Island X-XV sajand (0)

Island X-XV sajand. Poliitiline
. ajalugu, majandus, kultuur
Poliitiline ajalugu
· Althingi - Althingi (Rahvakoosolek) on Islandi vanim ja
tähtsaim valitsusorgan, mis asutati ingvelliri orus 930. aastal.
Parlamendis võtsid mehed vastu saart puudutavaid otsuseid ja
lahendasid tüliküsimusi. Althing kogunes igal kesksuvel
kohtuplatsile kaheks nädalaks. Althingi loomine tähistab ühtlasi
demokraatliku Islandi algusaega.
· Althingile kogunes inimesi üle terve riigi. Seal võisid osaleda kõik
vabad mehed. Rahva seast valiti võimu esindama kohtunikud.
Althingi juhtis kolmeks aastaks valitud seadusekuulutaja.
· Hiljem jagati maa neljandikeks. Igas neljandikus oli goodkondi, mille
juhtideks olid goodid, kohalike ülikusuguvõsade esindajad.
Poliitiline ajalugu
· 13. sajandil oli väheste suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja
endine aristokraatlik demokraatia oli oma tähtsust suurelt kaotamas.
· Rahvavõimu perioodi loetakse lõppenuks aastaga 1262, kui Norra
võttis Islandi oma võimu alla. Seega muutusid islandlased Norra
kuninga maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud.
· Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine goodkondade
süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing
jätkas kohtuna.
· Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla.
Majandus
· Islandil tegeleti peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli
vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi ja kaubandusega.
· Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa
avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa.
· Islandi skaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga
hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid
väga tihedad.
Majandus
· Kui Norra kuningas tuli võimule, kehtestas ta kaubandusmonopoli,
piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda,
mistõttu Islandi majandus nõrgenes.
· Taani võimule tuleku ajal läks majandus veelgi halvemaks. Taani
kuningas hoolis islandlastest veel vähem kui Norra kuningas.
· 13.-14. sajandil alanud kliima jahenemine mõjus samuti Islandi
majandusele halvasti ja edaspidi ei läinud asi pikka aega paremaks.
Kultuur
· Saagad ­ sõna saga on islandi keeles proosavormi jutustus või
lugu. Saagad on Islandi looming ja moodustavad kõige huvitavama
osa islandi kirjanduses. Sugukonnakroonikad, mis jutustavad
võitlustest vaenlastega, omavahelistest tülidest, kaugetest
meresõitudest ja röövretkedest. Anonüümsete autorite poolt on kirja
pandud Norra kuningate ajalugu, Islandi piiskoppide kroonikad ning
saare esmaasukate sugukonnasaagad.
· Saaga on ühtaegu nii ajalugu kui ka ilukirjandus. Saagad kirjutati
käsitsi pärgamendile ja samast raamatust tehti mitu koopiat.
Kultuur
· Suulised allikad ­ vanal ajal lugusid jutustades meenutati
ühist ajalugu ja sugupuu nimistuid ning esitati luuletusi. Suulises
pärimuses talletati sündmused, saare esmaasukate sugukonna lood
ja rahvalaulud, ning neil põhinevad jutustused ja elulood.
(Kui Islandi muinasriigi aeg oli lõpule jõudmas, kerkisid esile paljud
ajaloo ja legendide kirjapanijad) .
· Norra keel oli islandi keele aluseks, kuna saare asustajad olid
enamasti Norrast.
Kasutatud kirjandus
· http://www.mir.ee/?s=33
· http://www.iceland.org/fi/eesti/suursaatkond/ul