Eesti kehaline kasvatus ja meie laste liikumisaktiivsus (0)

Eesti kehaline kasvatus ja meie laste liikumisaktiivsus
Minu  analüüsiv  kirjalik  mõtteväljendus  põhineb  põhiliselt  2015.  aasta  veebruarikuu  Jorgen   Matsi
artikli „ Psühholoog : laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik“ põhjal.
Tartu  Ülikooli  spordipsühholoogia  õppejõud  Jorgen   Mats   ütles  liikumisfoorumi  „Laste
liikumisaktiivsuse langus – kuidas on võimalik seda peatada?“ üritusel esinedes, et lapsed valivad
teadlikult kehaliselt passiivsemaid tegevusi, sest ka lapsevanematele on tihti mugavam, kui lapsed
tegelevad vaiksete tubaste tegevustega.
Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt. Mida saab selle vastu
teha? Kehaline kasvatus peaks liikuma sellises suunas, kus kehalise kasvatuse tund tekitaks  lastes  ja
noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema
eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus peaks olema inimese isiksuseomaduste
arengule  kaasa  aitamine,  koostööoskuste  välja  arendamine,  tahe  ja  soov  olla  elu  lõpuni  spordis
aktiivne (Kruusimägi, 2014).
Ohumärkideks  on  täiskasvanute  liikumisaktiivsuse  langus,  selle  tõttu  hakkab  ka  vähenema  laste
aktiivsus, kuna osadel lastevanematel on tihti mugavam, kui lapsed on toas, silma all ning vaikselt
vaatavad   midagi  telekast  või  arvutist  (kuid  kindlasti  siinkohal  ei  saa   üldistada ).  Ohuks  võib  ka
nimetada   Kenn   Konstabeli   uuringut ,  mis  ütleb,  et  vaid  veerand  Eesti  poistest  ning  vaid  15%
tüdrukutest  on  aktiivsed  määral,  mis  on  Maailma  Terviseorganisatsiooni  poolt  soovitatud:  nad
saavad keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõdukat või tugevamat  kehalist  koormust päevas. (Matsi,
2015).
Positiivne on aga see, et mida aeg edasi, seda rohkem on näha, kuidas algklassilastele on kehalise
kasvatuse  tunnis  ette  valmistatud  palju  mängulisi  tegevusi.  Mängumeetod  on  kindla  eesmärgiga
mänguline  tegevus,  mis  võimaldab  arendada  kehalisi  võimeid,  lahendada  ja/või  kinnistada
tehnilistaktikalisi  kombinatsioone.  Mängumeetod  põhineb  spordiala-spetsiifilistel
liikumismängudel, müngulistel situatsioonidel ( Piisang ).
Liikumisaktiivsust  laste  seas  saabki  tõsta,  kui  nende  jaoks  tundub  aktiivne  eluviis  huvitav  ning
uudne.  Lapsed  tahavad  rohkem  mängida,  kuid  läbi  mängu  saab  ka  väga  hästi  kehalise  koormuse
normaliseerida.
Õpilasi saab kaasata aktiivsesse eluviisi ka vahetundides, kui on  puhkeaeg . Esimestes kooliastmetes
saame  kasutada  teiste  riikide  kogemust.  Et  meetodid  koolis  tunni  ja  vahetunni
liikumissõbralikumaks  muutmiseks  aitavad  laste  aktiivsust  suurendada,  kinnitab  näiteks  Soome
kogemus, kus  kooliõpilased on ligi kaks korda aktiivsemad kui Eestis (Matsi, 2015).
Aktiivset akadeemilist kooli peaks  toetama  eakohase ning positiivset   suhtumist  kujundava kehalise 
kasvatuse tunniga. On palju andmeid selle kohta, et rohkem liikumist koolis, sealhulgas ka 
akadeemiliste tundide arvelt, parandab akadeemilist sooritust – siinkohal peab veel palju õppima ja 
mõtlema, mida paremini on õpetajad koolitatud, positiivsemad ning lastesõbralikumad,  seda 
paremad on laste tulemused (Matsi, 2015).
Kasutatud kirjandus:
• Kruusimägi, T. 2014. URL=  http://www.eok.ee/infokiri/tallinna-inglise-kolledzi-direktor -
kusimus-ei-ole-selles-kas-kaks-tundi-kehalist-kasvatust-on-piisav-vaid-kusimus-on-tunni-
eesmargis/ , 02.05.2015
• Matsi, J. 2015. Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik. URL= 
http://novaator.err.ee/v/tervis/88299b5d-dbc2-43cc-b67c-9b31f373e4cb  , 05.05.2015
• Piisang, M. Kehalise kasvatuse vahendid ja meetodid. 
URL= http://lissuhelis.weebly.com/uploads/8/5/9/9/8599040/3._kehalise__kasvatuse__vahen
did_ja_meetodid.pdf ,07.05.2015