Kui lammutatakse vaid osaliselt, tuleb säilitatava osaga kokkupuutekohad käsitsi lammutada. · Vasarpurusti: Vasarpurustiks nimetatakse trossi või keti otsas noolelt alla rippuvat rasket kera. Sellega lammutatakse kõrgeid tellis- ja betoontarindiga maju. Ulatus oleneb noole pikkusest, seega saab töötada üsna kõrgel. See on ekskavaatorist ja buldooserist ohutum meetod, kuna masin jääb lammutatavast ehitisest kaugemale. · Lõhkamine: Lõhkamine lammutab kogu ehitise. Lõhates lammutatakse torn-ja tööstusehitisi, korstnaid ja puurtorne. Lõhkamine nõusb vägs häid kutseoskusi ja kogemusi, kuna ebaõnnestumisel tuleb osaliselt lammutatud hoone lammutamist jätkata seestpoolt käsitsi, mis toob kaasa tööohuriski. · Lõhkumine: Tarindeid lõhutakse ekskavaatori noole külge kinnitatud piikvasara või väiksema pneumoseadmega. Sell meetodil lammutatakse kõiki kivi-,tellis- ja betoontarindeid. Kui
Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb anda ohtlike jäätmete hulka. Värvi,laki ja liimi jäätmed ja nende taara tuleb viia ohtlike jäätmete jaama punkti. LAMMUTUS MEETODID. Meetodi valikul tuleb arvestada lammutatava ehitise asukohta, kõrgust, tööde ulatust ja materjali. Meetodid. *Ekskavaatori noolele kinnitatud lõnd purustiga. *Seinte langetamine trossi ja trattoriga. *Seinte langetamine heravasara lõõkiseda kraana noole otsas *Lõhkamine *Teemant saagimine *Veejoaga lõhkumine *käsitsi lammutamine. Töökorraldus ( 3 haardeala ) *Sisetarandite demonteerimine ( torustikud ära ,vahelaed, vaheseinad ära ) *Seinte lammutamine ( lammutatakse sissepoole ) *Koristamine Ohutus nõuded *Asbesti lammutamis ala piiramise kaitse, hingamisteede kaitse vahend, kaitse riietus, jäätmed sulgeda õhu tindedasse pakendisse.
· Kriitilise massi (vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina) puhul kasutatakse igast lõhustumisest tekkinud neutroneist ära keskmiselt üks uue lõhustumise tekitamiseks ja reaktsioon kulgeb muutumatu kiirusega. · Üks osa neutronidest läheb lihtsalt kaotsi (st. väljub tuumkütusest või neelatakse mittelõhustuva tuuma poolt). Pommi lõhkamine · Pommi lõhkamiseks surutakse näiteks kaks (Hiroshima tüüpi pommi puhul) poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline(see on siis, kui k > 1 k = ntekkinud - nkaotatud n-neutronite arv). · Selles ainekoguses neeldub niipalju neutroneid, et nende hulk kasvab järjest ja tekib ahelreaktsioon. Plahvatus tekib momentaalselt. http://3.bp.blogspot.com/- 2
toormaterjal MIS ON PAEKIVI???? Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus Paekivi koosneb lubjakivist ja dolokivist Lubjakivi:56% CaO, 44%CO2, dolokivi 30% CAO 48% CO2 22%MgO 2.4.3 Moondekivimid Kivimid, mis on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliste aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsioon...... 2.5 Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.5.1 Massiivist eraldamine : lõhkamine, saagimine, hüdrauliline kiilumine, lahtiste materjalide kaevandamine 2.5.2. Toorplokist ehituselementide eraldamine erinevate tööriistadega: Töötlus meisliga mehaaniline/ elektriline uue põlvkonna töötlus (CNC) kiilude kasutamine lõikamine/saagimine teemantsaega 2.5.3 pinnatöötlus raidfaktuurid : a) kalju faktuurid b) mügaraline faktuur c) rihvelfaktuur d) voldiline faktuur e) tahutud faktuurid Abrassiivfaktuurid: a) saetud faktuur b) lihvitud faktuur c) poleeritud faktuur 2
Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Iseloomustab ahelreakeaktsiooni. Tekkigu näiteks ühel lõhustumisel kaks uut neutronit, mis mõlemad neelduvad teistes tuumades. Siis paljuneb reaktsiooni suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128. selline ahelreakt. Viib plahvatuseni sest see areneb väga kiiresti. tuumakütuse kriitiline mass- on kütuse minimaalne kogus,milles algab ahelreaktsioon. U235 50kg. Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkamine? Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkera kujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. tuumareaktori olulised osad- betoon-mis kaitseb ümbrust,peegeldi-peegeldab neutroneid tagasi,sellega väheneb vaja mineva tuumkütuse mass.Tuumakütust on vaja,oluline on aeglusti-ta aeglustab neutroneid,et nad tuumast liiga kiiresti läbi ei lendaks,et tuumad jõuaksid lõhustuda ja teformeeruda.Juhtvardaid on
*füüsikalis-mehaanilised omadused *valmistamise ja töötlemise viis *dekoratiivsed iseärasused *kasutamisala järgi TARDKIVIMID 1)massivsed a)intusiivsed (graniit) b)efusiivsed(basalt) 2)purdsed a)sõmerad(vulkaaniline tuhk ja liiv) b)tsementeerunud(trass) SETTEKIVIMID 1)Mehaanilised setted a)sõmerad(kruus) b)tseneteerunud(liivakivid) 2)Keemilised setted(kipsid) 3)Organogeensed setted(lubjakivi) MOONDEKIVIMID 1)marmor 2)talklikdad TOOTMINE *murdmine *lõhkamine *saagmine *freesimine *leeklõikus ________________________________________________________________ *looduskivi peab taluma mõjuvaid koormusi(välisjõud, ilmastik, tulekahju) ja täitma muud kasutusest tulenevad nõudmised(välisilme, tihedus) *välisilme on otsustava tähtsusega materjali valikul. selle moodustav kivimi tekstuur *sisruumides püsib kivimi värv muutumatuna, välistingimustes võib kaotada läike ja muuta värvi
Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Iseloomustab ahelreakeaktsiooni. Tekkigu näiteks ühel lõhustumisel kaks uut neutronit, mis mõlemad neelduvad teistes tuumades. Siis paljuneb reaktsiooni suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128. selline ahelreakt. Viib plahvatuseni sest see areneb väga kiiresti. tuumakütuse kriitiline mass- on kütuse minimaalne kogus,milles algab ahelreaktsioon. U235 50kg. Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkamine? Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkera kujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. tuumareaktori olulised osad- betoon-mis kaitseb ümbrust,peegeldi-peegeldab neutroneid tagasi,sellega väheneb vaja mineva tuumkütuse mass.Tuumakütust on vaja,oluline on aeglusti-ta aeglustab neutroneid,et nad tuumast liiga kiiresti läbi ei lendaks,et tuumad jõuaksid lõhustuda ja teformeeruda.Juhtvardaid on
Sõltuvalt katendi paksusest toimub teises järgus õhema katendi eemaldamine buldooseriga või kopplaaduriga, paksema eemaldamine ekskavaatoriga laadimisega kallurautole veoks puistangusse. 3) Kivimi kobestamine Põhiprotsessiks on kihi eelnev kobestamine puur-lõhketööde abil ning kobestatud dolokivi laadimine kalluritele. Puur- lõhketööd toimuvad vastava projekti järgi. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, lööklaine, tükkide laialipaiskumine). Saab kasutada ka mitteelektrilist lõhkamist. Kareda dolokivikarjääris puur- lõhketöödeks käesoleval ajal piirangud puuduvad v.a mäeeraldise idaserval, millest 300 m kaugusel asub talumaja. Seal tuleks kasutada alternatiivset kobestamist või teise lahendusena vähendada lõhketöödel lõhkeaine
Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Paljandustööd Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega. Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse spetsiaalsete autotega kohale otse tehasest komponentinena, nende segamine toimub auto peal ja lõhkeaine valmib lõplikult alles puuraugus. Selline käitlemine on täiesti ohutu ja võimaldab moodustada laengu ka veega täidetud puuraugus. Laengud pannakse lõhkema spetsiaalse initsieerimissüsteemiga nn lühiviitreziimis,
Lahingud korallimerelja Midwayl Rassirahutused Harlemis ja Detroidis Liitlaste dessant Normandias Roosvelti surm Harry S. Trumani saamine USA presidendiks Saksamaa kapituleerimine USA aatomirünnak Hirosimale ja Nagasakile Jaapani kapituleerumine Trumani dokriin Rahvusliku Julgeolekunõukogu rajamine LKA moodustamine Marshalli abiprogrammi käivitamine Harry S. Trumani valimine USA presidendiks Berliini blokaad Alger Hissi kohtuprotsess Nõukogude esimese aatomipommi lõhkamine NATO asutamine Korea sõja algus Senaator Joseph McCarthy kommunistidevastase kampaania algus Dwight D. Eisenhoweri valimine presidendiks Korea sõja lõpp Kohtuasi "Brown Topeka Haridusameti vastu" (segregatsiooni lõpetamine) Bussikompaniide boikott Montgomerys, Alabamas Konflikt segregatsiooni lõpetamise küsimuses Little Rockis, Arkansa's Esimese Nõukogude sputniku lennutamine kosmosesse Revolutsioon Kuubal ja Fidel Castro võimuletulek Alaska ja Havai saamine Usa osariikideks John F
ja rõhu mõjul. · Gneiss - graniidi moondunud eriliik. Lõhestub ühes suunas. · Marmor - tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt välistöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. LOODUSLIKU KIVIMI TÖÖTLEMINE Kivikarjäär - astmeliste nõlvadega süvend, kus kaevandatakse murdmise, lõhkamise või saagimse teel. · Murdmine - hüdro- või löök-kiilumisega. Saadakse suuri pragudeta kive · Lõhkamine . kasutatakse peamiselt killustiku saamiseks · Saagimine - kasutatakse kõvasulamist lõikehammastega ketas- või kettsaage. Saadakse korrapärased kiviplokid. Karjäärist saadud toorme edasine töötlemine: · Murdmine - peamiselt müürikivide valmistamiseks · Purustamine - peamiselt killustiku tootmiseks · Klompimine - kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi muutub enamvähem sirgeks
kivistikerohke lubistete ladestus. [10] Kuid pae tekkimiseks pidi siinpool loksuma meri. Selleks oli vaja soodsaid tingimusi: madal meri, nõrk liiv, savi mandri osas ning sooja kliimat. Nende elutegevuse tagajärjel tekkiski lubisete. Paas on levinum settekivim liiva-ja savikivide kõrval. Enamik settekivimid on tekkinud veelises keskkonnas. Paekivi on tekkinud põhiliselt soojaveelistes madalmeredes.[3] Lubjakivi tuleb tavaliselt kaevandada karjääris lõhkamise abil, lõhkamine kobestab paekivi, kuid kõige pehmemaid kihte saab kaevandada masinaga. Kaevandatud kivi veetakse jämepurustamisele, misjärel toimub edasine töötlemine, näiteks purustamise, sõelumise, peenestamise, puhastamise või põletamise teel. Lubjakivitooteid kasutatakse näiteks maaparanduses happelisuse neutraliseerimiseks, heitgaaside puhastamiseks elektrijaamades, vee leelistamiseks, loomasöötades ning täiteainena asfaldis, paberis ja plastides.[11] Ehituskivina kasutatav paekivi
ja -vahendite purunemisohtu. 31. Nimetage mullatoode liike, vahemalt 5. Kirjeldage luhidalt. Raadamine on kändude, juurestiku, puude ja üksikute suuremõõduliste kivide kõrvaldamine, laadimine ja äravedamine või kohapeal likvideerimine. Tarbetud ja kõrvaldamisele määratud hooned ja rajatised lammutatakse. Lõhkamine. Tööetapid on: kaljupinnase puhastamine, puuraukude tegemine, laengute paigaldamine ja katmine, lõhkamine, kivide laadimine ja äravedu, lõhatud pinna puhastamine. Pinnase kaevamine. Selle tööoperatsiooni käigus kaevatakse pinnas vajaliku sügavuseni, laaditakse äraveetav pinnas transpordi-/veovahendile, teisaldatakse pinnast ehitusplatsi piires, tehakse vahelaod, kuhjatakse hunnikutesse ja mittevajalik pinnas veetakse minema
Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega. Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse spetsiaalsete autotega kohale otse tehasest komponentinena, nende segamine toimub auto peal ja lõhkeaine valmib lõplikult alles puuraugus. Selline käitlemine on täiesti ohutu ja võimaldab moodustada laengu ka veega täidetud puuraugus. Laengud pannakse lõhkema spetsiaalse initsieerimissüsteemiga nn lühiviitreziimis, mis
tasandil kinnitatud juhendid. Miks peab keskkonda kaitsma? - Kõige elava elukeskkond - Mõtlematu tegevusega pöördumatu kahju tegemise vältimine - Kaitseväe poolt loodud tehiskeskkonna säästlik kasutamine tegevustest tulenevate mõjude vähendamisega miinimumini - Looduslikku tasakaalu ja mitmekesisust ei tohi rikkuda Keskkonnaohtlikud tegevused kaitseväes: -laskmine kaitseväe relvadest -lõhkamine -lõhketööd -kaitseväe transpordivahendite kasutamine -kaevikute ja laskepesade kaevamine -maskeerimine -majutumine telkides -jäätmekäitlus välioludes -välitualeti rajamine ja kasutamine -lahtise tule kasutamine Mõjud kaitseväe tegevusest tingituna: - keemiliste ühendite reostus laskemoonast , autokütusest, - mootori- jm õlidest ja vedelikest - transpordivahendite poolt põhjustatav erosioon - kuuli- ja killukahjustused - sisepõlemismootorite heitgaasid
kiired (varisemine, libisemine) Väga aeglased (voolamine - solifluktsioon, nihkumine - defluktsioon) Maalihet soodustavad kivimikihtide kallakus, tihedamate setete (deformeerunud, vett mitteläbilaskvad - savi) lamamine vähem tihedate setete all (monoliitsed, liiv) Maalihet põhjustavad: erosioon, paduvihmad ja kiire lume sulamine, põhjavee taseme tõus, kiire vee taseme alanemine (jões), rõhu tõus nõlvadel, vulkaanipursked, maavärinad, inimtegevus( kaevamine, lõhkamine), taimestiku hävimine. Eestis - savi- ja aleuriidipinnased, eriti lihkeohtlikud Pinnase massi suurendavad ka nõlvale rajatud ehitised. Võivad nõlvakallet oluliselt muuta. Eestis põhiliselt jõe kaldad, põrnu (3x), vääna, keila jõe. Pärnus kuna savised pinnad. Ka liivased pinnad kui pärjad väiksemas ulatuses. Maalihet ennetada odavam kui likvideerida Maauhe looduslikult harva, linnades tihti kui lumesulamise veed uhuvad torustike
tagajärjel satub keskkonda suur hulk radionukliide, mis võivad põhjustada elanikel suuri kiirgusdoose. Eestis võib kiirgushädaolukorra põhjustada avarii naaberriigi tuumaelektrijaamad (Loviisa Soomes, Sosnovõi Venemaal, Ignalina Leedus), radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, liikluses radioaktiivseid aineid vedava veokiga ja kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramise tõttu. Lisaks võib ka hädaolukorra ,,räpase pommi" lõhkamine, tuumakütusel töötava satelliidi kukkumine Eesti pinnale või selle lähedusse ja tuumalaengu tahtlik/tahtmatu lõhkamine. Informatsiooni võimaliku kiirgushädaolukorra tekkimise kohta valdavad Päästeamet ja Kiirguskeskus. Eestis toimuvatest kiirgusavariidest teavitab elanikkonda Päästeamet ja on ka juhtiv asutus elanike kaitse organiseerimisel. Teistest riikidest toiminud vastavatest avariidest saab hoiatavat informatsiooni peamiselt Kiirguskeskus
Lühiajaline kokkupuude impulssmüradega (isegi ühe tugeva impulsiga), näiteks püssilaskude või naela- või needipüstolite kuulmine võib avaldada püsivat mõju: kurdiks jäämist või põhjustada pidevat kohinat kõrvus. Impulsid võivad lõhestada ka kõrva trummikile. See on valulik, kuid ravitav kahjustus. Kõrvakohin Kõrvakohin (tinnitus) on helin, vile või kõmin kõrvus. Kõrvakohina tekkimise ohtu suurendab ülemäärane kokkupuude müraga.Impulssmüra (nt lõhkamine) võib seda riski oluliselt suurendada. Kõrvakohin võib olla esimene märk sellest, et müra on teie kuulmist kahjustanud. Müra ja kemikaalid Mõned ohtlikud ained on ototoksilised (,,kuulmisnärvile mürgised"). Teatavate selliste ainete ja valju müraga kokkupuutuvatel töötajatel näib olevat suurem kuulmiskahjustuste tekkimise risk kui ainult müra või nende ainetega eraldi kokkupuutuvatel töötajatel. Sellist sünergiat on
seadmete hävitamiseks piisab ka töötava mikrolaineahju ukse avamisest). Mootorid ja trafod on palju töökindlamad, kuna neis on voolutugevus ka tavaliselt suur. Elektromagnetilises pommis kasutatakse ülijuhtidest tehtud pooli, milles tekitatakse lühiajaliselt voolutugevus umbes 106 A (välgus on tavaliselt voolutugevus 20 kA). Nii suurel voolutugevusel hävivad ka juhtmed pommis endas. Teiseks võimaluseks elektromagnetilise pommi efekti saamiseks on aatompommi lõhkamine kõrgel atmosfääris. Plahvatusel tekkinud gammakiirgus ioniseerib atmosfääris hapniku ja lämmastiku aatomeid, millest vabanenud elektronid tekitavad vastasmõjus Maa magnetväljaga tugeva vahelduvvoolu ja muutuva magnetvälja maapinnal. Elektromagnetilisepommi idee tekkiski pärast esimesi tuumapommikatsetusi, kui Vaikse ookeani kohal atmosfääris toimunud plahvatus lõhkus samaaegselt Hawaii tänavavalgustuse ja halvas raadiosideme Austraalias. Pööriselektriväli
Väike mass ja poratiivsus,Töökindlad, vastupidavad ja ohutud,Madala müra ja vibratsiooni tasemega,Peavad olema mugavad käepidemed ja lülitusseadmed ning nupud,Meeldiva välimuseda 299-Millised on elektrilistes käsimasinais kasutatavad vahelduvvoolu mootorid? Ühefaasilised kollektormootoriga III rida 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. Mehhaaniline meetod e lõikumine, mida üldiselt nimetatakse kaevamiseks,Hüdromehhaaniline töötlemine,Lõhkamine,Kombineeritud meetodid 180-Millist pinnase tihedust tähistab lühend LCM (LCY)? LCM-Loose cubic meter LCY-Loose cubic yard,Tihestus kobestatuna 186-Mille vahel mõõdetakse lõiketera lõikenurk ? lõiketera lõikenurk-mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel 192-Nimetage masinad raskete pinnaste eeltöötlemiseks. Kobestid 198-Millised on buldooseri hõlmad tüübi ja otstarbe järgi? Üldotstarbelised
1. Mullatööde masinate otstarve ja mullakihi eraldamise meetodid. Mullatööde masinate peamine otstarve seisneb vastava paksusega pinnasekihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümberpaigutamises ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad tehnoloogiliste tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e)
Tihendatavusklass(tihendatavusastme järgi): C0...C4 mõõdetakse algne kõrgus, pärast vibreerimist hilisem ning jagatakse, soovitavat 1,04-1,46, vastaval juhul ei saa tihendatavusastmega hinnata. 8. Tsemendi tootmise põhietapid, kaks tootmisviisi, nende erinevused ja eelised ~90% tsemendi klinker (koosneb ~75% lubjakivist ning 25% savist) ning kuni 10% kipskivi(tardumise aeglustamiseks). Tootmine: toorainete kaevandamine/lõhkamine, nende purustamine, homogeniseerimine(kuiva meetodi korral ennem jahvatamist, märjal peale), toorainete jahvatamine, filtreerimine, pöördahjus paakumiseni põletamine, jahutamine, klinkri laagerdamine ning tsemendi jahvatus(vajadusel kipsi lisamine). Tsemendi silosse paigutamine. Märgmenetlus: lubjakivi+savilobri jahvatatakse tooraineveskus: saadus tsemendilobri veesisaldusega ~40%, mis korrigeeritakse, homogeniseeritakse ja säilitatakse lobribasseinides
rauda sisaldavad mineraalid (pürokseenid - kõrge löögikindlus, õhus ei lagune), alumiiniumoksiidi sisal. mineraalid (rubiin, safiir, biksiidid aluminaattsemendi tooraine), vulkaaniline klaas (kindla keemilise koostisega amorfne kivim, moodustunud silikaatse sulami jahtumisel). Looduskivide tootmine: lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist (murdmine, vertikaalne kiilumine, lõhkamine või saagimine), töötluse järgi eraldatakse raid- ja abrasiivtöötlust. Raidfaktuurid: a) kalju faktuur (kivimi looduslik murdepind, ebatasasus kuni 15cm) b) mügaraline faktuur (kuni 5cm) c) rihvelfaktuur (peenelaineline, kuni 2mm kõrgused lained) d) voldiline faktuur (katkendlikud ebatasasused 0,5...1mm) e) tahutud faktuur (ühtlase konarusega 0,5...2mm) Abrasiivfaktuurid: a) saetud faktuurid (kuni 2mm). b) lihvitud faktuur (ühtlane pind, kuni 0,5mm)
c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmiselt kaevandatavad 3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad 4. Raskelt kaevandatavad 5. Väga raskelt kaevandatavad
Transport Kas töötajad liiguvad konveieriteedel või kas nende tee ristub konveieriteedega? Kas kaevandite kalle on suurem kui 4°? Kas mõne laadimis- vm masina hiivaärasti võib liikuda juhikabiini kohal? Kas töötajad võivad jääda sõidukitele ette? Lõhkeained ja lõhkamine Kas karjääris kasutatakse lõhkeaineid? Kas lõhkeaine hoiukohad võivad ohustada karjääri teisi rajatisi? Kas lõhkeaine hoiukohtade lähedal olevatel aladel leidub ohutegureid, mis võivad põhjustada plahvatust? Kas lõhkamisel esineb tõrkelaenguid?
Transport Kas töötajad liiguvad konveieriteedel või kas nende tee ristub konveieriteedega? Kas kaevandite kalle on suurem kui 4°? Kas mõne laadimis- vm masina hiivaärasti võib liikuda juhikabiini kohal? Kas töötajad võivad jääda sõidukitele ette? Lõhkeained ja lõhkamine Kas karjääris kasutatakse lõhkeaineid? Kas lõhkeaine hoiukohad võivad ohustada karjääri teisi rajatisi? Kas lõhkeaine hoiukohtade lähedal olevatel aladel leidub ohutegureid, mis võivad põhjustada plahvatust? Kas lõhkamisel esineb tõrkelaenguid?
Antud säte selgitab, et tahtlus on välistatud, kui isik eksib tegu toime pannes selle faktilistes asjaoludes. Näiteks puudub täisealisel isikul tahtlus KarS prg 145 ( suguühendus lapseealisega) mõttes, kui ta suguühendusse astudes ei teadnud, et tema partner on noorem, kui neljateistkümne aastane. Lubatud riskimäär Lubatud riskimäära kasutatakse hoolsuskohustuse rikkumise kindlakstegemisel keskmisest objektiivselt ohtlikemas valdkondades(liiklus,kaevandus,lõhkamine). Lubatud riskimäära arvestamine tähendab et sellistes valdkondades saab isiku käitumise lugeda õigusvastaseks siis kui isik on ületanud konkreetses valdkonnas lubatud riskimäära.Määr on ületatud kui isik ei ole kinni pidanud konkreetsele valdkonnale kehtestatud täiendavatest meetmetest. Kergemeelsus § 18 lg 2 sätestab et isik paneb teo toime kergemeelsusest kui ta peab võimalikuks süüteo
hüdrauliline (lõhkikiiluv seade, löökvasar) *termiline (gaasilõikur, südamikuga toru, pulbriga toru, pulberlõikur, alumiiniumtermiline pulber põlemisel temperatuur 2000-3000 C, plasmalõikur, laaserkiir). Sulamistemperatuurid (või lagunemine): raud 1535, teras 1300-1400, vask 1083, titaan 1665, klaas 800-950, räniliiv 1470-1720, basaltkivi 1500, graniit 1260, paekivi laguneb 900, tavaline savitellis alla 1350, pottsepasavi, keraamiline plaat 1350-1580, samott 1580-1770 lõhkamine hüdrodünaamiline (vesipiik - kõrgsurve veejuga, impulssveejuga) muud viisid, nagu ultraheli, keemiline, elektrohüdrauliline impulss) 72. Ehitise oluliseks või täielikuks lammutamiseks esitatavad nõuded. 73. Hoonete lisasoojustamise viise. Milleks lisasoojustamine on vajalik? 74. Kuidas määrata välispiirete soojus- ja niiskusetehnilist seisundit? 75. Viimistlustööde enamesinevad vead ja nende põhjused.
Hoolsuskohustuse rikkumise otsust seostatakse hetkega mil isik asus tegutsema ei tähenda seda nagu tuleks ettevaatamatus tuvastada rangelt teo hetkega.Ettevaatamatuse defineerimise puhul on võimalik et hoolsuskohustuse rikkumine leidis aset palju varem,veel ennem kui isik oma käitumisega täitis süüteo koosseisu tunnuseid. Lubatud riskimäär Lubatud riskimäära kasutatakse hoolsuskohustuse rikkumise kindlakstegemisel keskmisest objektiivselt ohtlikemas valdkondades(liiklus,kaevandus,lõhkamine). Lubatud riskimäära arvestamine tähendab et sellistes valdkondades saab isiku käitumise lugeda õigusvastaseks siis kui isik on ületanud konkreetses valdkonnas lubatud riskimäära.Määr on ületatud kui isik ei ole kinni pidanud konkreetsele valdkonnale kehtestatud täiendavatest meetmetest. Kergemeelsus § 18 lg 2 sätestab et isik paneb teo toime kergemeelsusest kui ta peab võimalikuks süüteo koosseisule vastava asjaolu saabumist kuid
Kivimite liigitus: • Geoloogilise päritoluga • Mineraalloogilise päritoluga • Füüsikalise-mehhaaniliseomadustega • Kasutamisala järgi • Dekoratiivsuse järgi 1)tardkivimid (graniit, basalt, pimss) 2)settekivimid(looduslikud kivimid, killusitkud, kruusad , kriit, kips, lubjakivi jne) 3)Moondekivimid( kvarts, marmor, Maakoores enim esinevad mineraalid on Kvarts, ränidioksiidid. Looduslike kivimaterjalide tootmine: • Murdmine • Lõhkamine • Saagimine • Freesimise teel • Leeklõikus(kui on üle 30% kvartsi) Nõuded looduskivile: • Peab taluma talle mõjuvat jõudu, ilmastikuolusid, tulekahju jne. • Peab olema välisilmselt meeldiv inimesele, sest selle järgi ostetakse tihtipeale materjal. Välisilme moodustab kivimile välisilme struktuur, mineraalide paiknevus, ehk kas palju kristalle jne Looduskivimi omadused:
4.Tihendusmasinad 5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad 7.Puurtöö masinad 8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks 9.Vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. sama mis eelmine 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod Enim kasutatav - Mehhaaniline meetod e lõikumine, mida üldiselt nimetatakse kaevamiseks, (Hüdromehhaaniline töötlemine, Lõhkamine, Kombineeritud meetodid) 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? Tahke faas-mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? Vedel faas-moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus. 177-Mis moodustab pinnaste gaasilise faasi? Gaasiline faas-moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1
transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed. 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. .a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; 177-Mis moodustab pinnaste gaasilise faasi? moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad -- kobedad mullad, liivad ja peened kruusad;2
1. Buldooser on mullatöö masin, peamine otstarve seisneb pinnase vastava paksusega kihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümber paigutamise ruumis. Pinnase kihi eraldamiseks massiivist kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod ehk lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid • Buldooseri kaks põhilist tehnoloogilist tööprotsessi ehituslike mullatööde teostamisel on: a) pinnase kaevamina ja teisaldamine maksimaalselt 200 (300)m kaugusele b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi. Buldooseri tööorganid Buldooseril on kolm põhi hõlma põhitüüpi: 1. U-kujuline hõlm (U- blade), mis on mõeldud materjali lükkamiseks ja kandmiseks pika vahemaaga. 2
Kui joonisel ei ole esitatud mahud oletusel põhinevalt. Oletamine toimub analoogobjektide järgi. Betoonitööd: mõõdetakse m3-tes konstruktsiooni nimimõõtmete järgi, alla 1m2 suurusi või alla 0,2 m3 suuruste õõnsuste arvel ei vähendata nt raketisetööd + mullatööde varu. Mullatööd (lõhketööd) liigendatakse kaevesügavuse ja kaeve põhja pindala järgi. Kaeve sügavuse järgi - pinnakaeve h < 1m - süvakaeve h>= 1m (lõhkamine, süvalõhkamine) Lk 21 esimene pool Kui 3x3 m on tegemist süvakaevandiga. Kui a<3 ja b>3, siis kraavkaeviku kaevetööd. Eraldi kaevetööde hulka kuuluvad: Pinna ja süvakaeve eristamine: Pinnakaeve m2, tegemist on alla 1m paksuse pinnasekihi kaevega. Mahud mõõdetakse selle kaevatava piirkonna, mille kihi paksus on alla 1m kaeveplaanile vastava pindalana, kusjuures pinnakaldeid ei arvestata. Kaevatava pinnasekihi kõrgus mõõdetakse eemaldatava kasvupinnase kihi alapinnast
* töömasinate valik. 41 * kaabli ehitus. * kaabli mehhaanilised piirid (veojõud,painderaadius,muljumiskestvus,närilised). * rasvtäide või eelsurvestatud kaabel. * jätkude asukoht. * mud juhtmed samas rajas. * kuhu paigaldada toru-sid tulevikus. * kas vajatakse kivivaba, liiva esitäiteks. * raja dokumentatsioon (määravaid, jooniseid, skeemid, töökirjeldused). * lõhkamine. * pindkanali paigaldus. * vallide läbistamine. Kaabli paigalduses tuleb arvesse võtta töömeetodite õiget järgimist, tuleb järgida kaablivalmistaja juhiseid. Tähtsamad on max. lubatud veojõud kiudude venivus, painderaadius ja muljumisjõud. Maakaablid varustatakse tavaliselt terasarmatuuriga, mis peab teda kaitsma mehhaaniliselt, näiteks teravad kivid, maa liikumine, kaevamine, jäätumine ja närilised. Maakaablid paigaldatakse tavaliselt kanalikaablitest sügavamale
3 – kiil, 4 – kiilupõsed. Lõhkamist kasutatakse peamiselt killustiku tooraine saamiseks. Saagimisel saadakse korrapärased kiviplokid. Saagida saab pehmemaid ja keskmise kõvadusega kivimeid. Selliseks on näiteks dolomiit. Karjäärist saadud toorme töötlemiseks kasutatakse mitmeid erinevaid võtteid: Murdmine – selliselt saadud kivimit kasutatakse kivimüüride valmistamiseks. Purustamine (lõhkamine) – kasutatakse killustiku tootmiseks. Klompimine – kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi muutub peaaegu sirgeks. Tahumine – kas kõik või osa kivipinda täksitakse tasaseks. Saagimine – selliselt saadud kivimit kasutatakse plaatide tootmiseks. 62 Hööveldamine – kasutatakse suuremate tasapindade (näiteks trepiastmed) töötlemiseks.
annaabi.ee 
