Island Referaat majandusgeograafiast
1. Riik
üleüldiseltAsukohtIslandi
Vabariik on
saareriik Atlandi
ookeani
põhjaosas Gröönimaa,
Šotimaa
ja Norra
vahel.
Peaaegu
kogu
territoorium paikneb Islandi
saarel.
Island asub põhjapolaarjoone
lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse
vahel kõrvalisel saarel.
Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared.
Norra
rannikuni on sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on
Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal
õhuteel Lääne-Euroopa
ja Põhja-Ameerika
idaranniku vahel. Islandi
lõunapoolseim punkt asub Surtsey
saarel.
Iseseisvus 19.
sajandi
teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare
asju ise korraldada ja 1874
loodi Islandi
omavalitsus . 1904
loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli
islandlane . 1918
võeti vastu liidulepingu seadus (
Forbundsloven),
millega Taani
tunnistas Islandit kui
iseseisvat riiki, mis on Taaniga
personaalunioonis.
17.
juunil
1944
kuulutati Þingvelliril välja Islandi Vabariik.
ÜldiseltRiigihümn
-
Lofsöngur
Pealinn
-
Reykjavík
Pindala
-
103 000 km²
Riigikeel -(ed)
islandi
Rahvaarv
-
309 699 (1. aprill 2007)
Rahvastiku
tihedus -
3,0 in/km²
President -
Ólafur
Ragnar Grímsson
Peaminister -
Geir
Hilmar Haarde
Iseseisvus
-
17.
juunil
1944
Rahaühik
-
kroon
(ISK)
Ajavöönd
-
maailmaaeg
Tippdomeen
-
.is
Telefonikood
-
354
Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks (landsvæði) (sulgudes halduskeskus):
- Austurland (Egilsstaðir)
- Höfuðborgarsvæði (Reykjavík)
- Norðurland eystra (Akureyri)
- Norðurland vestra (Sauðárkrókur)
- Suðurland (Selfoss)
- Suðurnes (varem Reykjanes) (Keflavík)
- Vestfirðir (Ísafjörður)
- Vesturland (Borgarnes)
Piirkonnad on omakorda jaotatud 23
maakonnaks (sýslur):
- Árnessýsla
- Austur-Barðastrandarsýsla
- Austur-Húnavatnssýsla
- Austur-Skaftafellssýsla
- Borgarfjarðarsýsla
- Dalasýsla
- Eyjafjarðarsýsla
- Gullbringusýsla
- Kjósarsýsla
- Mýrasýsla
- Norður-Ísafjarðarsýsla
- Norður-Múlasýsla
- Norður-Þingeyjarsýsla
- Rangárvallasýsla
- Skagafjarðarsýsla
- Snæfellsnes-og Hnappadalssýsla
- Strandasýsla
- Suður-Múlasýsla
- Suður-Þingeyjarsýsla
- Vestur-Barðastrandarsýsla
- Vestur-Húnavatnssýsla
- Vestur-Ísafjarðarsýsla
- Vestur-Skaftafellssýsla
Lisaks maakondadele on 14
maakonnaõigustega linna (kaupstaðir):
- Akranes
- Akureyri
- Hafnarfjörður
- Húsavík
- Ísafjörður
- Keflavík
- Kópavogur
- Neskaupstaður
- Ólafsfjörður
- Reykjavík
- Sauðárkrókur
- Seyðisfjörður
- Siglufjörður
- Vestmannaeyjar
2. Ajalugu
Maa asustamine ja vaba riigi aeg
Islandi ajaloolase Ari
Þorgilssoni
teose Íslendingabók, Islandlaste raamat (kirjutatud ajavahemikus 1122–1134)
andmetel oli esimene Islandile ümberasuja Ingólfr
Arnarson,
kes rajas aastal 874
talu Reykjavíki.
Enne teda, 9.
sajandi
keskpaigas olevat saarel käinud teisedki Norra
meresõitjad, kes küll ei üritanud saart asustada. Ingólfri ja
teiste skandinaavlaste tulles olevat saarelt lahkunud seal varem
elanud iiri mungad .
Arheoloogilisi jälgi ei ole skandinaavlaste-eelsest asustusest
siiski leitud.
Sisserändajad asustasid maa
elamiskõlblikud piirkonnad umbes 60 aastaga. Peamiselt tuldi
Islandile Norrast, aga ka viikingite asundustest Iirimaal ,
Šotimaal
ja mujal Briti saartel. Nad tõid Islandile kaasa oma keldi päritolu
naised, teenijad ja orjad . Paremad maad hõivati kiiresti ja nagu
praegugi, paiknes asustus peamiselt rannikul, saare lõunaosa
tasandikel ja maa teiste osade orgudes. Saare asustamisest räägib
Landnámabók,
Maa asustamise raamat, milles on ära toodud umbes 430 ümberasuja
nimed, samuti nende esiisade ja järeltulijate nimed ning
kirjeldatud, millise piirkonna keegi hõivas. Maa asustamise raamat
on kirjutatud 12.
sajandil
ja peegeldab tõenäoliselt tolleaegset maaomandi jaotust. Islandilt
on leitud üle 300 paganliku viikingite kalme . Paljud neist pärinevad 9. sajandi lõpust ja 10.
sajandi
algusest.
Aastal 930
asutati Reykjavíkist natuke ida pool Þingvelliris
saare parlament Althing,
millel vabad mehed tervet saart puudutavaid otsuseid vastu võtsid ja
tüliküsimusi lahendasid. Althing kogunes kaheks nädalaks igal
kesksuvel. Maa jagati hiljem neljandikeks,
igaühel neist oli oma kohalik ting.
Igas neljandikus oli goodkondi,
mille juhtideks olid goodid (goði), kohalike ülikusuguvõsade esindajad.
Nagu Põhja- ja Lääne-Norras,
kust enamus uusasukaid saabus, tegeleti ka Islandil peamiselt
karjakasvatusega.
Põllumajandus
oli vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi
ja kaubandusega.
Välja müüdi villaseid
kangaid, jahipistrikke,
pärast Gröönimaa
avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. Islandi skaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud. Sidemed
teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid väga tihedad .
Aastal 1000
(või 999) võeti Islandil Althingi otsusega vastu ristiusk ,
põhjuseks tugev surve Norra kuninga Olav Tryggvasoni
poolt. Althing otsustas saart tülides mitte lõhestada ja uus usk
vastu võtta, säilitades vana usu pooldajatele õiguse oma kodus
vanu jumalaid edasi teenida.
Norra kuningas Olav
Haraldsson
(Püha) saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene piiskopiks saanud
islandlane, Ísleifr, pühitseti ametisse 1056.
11.
sajandi
lõpus asutati esimene Islandi piiskopitool maa lõunaosas
Skálholtis,
1106
ka teine piiskopitool põhjaosas Hólaris.
Norra aeg
13. sajandil oli väheste
juhtivate suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja esialgsest
aristokraatlikust demokraatiast ei olnud enam palju järele jäänud.
Kasvas ka Norra kuninga huvi saareriigi vastu, mida võimsamad
Islandi ülikud üritasid oma kohapealsete konkurentide vastu ära
kasutada. Kuna ükski ülikusuguvõsa ei suutnud võimu tervel saarel
enda kätte haarata, olid islandlased 1262–1264
sunnitud tunnistama Norra kuninga formaalset ülemvõimu. Seega
muutusid nad tema maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud.
Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine goodkondade süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. Kuningas kehtestas kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda , mistõttu Islandi majandus nõrgenes.
Taani aeg
Aastal 1380
läks Island koos Norraga Taani
võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem
kui Norra kuningas. 17.
ja 18.
sajandil
rüüstasid Islandit korduvalt piraadid . Epideemiad, näljahädad ja vulkaanipursked (eriti Laki purse 1783–1784
ja järgnenud näljahäda) tapsid viiendiku kuni veerandi elanikest.
1602
Kopenhaagenis
loodud kaubanduskompanii sai endale ainuõiguse saarega kauplemisel.
See mõjus saare majandusele hävitavalt. Kaubandusmonopol kestis
aastani 1786 ,
edasi lubati Islandiga kaubelda kõigil Taani ja Norra kaupmeestel.
Välismaalased said õiguse Islandiga kaubelda alles 1854.
Aastal 1800
saatis Taani kuningas Althingi laiali.
3.
Loodus
Erinevalt muust Põhjalast
on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani
keskahelikul.
Atlandi
ookeani keskaheliku
vulkaanipursked
osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid
ookeani kohale laava -
ja tuhamassid
ja tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island
ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma
täpi
ala kohal.
Islandi saar koosneb enamasti
400–600 m kõrgusest laavaplatoost,
kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks
osadeks.
Praegusaja aktiivsetest
vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki,
umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal
enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat.
Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla,
kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur
(Öræfi, Öræfajökull;
2119 m). Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke
esineb iga 5–6 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid,
kuid need on nõrgad.
Mandrijäätumine
Pärast jääaja
lõppu ei sulanud mandrijää
Islandil tervikuna , vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena,
mida islandi keeles nimetatakse jökull'ideks.
Praegugi katavad need 12% kogu saarest . Kõige suurem on Vatnajökull
(umbes kolme Eesti maakonna suurune).
Kliima
Islandi kliimat mõjutavad
asend lähispolaarsetel laiuskraadidel,
sooja Põhja-Atlandi
hoovuse
haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni
hoovuse
harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed
kõrgused
saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt
vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi
lühike ja vilu. Laavaplatoodel
on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv
on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid
toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad
õhumassid.
Meri ja siseveed
Meri
Islandi ümber ei jäätu,
kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd.
Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada.
Laevaliikluseks parimad
tingimused on läänerannikul.
Jõed
Rannikualadel leidub tihedalt
väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid
pidi. Suvel, kui liustikuääred
sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist
ja liivast
sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb.
Seal, kus jõed laskuvad alla
platoo pangastelt
või laavavooludelt,
paiknevad kärestikud
või maalilised joad .
44 meetri kõrgune Dettifoss
on kõige veerikkam juga Euroopas.
Järved
Järvi
on Islandil
vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27.
Taimestik
Taimed
katavad vaid väiksemat osa saarest. Jökullidel ei kasva midagi,
peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad.
Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik,
märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud
turbamuldadel.
Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki
suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha.
Loomastik
Islandi ümbritsevates vetes
esineb 17 vaalaliiki
ja mitu hülgeliiki.
Maismaaimetajatest
elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane .
Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud ,
Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed
puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas ,
sisevetes elavad nt lõhilased.
Rahvastik
Keel
Islandil kõneldakse islandi
keelt.
Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks
keeleks
kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja
keelest
ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi
tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja
teiste tänapäeva põhjagermaani
kõnelejatel
teineteisest üsnagi raske aru saada. Islandi
purismi
tõttu kasutatakse võõrsõnade
asemel enamasti neologismidest
omasõnu.
Riik toetab ja kaitseb
luterlikku
riigikirikut
(Þjóðkirkjan
('Rahvuskirik' või 'Rahvakirik';Islandi
põhiseaduse
artikkel 62). Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast.
Vähemuskonfessioonide seas
on:
- mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%)
- katoliiklus (2,15%)
- nelipühilased (0,62%)
- ásatrú (alates 1972. aastast tunnustatud usund ; 0,32%)
- seitsmenda päeva adventistid (0,25%)
- Jehoova tunnistajad (0,22%)
- budism (0,21%)
- Baha 'i usk (0,13%)
- islam (0,11%).
Ainult 2,46% elanikkonnast ei
kuulu ühessegi usuühendusse.
Riigivorm
Islandil
on rahvaesinduslik demokraatia ja parlamentaarne vabariik. Islandi
presidendil on esinduslik eesmärk, kuid ta saab tagasi lükata ka
seadusi ja korraldada rahvusliku referendumi. Praegune president on
Ólafur Ragnar Grímsson. Islandi parlamenti
nimetatakse "Alþingi" (Inglise k.: Althing; Eesti k. “kõik
asjad”). Nii presidendi-, kui ka parlamendivalimised toimuvad iga
nelja aasta tagant. Islandil on nii parem-, kui ka vasakpoolsed parteid. Riigikord on üsnagi sarnane enamike Euroopa riikidega (k.a.
Eesti).
6. Riigi arengutase
Island on oma arengutasemelt
väga kõrgel. Riigi arengutase on kogu maailmas üks kõrgemaid.
Selle on tinginud tark poliitika ning hästi väljakujunenud
majanduselu. Isalndi majanduskasv on ühtlane.
7. Rahvusvahelised organisatsioonid ja firmad
Island
kuulub ÜRO-sse, NATO -sse, EFTA -sse(European
Free Trade Association; Euroopa vaba kaubanduse assotsiatsioon), EEA-sse(European Economic Area) ja OECD -sse( Organisation for Economic Co-operation and Development ), kuid mitte Euroopa liitu. Islandil ei tegutse ühtegi
laiemale üldsusele tuntud rahvusvahelist firmat .
8. Asulastik
Islandi kümme asustatuimat linna:
Reykjavík
- 118,861
Kópavogur
- 30,000
Hafnarfjörður - 25,107
Akureyri - 17,304
Reykjanesbær - 13,686
Garðabær - 10.139
Mosfellsbær - 8,317
Árborg - 7,693
Akranes - 6,419
Fjarðabyggð - 5,000
Enamik asulaid on koondunud
saare ida- ja edelaossa. Peamiselt on asustatud rannikualad. Seda
kalapüügi, islandlaste suurima sissetulekuallika, tõttu.
9. Põllu- ja metsamajandus
Islanil tegeldakse
põllumajandusega väga vähe. Seda seetõttu, et sel vulkaanilisel
pinnal ei kasva mitte miski. Kasvatatakse küll veidi juur- ja aedvilju , kuid seda peamiselt oma tarbeks. Enamasti kasvatatakse kartulit ja naerist. Suuremas mahus põllumajandussaaduste kasvatamine Islandil ei oleks võimalik ja ei tasuks end mitte
kuidagi ära. Sama lugu on ka metsamajandusega, Island on väga
metsavaene saar. Samuti oleks metsakoristus sel ebatasasel maastikul
väga keeruline.
10. Kalandus
Kalandus on enimlevinud majandusharu kogu Islandil. Kalapüügi ja -müügi, -ekspordi,
-turustamisega on seotud üle poolte Islandi elanike. Väga suurele hulgale inimestele on see peamine sissetulekuallikas. Islandi veed on
väga kalarikkad, peamiselt tegeldakse tuura püügiga. Umbes 70%
kogu saagist eksporditakse. Seda peamiselt Euroopasse ja Põhja
Ameerikasse. Pikka aega tegeldi ka vaalapüügiga, kuid see keelustati 1985. aastal. Paar aastat tagasi alustati vaalapüügiga
uuesti, kuid nüüd tehakse seda hoopis väiksemas mahus, kui
varemalt.
11. Energiamajndus
Peamiselt
kasutatakse Islandil geotermaalenergiat. Tänu vulkaaniliselt
aktiivsele pinnasele on geotermaalenegia kasutamine odavaim variant.
Sellega köetakse 89% Islandi majapidamistest ja sellest toodetakse
ca. 20% kogu Islandi elektrienergiast. Ülejäänud 80%
elektrienergiat saadakse hüdroelektrijaamdest. Suurim Islandi
hüdroelektrijaam asub Búrfellsstöð`s
ja toodab 270 MW elektrienergiat. Kuna Islandil ei ole naftat ega
maagaasi, tuleb neid importida, need on ka ainsad produktid , mille
tõttu ollakse energeetiliselt seotud muu maailmaga . Küll on aga
hakatud tegema ettevalmistusi suuremas mahus vesiniku tootmiseks, et
tulevikuks saaksid kõik islandlased oma autodega sõita just
vesinikkütusega. Vesinikku toodetakse elektrolüüsiga. Juba praegu
sõidab mitu Islandi bussi justnimelt vesinikkütusega.
12. Tööstus
Peamine Islandi tööstusharu
on kergetööstus. Valmistatakse rõivaid ja jalanõusid, tegeldakse
naha töötlemise ja sellest rõivaste ja jalatsite tegemisega.
Islandil on ka mõned väiksed firmad, mis tegelevad
keemiatööstusega. Valmistatakse mõningaid ehitusmaterjale ja
ravimeid. Masinatööstuse peamine toodanguartikkel on väikesed
laevad ning paadid . Ühtegi maailmas laiemalt tuntud kaubamärki
Islandil tööstusvallas ei tegele.
13. Teenindus: transport,
kaubandus, turism .
Islandlaste
peamine transpordivahend on sõiduauto, üle 17 aastaste inimeste
seas on peaaegu igaühel auto. Islandil on 13,034
kilomeetrit
teid, millest 4,617 km on kõvakattega ja 8,338 km kergteed. Riigis
on kaks suurt
lennuvälja: pealinnas Reykjavík`is ja sellest 50 km kaugusel
Keflavík`is. Viimane on mõeldud peamiselt kaubalennujaamaks. Kokku
on Islandil 86 ametlikku lennurada. Neist enamik ilma kõvakatteta
mis paiknevad “maapiirkondades.” Suur osa transpordist toimub ka
laevadel. Ka kaubandus on Islandil kõrgelt arenenud. Suures osas
müüakse imporditud kaupa( peamiselt elektroonika jms), kuid leidub
ka kodumaist(toidukaup, rõivad). Šoppamine on seal küll mõtetu,
kuna hinnad on kõrged ja valik selle jaoks liiga väike, kuid
vajaliku saab soetatud. Turism on kalanduse kõrval üks
enimarenenumaid majandusharusid. Island on turistide seas väga
hinnatud sihtpunkt. Peamiselt tõmbab turiste fantastiline loodus,
kuumaveeallikad ja -järved. Paljudes kohtades on võimalik neis
supelda. Samas tõmbab turiste ka Islandi ööelu. Peamine
turismihooaeg kestab seal juunist augustini.
14.
Mõned Islandi uudised
Islandi autod hakkavad
sõitma vesinikkütusega
Koskede, vulkaanide,
kuumaveegeisrite jt. looduslike kütteressursside kasutamise tõttu
tuntud Island plaanib aastaks 2050 täielikult üle minna
vesinikkütusega transpordile.
Islandi keerulise
geograafilise asukoha ja sellest tingitud transpordikulu tõttu
maksab bensiiniliiter seal umbes 23 Eesti krooni ja seetõttu tuli
üks sealne professor välja mõttega hakata sõidukites kütusena
kasutama vesinikku, kirjutas CNN.
Professor Bragi Arnasoni sõnul
on Islandil ideaalsed tingimused maailma esimese vesinikul põhineva
majanduse loomiseks, sest vesiniku saamiseks vajalikku vett ja
elektrit on saareriigis küllaga.
Vesinikkütuse kasutamine
oleks odav ja keskkonnasõbralik. Suured autofirmad nagu Mercedes Benz , Toyota ja DaimlerChrysler kasutavad Islandit
vesiniktehnoloogial töötavate autode testimiseks, et uurida välja
tarbijate suhtumist uudsesse kütusesse.
Esimene vesinikkütusetankla
avati Islandi pealinnas Reykjavikis 2003. aastal. Vesinikkütusega
sõitvad Mercedes Benzi ja Daimler Chrysleri ühistööna valminud
autod suudavad järjest sõita umbes 160 kilomeetrit ja seejärel
veel 30 kilomeetrit elektriaku peal.
Kogu riigi vajaduste
rahuldamiseks oleks Islandile vaja ehitada vähemalt 15 vesinikkütust
müüvat tanklat. Järgmise aasta jooksul peaks Reykjaviki tänavatel
hakkama sõitma 30-40 nimetatud tehnoloogiat kasutavat autot,
massimüüki peaks need jõudma aastaks 2010.
Arnasoni sõnul võib Island
fossiilsetest kütustest täielikult vabaneda 2050. aastaks.
Suurimaks tehniliseks väljakutseks saab sealjuures olema riigi
kalalaevade kütusesüsteemide ümberehitamine.
Island
alustas vaalapüüki
Island alustas peale 20 aastast pausi taas vaalapüüki, kohaliku meedia teatel on esimesed vaalad juba tapetud .
Islandi televisioon RUV näitas
kaadreid suurest heeringvaalast, mida vaalalaev sadamasse lohistas, teatab Fox News.
Vaal püüti Põhja-Atlandil
320 kilomeetri kaugusel Islandi rannikust lääne pool. Heeringvaalad
on punases raamatus kirjas kui ohustatud liik, Islandi valitsuse
sõnul on selle liigi esindajaid aga piisavalt. Riigi
kalandusministeeriumi andmetel on vaguvaalu 43 000 ja heeringvaalu 25
000.
Islandi valitsus teatas
eelmisel nädalal, et kavatseb jätkata vaalapüüki, eirates sedasi
1986. aastal kehtestatud ülemaailmset vaalapüügikeeldu.
Kalandusminister Einar Kristinn Gudfinnsson ütles, et ministeerium
annab välja üheksa heeringvaala püügi luba ja 30 vaguvaala
püügiluba.
Teade vaalapüügi
taastamisest on kutsunud esile looduskaitsjate raevu, ka paljud
valitsused on sammu kritiseerinud. Vaalapüüki pooldavad Jaapan ja
Norra aga tervitasid Islandi valitsuse otsust.
Islandlased on vaalu püüdnud
alates viikingi aegadest, kommertsvaalandus lõpetati 1985. aastal,
teaduseesmärkidel püüti vaalu veel 1989. aastani. Teaduspüüki
alustati taas 2003. aastal.
Jaapan, Norra, Island ja
paljud teised vaalapüüki pooldavad riigid on aastaid üritanud
taastada kommertsiaalset vaalapüüki ning muuta rahvusvahelise
vaalanduskomisjoni keelavat otsust.
15. Islandit külastanu reisikiri
Island
– külm ja kuum korraga
(ilmunud
"Õpetajate Lehes" 6.09.2002.)
autor: MERI ARRO
Tänavu
juulis täitus minu suuri unistusi – käia ära Islandil. Olen
varasematel matkadel näinud nii vulkaane kui ka liustikke , kuid
mitte mõlemaid koos. Ja muidugi on põnev reisida kohta, mis
õhtustes uudistes Euroopa ilmakaardilegi ei mahu ja mille
külastamisega vaid vähesed kaasmaalased kiidelda võivad.
Reisivahendiks sai valitud
jalgratas – kiiremad liiklusvahendid jäävad sellel ülikallil
maal tavalisele eestlasele kättesaamatuks. Jalgsi kõndides ei jõua
kolme nädalaga aga kõike huvitavat ära vaadata.
Üliturvaline maa
Islandile minnes oli mul
värskelt meeles mullusügisene Londonis käik, kus piirivalveametnik
süvenes oma ristküsitluses muu hulgas nii minu kui ka mu Londoni
tuttavate eraellu. Londonis lennukile minnes otsiti läbi nii
rahakotid kui ka maniküürikarbid, suurtest kompsudest rääkimata.
Islandile saabudes võtsime kotid ja astusime lihtsalt uksest välja, ilma et keegi meile pilkugi
oleks heitnud, passi vaatamisest rääkimata. Sama kordus
tagasisõidul – saarelt lahkudes ega Rootsi saabudes (reisisime
Islandile Rootsi kaudu) ei tundnud keegi meie ega meie dokumentide
vastu huvi. Ja meie veel närveerisime oma pagasi pärast – nimelt
on Islandile lubatud kaasa võtta kolm kilo toiduaineid, meil aga oli
kolmkümmend.
Varastamine on Islandil
tundmatu mõiste. Enamasti ei lukustata saarel maja- ega autouksi.
Rattaid ei pannud me lukku ka siis, kui terve päeva neist eemal
viibisime. Huviretkele siirdudes viskasime kogu varanduse teeviida
alla hunnikusse, kus see meie tagasisaabumist ootas. Ka
linnakämpingus jätsime jalutama minnes telgi üles ja asjad telki.
Ujulate riietusruumides on ainult nagid ja lahtised riiulid, ei
mingeid lukustatud kappe ega jala ümber käiva rõngaga võtmeid.
Suplemise ajaks jätsime neisse oma fotoaparaadid, dokumendid, krediitkaardid ja rahatagavara.
Islandi mõistes Cargobuss
(pakivedu liinibussiga) käib nii: kaugliinibuss peatub teeotsas
(isegi teisel pool teed), avab pakiruumi ja viskab paki teeveerde
maha. Seejärel sõidab buss minema, tundmata vähimatki huvi, mis
saab teetolmu jäänud pakist.
Sooja vee maa
Kui Eestis
suplevad inimesed sooja ilmaga külmas vees, siis Islandil supeldakse
külma ilmaga kuumas vees. Ujula, enamasti väliujula, on igas külas.
Vesi on seal 30–40 kraadi soe. Nn kuumaveepottides (inglise keeles
hot
pot)
on vesi umbes 40 kraadi ja enamgi, ujumisbasseinis on temperatuur
veidi madalam, nii 35 kraadi. Matkalt koju saabudes oli raske mõista,
kuidas 23-kraadises vees supelda saab.
Suurim katsumus ujumamineku
puhul on riietusruumist vette sööstmine ja vastupidi. Õhusooja on
keset suve kümme kraadi, sajab vihma ja puhub tugev jäine tuul. Oh,
kui saaks pidevalt pead ka vee all hoida – kõrvad ju külmetavad!
Ja kuidas see kõik veel talvel on?
Basseinid , eriti mullivannid
on Islandil seltskondliku läbikäimise kohad. Ujuda oskavad Islandil
kõik, kaasa arvatud imikud. Viimaste jaoks on iga ujula
riietusruumis vannid , toolid , mähkimislauad jms. Ja lapsi on
saareriigis palju…
Ujula kohta on isegi kaks
erinevat liiklusmärki: lainetes inimene tähendab ujumisvõimalust
ja kui sama märgi peal on termomeeter 40-kraadise näiduga, saab
läheduses kuuma vanni. Viimane (mullidega või ilma) on rohkem või
vähem looduslik. Päris loodusliku puhul on allikast purskuv väävli
järele lõhnav ja kahtlast värvi vesi jahutatuna vanni juhitud (muidugi saab supelda ka lihtsalt sooja veega jõgedes ja järvedes).
Juurde käib dušš ja looduslik saun, mis tähendab, et keevale
kuumaveeallikale on lauad peale pandud ja seinad ümber ehitatud.
Vähem loodusliku puhul, piirkondades, kus vulkaanilisus juba veidi
rahunenud on, tuleb soojaveetorud maa seest basseini juhtida.
Sellistes kohtades paistab ja lõhnab vesi normaalselt. Iga veekraani
juures on hoiatus : enne keerake lahti külmaveekraan
(kuumaveekraanist tulev vesi on üsna keev !).
Küttekulud on Islandil
praktiliselt olematud – nii majade kütmiseks, sooja vee saamiseks
kui ka kasvuhoonete kütmiseks (kus peale tomatite- kurkide ka banaane
kasvatatakse) kasutatakse maapõuesoojust. Kohalikud kasutavad sedasama soojust nupukalt ära leivaküpsetamiseks – piimapakis tainas pannakse ööpäevaks auku ja leib ongi valmis!
Viletsa ilmaga maa
Juba saabudes kogesime on ilm
Islandil alati pehmelt öeldes jõle. Juulis keskmiselt kümme kraadi
(nii ka oli), vinge külm tuul ja pidev vihm. Mägedes oli sooja neli
kraadi. Kolmest nädalast ei sadanud üldse vihma kahel päeval!
Lõuna pool saab pidevas vihmas süüdistada suurt liustikku, mis
pidevalt sademeid toodab. Ainuke tõeliselt soe päev, ligi 20
kraadi, tabas meid reisi põhjapoolseimas punktis. Õnneks (või
õnnetuseks) muutub ilm mitu korda päevas. Öeldakse, et kui teile
ei meeldi Islandi ilm, oodake veerand tundi ja see läheb veel
hullemaks.
Isegi kui parasjagu ei saja,
on madala temperatuuri tõttu nii niiske, et pesu ei kuiva tugeva
tuule käes päeva jooksul ära. Tuul on tavaliselt vastu
(taganttuult kogesime kolmel korral) ja nii tugev, et ei jõua ratast
käekõrvalgi lükata, sõitmisest rääkimata. Kuna minu
meesterahvast kaaslasel on jõudu rohkem, kõndis tema ees ja mina
hoidsin esiratast vastu tema rattakotte – nii jaksasime rohkete
puhkepausidega veidigi edasi liikuda. Küljetuul oli aga hoopis hull
– sellega ei suutnud me teel püsida! Näiteks mäkke mineval
serpentiinil on aga teeservas kuristik.
Kui suutsimegi end
kuidagimoodi tasakaalus hoida, olid suureks katsumuseks möödasõitvad
autod – hetkelises tuulevaakumis kadus hoolikalt säilitatud
tasakaal hoobilt. Vastukaaluks kõigile hädadele on aga polaarpäev
– kunagi pole liiga hilja laagrisse jääda. Valge on kogu aeg ja
nii kuulutasime öö välja siis, kui meile parajasti sobis.
Taganttuul tuli alati viimseni ära kasutada, olgu kell kui palju
tahes. Vaid üks kord läksime kella järgi magama, hommikul pidime
siis tõdema, et tuul on vastassuunda pöördunud (mida muuseas
juhtus ka päeval korduvalt, ikka nii, et kui meie pöörasime,
pööras ka tuul, ja ikka vastu).
Maastikuautode maa
Sildu on Islandil mägijõgede
tõttu palju ja kõik nad on puust (saarel aga puid praktiliselt ei
kasva!) ja hästi kitsad . Autojuhid on aga hirmus viisakad. Nii
ootaski mitu autot mõlemal pool silda, kuni me vastutuules ja peale
silda ka ülesmäge “roomasime”. Mõistagi aeglustavad autod
möödudes kiirust peaaegu seismajäämiseni ja sõidavad täiesti
teise teeserva. Kuigi tee on kitsas ja teepeenrad puuduvad, on
liikumine ohutu, sest autojuhid on harjunud alailma teel koperdavate
lammastega, kes peale kõva signaali andmist jooksevad auto eest ära
tihtipeale piki teed.
Tõsi küll, autosid pole
kuigi palju. Olemasolevatest on umbes 80% rohkem või vähem
maastikuautod. Nendeta ei ole talvel liikuda võimalik. Samuti on
neid vaja sisemaa (kohalikud nimetavad kõrgmaaks) teedel – kui
neid üldse teedeks nimetada saab. Suured kivid , augud, trepp , teravad laavatükid, läbimist vajavad jõed, järsud tõusud ja
langused. Küll on aga kõikjal korralikud teeskeemid, millel on
tähistatud teedeklassid: kõigile autodele, neljarattaveoga
autodele, ainult tõelistele maastikuautodele ja teed, mille
seisukorra eest kohalik teedevalitsus ei vastuta (tee võib seal
olla, aga võib ka mitte olla).
Meie jalgrattad kohalikele
teeoludele vastu ei pidanud – minu rattal hõõrdus läbi
välis(!) kumm , mille tagajärjel hakkas muudkui purunema sisekumm
(torkekindel, muuseas), teine ratas ütles üles 300 meetrit enne
sihtpunkti (kett enam ei vedanud). Koju lükkasime rattad juba
käekõrval.
Teedest veel. Neid Islandil
laias laastus üks ongi – tee nr 1 teeb ringi ümber saare.
Ülejäänute peale ei saa kindel olla, kuigi tuleb ette ka
positiivseid üllatusi – mõni kaardil olev kruusatee on vahepeal asfalteeritud. Tee nr 1 pole ise sugugi täies ulatuses
asfalteeritud, nagu võib lugeda turistidele mõeldud
infomaterjalidest. Tõelised katsumused on teedeehitused ja parandused – ümbersõite ei saa teede puudumise tõttu teha, ka on
tee kõrval kohe mägi või jõgi.
Tühjuse maa
Islandil on valdavalt kõik
tühi ja paljas . Värske laavavälja peal ei kasva midagi, veidi
vanem (nii umbes 3000-aastane) on kohati samblikuga kaetud. Sellist
musta välja on kümneid kilomeetreid. Veidigi elevust toob
liiklusmärk: “Järgmine bensiinijaam 253 kilomeetri pärast”.
Tühi on maa ka inimeste
poolest. Eestist kaks korda suuremal maal elab veidi üle 200 000
inimese. Asustustihedus on siin kümme korda väiksem kui Eestis, mis
niigi teiste Euroopa riikidega võrreldes hõredalt asustatud.
Tühjusetunnet suurendab puude
puudumine. Tõsi küll, siin-seal neid leidub, kuid need on enamasti
inimeste istutatud. Islandlased on aga siiski uhked oma “metsade”
üle – need on mõned aiaga ümbritsetud puudegrupid (mõistagi
ühekõrgused ja ühte liiki, nagu istutatud puude puhul ikka).
Väraval olevalt sildilt võib lugeda, et mets on avatud kella 10–20.
Kiduras taimestikus on peale vulkaanide süüdi ka soolased
meretuuled.
Mõistagi ei ela keegi ka
liustikel. Peale Euroopa suurima, Vatnajökulli, on Islandil ka
arvukaid väiksemaid.
Vulkaanide maa
Islandi pinnas on maailma üks
vulkaanilisemaid. Saar asub mandritevahelises liitekohas. Läbi kogu
Islandi jookseb rifivöönd, s.o paralleelsed lõhed maapinnas.
Ameerika ja Euraasia laam kaugenevad üksteisest mitu sentimeetrit
aastas ja just seetõttu on maa siin nii rahutu .
Maa kõige kuumemas, s.t.
vulkaaniliselt kõige aktiivsemas piirkonnas on mäed vahvalt kirjud
– valge, roheline, must, pruun, kollane... Kui vaid ilma on (mida
juhtub üliharva), on tegemist fantastilise värvidemänguga. On
selgelt näha, kuidas laava on voolanud ja jahtudes tardunud (oleks
vaid siis, kui koolis geograafiat õppisin, seda kõike oma silmaga
näinud!). Seal, kus vulkaanid on pursanud umbes kümme aastat
tagasi, on laava veel soe ja kohati roosakaspunast värvi.
Fantastilised on keevad vee-,
väävli- ja mudaaugud. Mõni näeb välja nagu üle keev teekann ,
tekitades ka sarnast heli. Mudaaugud krooksuvad mõnusalt, tekib vaid
tahtmine tuld katla all vähemaks keerata – üle poti serva
lendavad pritsmed on ebaesteetilised. Ja muidugi hais – see on
mädamuna oma! Mõni jõgi on võikalt piimjat ja helesinist värvi,
aga väidetavalt puhta veega.
Hoopis rahutud kuumaveeallikad
lausa purskavad. Sõna “ geiser ” ongi tulnud islandi keelest.
Sellist nime kannab siinne suurim purskav kuumaveeallikas. Tõsi
küll, nüüdseks on ta puhkusel ja enam vett 80 meetri kõrgusele ei
lennuta. Küll aga rõõmustab turiste Strokkur, mis saadab mürina
saatel iga viie minuti tagant veejoa 35 meetri kõrgusele.
Minul oli Islandil veidi kõhe,
aga kohalikel väidetavalt mitte. Külmavärinaid tekitas nõue
kohaliku lubjatehase töötajatele – jätta auto näoga
sõidusuunas, muidu ei jõua purskava vulkaani eest põgeneda.
Mõne aasta eest vaadati
pealinna kinosaalis kuulsat vulkaanišõud, kui maa värisema hakkas
ja inimesed (turistid) oma tugitoolides kiikusid ja hüplesid. Keegi
ei ehmatanud, sest pidasid seda programmi osaks.
Vulkaanid on ka liustike all.
1996. aastal pursanud vulkaan tekitas liustiku sulamise tagajärjel
veevoo, mis lõhkus ümber saare kulgeva maantee ja viis kaasa silla.
Jugade maa
Nagu mägises piirkonnas ikka,
on ka Islandil palju võimsaid jõgesid. Jõed on puhta veega ja
kalarohked. Õhtul jõekaldale telki üles pannes arvasime end
kuulvat, et keegi viskab kive vette. Tegelikult hüppasid forellid
iga paari minuti tagant veest välja.
Vulkaanide kõrval on Islandi
turismimagnetiks joad. Siin asub Euroopa võimsaim, Detifossi juga.
Kanjonisse kukub sekundis keskmiselt 200 tonni vett.
Godafoss, tõlkes jumalate
juga, võlub oma sümmeetrilisusega. Joa keskele jääb kitsas kahe
sarnase kaljunukiga piirnev veeriba, mõlema kalju ja kalda vahele
aga kaks võimast veevoogu. Juga sai nime aastal 1000, kui siin võeti
vastu ristiusk ja kosest heideti alla ebajumalakujud.
Islandi kuulsaim ja
enimkülastatud juga on Gulfoss ( kuldne juga), mille vesi langeb kahe astmena sügavasse kaljulõhesse. Vetemöll on sedavõrd võimas, et
ka joast ohutus kauguses asuval piiretega rajal saab päris märjaks.
Veeaur paiskub kõrgele ja kaugele ning muudab võimatuks joa
pildikasti püüdmise.
Skaftafelli
rahvuspargis
asuvat Svartifossi juga ümbritsevad mõlemalt poolt pliiatsilaadsed
basaltsambad, mis meenutavad hiiglaslikke orelivilesid.
Basaltsammaste motiivi tunneb ära ka pealinna Reykjaviki kuulsat
kirikut – Haalgrimskirkjat vaadates.
Allakirjutanule jäi kõige
enam meelde aga hoopis maa lääneosas asuv Hraunfossar (laavajoad)
kus vesi ei voolanud alla mitte risti jões asuvalt astangult vaid
hoopis piki jõe kallast asuvatest laavapragudest.
Kahtlemata on Island põnev
reisisiht. Aga olgem ausad, elamiseks on Eesti siiski märksa mõnusam
koht.
16. Kokkuvõte
Valisin riigiks mida lähemalt uurisin Islandi, kuna see on riik, mis mulle alati on palju huvi
pakkunud, kuid mille kohta ma eriti midagi ei teadnud . Referaati
tehes sain aga palju uut ja huvitavat informatsiooni. Materjali oli
internetist küll üpriski palju leida, kuid suur osa sellest ei
olnud Eesti keeles, enamus tuli tõlkida Inglise keelest, ning see ei
olnud just kõige kergem ülesanne, kuna suur osa materjalist oli
kirjutatud võõrsõnadega ning keeruliste terminitega, mida
üldhariduskoolides ei õpetata. Seetõttu ei olegi kahjuks võimalik
selles referaadis edasi anda kogu leitavat infot. Samuti ei ole
lihtne leida Eesti ajakirjandusest palju Islandi uudiseid. Kuid
üldise „pildi,“ milline on Island, islandlased ja sealne
majandus, peaks sellest referaadist saama.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mmust
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid