoporootilise luu puhul aga mitte. Reieluu on vanemas eas üks osteporoosist kõige enam ohustatud luid. Menopausis naistel ja...
Kordamisküsimused 1. Mis on vananemine? Primaarne ja sekundaarne. vananemine on kronoloogiline elutsükkel ja põhimõtteliselt algab vananemine sünnist alates. Primaarne vananemine See tähendab muutusi inimpopulatsioonis, mis on haigustest ja keskkonnategureist sõltumatud (puberteet, menopaus nägemise halvenemine, jne). Sekundaarne vananemine ehk "vananemise sündroom" tähendab keskkonnast ja haigustest tulenevaid tervise muutusi 2. Millest sõltub bioloogiline vanus? Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist 3. Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile? Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema. Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist. 4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus....
Kuna kehakaalu kohta on väga raske saada üldist ja täpset infot, siis põimisin kehakaalu kehalise aktiivsuse sisse. Keskendusin rohkem kehalisele aktiivsusele ja mitmetele kehalistele tegevustele. Mis on kehaline aktiivsus? Kehaline aktiivsus on täiesti tavalise päeva liigutuste hulk, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Samas on kehaline aktiivsus väga oluline ka siis, kui inimene soovib tõesti olla terve. Miks on kehaline aktiivsus kasulik ja vajalik? Nagu eespool mainitud,siis kehaline aktiivsus omab tähtsat rolli inimese hea tervisliku seisundi juures. Piisaval kogusel kehalisel aktiivsusel on mõjutoime järgnevatele: · Kõrgenenud vererõhk · Liigne kehakaal, rasvumine · Mõne vähitüübi risk · Depressioon Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi? Mõju südamele ja veresoonkonnale Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapn...
Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga või...
Geriaatria on rakendus, mis on keskendunud vanemale eale iseloomulike haiguste ennetamisele ning ravile. Geriaatriline sündroom on mitme haiguste tõttu põhjustatud sümptoomid, mis väga tõsiselt mõjutavad eakate inimeste elukvaliteeti, toimetulekut ja suremust. Eriti sageli esineb geriaatrilistest sündroomitest vanaea haprus. Vanaea haprus on kliiniline sündroom, mis põhjustab nõrkust, väsimust, jõuetust, psühhomotoorset aeglust, kehalise aktiivsuse vähenemist ning kehakaalu langust, väga tihti minimaalne stress võib põhjustada funktsionaalset kahjustust. Vanaea haprusega võivad kaasneda ka sellised riskid nagu deliirium, kukkumised, depressioon, aeglustunud paranemine, haiglaravi vajadus, elukvaliteedi halvenemine, suurenenud suremus. Kõige sagedamini esineb hapruse risk naistel, inimestel, kes elavad üksinda ja väikeses linnas või külas, inimestel, kes rohkem teeb füüsilist tööd mitte ajuga, eakatel inimestel vanuses +65 ja iga 5 eluaa...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Victoria Orav NT-11 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE TÄHTSUS NOORE ELUS Referaat Juhendaja: M.Veigel Tallinn 2010 2 Sisukord TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR.............................................................1 Noorsootöö- ja täiendõppe osakond............................................................................ 1 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE..................................................1 TÄHTSUS NOORE ELUS..........................................................................................1 Sisukord....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.....................................................................................
Toivo Jürimäe ,,Põhitõdesid tervise fitnessist" Kehaline aktiivsus mõjutab fitnessi, mis omakorda võib muuta inimest kehaliselt veelgi aktiivsemaks. Fitness mitte ainult ei mõjuta tervislikku seisundit, vaid tervislik seisund mõjutab nii igapäevast kehalist aktiivsust kui ka selle kaudu fitnessi taset. Fitnessi taset ei määra mitte ainult kehaline aktiivsus, vaid ka elustiil, keskkonnatingimused, geneetilised iseärasused jne. Kehaline aktiivsus. Selle all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, s.o tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu. Sageli on treeningu eesmärgiks tervise parandamine. Võib olla ka teisi motivatsioone esteetiline, isiklik julgeolek, lõõgastumine jne. Harjutamine on vaba aja kehalise tegevuse üks vorm, mida tavaliselt teostatakse regulaarselt ...
KEILA GÜMNAASIUM 10 B INIMESE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Miniuurimustöö Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 1. Tervislikud eluviisid 4 2. Tervislik toitumine 5 Kokkuvõte 6 Uurimuse analüüs 7 Kasutatud materjalid 8 Lisa 9 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks "Tervislik toitumine", kuna see teema pakkus mulle suurt huvi. Toidu tegemise juures hakkavad mõtted s...
Tervislikud eluviisid Lugupeetud kuulajad! Kindlasti olete kuulnud, et tervist tuleb hoida ja kaitsta. Usun, et ka teie vanemad on teile rääkinud, et ärge sööge palju magusat ja pange ikka sall kaela. See võib tunduda igava näägutusena, kuid tegelikult on see õige. Regulaarselt tuleks teha ka sporti, et hoida ennast piisavalt heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi olla raske. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja, piimasaaduseid ning liha, kala ja muna. Piirata võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, v...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat KEHALINE ARENG Tallinn 2010 Kehaehituslikud ehk morfoloogilised näitajad. Kehaehituses võib eristada kolme põhitüüpi: · Leptosoom ehk asteenik, seda iseloomustab pikk kasv, pikad saledad jäsemed, lihased ning rindkere on nõrgalt arenenud. · Püknik, seda iseloomustab lühike kasv, lühike kael ja jäsemed, rindkere on hästi arenenud, lihased on lühikesed ja tugevad. · Atleeti iseloomustavad lihastiku ja luutiku hea areng. Puhtal kujul esineb neid tüüpe harva ning piirid nende vahel on ähmased. Kehaehituse tüüpi tuleks arvestada spordiala valikul, näiteks leptosoomile sobivad mitmed kergejõustiku alad nagu kõrgushüpe, püknikule aga raskejõustik. Atleedile sobivad enamik spordialadest. Kehaehit...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põh...
Õpilase seksuaaltervis Emakakaelavähk - pahaloomulised kasvajad naistel, mis arenevad emakakaelas. Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Emakakaelavähi olemasolu saab testida rutiinsel günekoloogilisel uuringul (PAP test). Ravi erineb individuaalselt (noor naine, kes pole veel sünnitanud vs vanem naine, kes on sünnitanud) Emakakaelavähki soodustavad tegurid: - varajane suguelu algus - rohked seksuaalpartnerid - eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused - pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine - suitsetamine Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on tähtis: regulaarne kontroll naistearsti juures emakakaelavähi sõeluuringul osalemine ( ka juhul kui on HPV vastu vaktsineeritud) HPV kui peamise emakakaela...
STENOKARDIA ISHEEMIATÕBI MÜOKARDIINFARKT Marianne Mägi Sirje Reinumets Õde Tase I Südame veresoonkonna haigustesse surevus on Eestis pidevalt esikohal. 1998a. lõppes see letaalselt 46% naistele 64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt ...
Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu 1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga. geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2.Millised on erinevad kehalise aktiivsuse tasemed ja liigid? Millist kasu annab kehaline aktiivsus? 2. Individuaalsed muudetavad tegurid – kehamassi ...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Indrek Semm Tervisekäitumise muutmise projekt Referaat Juhendaja: Piret Einpaul Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. KEHALISE AKTIIVSUSE SUURENDAMINE...............................................................4 2. ebatervisliku toitumise asendamiNE tervislikumaga......................................................... 7 KOKKUVÕTE......................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 10 Lisa 1. Lisa pealkiri.............................................................................................................11...
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, k...
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ...
Kordamisküsimused eksamiks. 1) Uurimistasandid morfoloogias organism, organsüsteemid, organid, koed, rakud, rakuorganellid 2) Struktuuri ja funktsiooni seos struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale 3) Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises 4) Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid 5) Rakuorganellid, nende ülesanded Tuumake ribosoomide süntees; mitokondrid ATP süntees; Endoplasmaatiline retiikulum membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsoso...
Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14 Mari Lill EAKATE AKTIIVSUS Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………………...…3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS……………………………...………….…….…...4 1.1. Lihasjõud…………………………………………………………………....4 1.2. Vaimne tervis……………………………………………………………….4 2. VANANEVA ELANIKKONNA LIIKUMISHARRASTUS JA SELLE EDENDAMINE……………………………………………………………………….……5 3. FÜÜSILINE AKTIIVSUS EAKATEL: KASUD JA KAHJUD…………………….…..6 4. EAKATE KEHALISE VORMISPÜSIMISE PROGRAMMI KOOSTISOSAD…….….7 6. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………. SISSEJUHATUS Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas kasvab üle 65-aasaste inimeste arv- neid on arengumaades 182 miljonit ning Läänes 145 miljonit. Vanurite hea enesetunde säilitamiseks ja nende üldiseks heaoluks tuleb neid ergutada, et nad säilitaksid oma liikumusharjumused. Lisaks sellele on ka juba majanduslikust ...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele terv...
Südame rütmihäiretega patsiendi õendusabi Koostaja:Maris Paas Õde 2013 II rühm Juhendaja: Eve-Merike Sooväli, õppejõud- lektor Sissejuhatus Rütmihäirete all mõistetakse südame ebaotstarbekat või ebareeglipärast löögisagedust (Makijärvi 2008a). I. kirjeldatud südame rütmihäire 19. sajandi lõpul iiri arstide Adamsi ja Stokesi poolt- teadvusekaotuse hood bradükardiaga haigetel (Gussak jt 1989). Südame aktivatsioon algab siinusõlmest, mis asub paremas kojas ning lõpeb vatsakeste südamelihasrakkude depolarisatsiooniga. Siinusõlme automatismi allasurumise korral võivad südamerütmi määrajateks saada erutustekke rakud väljaspool seda ning nende automatism võib muutuda ebanormaalselt kõrgeks, nii et väljaspool siinusõlme asuv rütmimääraja hakkab võistlema siinusõlmega südame rütmi juhtimise pärast (Gussak jt 1989). S...
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sek...
Füüsiline tegevus Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südameveresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussija rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele. Liikumine...
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus ...
Fair Play ehk Ausa Mängu reeglid. Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: • reeglitest lugu pidamine, • kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, • vastastest lugu pidamine, • anda igaühele võrdne võimalus osaleda, • säilitada enesevalitsemine. Sportlik vaimsus Spordivõistlustel väljendub sportlik vaimsus mitte reeglite järgimises või rikkumises vaid võistlejate suhtumises konkurentidesse mitte kui vaenlastesse vaid kui sõbralikesse rivaalidesse. Võidule pürgimine peab käima käsikäes kaasvõistlejate austamise ja sõprusega. Eestlastest Olümpiavõitjad Olümpia sümboolika Olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie maailmajao ühtsust; olümpiarõnga värvid on sinine, kollane, must, roheline ja punane. Valge põhjaga plagu, mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab olümpialipu...
Tallinna Muusikakeskkool REFEAAT: KANEP XXXXXXXXX X klass Juhendaja: Õp. XXXXXXX Tallinn 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................lk 3 Marihuaana.........................................................................lk 4 Hasis.....................................................................................lk 5 Kanepi tarvitamisega kaasnevad sümptomid..................lk 5 Tarvitamise pikaajaline mõju...........................................lk 7 Kanepist loobumine...........................................................lk 8 Huvitavaid fakte.................................................................lk 8 Kokkuvõte..............................................................................
Alkoholi toime, kasulikkus ja kahjulikkus Alkohol on erilise lõhna ja maitsega orgaaniline ühend, mis inimorganismis teatud kogusest alates põhjustab joobeseisundi. Alkohol mõjub kogu organismile ja selle tarbimisel saadakse võrreldes valkude ja süsivesikutega üsna palju energiat. Alkohoolsed joogid jagatakse klassikaliselt etanooli sisalduse alusel kolme gruppi: 1. õlu sisaldab keskmiselt 46% puhast etanooli, 2. vein sisaldab ligikaudu 12% puhast etanooli, 3. kange alkohol sisaldab ligikaudu 40% puhast etanooli. Alkoholi toime Juba mõne minuti järel pärast imendumist seedetraktist jõuab alkohol ajju ja hakkab mõjutama inimese käitumist kui erguti, rahuti, antidepressant või uinuti seda sõltuvalt annusest ja isikuomadustest. Esialgu muutub inimene jutukaks, tekib heaolutunne, isegi eufooria. Mõõdukas koguses kasutatuna võib alkoholil olla hirmu ja pingeid vähendav toime. Üldi...
Inimese elus täidab väga tähtsat osa toitumine. Selleks, et elada täisväärtuslikku elu tuleb toituda tervislikul. Paljud peavad toitu millekski, mille nimel elada, kui tegelikult on toidu põhieesmärgiks vaid inimorganismi varustamine vajalike toitainetega, mida me vajame elamiseks, kasvamis- ja taastumisprotsessideks, mõtlemisvõime tagamiseks ning hea tervise säilitamiseks. Kui palju peaksime sööm? Kasvades nõuab meie organism ka palju enam toitaineid. Samuti nõuavad ka erinevad eluviisid vastava koguse vitamiine ja teisi kasulikke aineid. Seega on paika pandud kindalt toitainete kogused, mida vajavad erinevad inimesed. · 1200 kalorit - see on minimaalne kogus; seesugune madal kalorite kogus aitab kehakaalu vähendada ning on sobiv inimestele, kes on istuva eluviisiga ja äärmiselt väheliikuvad. · 1600 kalorit - on soovitav naistele, kes on väheliikuvad ning see sobib ...
PÄRILIKKUS 1. Mõisted Geen – pärilikkuse algüksus; teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises DNA – rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab pärilikku informatsiooni; kromosoomi koostisosa Kromosoom – rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja Kromosoomistik – kromosoomide kogum keha-/sugurakus; Inimese kromosoomistik sisaldab 46 kromosoomi: naistel 44+XX ja meestel 44+XY Dominantne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub Retsessiivne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub 2. Inimesel keharakus 46 kromosoomi, sugurakus 23 kromosoomi. 3. Kromosoomide arv säilib, kui jagunevad keharakud. Kro...
Narva Vanalinna Riigikool Referaat ,,Tervislik eluviis" Evelina Säkk 9.a klass 2009 aasta Sisukord 1. Toitumine lk.3 2. Söö hästi, siis tunned end hästi lk.3 3. Nõuanded tervislikuks toitumiseks lk.4 1 4. Ärge maiustage liiga tihti lk.4 5. Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine makro ning mikroelemente lk.45 6. Kui tarbite alkohooli, siis ainult mõõdukalt lk.5 7. Suitsetamine lk.56 8. Kokkuvõte lk.6 9. Kasutatud kirjandus lk.6 Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Toitumine · Süsivesikud peavad andma 5565...
DIABEET Diabeet on ainevahetushäire, tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliinitoime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Istuv eluviis, energiarikas toit ja rasvumine on peamised põhjused, miks tekib diabeet. Kui diabeeti ei ravita, kahjustab see haigus paljusid elundeid, eriti neerusid, südant, silmi ja närve. Diabeet kahjustab neerude veresooni. Neerukahjustuse korral tekib uriini valk ja seejärel hakkab langema neerufunktsioon. Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega kreatiniini (Kreatiniin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga) taseme järgi vereseerumis. Kahjustatud neerud ei puhasta verd piisavalt ning seetõttu hakkavad verre kuhjuma kreatiniin jt jääkained, vesi ja mõned soolad.Lisaks kaasneb diabeediga närvide kahjustus. Tekkiv diabeetiline neur...
LIIKUMINE JA TERVIS Janika Post M-07 2007a SISUKORD: · Sissejuhatus .....................................................................lk 3 · Liikumine ja tervis............................................................lk 4 · Liikumise kasu tervisele...................................................lk 7 · Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumiseks..........lk 9 · Kokkuvõtlikud soovitused liikumiseks............................lk 10 · Kasutatud kirjandus..........................................................lk 11 · SISSEJUHATUS: On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele. Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi: me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suverii...
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Spo...
Geriaatria alused arvestus Jaanuar 2019 1.Mis on geriaatria?- gerontoloogia rakendus mis uurib vanuritele iseloomulike haigusi, haiguste ennetamist ja ravi. 2.Geriaatria eesmärgid- haigete funktsionaalsete seisundite, elukavaliteedi ja iseseisva toimetuleku parandamine(,rehabilitatsioon, taastusravi)seisundi ja toimetuleku säilitamine 3.Mida näitab elukvaliteet? - sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek 4.Eakate peamised arsti poole pöördumise põhjused -jõuetus, väsimus, üksindus, kroonilide haigused unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet. 5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik. 6.Mis on uriini inkontinentsus?- uriinipidamatus 7.Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail...
1. Treenimise positiivsed mõjud südamele Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. (Veigel, 2014) Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised, näiteks lihasrakkude hüpertroofia, teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. (Veigel, 2014) Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on treenimine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingi...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ester Poolak TERVISESPORT juhendaja: Reet Parind Pärnu 2010 Sissejuhatus ,,Sport" on algupäralt inglise termin, mis on evinud koos vastavate egevustega teistesse maadesse. Sport- kehaliselt või vaimselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on spordiga tegelejate võimete proovilepanek. Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Spordil on väga erinevaid definitsioone : tegevuses kui sellises peavad sisalduma: võistlus, reeglid, institutsionaalsus ja füüsilis- psüühiline pingutus, mis omakorda võimaldavad eristada kolme spordi tasandit: tippsport, võistlussport ja harrastussport/tervisesport. · Tippsport- sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. · Tervisesport- liikumisharrastuste alaliik, mida tehakse eesmärg...
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning l...
annaabi.ee 
