Kehaline aktiivsus (0)

Kuna kehakaalu kohta on väga raske saada üldist ja täpset infot, siis põimisin kehakaalu kehalise aktiivsuse sisse. Keskendusin rohkem kehalisele aktiivsusele ja mitmetele kehalistele tegevustele.
Mis on kehaline aktiivsus?
Kehaline aktiivsus on täiesti tavalise päeva liigutuste hulk, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Samas on kehaline aktiivsus väga oluline ka siis, kui inimene soovib tõesti olla terve.
Miks on kehaline aktiivsus kasulik ja vajalik?
Nagu eespool mainitud ,siis kehaline aktiivsus omab tähtsat rolli inimese hea tervisliku seisundi juures. Piisaval kogusel kehalisel aktiivsusel on mõjutoime järgnevatele:

• Kõrgenenud vererõhk
  
• Liigne kehakaal , rasvumine
  
• Mõne vähitüübi risk
  
• Depressioon
  

Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi?
Mõju südamele ja veresoonkonnale
Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapnikuga, seeläbi ka südamelihase funktsioon. Südamelihas teeb vähem tööd, saavutades varasemaga võrreldes sama efekti - südamelihase töö muutub efektiivsemaks. Kogu organismi vereringe paraneb ning ka hapnikuvarustus. Puhkepulss ja mõõdukalt tõusnud vererõhk langevad, väheneb südame rütmihäirete tekke võimalus ning risk haigestuda südame ja veresoonte kroonilistesse haigustesse. Tekib suurem vastupidavus kehalisele koormusele, koormustajumus väheneb.
Südame ning veresoonkonna mõjutamiseks peaks treening haarama suuri lihasegruppe, südame löögisagedus peaks olema 130-150 lööki minutis , treenimissagedus ~3 x nädalas 20-30 minutit.
Mõju kopsudele
Tegeledes kehalise aktiivsusega muutuvad rindkere lihased tugevamaks. Tugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse.Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel.
Mõju koerakkudele
Teadlased on kindlaks teinud, et väga hästi treenitud inimestel paraneb koerakkude võime punalibledelt hapnikku vastu võtta. Selline inimene võidab teisi väga pikkadel distantsidel võisteldes.
Mõju liigestele, skeletile
Tänu piisavale kehalisele aktiivsusele paraneb kõõluste, sidemete ning liigeste ehitus ja talitlus. Vigastuste risk vanemas eas väheneb, säilib ka parem liigesliikuvus.
Kehaline aktiivsus aitab säilitada ja veidi ka suurendada luukoe massi, võideldes osteoporoosi ja sellest tingitud luumurdude tekke vastu.
Mõju ainevaetusele ja kehakaalule
Inimese üldine ainevahetus kiireneb . Samuti suureneb võime kasutada ainevahetuses vabu rasvhappeid. Piisav kehaline aktiisus reguleerib energia tarbimise-kulutamise tasakaalu, mis omakorda aitab normaliseerida kehakaalu ning vältida rasvumisest tingitud terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus mõjub ainevahetusele ja hormoonsüsteemile, vähendades hilistüüpi suhkruhaiguse, aterosklerootiliste südame ja veresoonkonna haiguste ning seedetrakti funktsionaalsete häirete tekke riski.
Mõju meeleseisundidtele (depression, stress ) ja mälule
Kehaline aktiivsus vähendab ängistust, depressiooni ja stressi. Kehaline aktiivsus mõjub meeleolule positiivselt. Vanemaealistel inimestel aitab kehaline aktiivsus mõnevõrra parandada või lausa ka säilitada mälu.
Kehaline aktiivsus ja vanadus
Eakamaks muutumisel ilmnevad sageli järgmised tervisehäired:

• Ülekaal
  
• Liigesevalud
  
• Stress ja depressioon
  
• Liigeste jäikus ja vähenenud liigeste liikuvus
  
• Lihasjõu nõrgenemine
  

Päris sageli võivad need haigsed olla tingitud väheliikuvast eluviisist. Vanusega seoses toimuvad muutused ei võimalda inimestel treenida nii nagu nooruses. Muutused toimuvad ka tasakaalu osas, liikumise koordineerituses. Lihaskude ja luukoe tihedus vähenevad, südame funktsioon halveneb.
Kuidas peaksid vanurid treenima end?
Soovitatavad ettekirjutused vanemaealiste treeninguks:

• pikem soojendusosa
  
• vältida hüppeid, jooksmist
  
• vältida pikki liikumiskombinatsioone ning koordinatsiooni nõudvaid harjutusi
  
• treening peaks olema kergema või keskmise intensiivsusega
  
• treeningu kestvus umbes 20 minutit ja maksimum 45 minutit
  
• hästi sobivad sirutus - ja venitusharjutused.
  

Kehaline aktiivsus ja noored
Milleks on noortele inimestele kehalist aktiivsust vaja?
Üldiselt on kehaline aktiivsus lastele ja noorukitele vajalik kolmel põhjusel.
Esimene põhjus
Arendada kehalist võimekust, tugevdada tervislikku seisundit lapse- ja noorukieas ning soodustada kasvamist ja arenemist.
Kehaline aktiivsus imikueas , see on suuresti vanemate teha, aitab lapsele luua ilusa ja sirge rühi. See on aga omakorda väga oluline vajalike lihaste kujundamiseks ja arendamiseks .
Eelkooli- ja nooremas koolieas aitab kehaline aktiivsus vabandeda ja vältida X ja O jalgade tekket. Samuti aitab kehaline aktiivsus kaasa normaalsete pöiavõlvide kujunemisele, mis omakorda on tegelikult ravi ja ennetamine lampjalgusele.
Kehaline aktiivsus koos jõuharjutustega ning samuti piisav kaltsiumi kogus, mis saadakse toidust aitavad luua normaalset ja tugevad luustikku.
Kui kehalise aktiivsusega tegeleda mõõdukalt, siis aitab see soodustada luude kasvamist pikusesse. Kui aga tegelda väga intensiivselt ja tihti jõuharjutustega, võib see põhjustada luude kasvamist laiusesse ja pikkuskasv võib sootuks pidurduda.
Üks väga tähtis osa kehalise aktiivsuse mõju juures on meeleolu parandamine. Seda sai juba eespool mainitud, aga on tõestatud, et see toimib ka noorte peal. Ka noortel inimestel esineb stressi ja kurvameelsust. Kehaline aktiivsus aitab aga selle vastu võidelda.
Samuti on ka kindlaks tehtud, et kehaline aktiivsus on seotud ka hea õppeedukusega. Mis on noorte jaoks tegelikult väga tähtis.
Kehaline aktiivsus soodustab kindlasti ka lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist . See omakorda aitab aga arendada teisigi kehalise võimekuse liike: painduvus , lihasvastupidavus, kiirus ja tasakaal.
Teine põhjus
Noorte puhul, eriti murdeealiste laste puhul on väga oluline tervislik seisukoht just selleks, et seda juurutada neile kogu eluks.
Kolmas põhjus
Piisav kehaline aktiivsus noorukina aitab vähendada täiskasvanuks saamisel krooniliste haiguste kujunemise riski. Kehaline aktiivsus aitab kaasa ka rasvkoe hulga vähenemisele ja tervisliku kehakaalu säilitamisele. Kehaline aktiivsus lapsena aitab alandada ka vererõhku ja seda stabiliseerida.
Kehalise aktiivsuse võimalused ja nende head küljed
Käimine
Käimine on paljdes maades väga populaarne liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha - ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab käimine vabaneda liigsetest kaalukilogrammidest ning tekkinud stressist ja närvipingest.
Käimine viib inimesi loodusesse, kus on kõige tervislikumad ja ka kättesaadavamad harjutuspaigad. Käimine on koormuse poolest võrreldav võimlemise, lihtsamate pallimängude, jalgrattasõidu või ujumisega, talvistest tervisespordialadest annab käimisega sama koormuse suusatamine.
Käimine on üks odavamaid ja lihtsamaid ning ehk kõige vähenõudlikumaid tervisespordialasid. Samas ei tohi aga unustada, et inimorganismile on mõjusam mitmekülgne tegelemine liikumisharrastuse erinevate vormidega ehk lisaks käimisele tuleks harrastada ka teisi tervisespordialasid.
Käimise mõju kehale
Nagu juba eespool mainitud siis käimine arendab kõiki lihaseid ühtlaselt, toetab rühti, tugevdab seljalihaseid. Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus kuna lihased õpivad salvestama energiavarusid.
Inimesed, kes tegelevad tiheda käimisega esineb vähem kasvajaid, südamehaigusi, infarkte ning suhkruhaigust. Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega . Käimine vähendab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem – käimine tagab hea tuju.
Jooksmine
Jooksmisel on kindlasti on väga popuraalne ja tuntud ning palju harrastatud tervisespordia. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja mugavaid jooksujalatseid. Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel. Joostes kaasneb organismi suur energiakulu – jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks sõita ligi kaks korda kauem. Inimesed, kes jooksevad suitsetavad vähem, nende rasvaprotsent on madal, kõrget vererõhku esineb harvem – nii näitavad teadusuuringud. Kuid just ülekaal, suitsetamine ja kõrge vererõhk on eeldused veresoonte lubjastumisele ja südamehaiguste tekkeks.
Jooksmise mõju kehale
Jooksmine on väga tervislik, see tugevdab südamevereringesüsteemi ja aitab alandada kehakaalu. Jooksmine on väga hea vahend vähendamaks ja ennetamaks stressi. Jooksmine aitab keha karastada ja eemal hoida külmetushaigusi.
Ujumine
Ujumine on üks liikumisvõimalus, mida on võimalik harrastada aastaringselt . Vaatamata sellele, et basseinide külastamine maksab, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust . Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Samuti on ujumine väga hea võimalus hoida kehakaalu kontrolli all. Eriti soovitatakse ujumist ülekaalulistele.
Mida teeb ujumine inimese kehaga ?
Ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis kõrge eani. Nagu juba mainitud, siis ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid Vesi mõjutab aktiivselt nahaaluseid retseptoreid, mistõttu on ujumine eriti kasulik une- ja närvihäiretega inimestele. Ujumine on kasulik ülekaalulistele inimestele. Rasv aitab paremini tüsedamatel vee peal püsida ja edasiliikumiseks kulutab inimene energiat. Vees kulutatakse energiat ka kehatemperatuuri hoidmiseks. Ka inimesed, kes on südamehaiged ja kõrge vererõhuga tunnevad end ujudes hästi, sest vees on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam. Ujumine on ka kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime, ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale. Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud..
Rulluisutamine
Tänu meie esimesele leedile on rulluisutamine üha populaarsemaks muutunud. Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid.
Võimlemine
Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Võimelda võib olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Eriti hea on võimlemine aga mitmete seljahaigustega inimestele. Samuti aitab võimlemine ka kehakaalu säilitada. Eriti efektiivne on võimlemine aga siis, kui võimlemisharjutustesse on lisatud venitused ja lihaseid kasutatakse täies ulatuses.
Mida põhjustab liigne kehakaal?
21. sajandil on rasvumine saanud väga suureks ja murettekitavaks probleemiks. Üha nooremad inimesed kannatavad ülekaalu käes. Mida toob endaga kaasa ülekaal ja kuidas sellest vabaneda?
Ülekaalulisus toob endaga kaasa paljusid tervisehäireid: kõrge vererõhk, liigne kehakaal koormab südant ja veresooni. Samuti võib rasvumine endaga kaasatuua suhkruhaiguse. Füüsiline jõud väheneb. Võivad tekkida ka unehäired.
Mis aga aitaks ennetada neid haigusi? Just nimelt see, millest oli eespool juttu – kehaline aktiivsus.
7