Karistusõigus - Süüteokooseis (1)

Karistusseaduse kehtivus Eesti õigushüve vastu toimepandud teo kohta (§ 9 )

Teo toimepanija (§ 20) - Teo toimepanijad on 1) täideviija ja 2) osavõtja.

Täideviija (§ 21) – vahetu ja vahendlik täideviija. Inimene paneb süüteo toime 1) ise või 2) teist isikut ära kasutades. Kurikaga teist inimest pekstest kasutatakse vahendit, kuid kui teine inimene sinu jaoks kedagi peksab , et midagi teeks talle midagi on vahendlik. Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele

Koosseisud:

Täiskoosseisud koosseis – tegi seda, mida tahtis, täiskoosseis. 1) Tegi, tahtis, lõi, suri, laip . Tagajärg, mis oli ette nähtud, peab olea saabunud

Kärbitud koosseis – lõpule viidud nõude esitamise hetkest. Oluline pole, kas saadi midagi või mitte. Näiteks: Röövimine ,Väljapressimine. Kui sa minuga ei abiellu, siis ma tapan sinu ära. Ähvarduse esitamine – teen seda, kui sina seda ei tee.

Süütegu võib olla ka jätkuv süütegu – pekstakse, teeb pausi ja siis peksab edasi väikeste ajavahemikuga.

Vältav süütegu - normi pidev ehk kestev rikkumine .

Suhte süütegu – eeldatakse kannatanu ja süüdlase vahel teatud suhteid. Näiteks perekonnaliikmete, tuttavate vahel.

Spetsiifilise süüteo kirjeldusega süüteod – valeraha tegemine, dokumendi võltsimine, narkootikumide valmistamine (nõuavad teatud materjale).

Deliktid

Teo ja tagajärje deliktid

Tegevus/tegevusetus deliktid

Kahjustus/Ohu deliktid

Retsidiiv – faktiline retsidiiv (paneb toime 2 kuritegu, pole varem süüdi mõistetud) ja juriidiline retsidiiv ( isik on juba süüdi mõistetud, aga ta paneb toime uuesti kuriteo)

Hädakaitse – igaühe õigus ennast kaitsta, kui ta on võimeline seda tegema ning õigus ka teisi kaitsta – kui nad vajavad kaitset. See ei teki loomaründest – selle taga peab olema inimene. See on seotud alati õigusvastase ründega – sellest tekib hädakaitseseisund ja isikul peab olema olemas kaitsetahe (ka see inimene peab olema nõus, keda sa ise kaitsed ). Hädakaitses toimija ei tohi ületada hädakaitsepiire ( piirid määrab ründe iseloom – kui teine tuleb sõnaga, siis sõnaga kaitsed. Kui teine tuleb kaikaga/relvaga võid minna samaga vastu – muidugi tuleb kaaluda ründeohtlikkust (muidu ei tohiks teist maha nottida)

Hädakaitse (§ 28) 

Hädaseisund (§ 29)  

Hädaseisund ( üldsuse huvide kaitseks, põhjustab ohu muu oht mitte inimene), hädakaitse (inimese kaitseks, ohu põhjustab iniemene, siin on võimalik ründajat teisele isikule kahju tekitamisega?.!.? Tekitatud kahju peab olema väiksem ärahoitavast kahjust. Ohu hindamisel peab hindaja sättima end olukorda, olles objektiivne vaatleja ning olema seisundis, milles teine tol hetkel oli.

Kohustuste kollisioon – rikutakse mitut kohustust. Isikul ei ole võimalik kõiki kohustusi korraga täita, kuid ta peab tegema kõik endast oleneva, et täita kohustust mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus (nt. valvur – valvab ladu, tema kuuleb appikarjet kuid jätab lao valveta, ta peab neist oluliseima valima ).

Õigusvastasus võib ollla välistatud ka eriseadusega. Nt. advokatuuriseadus – kui ta näeb midagi, siis ta peab toimima vastavalt. Kuid ta ei pea teatama seda, mida ta kaitse tegevuse käigus teada saab (see keda ta kaitseb mainib näiteks, et see polnud mul esimene mõrv).

Tegemist võib olla ka eksimusega, mis välistab õigusvastasuse. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui ta kujutab ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse (p. 31)

Eksimused võivad olla olemasolu eksimused ( arvas , et on olemas, aga tegelikult polnud), ulatus eksimus (§ 39).

SÜÜ

Süü on isikule tehtav etteheide, et ta kasutas oma tahtevabadust ebaõiguse kasuks ja ta käitus normi/seaduse vastaselt. Kui isik ei olnud võimeline oma tahtevabadust kasutama, ei ole ta süüvõimeline (seda otsustab ekspert, spetsialist/arst). Isik on süüdimatu, kui esinevad nii juriidilised (nt. süüdimatu) ja meditsiinilised tunnused (selle tõttu süüdimatu, et ..) üheaegselt.
Ettevaatamatus toime pandud teod, isikul puudub süü, kui ta oma vaimse või füühilise võimatuse tõttu ei ole võimeline aru saama, mida temalt eeldatakse ja ta ei saa vastavalt sellele oma käitumisest aru.

Joobeseisund – eneseõigustus kõigest. Tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd.