ISLAND, PÕHJALIK GEOGRAAFILINE ESITLUS (0)

ISLAND
Saare iseloomustus
●
Islandi Vabari k on saareri k Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel. 
●
Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare 
kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. 
●
Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702 km ja Šotimaani on 1233 km.  Islandist  
läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva  Kanada  asustatud alad jäävad saareri gist 4491 km 
kaugusele. 
●
Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel.
●
Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis kuulub aastast 2008 Unesco Maailmapärandi 
nimistusse.
●
Islandi pindala on 103 000 km². Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%, 
karjamaad  20%, laavaga on kaetud 11% maast ja jääliustikega 12%, järved moodustavad 3% ning 
ülejäänud osal laiub tühermaa. 
●
Suurim ulatus läänest  itta  on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km.
●
Üldkõrgus: 2210 m. 
Läbilõige 1
Läbilõige 2
Pinnamoe  iseloomustus
●
Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Island  geoloogiliselt  väga noor. Island 
on  vulkaaniline  saar Atlandi ookeani keskahelikul, mis on tekkinud 
Põhja-Ameerika laama ja  Euraasia  laama  piiril . 
Atlandi ookeani keskaheliku  vulkaanipursked  osutusid sellel 
mäestikulõigul nii akti vseteks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja 
tuhamassid, mil est tekkis saar. Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island ei 
paikne mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid ka kuuma täpi alal.
●
Islandi saar koosneb 400–600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal 
leidub ka kihtvulkaane.  Platoo  on algusest peale täis lõhesid, mis 
jagavad selle  osadeks .
Laamtektoonika ülevaade
●
Island asub Euraasia laama ja Põhja-Ameerika laama lahknemispiiril. 
●
Toimuvad protsessid: Maavärinad, riftilõhede tekkimine, pangasmäestikud, kilpvulkaanide teke, uue 
ookeanilist tüüpi maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke. 
●
Lisaks asub Island kuuma täpi alal.
Maavärinate esinemine
Islandil registreeritakse iga päev ka nõrku maavärinaid, mis pole tuntavad. Sealsed maavärinad on tingitud peamiselt 
vulkaanide akti vsusest ning  tektooniliste  laamade li kumisest. 
Ühe maavärina iseloomustus:
●
29.mai 2008 maavärin lslandi edelaosas.  
●
Tugevus 6,3 magnituudi. 
●
Epitsenter  Hveragerði ja Selfossi linna vahel, u 45 km kaugusel pealinnast Reykjavík. 
●
Kolle  10 km sügavusel. 
●
Tekke põhjus: Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade  lahknemine . 
●
Maavärinast oli mõjutatud u 12 000 elanikku, kannatasid põl umajandusettevõtted.  
●
Hukkunuid  ei olnud, vigastunud u 30, 200 inimest kodudeta, arvukalt lambaid suri. 
●
See oli sel e hetkeni Islandi tugevaim maavärin aastast 2000. 
Vulkaanid
●
Islandil on väga palju  vulkaane , peaaegu 200, kuid neist tegutseb ainult 30. 
●
Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 5–6 aasta tagant.
●
Praeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, milles on umbes 27 km  pikkune  lõhe, kust 
võimsa purske ajal võib enam kui sajast punktist laavat voolata ja õhku lennutada tuhka.
●
Kihtvulkaanidest on tuntuim  Hekla . 
●
Kõrgeim on Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m).
●
Veel  suuremaid  vulkaane: Katla, Eyjafjallajökull, Surtsey, Askja, Eldfell. 
●
2010. aasta  aprillis  alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise.
●
Kõige tugevam purse oli 1783. aastal, mil Laki vulkaani purske tagajärjel sai hukka pool saare kariloomadest 
ning seetõttu puhkenud näljahäda viis hauda poole Islandi elanikest. Ka selle purske ajal oli Atlandi rift 
aktiivne.
●
1963-1965 aastal kerkis Islandil lausa inimeste silme all meresügavusest väike saar. Kõigepealt hakkas 
siledal maapinnal vesi  keema  ja siis kerkisid selle kohale gaasi-ja tuhapilved ning seejärel ilmus 
aurupilvedest saar, mida hakati Islandil muistse jumala järgi kutsuma Surtsey  saareks . 
Hekla
●
Hekla on Islandi kõige aktiivsem vulkaan.
●
Hekla on kihtvulkaan. 
●
Vulkaani kõrgus on 1491 meetrit, asub Reykjavikist 110 kilomeetri kaugusel idas.
●
Viimati tegutses 26. veebruaril 2000. aastal
●
Alates 874. aastast on teada üle 20 purske. 
●
Hekla hakkab purskama enamasti väga ootamatult. Purse võib toimuda vaid paarkümmend minutit pärast 
maavärinat.
●
Vulkaan on tekkinud Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade lahknemise tõttu.
Saarestiku  kli ma ülevaade
●
Island asub 65 laiuskraadil. 
●
Island asub lähispolaarses kli mavöötmes,                                                                                                  
rannikupiirkondade kli ma on lähisarktiline merekliima. 
●
Ilma mõjutab suurel määral Atlandi ookean ning saare vulkaaniline päritolu.
●
Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on Islandi keskmised temperatuurid kõrgemad kui tavaliselt sellistel 
laiuskraadidel. Vaatamata asumisele kül alt kaugel põhjas on Islandi rannik  aastaringselt  jäävaba. 
●
Islandi lõunaranniku kli ma on põhjaranniku  kliimast  soojem, ni skem ja tuulisem. Islandi kõige külmem piirkond asub 
maa keskosas mägedes. 
●
Lõuna-Islandil langeb temperatuur talvel kõige rohkem umbes -10 °C kraadini, Põhja-Islandil ka u -15 °C kraadini, 
enamasti on aga Islandil talv soojem. Talvel esinevad tugevad tuuled ja vihmad. Suvi on lühike ja jahe. Temperatuur 
on parimal juhul + 23 °C kraadi lõunas ja + 24,5 °C kraadi põhjas. Enamasti on soojakraade vähem. 
●
Sademeid on aastas keskmiselt 850 mm. Kõige enam sajab novembrist märtsini, mil igas kuus on sademeid 80–95 
mm. Kõige vähem sajab juunis kui sademeid on keskmiselt 45 mm. 
Päikesevalguse hulk
päevavalgusega tundide arv pööripäevadel: 
päikeseki rte  langemisnurk  pööripäevadel:
●
kevadine 12,1 h
●
kevadine 3,6 kraadi
●
suvine  21.1 h
●
suvine 23,4 kraadi
●
sügisene 12,1 h
●
sügisene -0,4 kraadi
●
talvine  2,9 h
●
talvine -23,4 kraadi
Kli madiagramm
Isetehtud kliimadiagramm. 
Ilmavaatlused
Prognoos 1
27.09. 2018
Prognoositud sademete hulk 8,19 mm. 
Tegelik sademete hulk 0,00 mm. 
Ennustatud õhutemperatuurid olid 
suhteliselt täpsed: prognoositud ja 
tegelikud  temperatuurid vastavalt: 
päevased 8° ja 7°C; öised 5° ja 4°C. 
Prognoositud oli edela- ja läänetuul 
ki rusega 14-20 km/h. Tegelikult puhusid 
päeval läänetuuled ning öösel lõuna- ja 
edelatuuled ki rusega 15-30 km/h. 
Prognoos 2
04.10. 2018
Prognoositud sademete hulk 0,00 
mm. Tegelik sademete hulk 0,38 mm. 
Ennustatud õhutemperatuurid olid 
suhteliselt täpsed: prognoositud ja 
tegelikud temperatuurid vastavalt: 
päevased 4° ja 6°C; öised 0° ja -1°C. 
Prognoositud oli põhja- ja loodetuul 
ki rusega 10-20 km/h. Tegelikult 
puhus põhjatuul päeval ki rusega 40-
50 km/h ja öösel ki rusega 30-50 
km/h. 
Merevee  soolsus
Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli . Island asub Atlandi ookeanis, 
seega ka Islandit  ümbritsevate merede soolsus on 35 promilli. 
Tuulte kaart
M
M
K
M
Rannajoone kirjeldus
●
Islandi  rannajoon  on pidevas muutumises. 
●
Rannajoone pikkus 4970 meetrit
●
Arktilised ja polaarsed frondid tekitavad võimsaid talviseid ekstratroopilisi tsükloneid, 
mil e lained mõjutavad, mis mõjutavad tugevalt Islandi rannajoont, eriti lõuna poolt. 
●
Islandi rannajoon on li gendatud, esinevad vulkaanilised kivimid. 
Rannaprotsessid
Laugrannikud
Laugrannikutel on ülekaalus lainete  kuhjav  tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga 
kaotavad  lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil ainult setteid li gutav 
jõud. Laugrannikuid ilmestavad rannaval id,  rannabarrid , leetseljakud, maasääred ja 
tombolod. Maasääred on setete pikirände tagajärjel moodustunud val i- või seljakulaadsed 
pinnavormid madalas vees, mis on kujunenud tavaliselt rannajoone suuna järsu muutumise 
piirkonnas.
Piltidel on näha laugrannikuid, mis asuvad Islandi idarannikul noolega näidatud kohas. 
Järskrannikud 
Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, 
seetõttu on ülekaalus lainete  kulutus . Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja 
uuristav jõud. Järskrannikul esineb rannaastanguid, panku, murrutuskulpaid, 
murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid.  Murrutuskulpad  on lainete kulutusel tekkinud 
süvendid rannajärsakutes. Rannajärsakutelt lahti  murtud  materjal kulutatakse ja 
sorteeritakse  lainetuse  poolt ning kantakse eemale. Järskrannikud on fjordrannikud, 
mis on tekkinud liustiku kulutusorgudes meretaseme tõusmisel.
Piltidel on näha järskrannikuid, mis asuvad Islandi lääneosas noolega näidatud kohas.  
Vatnajökull
●
Vatnajökull on suurim liustik Islandil
●
Pindala 8100 km² (8% Islandi pindalast) 
●
Mahu poolest Euroopa suurim, kuid pindalalt teine Teravmägedel 
asuva Austfonna liustiku järel
●
Jääkihi keskmine paksus on 400 meetrit, keskosas ulatub 1000 
meetrini
●
Liustiku al  asuvad mitmed  tegevvulkaanid , neist Grímsvötn  purskab  
alates 21.  maist  2011, enne seda  purskas  ta viimati 1996. ja 2004. 
aastal
●
Liustiku lõunaserval asub Islandi kõrgeim tipp Hvannadalshnúkur
●
Suurema osa liustikust hõlmab Vatnajökul i  rahvuspark
Bioomid
●
Kogu Islandil on arktiline  tundra . 
●
Vegetatsiooniperiood on lühike (2-2,6 kuud), valgusrikas (püsib 
polaarpäev), soojavaene.  
●
Kogu suve vältel võib olla öökülmi ja sadada lühiajaliselt lund.  
●
Sademeid on vähe, 200-300 mm/a, kuid õhuniiskus on siiski suur, 
eriti suvel. 
●
Pinnas külmub ja sulab ebaühtlaselt, avalduvad kohrutusnähtused.  
●
Mullad  on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, 
värvuselt  hallid , nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad 
ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all.
●
Põhiliselt on tundra metsatu. 
●
Kasvuvormi poolest on ülekaalus maadjad taimed, mis hoiduvad 
soojendava maapinna ligidale. 
●
Imetajaid  elab tundrates vähe. 
Taimkate
●
Taimestikuga on Islandi pindalast kaetud vaid veerand.
●
Liustikel ei kasva midagi, peaaegu  paljad  on ka li vikud ja  sisemaa  laavaväljad. 
Vanal laaval esineb sammalt ja vaevakase põõsaid. 
●
Põhja- ja idarannikul on  taimestik  on tundrale iseloomulikult maadligi ja 
tagasihoidlik . 
●
Kunagi kasvanud mets on ammustel  aegadel  maha raiutud. Uus aga ei ole 
saanud kli ma külmenemise tõttu kasvada. 
●
Rohkesti esineb madalakasvulisi arktilises kli mas kasvavaid lilli ja rohttaimi, 
sammalt, vaevakaski ja marju. 
Vaevakask
●
Väga külmakindel  tundrataim , mistõttu Island sobiv kasvupaik.
●
Küllaltki valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab turvastunud happelisi muldi. On 
kohastunud  ka toitainetevaeses mullas kasvama. 
●
Kõrgus on 20–120 cm, Islandil kääbuskasvuga madala põõsana. 
●
Tundra taimedele iseloomulikult juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Külmunud maa 
puhul on see vajalik. 
●
Vaevakase lehed on väikesed ja ümarjad, ümbermõõt kuni 1 cm.
●
Õitseaeg on mais. 
Loomastik
●
Island on Euroopa tähtsaim vee- ja  merelindude  pesitsemisala. Islandi põhilise  loomastiku  
moodustavadki  linnud .  
●
Islandi  rannikud  on linnurohked, linnuli ke umbes 400. 
●
Saart  ümbritsev meri on kalarikas.  Soolase  vee kalu 150 eri li ki. Sisevetes elab rohkelt lõhilasi.
●
Roomajad ja  kahepaiksed  puuduvad.
●
Selgroogseid  on maismaal vähe. Enim levinud  loomaliik  on  polaarrebane . Islandi vetes on 17 
erinevat vaalali ki ja mitmeid hülgeli ke. Koos inimesega on  saarele  tulnud kodu- ja metshiir, rändrott 
ning  mink . XIX sajandil toodi saarele ka põhjapõtru, kelle järglased elavad tänapäevalgi Ida-Islandi 
ülangutel. Vahel harva eksivad Gröönimaalt Islandi põhjarannikule ka üksikud agressi vsed 
jääkarud. 
 
Polaarrebane
●
Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks  Arktika  karmis kliimas. 
●
Karvastik:  talvel  lumivalge,  et   lumes   märkamatuks  jääda.  Kui  päevad  üha 
lühemaks  muutuvad,  tiheneb   polaarrebase   karvastik  ning  hakkab  järk-
järgult  muutuma  valgemaks. 
●
Toitumine:  suvel  sööb  hiiri,  mügrisid,  linde  ja  nende  mune,   selgrootuid , 
marju.  Talvel  raipeid(nt  jääkarude  jäänused),   rannikualadel   koorikloomi  ja 
limuseid.  Kohastunud  sellisel  vi sil  toituma,  sest  muud  söögipoolist  Islandil 
väga ei leidugi. 
●
Paljunemine:  polaartalve  lõpul,  umbes  märtsis-aprillis,  kui  läheneb  soojem 
aastaaeg , et pojad jõuaksid talve saabumise ajaks  suuremaks  kasvada. 
Inimtegevuse mõju keskkonnale
Negatiivne
●
Inimtegevusega seotud mõjud: vee ja õhu reostused, palju jääkaineid ja prügi. 
●
Enamiku Islandi metsast hävitasid vi kingid pärast saare asustamist. Uus aga ei ole saanud kli ma 
külmenemise tõttu kasvada. 
●
Ülekarjatamisest tingitud võimas pinnaseerosioon. 
●
1930. aastatel tehti algust naaritsakasvatusega. Lahti pääsenud  naaritsad  levisid ka  loodusesse . 
Naaritsad tekitavad looduses suurt kahju lindudele ja siseveekaladele.
Positiivne
●
Pinnase erosiooni vähendamiseks on selle vastu võitlemises tähtsal kohal looduskaitse.
●
Alustatud suurejoonelist metsastamiskampaaniat.  2017 . aastal avalikustati, et algatatud on projekt, 
mil e raames tahetakse Islandil üle 1000 aasta kasvatada üles ise  metsad .
●
Osa elektrist toodetakse saarel moodsates geotermilistes elektrijaamades. Praegu kasutab 
saareri k ära vaid 1% energiahulgast, mis maapõuest väljub. Islandlaste  unistus  on ökonoomse 
elektrikaabli kaudu varustada Mandri-Euroopat, täiesti puhta elektriga, mida toodetakse 
geotermilisest energiast.
●
Islandil kehtivad kalapüügi jaoks kindlad reeglid, et ei tekiks kalade üle püüki. 
Inimeste tegevusalad
●
Islandi tähtsaim  majandusharu  on kalandus, mis moodustab riigituludest suurima osa. See annab 40% 
ekspordituludest. Kalapüüdmise ja töötlemisega on otseselt seotud vaid 10% islandlastest, kuna 
kalapüügialused on  modernsed  ja tehniliselt hästi varustatud. 
●
Turismi osakaal kasvab pidevalt ning see on tähtsuselt teine  tegevusvaldkond . 60% elanikest töötab 
teenindussektoris. 
●
Paljud islandlased on spetsialiseerunud automaatsele andmetöötlusele ja programmide  eksport  on 
kasvuteel. Sellest tähtsam on si ski rasketööstus, mil e märkimisväärseim ekspordiartikkel on alumi nium. 
Energiat nõudev alumi niumi tootmine on  Islandile  tulus, kuna energia on seal odav.
●
Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. Lambaliha jätkub ka ekspordiks, ent 
kõik muud tooted jäävad enamjaolt kodumaale. 
●
Vi mastel aastatel on populariseerunud naaritsa ja  rebase  karusnahakasvatus ning turismitalundus. 
Kokkuvõte
●
Island on vulkaaniliselt akti vne saar Atlandi ookeani keskahelikul. Suurt osa Islandist 
katavad laavaväljad, mil est omakorda osa on kaetud liustikega. 
●
Islandi asub lähisarktilist merekli mat kujundab Põhja-Atlendi hoovus ja asend 
lähispolaarsetel laiuskraadidel. Ilma mõjutab suurel määral Atlandi ookean ning saare 
vulkaaniline päritolu.
●
Island asub arktilises tundras, taimestik ja loomastik on väga iseloomulikud sellele 
kli mavöötmele. 
●
Suureks murekohaks on saarel toimuv võimas pinnaseerosioon ja metsatus. 
●
Tähtsaimad  majandusharud  on kalandus ja  turism . 
●
Islandi  maastik  on maailmas harvaesinev ja väga maaliline. Pi rkonda oli väga huvitav 
uurida. 
Kasutatud allikad
●
https://www.wunderground.com/ 
●
http://astro.unl.edu/classaction/animations/coordsmotion/sunmotions.html 
●
http://astro.unl.edu/classaction/animations/coordsmotion/daylighthoursexplorer.html 
●
https://www.nasa.gov/sites/default/files/images/730117main_591159main_pia14786-43_946-710.jpg
 
●
https://et.wikipedia.org/ 
●
https://www.germalo.ee/ri gid/island/
●
http://miksike.ee/docs/referaadid2006/polaarrebane_marisulg.ht m
●
https://www.treehugger.com/conservation/vikings-cleared-forests-now-iceland-finally-growing-new-o
nes.html
●
http://gofishing.is/fishing-rules-regulations/
●
http://ds.iris.edu/seismon/ ?

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Saare iseloomustus
• Läbilõige 1
• Läbilõige 2
• Pinnamoe iseloomustus
• Laamtektoonika ülevaade
• Maavärinate esinemine
• Vulkaanid
• Hekla
• Saarestiku kliima ülevaade
• Päikesevalguse hulk
• Kliimadiagramm
• Ilmavaatlused
• Slide 15
• Merevee soolsus
• Slide 17
• Rannajoone kirjeldus
• Rannaprotsessid
• Slide 20
• Vatnajökull
• Bioomid
• Taimkate
• Vaevakask
• Loomastik
• Polaarrebane
• Inimtegevuse mõju keskkonnale
• Slide 28
• Inimeste tegevusalad
• Kokkuvõte
• Kasutatud allikad