Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kokkuvõte bioloogiast 11.klassi materjal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme?

BIOLOOGIA TASEMETÖÖ


  • Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme? (n: konna, tigu, tiigrit)?
    • Elu erinevused elutust ei toimu hingamist, toitumist jne.
    • Elusorganisme iseloomustavad
    • biomolekulide olemasolu
    • aine-ja energiavahetus ( hingamine !)
    • rakuline ehitus
    • ärrituvus ( reaktsioon ümbritsevale keskkonnale)
    • sisekeskkonna stabiilsus
    • toitumine
    • areng
    • paljunemine

  • Biomolekulid , bioelemendid .
    • Bioelemendid jagunevad kolmeks:
    • Põhielemendid ehk makroelemendid - N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena.
    • Ioonsel kujul esinevad elemendid- Na, K, Ca, Mg, Cl,
    • Mikroelemendid- Fe, Cu, Zn, I, F
    • Biomolekulid- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. (valgud, sahhariidid , lipiidid , vitamiinid jt)

  • Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ülesanded.
    • Süsivesikud– orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Jaotatakse mono -, oligi-ja polüsahhariidideks. Mono-ja oligosahhariidid on magusamaitselised, siis nim. neid ka suhkruteks.

    JAGATAKSE
    • Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud - monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks.
    • Tärklis- taimedes energeetiline varuaine . Leidub mugulates ( kartul ), sibulates, viljades (nisu, riis )
    • Tselluloos- tuhanded omavahel ühinenud glükoosimolekulid. Taimede ehitusmaterjal (nt. taimede rakukestad)
    • Kitiin - koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust . Lülijalgsete toeses ja seente rakukestas.
    • Glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes.
    • ÜLESANDED
    • Energeetiline- esmane energiaallikas ,ehituslik
    • Struktuurne - selgroo välistoes, taime, seeneraku kestas
    • Varuaine- tärklis, glükogeen
    • Osalemine biosünteesil- DNA, RNA
    • Bioregulatoorne- hormoonid
    • Kaitse- antikehad loomadel, taimedel külmumise vastu.

    • Lipiidid– koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist; õhust kergemad ja hüdrofoobsed, ei lahustu vees.
    • Ehitus: Orgaanilised ühendid ( rasvad , õlid, vahad, steroidid ). Ei lahustu vees, kuid lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol ja eeter )
      Lihtlipiidid on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid.

    JAGATAKSE:
    • lihtlipiidid ehk naturaalrasvad

    1) vedelad rasvad- taimsed õlid
    2) tahked rasvad- loomsed rasvad
    3) vahad- taimsed ( puuviljad , okastel; täidavad kaitse funktsiooni) ja loomsed rasvad (mesilasvaha; vill on kaetud pehme loomse vahaga)
    • liitlipiidid ehk fosfolipiidid
    • tsüklilised lipiidid ehk steroidid

  • hormoonid
  • vitamiinid
    • ÜLESANDED
    • Energeetiline- on väga energiarikkad (1g- 38.9 kJ s.o 9.3 kcal )
    • Ehituslik- fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse.
    • Varuaine
    • loomadel varurasv
    • taimedel õlid seemnetes, viljades
    • mesilaskärjed (vahad)
    • Ainevahetuslik- metaboolse vee teke- lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustavad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koi. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist.
    • Kaitse
    • Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest.
    • Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest.
    • Veelindudel kaitseks märgumise eest.
    • Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid)
    • Lahusti- veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mõrkained organismi.
    • Bioregulatoorne- hormoonid reguleerivad ainevahetuslikke protsesse.
    • Valgud ehk proteiinid –polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet.
    • Ehitus: Orgaanilised ühendid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõigi aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm.

    STRUKTUURID :
    • Primaat - aminohappeline kett
    • Sekundaar- spiraal
    • Tertsiaar- gloobul (ensüümid, antikehad)
    • Kvatemaarstruktuur- on ühinenud, mitu gloobulit.
    • Denaturatsioon ehk valgusstruktuuri muutus

    Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.juuste lokkimine , muna vahustamine või praadimine. Palavik denatureerib inimese kehas haigustekitajaid valke.
    NT: mehaanilisel teel, kõrge temperatuur, keemilisel teel, kiirguse toimel
    • Renaturatsioon

    Kõrgemat järku struktuurid taastuvad.
    NT: juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge veelaks muutumine.
    JAOTUS
    • Lihtvalgud - koosnevad aminohappe jääkidest, nt: munavalge
    • Liitvalgud- koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt: kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin .

    ÜLESANDED
    • Ensümaatiline
    • Ensüümid kiirendavad reaktsioone (biokatalüsaatorid), nt: valk amülaar lagundab suus tärklist.
    • Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juures olekuta. Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. Ise ei muutu ensüüm.
    • Ehituslik
    • Karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad.
    • Transportvalgud
    • Rakkude vaheline ainete transport
    • Kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse (hemoglobiin)
    • Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust (kõhunäärmed)
    • Kaitsefunktsioon
    • Antikehad on valgulised.
    • Energeetiline
    • Valgud annavad energiat.

    • Lämmastikalused
    • A- adeniin
    • T- tsütosiin
    • C- tsümiin
    • G- guaniin
    • DNA- koosneb nukleotiididest. Dna struktuuriks on bikeelike ehk kaksikheeliks.

    Komplementaarsus- nukleotiidide vastavus üksteisele.
    Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleodiidid (koosneb fosfaatrühmast, deoksüriboosist, lämmastiksalusest)
    ÜLESANNE
    • Päriliku info säilitaja
    • Annab päriliku informatsiooni edasi
    • RNA- koosneb nukleotiididest, RNA on üheaheline.

    Ehitus- biopolümeer, mille monumeerideks on ribonukleodiidid (koosneb fosfaatürhmast,riboosist, lämmastikalusest.)
    ÜLESANNE
    • Informatsioon- RNA (mRNA)- toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi.
    • Transport- RNA (tRNA)- toob aminohapped ribosoomi.
    • Ribosoom - RNA (mRNA)- moodustab ribosoomi RNA (kõikide ühine) tähtsus. Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgud.

  • Erinevate rakkude ehitus.
    • Eeltuumsed- puudub tuum, vähe organelle (bakterid)
    • Päristuumsed- tuum olemas, ainu-ja hulkraksed loomad. (looma-, taime-, seene-, protistirakud)

  • Organellid ja organellide ülesanded rakus.
    Organelli nimetus
    Organellid ehituslikud iseärasused
    Organellide ülesanne
    Rakutuum
    Asub tavaliselt raku keskel, seda ümbritseb kahekordne membraan , milles asuvad tuumakesed ja kromosoomid.
    Sisaldab ja säilitab pärilikkusainet. Juhib raku elutegevust
    Tsütoplasma
    Poolvedel rakusisaldis , mis koosneb peamiselt veest.
    Seob organellid ja tuuma, tagab jääkainete ja toitainete liikumise.
    Rakumembraan
    Ümbritseb kõiki rakke, peamiselt koosneb kahelülilistena paiknevast fosfolipiididest ja nende vahel olevatest valkudest.
    Annab rakule kuju ja kaitseb rakku. Seal toimub ainevahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
    Tsütoplasma võrgustik
    Membraanse ehitusega kanalikeste ja põiekeste süsteem. Üks pool sile ja teine pool kare.
    Erinevate ainete rakusisene transport.
    Ribosoomid
    Koosnevad RNAst ja valgu molekulidest.
    Seal toimub valgusüntees.
    Mitokonder
    Ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraani sissesopisitised e. mitokondri kristad e. mitokondri harjad.
    Toimub raku hingamine ja varustamine energiaga.
    Golgi kompleks
    Membraanidset moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid.
    Valkude töötlemine ja pakkimine.
    Lüsosoomid
    Membraaniga ümbritsetud hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell .
    Lagundab ja seedib
    Tsütoskelett
    Moodustub kolmest valgulisest filamendist.
    Raku tugi ja liikumissüsteem. Annab kuju.
    Tsentrosoom
    Koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.
    Vajalik raku jagunemiseks.
    Vakuool
    Suur membraaniga ümbritsetud põieke.
    Vee talletaja .
    Rakukest
    Koosneb tselluloosist.
    Seob teiste rakkudega ja annab taimele kuju.
    Kloroplast
    Topeltmembraaniga ümbritsetud, rõngas kromosoom , sisaldab klorofülli.
    Seal toimub fotosüntees.
    Kromoplast
    Membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente.
    Ainevahetuslik funktsioon. Ligimeelitav.
    Leukoplastid
    Värvusetu.
    Talletab varuaineid.
  • Taimeraku ja seeneraku iseärasused.
    • Taimeraku iseärasused- plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid.
    • Seeneraku iseärasused- seeneniit ehk hüüf, seeneniidistik ehk mütseel. Viljakeha koosneb hüüfidest.

    Taimerakus on plastiidid, neid on 3. (kloroplastid- võtab osa fotosünteesimisest; kromoplastiidid- põhjustavad taimeorganite värvumise; leukoplastiidid- värvusetud ja sisaldavad varutoitaineid.) NT: tärklist- kartulites.
  • Seente ja bakterite positiivne ja negatiivne roll looduses ja inimese elus. Näited.
    • Seente positiivne roll looduses

    • Seente positiivne roll inimeses: inimese teenistuses toiduainete tööstuses, keemia-ja ravimitööstuses,

    • Seente negatiivne roll looduses:

    • Seente negatiivne roll inimeses: põhjustavad nahahaigusi, hallituse eosed võivad tekitada allergiaid , toit rikneb, mükotoksiinid on kahjulikud inimese tervisele, mürkseente söömine.

    • Bakterite positiivne roll looduses: õhulämmastikku sisalduvad mügarbaktereid kasutatakse liblikõieliste taimede bakterväetisena, et soodustada juuremügarate moodustamist; lagundajad (lagundavad jääkaineid ja surnud organisme), mulla kujundamisel oluline osa;

    • Bakterite positiivne roll inimeses: tööstuses (bakterid sünteesivad antibiootikume; vitamiinid(B12); toidulisandid ; lõhna-ja maitsetugevdajad(naatriumglutamaat- lisatakse kastmepulbritele, puljongipulbritele ja pajaroogadele)); toidupaksendaja (salatikaste, kreemide , sulatatud juustu ja majoneesi paksendaja ); bakterite abil saab toota orgaanilisi happeid ja etanooli (äädikhappebaktereid)

    • Bakterite negatiivne roll looduses

    • Bakterite negatiivne roll inimeses: patogeensete bakterite sattumine inimese organismi põhjustab haigusi.

  • Viiruste ehitus, viirushaigused , viiruste paljunemine.

    • Koosneb nukleiinhapetest ja valkudest ning pärilikkuse materjal sellisena on muutlik .
    • Ehitus
    • neil puudub rakuline ehitus
    • kui nad on väljaspool peremeesrakku, siis neil puudub ainevahetus (väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina)
    • nad ei paljune ilma peremeesrakuta
    • erineva korrapärase kujuga (kera, pulk )
    • koosneb genoomist (DNA või RNA)
    • ümber on kapsiid (valguline kest); ümbris (peremeesraku membraanist)

    • Viirushaigused-

    • Viiruste paljunemine
    • Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile
    • Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani
    • Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku
    • Viirusosake vabaned kapasiidist
    • Lüütiline elutsükkel
    • Viiruse nukleiinhape mitmekordistub rakutuumas või tsütoplasmas
    • Moodustuvad uued viirusosakesed
    • Sünteesitakse ümber kapsiidid
    • Rakumembraan laguneb
    • Rakk hukkub ja viirused väljuvad
    • Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks

    • Lüsogeenne elutsükkel
    • Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi
    • Nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus
    • Viirus paljuneb koos peremeesraku paljunemisega
    • (võib järgneda lüütiline elutsükkel)

  • Heterotroofid ja autotroofid . Näited.
    • Autotroofid- sünteesivad ise eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid- kemosünteesil (kasutavad keemilistel reaktsioonidel vabanevat energiat, nt: lämmastikubakterid mullas); fotosünteesiks.
    • NT: enamus rohelised taimed.
    • Heterotroofid- orgaanilisi aineid saavad väliskeskkonnast- anaeroobsel oksüdatsioonil ehk kääritades või rakuhingamisel.

  • Rakuhingamine ehk glükoosi molekuli lagunemise reaktsioon, tulemus ja tähtsus.
    • Reaktsioon- C6H12O6 + 6O2  6CO2 + 6H2O
    • 38 ADP 38 ATP
    • Glükoosi lagundamist nimetatakse glükoosiks.
    • Tulemus- tekib süsihappegaas ja hapnik, energia vabaneb.
    • Tähtsus- Sellega saavad organismid elutegevuseks vajalikku energiat.

  • Glükoosi vajalikkus organismis.
    • vajalik ajurakkudele
    • toitumiseks
    • energia tootmiseks
    • lühiajaline glükoosivaru talletub maksas

  • Hapniku vajalikkus organismis.
    • Tagab kõikide rakkude ja organite normaalse töö hingamiseks
    • Hapnikku on inimese organismis tarvis eeskätt toitainete lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks ning sellised protsessid on oma korda vajalikult energia saamiseks.

  • Fotosüntesi lähteained, saadused ja protsessid.
    • Lähteained- süsihappegaas, vesi, valgus, sobiv temperatuus (20-35˚C kõige rohkem)
    • Protsessid

    I fotosünteesi valgusstaadium
    • Toimub: kloroplastide sisememraanides
    • On vaja: valgust, klorofülli, vett

    Mis toimub?
    • Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli
    • Elektronis väljuvad klorofüllist ja lõhuvad vee molekulid (vee fotolüüs)
    • Tekivad O’ ioonid , mis ühinevad molekulik (O2) ja lendavad taimest välja.
    • Vabad H’ioonid seovad NADP molekulid- tekib NADPH2
    • NADP transpordib ka elektrone (elektrontransportahel) s.t tekib elektrienergia , mille arvel tehakse ADP molekulidest ATP.

    Tulemus: NADPH2, O2, ATP (vajalik edaspidiseks reaktsiooniks)
    II fotosünteesi pimedusstaadium
    • Süsihappegaasi- siseneb taime õhulõhede kaudu
    • NADPH2- on vesinikuallikaks (saadi valgusstaadiumis)
    • 18ATP- energiaallikaks (saadi valgusstaadiumis)

  • Fotosünteesi vajalikkus taimedele, loomadele ja globaalselt.
    • Taimedele- saadakse glükoos, esmane tähtis energiallikas, O2 hingavad taimed samamoodi nagu meie, glükoosi lagundada.
    • Loomadele-

    • Globaalselt-

  • Ovogenees ja spermatogenees - toimumise koht, aeg ja tulemus.
    • Ovogenees (munarakkude areng)
    • Toimumise koht- moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas
    • Aeg- tsükliline protsess
    • Tulemus- moodustub 1 viljastamisvõimaline munarakk ja 3 väiksemat nn. saaterakku, mis hukkuvad.
    • Spermatogenees (seemnerakkude areng mehel)
    • Toimumise koht- moodustuvad munandite väänilistes torukestes
    • Aeg- kogu suguküpsuse perioodil (uued iga 3 kuu tagant)
    • Tulemus- igast spermatogoonist moodustub 4 spermi, valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.

  • Paljunemise viisid (suguliselt, mittesuguliselt, vegetatiivselt, eoseline ja konkreetsed näited liikidest.)
    • Suguline
    • 2 vanemat
    • järglane kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi
    • vajalikud sugurakud
    • tavaliselt vähem järglasi
    • organismile energiakulukas
    • esineb ulatuslik pärilikmuutlikus
    • evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas keskkonnas.

    • Mittsuguline
    • 1 vanem
    • järglane vanematega identne
    • ei eelda spetsiaalsete rakkude olemasolu
    • lühema ajaga rohkem järglasi
    • organismile vähem eneriga kulukas
    • õigustatud stabiilses keskonnas

  • Lootejärgne areng (otsene, moondega, täis ja vaegmoondega ja liigid näitena)
    • Otsene- sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, nt: roomajad, linnud , imetajad
    • Moondega areng jaguneb kaheks- selgrootud ja selgrooga

    Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite.
    • Täismoondega

    NT: liblikad , mardikad, kahetiivalised
    • Vaegmoondega- mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Nuku staadium jääb ära.

    NT: rohutirtsud , tarakanid, lutikad .
  • Vasakule Paremale
    Kokkuvõte bioloogiast 11 klassi materjal #1 Kokkuvõte bioloogiast 11 klassi materjal #2 Kokkuvõte bioloogiast 11 klassi materjal #3 Kokkuvõte bioloogiast 11 klassi materjal #4 Kokkuvõte bioloogiast 11 klassi materjal #5 Kokkuvõte bioloogiast 11 klassi materjal #6 Kokkuvõte bioloogiast 11 klassi materjal #7 Kokkuvõte bioloogiast 11 klassi materjal #8 Kokkuvõte bioloogiast 11 klassi materjal #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mufffuuu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kokkuvõte 11-st klassist
    3
    doc

    Kokkuvõte 11-st klassist

    Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid ­ orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud ­ orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energia allikas);struktuurne (selgroo väli

    Bioloogia
    Tasemetööks kordamine bioloogias
    12
    doc

    Tasemetööks kordamine bioloogias

    Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C

    Bioloogia
    Üldbiloogia
    15
    doc

    Üldbiloogia

    1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus ­ organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid. · Lagu

    Üldbioloogia
    Gümnaasiumi bioloogia
    19
    doc

    Gümnaasiumi bioloogia

    Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster ­ vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus ­ aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus ­ aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon ­ keemilise ühendi liitumine veega. Dehüdratatsioon ­ veekaotus. Hüdrol?

    Bioloogia
    Üldbioloogia-Bioloogia
    42
    doc

    Üldbioloogia, Bioloogia

    Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn (Genus) - liik. Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk ürgid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud) ja eukarüoodid (tuumaga rakud). Domeen eukarüoodid: seened, taimed ja loomad. Süstematiseeritud vastavalt toitumisviisile.  Bioloogia teadusharud: Zooloogia, protozooloogia, etoloogia, botaanika, ökoloogia, algoloogia, ihtüoloogia, mükoloogia, lihhenoloogia.  Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel: Aineringe - ainate liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood - energia liikumine organismide ja kk vahel. Päikeseenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mis on seotud suhkrutes, mida söövad loomad ja inimesed. Suhkrutes talletatud keemiline

    Üldbioloogia
    Bioloogia eksami materjal
    16
    doc

    Bioloogia eksami materjal

    BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase ­ isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase ­ Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja

    Bioloogia
    Organismide koostis
    14
    doc

    Organismide koostis

    ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid ­ Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg ­ toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg ­ toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, v

    Bioloogia
    Bioloogia koolieksam 2013
    20
    docx

    Bioloogia koolieksam 2013

    NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraa

    Algoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun