Rakud ja rakkude koostis (0)

RAKUD
Kõik elussorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus.
Prokarüoodid e eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskel olev DNA pole ümbritsetud membraaniga. NT: bakterid ja ahred.
Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum.
Tsütosool – läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks .
Tsütoplasma – nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata.
Kõikidel rakkudel ühine:

• Ümbritsetud membraaniga
  
• Täidetud vedela tsütosooliga
  
• Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA
  
• Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees
  
• Membraanide ehitus ja funktsioonid
  

3 erinevust, miks erineb taimerakk loomarakkust?

• taimerakus on kloroplast : seal toimub fotosüntees.
  
• Vakuool – hoida varuaineid, v vett v jääkaineid. Taim närbub ära kui vakuool tühjaks saab.
  
• Rakukest – koosneb tselluloosist. Vaja selleks et taim seisaks püsti.
  

Hoiame energiat kokku, ei sõltu valgusest, hoiame raku ruumi kokku.
Bakteritel pole tuuma, neil on DNA üle keha.
RAKUORGANELLID
Raku tuum - Raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan). Kromatiin – DNA+ valgud . Kromosoom – kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem.
Rakumembraan – kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest. Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb rakku välismõjude eest. Ühendab rakke omavahel. Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel.
Mitokondrid – energiakandjad. Rakuhingamine , ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel). Ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad. Omavad oma ribosoome ja DNA-d
Golgi kompleks - Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine , ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamin
Ribosoomid – Viivad läbi valgusünteesi. Koosneb RNA-st ka valgust. Ilma valkudeta rakk ei tööta!
Tsütoplasma - nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata.
Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum - Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane
Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme.
Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis )
Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine
Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda . Hoiab paigal rakuorganellid.
TAIMERAKK
Erinevad loomarakust: rakukest ja plasmodesmid, vakuoolid ja tonoplast, plastiidid .
Vakuool – rakumahlaga täidetud, ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Ühes rakus võib olla mitu vakuooli.
Ülesanne: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine (sarnane lüsosoomiga loomarakus). Turgori(sisemine pinge) reguleerimine.
Rakukest – ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Toetavad taime, tekitavad püstise asendi. Osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainest.
Plastiidid – taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente. Seal toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja säilitamine. Pooldumisvõimega.
Jagunevad: Proplastiidid, etioplastid, kloroplastid ( strooma , tülakoidid, graan ), kromoplastid, leukoplastid (elaioplastid, amüoplastid, proteinoplastid).