Kui lammutatakse vaid osaliselt, tuleb säilitatava osaga kokkupuutekohad käsitsi lammutada. · Vasarpurusti: Vasarpurustiks nimetatakse trossi või keti otsas noolelt alla rippuvat rasket kera. Sellega lammutatakse kõrgeid tellis- ja betoontarindiga maju. Ulatus oleneb noole pikkusest, seega saab töötada üsna kõrgel. See on ekskavaatorist ja buldooserist ohutum meetod, kuna masin jääb lammutatavast ehitisest kaugemale. · Lõhkamine: Lõhkamine lammutab kogu ehitise. Lõhates lammutatakse torn-ja tööstusehitisi, korstnaid ja puurtorne. Lõhkamine nõusb vägs häid kutseoskusi ja kogemusi, kuna ebaõnnestumisel tuleb osaliselt lammutatud hoone lammutamist jätkata seestpoolt käsitsi, mis toob kaasa tööohuriski. · Lõhkumine: Tarindeid lõhutakse ekskavaatori noole külge kinnitatud piikvasara või väiksema pneumoseadmega. Sell meetodil lammutatakse kõiki kivi-,tellis- ja betoontarindeid. Kui
LAMMUTUS TÖÖD Lammutada ei tohi ilma projektita ja peab olema lammutus luba. Projekt koosneb "seletus kirjast" (kus peab olema kajastatud tarandi-, ettevalmistus tööde kirjeldus, lammutus tööde järjekord, vajalikud toestused, jäätmete kava tabeline keskkonna kaitse abinõu ja tööohutus) ha "Graafiline osa" (üldplaan ja fotod). Projekti tuleb kooskõlastada kõikide kommuniktsiooni võrkude valdajatega, naaberkruntide omanikudega, kohaliku omavalitsusega jna kultuuri väärtuste ametiga. ÕIENDID *Õiend, et hoone pole kasutusel *Ehitus registri tõend *Väljavõte kinnistu raamatust *Kadasti üksuse plaan. JÄÄTMETE KAVA Tabelis peavad olema kirjutatud jäätmenimetus, ühik ja kogus, ning mis sellega tehakse. Koguseid määratakse projekti alusel. Kui tekib kive (tehiskivi) siis see purustatakse ja saadetakse killustik. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb and...
· Kriitilise massi (vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina) puhul kasutatakse igast lõhustumisest tekkinud neutroneist ära keskmiselt üks uue lõhustumise tekitamiseks ja reaktsioon kulgeb muutumatu kiirusega. · Üks osa neutronidest läheb lihtsalt kaotsi (st. väljub tuumkütusest või neelatakse mittelõhustuva tuuma poolt). Pommi lõhkamine · Pommi lõhkamiseks surutakse näiteks kaks (Hiroshima tüüpi pommi puhul) poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline(see on siis, kui k > 1 k = ntekkinud - nkaotatud n-neutronite arv). · Selles ainekoguses neeldub niipalju neutroneid, et nende hulk kasvab järjest ja tekib ahelreaktsioon. Plahvatus tekib momentaalselt. http://3.bp.blogspot.com/- 2
toormaterjal MIS ON PAEKIVI???? Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus Paekivi koosneb lubjakivist ja dolokivist Lubjakivi:56% CaO, 44%CO2, dolokivi 30% CAO 48% CO2 22%MgO 2.4.3 Moondekivimid Kivimid, mis on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliste aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsioon...... 2.5 Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.5.1 Massiivist eraldamine : lõhkamine, saagimine, hüdrauliline kiilumine, lahtiste materjalide kaevandamine 2.5.2. Toorplokist ehituselementide eraldamine erinevate tööriistadega: Töötlus meisliga mehaaniline/ elektriline uue põlvkonna töötlus (CNC) kiilude kasutamine lõikamine/saagimine teemantsaega 2.5.3 pinnatöötlus raidfaktuurid : a) kalju faktuurid b) mügaraline faktuur c) rihvelfaktuur d) voldiline faktuur e) tahutud faktuurid Abrassiivfaktuurid: a) saetud faktuur b) lihvitud faktuur c) poleeritud faktuur 2
Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Iseloomustab ahelreakeaktsiooni. Tekkigu näiteks ühel lõhustumisel kaks uut neutronit, mis mõlemad neelduvad teistes tuumades. Siis paljuneb reaktsiooni suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128. selline ahelreakt. Viib plahvatuseni sest see areneb väga kiiresti. tuumakütuse kriitiline mass- on kütuse minimaalne kogus,milles algab ahelreaktsioon. U235 50kg. Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkamine? Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkera kujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. tuumareaktori olulised osad- betoon-mis kaitseb ümbrust,peegeldi-peegeldab neutroneid tagasi,sellega väheneb vaja mineva tuumkütuse mass.Tuumakütust on vaja,oluline on aeglusti-ta aeglustab neutroneid,et nad tuumast liiga kiiresti läbi ei lendaks,et tuumad jõuaksid lõhustuda ja teformeeruda.Juhtvardaid on
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Iseloomustab ahelreakeaktsiooni. Tekkigu näiteks ühel lõhustumisel kaks uut neutronit, mis mõlemad neelduvad teistes tuumades. Siis paljuneb reaktsiooni suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128. selline ahelreakt. Viib plahvatuseni sest see areneb väga kiiresti. tuumakütuse kriitiline mass- on kütuse minimaalne kogus,milles algab ahelreaktsioon. U235 50kg. Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkamine? Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkera kujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. tuumareaktori olulised osad- betoon-mis kaitseb ümbrust,peegeldi-peegeldab neutroneid tagasi,sellega väheneb vaja mineva tuumkütuse mass.Tuumakütust on vaja,oluline on aeglusti-ta aeglustab neutroneid,et nad tuumast liiga kiiresti läbi ei lendaks,et tuumad jõuaksid lõhustuda ja teformeeruda.Juhtvardaid on
Sõltuvalt katendi paksusest toimub teises järgus õhema katendi eemaldamine buldooseriga või kopplaaduriga, paksema eemaldamine ekskavaatoriga laadimisega kallurautole veoks puistangusse. 3) Kivimi kobestamine Põhiprotsessiks on kihi eelnev kobestamine puur-lõhketööde abil ning kobestatud dolokivi laadimine kalluritele. Puur- lõhketööd toimuvad vastava projekti järgi. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, lööklaine, tükkide laialipaiskumine). Saab kasutada ka mitteelektrilist lõhkamist. Kareda dolokivikarjääris puur- lõhketöödeks käesoleval ajal piirangud puuduvad v.a mäeeraldise idaserval, millest 300 m kaugusel asub talumaja. Seal tuleks kasutada alternatiivset kobestamist või teise lahendusena vähendada lõhketöödel lõhkeaine
· Põlevkivi laadimine ja vedu Kaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuksid ruudukujulised tervikud küljepikkusega 6-7 m. Kambrite laius ulatub 7-8 m. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnast on tervikute näol kaevise kadu 20-25 %. Kambriplokis tehakse ööpäevas kaks tsüklit, so valmistatakse ette ja tehakse kaks lõhkamist ning koristatakse ning transporditakse minema sel teel saadud kaevis. Igas tsüklis valmistatakse ette ja tehakse lõhkamine sellises arvus kambrites, mis tagaks kaevise koguse 500-700 3 (massiivis). Sõltuvalt kambrite parameetritest on see arv 15-25. Masinate komplekt kambriplokis: Soonurid 2 Puurvankrid 2 Laadurveokid Kraapkonveier toitur- 2 purustiga 1 Lintkonveier kogumisstrekil 1 Liikurtoestik ankrute 1 väljavõtmiseks Magistraaltransport Estonia kaevanduses on magistraaltranspordina kasutusel konveiertransport, Viru
Lahingud korallimerelja Midwayl Rassirahutused Harlemis ja Detroidis Liitlaste dessant Normandias Roosvelti surm Harry S. Trumani saamine USA presidendiks Saksamaa kapituleerimine USA aatomirünnak Hirosimale ja Nagasakile Jaapani kapituleerumine Trumani dokriin Rahvusliku Julgeolekunõukogu rajamine LKA moodustamine Marshalli abiprogrammi käivitamine Harry S. Trumani valimine USA presidendiks Berliini blokaad Alger Hissi kohtuprotsess Nõukogude esimese aatomipommi lõhkamine NATO asutamine Korea sõja algus Senaator Joseph McCarthy kommunistidevastase kampaania algus Dwight D. Eisenhoweri valimine presidendiks Korea sõja lõpp Kohtuasi "Brown Topeka Haridusameti vastu" (segregatsiooni lõpetamine) Bussikompaniide boikott Montgomerys, Alabamas Konflikt segregatsiooni lõpetamise küsimuses Little Rockis, Arkansa's Esimese Nõukogude sputniku lennutamine kosmosesse Revolutsioon Kuubal ja Fidel Castro võimuletulek Alaska ja Havai saamine Usa osariikideks John F
ja rõhu mõjul. · Gneiss - graniidi moondunud eriliik. Lõhestub ühes suunas. · Marmor - tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt välistöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. LOODUSLIKU KIVIMI TÖÖTLEMINE Kivikarjäär - astmeliste nõlvadega süvend, kus kaevandatakse murdmise, lõhkamise või saagimse teel. · Murdmine - hüdro- või löök-kiilumisega. Saadakse suuri pragudeta kive · Lõhkamine . kasutatakse peamiselt killustiku saamiseks · Saagimine - kasutatakse kõvasulamist lõikehammastega ketas- või kettsaage. Saadakse korrapärased kiviplokid. Karjäärist saadud toorme edasine töötlemine: · Murdmine - peamiselt müürikivide valmistamiseks · Purustamine - peamiselt killustiku tootmiseks · Klompimine - kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi muutub enamvähem sirgeks
kivistikerohke lubistete ladestus. [10] Kuid pae tekkimiseks pidi siinpool loksuma meri. Selleks oli vaja soodsaid tingimusi: madal meri, nõrk liiv, savi mandri osas ning sooja kliimat. Nende elutegevuse tagajärjel tekkiski lubisete. Paas on levinum settekivim liiva-ja savikivide kõrval. Enamik settekivimid on tekkinud veelises keskkonnas. Paekivi on tekkinud põhiliselt soojaveelistes madalmeredes.[3] Lubjakivi tuleb tavaliselt kaevandada karjääris lõhkamise abil, lõhkamine kobestab paekivi, kuid kõige pehmemaid kihte saab kaevandada masinaga. Kaevandatud kivi veetakse jämepurustamisele, misjärel toimub edasine töötlemine, näiteks purustamise, sõelumise, peenestamise, puhastamise või põletamise teel. Lubjakivitooteid kasutatakse näiteks maaparanduses happelisuse neutraliseerimiseks, heitgaaside puhastamiseks elektrijaamades, vee leelistamiseks, loomasöötades ning täiteainena asfaldis, paberis ja plastides.[11] Ehituskivina kasutatav paekivi
liike, vahemalt 5. Kirjeldage luhidalt. Raadamine on kändude, juurestiku, puude ja üksikute suuremõõduliste kivide kõrvaldamine, laadimine ja äravedamine või kohapeal likvideerimine. Tarbetud ja kõrvaldamisele määratud hooned ja rajatised lammutatakse. Lõhkamine. Tööetapid on: kaljupinnase puhastamine, puuraukude tegemine, laengute paigaldamine ja katmine, lõhkamine, kivide laadimine ja äravedu, lõhatud pinna puhastamine. Pinnase kaevamine. Selle tööoperatsiooni käigus kaevatakse pinnas vajaliku sügavuseni, laaditakse äraveetav pinnas transpordi-/veovahendile, teisaldatakse pinnast ehitusplatsi piires, tehakse vahelaod, kuhjatakse hunnikutesse ja mittevajalik pinnas veetakse minema.Enne mullatööde alustamist on tähtis välja selgitada, kui palju pinnast tuleb krundi/ehitusplatsi erinevatest osadest eemaldada ja milline on täitepinnase vajadus
Sissejuhatus Põlevkivi on kiltne settekivim, mis tekkis kauges minevikus (ordoviitsiumi ajastul, ~400 - 450 milj. aastat tagasi). Põlevkivi lähtematerjaliks loetakse primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning teiste füto- ja zooplanktoni esindajate biomassist moodustunud orgaanilist ainet. Põlevkivi võib olla süngeneetiliselt seotud karbonaatsete või terrigeensete settekompleksidega, moodustades kihilaadseid kehasid. Põlevkivid on maailmas küllaltki laialt levinud. Teada on enam kui 600 leiukohta . Enamik leiukohti on koondunud suurematesse levilatesse nagu Balti, Volga, Karpaatia jne. Tööstuslik tähtsus on peamiselt platvormsetel leiukohtadel, kus suurel levialal on tootsate kihtide lasuvad rõhtsalt ja väikesel sügavusel ning nende paksus ja kvaliteet on püsiv. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti...
KESKKONNAKAITSE Mis on keskkond? Keskkond on meid ümbritsev maailm, kus kõigel elaval on õigus elada seni kuni elu maakeral (Tapa VÕK- is) kestab. Maailm, milles me elame, koosneb keskkonnakaitse seisukohalt: - inimkonnast, keda on vaja kaitsta endi tegevuse eest - maapinnast koos taimestiku ja - loomastikuga - õhust, mida me hingame - veest, mida joome Mis on keskkonnakaitse? Keskkonnakaitse mõiste tuleneb Eesti Vabariigi keskkonnapoliitikast, mis näeb ette meid ümbritseva keskkonna säästlikku kasutamist erinevates tegevustest tulenevate mõjude vähendamisega miinimumini. Keskkonnakaitse on abinõude kogum meid ümbritseva keskkonna kaitsmiseks inimkonna tegevusest tulenevate negatiivsete ilmingute eest. See abinõude kogum koosneb seadustest, määrustest jt seadusandlikest aktidest, kaasaarvatud kohalikul tasandil kinnitatud juhendid. Miks peab keskkonda kaitsma? - Kõige elava elukeskkond - Mõtlematu tegevusega pöördumatu kahju teg...
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
tagajärjel satub keskkonda suur hulk radionukliide, mis võivad põhjustada elanikel suuri kiirgusdoose. Eestis võib kiirgushädaolukorra põhjustada avarii naaberriigi tuumaelektrijaamad (Loviisa Soomes, Sosnovõi Venemaal, Ignalina Leedus), radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, liikluses radioaktiivseid aineid vedava veokiga ja kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramise tõttu. Lisaks võib ka hädaolukorra ,,räpase pommi" lõhkamine, tuumakütusel töötava satelliidi kukkumine Eesti pinnale või selle lähedusse ja tuumalaengu tahtlik/tahtmatu lõhkamine. Informatsiooni võimaliku kiirgushädaolukorra tekkimise kohta valdavad Päästeamet ja Kiirguskeskus. Eestis toimuvatest kiirgusavariidest teavitab elanikkonda Päästeamet ja on ka juhtiv asutus elanike kaitse organiseerimisel. Teistest riikidest toiminud vastavatest avariidest saab hoiatavat informatsiooni peamiselt Kiirguskeskus
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Janar Oks PT-12 Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis Referaat õppeaines ,,Riskianalüüs ja töökeskkonnaohutus" Juhendaja õpetaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Müra Töömüra mõju Kokkupuude töömüraga võib kahjustada töötajate tervist. Kõige paremini teatakse, et töömüra kahjustab kuulmist seda probleemi täheldati vaskseppadel juba 1731. aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju. Kuulmiskah...
seadmete hävitamiseks piisab ka töötava mikrolaineahju ukse avamisest). Mootorid ja trafod on palju töökindlamad, kuna neis on voolutugevus ka tavaliselt suur. Elektromagnetilises pommis kasutatakse ülijuhtidest tehtud pooli, milles tekitatakse lühiajaliselt voolutugevus umbes 106 A (välgus on tavaliselt voolutugevus 20 kA). Nii suurel voolutugevusel hävivad ka juhtmed pommis endas. Teiseks võimaluseks elektromagnetilise pommi efekti saamiseks on aatompommi lõhkamine kõrgel atmosfääris. Plahvatusel tekkinud gammakiirgus ioniseerib atmosfääris hapniku ja lämmastiku aatomeid, millest vabanenud elektronid tekitavad vastasmõjus Maa magnetväljaga tugeva vahelduvvoolu ja muutuva magnetvälja maapinnal. Elektromagnetilisepommi idee tekkiski pärast esimesi tuumapommikatsetusi, kui Vaikse ookeani kohal atmosfääris toimunud plahvatus lõhkus samaaegselt Hawaii tänavavalgustuse ja halvas raadiosideme Austraalias. Pööriselektriväli
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
1. Mullatööde masinate otstarve ja mullakihi eraldamise meetodid. Mullatööde masinate peamine otstarve seisneb vastava paksusega pinnasekihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümberpaigutamises ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad tehnoloogiliste tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e)
Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on...
rauda sisaldavad mineraalid (pürokseenid - kõrge löögikindlus, õhus ei lagune), alumiiniumoksiidi sisal. mineraalid (rubiin, safiir, biksiidid aluminaattsemendi tooraine), vulkaaniline klaas (kindla keemilise koostisega amorfne kivim, moodustunud silikaatse sulami jahtumisel). Looduskivide tootmine: lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist (murdmine, vertikaalne kiilumine, lõhkamine või saagimine), töötluse järgi eraldatakse raid- ja abrasiivtöötlust. Raidfaktuurid: a) kalju faktuur (kivimi looduslik murdepind, ebatasasus kuni 15cm) b) mügaraline faktuur (kuni 5cm) c) rihvelfaktuur (peenelaineline, kuni 2mm kõrgused lained) d) voldiline faktuur (katkendlikud ebatasasused 0,5...1mm) e) tahutud faktuur (ühtlase konarusega 0,5...2mm) Abrasiivfaktuurid: a) saetud faktuurid (kuni 2mm). b) lihvitud faktuur (ühtlane pind, kuni 0,5mm)
c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmiselt kaevandatavad 3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad 4. Raskelt kaevandatavad 5. Väga raskelt kaevandatavad
Transport Kas töötajad liiguvad konveieriteedel või kas nende tee ristub konveieriteedega? Kas kaevandite kalle on suurem kui 4°? Kas mõne laadimis- vm masina hiivaärasti võib liikuda juhikabiini kohal? Kas töötajad võivad jääda sõidukitele ette? Lõhkeained ja lõhkamine Kas karjääris kasutatakse lõhkeaineid? Kas lõhkeaine hoiukohad võivad ohustada karjääri teisi rajatisi? Kas lõhkeaine hoiukohtade lähedal olevatel aladel leidub ohutegureid, mis võivad põhjustada plahvatust? Kas lõhkamisel esineb tõrkelaenguid?
Transport Kas töötajad liiguvad konveieriteedel või kas nende tee ristub konveieriteedega? Kas kaevandite kalle on suurem kui 4°? Kas mõne laadimis- vm masina hiivaärasti võib liikuda juhikabiini kohal? Kas töötajad võivad jääda sõidukitele ette? Lõhkeained ja lõhkamine Kas karjääris kasutatakse lõhkeaineid? Kas lõhkeaine hoiukohad võivad ohustada karjääri teisi rajatisi? Kas lõhkeaine hoiukohtade lähedal olevatel aladel leidub ohutegureid, mis võivad põhjustada plahvatust? Kas lõhkamisel esineb tõrkelaenguid?
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, var...
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõ...
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärte...
Kivimite liigitus: • Geoloogilise päritoluga • Mineraalloogilise päritoluga • Füüsikalise-mehhaaniliseomadustega • Kasutamisala järgi • Dekoratiivsuse järgi 1)tardkivimid (graniit, basalt, pimss) 2)settekivimid(looduslikud kivimid, killusitkud, kruusad , kriit, kips, lubjakivi jne) 3)Moondekivimid( kvarts, marmor, Maakoores enim esinevad mineraalid on Kvarts, ränidioksiidid. Looduslike kivimaterjalide tootmine: • Murdmine • Lõhkamine • Saagimine • Freesimise teel • Leeklõikus(kui on üle 30% kvartsi) Nõuded looduskivile: • Peab taluma talle mõjuvat jõudu, ilmastikuolusid, tulekahju jne. • Peab olema välisilmselt meeldiv inimesele, sest selle järgi ostetakse tihtipeale materjal. Välisilme moodustab kivimile välisilme struktuur, mineraalide paiknevus, ehk kas palju kristalle jne Looduskivimi omadused:
4.Tihendusmasinad 5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad 7.Puurtöö masinad 8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks 9.Vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. sama mis eelmine 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod Enim kasutatav - Mehhaaniline meetod e lõikumine, mida üldiselt nimetatakse kaevamiseks, (Hüdromehhaaniline töötlemine, Lõhkamine, Kombineeritud meetodid) 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? Tahke faas-mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? Vedel faas-moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus. 177-Mis moodustab pinnaste gaasilise faasi? Gaasiline faas-moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1
transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed. 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. .a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; 177-Mis moodustab pinnaste gaasilise faasi? moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad -- kobedad mullad, liivad ja peened kruusad;2
1. Buldooser on mullatöö masin, peamine otstarve seisneb pinnase vastava paksusega kihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümber paigutamise ruumis. Pinnase kihi eraldamiseks massiivist kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod ehk lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid • Buldooseri kaks põhilist tehnoloogilist tööprotsessi ehituslike mullatööde teostamisel on: a) pinnase kaevamina ja teisaldamine maksimaalselt 200 (300)m kaugusele b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi. Buldooseri tööorganid Buldooseril on kolm põhi hõlma põhitüüpi: 1. U-kujuline hõlm (U- blade), mis on mõeldud materjali lükkamiseks ja kandmiseks pika vahemaaga. 2
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle ...
* muude maa-aluste juhtmete ja ehitiste asukoht. * töömasinate valik. 41 * kaabli ehitus. * kaabli mehhaanilised piirid (veojõud,painderaadius,muljumiskestvus,närilised). * rasvtäide või eelsurvestatud kaabel. * jätkude asukoht. * mud juhtmed samas rajas. * kuhu paigaldada toru-sid tulevikus. * kas vajatakse kivivaba, liiva esitäiteks. * raja dokumentatsioon (määravaid, jooniseid, skeemid, töökirjeldused). * lõhkamine. * pindkanali paigaldus. * vallide läbistamine. Kaabli paigalduses tuleb arvesse võtta töömeetodite õiget järgimist, tuleb järgida kaablivalmistaja juhiseid. Tähtsamad on max. lubatud veojõud kiudude venivus, painderaadius ja muljumisjõud. Maakaablid varustatakse tavaliselt terasarmatuuriga, mis peab teda kaitsma mehhaaniliselt, näiteks teravad kivid, maa liikumine, kaevamine, jäätumine ja närilised. Maakaablid paigaldatakse tavaliselt kanalikaablitest sügavamale
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
