Island (0)

1.Asend
Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel.
Island on saar, mis asub Atlandi ookeanis. Euraasia mandril , Euroopa mailmajaos.Islandi naaberriigid on Norra, šotimaa , Gröönimaa. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km.
2. Rahvastik
Inimesi elab Islandil 329 807. Island on väikeriik.
Rahvaarv on Islandil kõik aeg üsna ühtlaselt tõusnud. Ja arvatakse, et rahva arvu tõusmine ei ole enam nii suur nagu olid varasemad aastad.
Rahvastiku tihedus on 3,2 inimest/km². Rahvaarvu tiheduse poolest on Island naaberriikidest ainult Gröönimaast üle.
Pea 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. 
Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses.
3. Energiamajandus
Vulkaanilise aktiivsusega aladel Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure . Islandlased kasutavad ka hüdrojaamasid. Islandil on 28 hüdroelektrijaama ning 6 geotermaalenergiajaama
Peamiselt kasutatakse Islandil geotermaalenergiat. Tänu vulkaaniliselt aktiivsele pinnasele
on geotermaalenegia kasutamine odavaim variant. Sellega köetakse 89% Islandi
majapidamistest ja sellest toodetakse ca. 20% kogu Islandi elektrienergiast. Ülejäänud 80%
elektrienergiat saadakse hüdroelektrijaamdest. Suurim Islandi hüdroelektrijaam asub
Búrfellsstöð`s ja toodab 270 MW elektrienergiat. Kuna Islandil ei ole naftat ega maagaasi,
tuleb neid importida, need on ka ainsad produktid , mille tõttu ollakse energeetiliselt seotud
muu maailmaga . Küll on aga hakatud tegema ettevalmistusi suuremas mahus vesiniku
tootmiseks, et tulevikuks saaksid kõik islandlased oma autodega sõita just vesinikkütusega.
Vesinikku toodetakse elektrolüüsiga. Juba praegu sõidab mitu Islandi bussi justnimelt
vesinikkütusega.
Islandil toodetakse 28126 kWh/inimese kohta aastal.
4. Põllumajandus
Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige toidu tootmises. Islandil eriti põllumajandusega ei tegeleta. Seda seetõttu, et sel vulkaanilisel pinnal ei
kasva mitte miski.  kasvatatakse aedvilju , lilli ja söödataimi. Lambaliha jätkub ka
ekspordiks, kuid kõik muud tooted jäävad enamjaolt kodumaale . Köögivilju viiakse
Gröönimaale ja Fääri saartele. Viimastel aastatel on talupidajad sunnitud otsima muid
kõrvaltegevusalasid, milleks on naaritsa ja rebase karusnahakasvatud ning
turismitalundus. Teatud kohtades korraldatakse ratsaretki loodusesse .
Muu tööstuse osa moodustavad väiksemad väetiste-, tsemendi- ja
mineraalveetootjad. Islandis tegutseb mitmeid eraettevõtteid, mis toodavad kunsti- ja
käsitööesemeid. Seda peamiselt turistidele müügiks. Üks soosituim ettevõte on
Atlantic Leather, kes töötleb lõhe nahka riidetööstuse tarbeks.
Islandil kasvatatakse kartuleid, kaalikaid, porgandeid, kapsast ja lillkapsast. Tomateid kurke paprikat kasvatatakse kasvuhoones ja kasvuhooneid hoitakse soojas geotermaalenergiaga.
5. Metsamajandus ja metsatööstus
Praegu on mets vaid 1.5%-l saare territooriumist.
Sookask (Betula pubescens) on põhiline põlisliik ja ainus, mis moodustab looduslikke metsi. Temaga koos kasvavad pajuliigid, pihlakas ja väga harva ka haab . 
Island on väga metsavaene saar. Samuti oleks metsakoristus sel
ebatasasel maastikul väga keeruline.
6. Tööstus
Islandi peamine tööstusharu on kalandus . Lisaks toodavad alumiiniumi, ferrosiliitsiumi. Peamine Islandi tööstusharu on kergetööstus . Valmistatakse rõivaid ja jalanõusid, tegeldakse
naha töötlemise ja sellest rõivaste ja jalatsite tegemisega. Islandil on ka mõned väiksed
firmad, mis tegelevad keemiatööstusega. Valmistatakse mõningaid ehitusmaterjale ja
ravimeid. Masinatööstuse peamine toodanguartikkel on väikesed laevad ning paadid . Ühtegi maailmas laiemalt tuntud kaubamärki Islandil tööstusvallas ei tegele.
Veekogude ääres kuna nende põhiline tööstus haru on kalandus.
Island expordib kala, alumiiniumi ja ferrosiliitsiumi.
Island impordib masinaid, seadmeid ,naftat, toiduaineid ja tekstiili.
7.Transport
Islandil on niipalju mägesid ja need takistavad transpordi infrastruktuuri arengut.
Sisevedudel on autod olulised transpordivahendid kuna siin ei ole eriti raudteed.
Rahvusvahelisteks vedudeks sobivad laevad ja lennukid . Kuna siit ei olegi muud viisi viia kuhugi kaupa.
Autoteesi  on Islandil on 13,034 kilomeetrit teid, millest 4,617 km on kõvakattega ja
8,338 km kergteed. Autotee teeb tiiru ümber saare ja rohkem teed on Läänes.
Raudteetransport on Keflavík ja Reykjavík vahel.
Sisevee transport puudub kuna ei ole siseveekogusid.
Islandis on õhutransport tähtis ja lennujaam on Keflavik asub Reykjavikii linnas. Eestist oleks kõige kiirem viis saada Islandile lennukiga. Sõit peaks kestma 3-4 tundi. Laevaga otse ei saa Islandile.
8. Turism
2012 aastal külasasid 672000 turisti. Seal on olnud ka turistide kriisi kui ei käi eriti turiste. Peale vulkaani pursed pidid islandlased reklaamima, et turiste hakkaks rohkem käima.
Islandil külastatakse järgmisi kohtasid.
1
Akureyri
43.1%
2
Borgarnes
27.5%
3
Þingvellir/Geysir/Gullfoss (The Golden Circle)
26.7%
4
Skagafjörður
20.3%
5
Mývatn
18.2%
6
Siglufjörður
18.0%
7
Egilsstaðir/Hallormsstaður
17.7%
8
Vík
15.1%
9
Húsavík
14.8%
10
Westmann-Islands
14.3%
Eestist tuleb islandile reis 12.08.2014. Reisi alustatakse Tallinast laevaga minnake Stockholmi ning sealt edasi lennukiga Keflavikisse. Käiakse Raykjavikis, Gullfossis, Hljodaklettar . Ja paljudes teistes kohtades
38 30 oli sisemajanduse kogutooodang ühe inimese kohta (2010).