Loodusnähtused Islandil (0)

Loodusnähtused Islandil
Loovtöö
Kaspar Saar
9. klass
Orissaare Gümnaasium
Sissejuhatus
Valisin just Islandi loodusnähtused, sest olen kuulnud , et Islandil on põnevad loodusnähtused. Eriti huvitavad mind vulkaanid ja kuumavee geisrid . Tänu nendele saavad islandlased oma maju kütta, juhtides sooja vee oma koju radikatesse. Seda tööd tehes saan ma teada nendest loodusnähtustest, mis Islandil toimuvad ja saan ise ka targemaks. Island on Atlandi ookeani põhjaosas asuv riik, mis asub EL-is ja ka sellepärast huvitab see mind.
Islandi kohta tasub uurida, sest Island oli esimene riik kes tunnustas Eesti iseseisvust ja praegu on Island tõsises majanduskriisis.
Island on peaaegu kaks korda suurem kui Eesti. Vaatamata oma kaugele asukohale on Islandil elamiseks sobiv kliima tänu Golfi hoovusele. Pealinn Reykjavikis on augustis keskmine õhutemperatuur +13 kraadi ja jaanuaris -3 kraadi. 2008. aastal elas Islandil umbes 320 000 elanikku, kellest 93% on islandlased ja teised suuremad grupid on poolakad, leedulased, sakslased , taanlased jne.
Islandi loodusnähtustest
Sellel saarel võib ühe nädala jooksul näha rohkem loodusimesid kui mitme kuu jooksul mööda erinevaid kontinente rännates. Islandi pindala on 102 700 km² ning sellest 12% katavad liustikud , 11% laava , 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad .Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid . Peale maa asustamist teatakse 150 vulkaanipurset ja need on aset leidnud iga viie aasta tagant. Kõige aktiivsem vulkaan Hekla on pursanud peale 1104. aastat 19 korda, ning seda teinekord loodusele väga hävitavate tagajärgedega. Aastatel 1947-48 kestis Hekla purse üle aasta. Hekla on jätkuvalt aktiivne ja viimati purskus ta aastal 2000. Vulkaanilisuse äärmise vastandina leidub Islandil üle 120-ne jääliustiku, mis katavad 11 922 km² saarest . Viimaste aastate jooksul on liustikud õhenenud ilmastiku soojenemise tõttu. Vatnajökull Lõuna-Islandil on Eroopa kõige suurem terviklik jääliustik. Selle paksus on umbes kilomeeter ja pindala 8 300 km². Eriti võimsad protsessid toimuvad paikades, kus tuli ja jää kohtuvad. 1996 aasta sügisel toimus vulkaanipurse Vatnajökulli liustiku all. Selle tagajärjel sulasid suured liustikualad ning tekkinud tulvad viisid kaasa vett, jääd ja maamasse. Tulvad lõhkusid ümber Islandi kulgeva tee 17 km pikkuselt ja rikkusid tähtsa maanteesilla. 1998 aasta detsembris oli väiksem vulkaanipurse samas kohas ilma dramaatiliste tagajärgedeta. Ka maavärinad on Islandil tavalised , kuid harva tõsiste tagajärgedega. Tugevaimad maavärinad toimusid 1784 ja 1896.
Lisaks paljudele tavalistele jõgedele ja järvedele on Islandil veel 800 kuumaveeallikat.
Maa suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem kui 180 liitrit keeva vett sekundis. Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Lõuna-Islandil asuv Geys?r, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele. Selle vesi purskas omal ajal 60 m kõrgusele, kuid tänapäeval see geiser kahjuks enam regulaarselt ei tegutse. Praegusel ajal on Geys?rit ümbritsevate kuumaveeallikate alal kõige aktiivsemaks allikaks Strokkur, mis purskab vett 5-10 minutiliste vaheaegadega. Islandlased oskavad looduslikku kuuma vett edukalt ära kasutada, 89 % majadest köetakse kuuma veega. Reykjaviki piirkonnas köetakse kõiki maju kuuma veega ning linnatänavate all on soojaveevoolikud, mis sulatavad jää ja lume. Samal viisil köetakse kasvuhooneid ning kuuma vett kasutatakse ka ujulates. Sooja vett pumbatakse isegi merre, soendamaks merevett Reykjaviki lähedal asuvas rannas .
Mõningad faktid
Islandi pealinn on Reykjavík, kus elab umbes 120 000 inimest. Reykjavík ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Garðarbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörður moodustavad tihedalt asustatud asula ligi 185 000 elanikuga. Umbes 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Teised suuremad keskused on Põhja-Islandis paiknev Akureyri (16 086; 2003), Reykjavíkist 50 km kaugusel asuv Keflavík (10 907; 2003) ja Vestmannisaared lõunarannikul (4344; 2003). Kõik rahvusvahelised lennud saabuvad Keflavíki lennuväljale.
Islandi asustamine algas juba aastal 874, kui Islandile jäi elama esimene aastaringselt saarel olev elanik – norralane Ingólfur Arnarson. Järgnevatel sajanditel elanikkond pidevalt kasvas  ja peamised elatusallikad olid kalastamine ning põllumajandus. Kuni 1918. aastani oli Island alguses Norra ja hiljem Taani kuningriigi osa. Island iseseisvus 1918. aastal ja 1944. aastast on Island vabariik. Rahvast esindavat organit nimetatakse Althingiks (Alþingi), kus on 63 liiget. Islandi president on alates 1996. aastast Ólafur Ragnar Grímsson.
Islandi majandus hakkas hoogsalt arenema 20. sajandil. Tänaseni on Islandi tähtsaim majandusharu kalandus. Kuigi kalanduse tulud moodustavad riigituludest suurima osa, töötab kalanduses vaid 10% islandlastest, kuna kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud. 60% elanikest töötab teenindussektoris. Turismi osakaal kasvab pidevalt ning see on tähtsuselt teine tegevusvaldkond . Turismi tõmbenumbriteks on kauni maa omapärased loodusnähtused.
Tänaseks on Island üks kõrgeima majandusarengu ja tsiviilvabadus-tasemega riike maailmas. 2007. aastal hindas ÜRO Islandi inimarenguindeksi alusel maailma arenenuimaks riigiks.
Islandil räägitakse islandi keelt. Alates 1998. aasta sügisest õpetatakse koolides esimese kohustusliku võõrkeelena inglise keelt, teiseks võõrkeeleks on enamasti taani keel. Paljud islandlased hääldavad taani keelt islandipäraselt ja seetõttu mõistavad paljud põhjamaalased neid kergemini. Inglise keeles suhtlevad islandlased meelsasti.
Islandi keeles on 9 kirjatähte, mida eesti tähestikus ei esine: Àà (au), Ðð (heliline hammashäälik, nagu inglise keele th sõna sees), Èè (je), Ìì (terav i), Òò (ou), Ùù (uu), Ýý (terav i), Þþ (helitu hammashäälik nagu inglise keele th sõna alguses), Ææ (ai).
Islandi telefoniraamatus on inimesed tähestikulises järjekorras eesnime järgi, sest eesnimi on ametlik nimi. Perekonnanimi viitab sellele, mis nimelise isa tütar või poeg keegi on. Kristin Einarsdóttir on Kristin Einari tütar ja Páll Einarsson on Páll Einari poeg. Mõningaid vanu perekonnanimesid on samuti veel kasutusel, aga tänapäeva seadus nõuab, et inimesed looksid oma nime isa või ema nimest.
Islandi kultuur on väga rikkalik ja maailmas tuntud. Paljud on kuulnud Islandi saagadest ja eddadest.
Islandi rahaühik on islandi kroon (kròna, ISK).
Island asub GMT+0 ajatsoonis, see tähendab, et ajavahe Eestiga on 2 tundi.
Kokkuvõte
Sain Islandist palju uut ja huvitavat teada. Kui mul oleks võimalus, tahaksin kindlasti sinna kõike oma silmaga vaatama minna. Usun et kõige rohkem meeldiksid mulle kuumavee geisrid. Tahaksin oma silmaga ka vulkaane näha ja Islandi ilusat maastikku. Loodan et kunagi tekib mul võimalus Islandi külastada ja just sealset loodust.
Kasutatud leheküljed

• http://www.bjork.norden.ee/content.php?nid=15
  
• http://arne.planet.ee/Islandi%20artikkel.html