MAALI ANALÜÜS 11. klassile Claude Monet, "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike"). Maal on dateeritud 1872. aastaga, kuid tõenäoliselt valmis 1873. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile. Maali mõõtmed on 48×63 cm. See on impressionism, mis saigi oma maalikuntsiliigi nimetuse Moneti taiese tõttu. Tõusev päike on maastikumaal. Maalil on kujutatud Le Havre'i sadamat. Kuna maalil on kujutatud sadamat, siis põhiline toon on sinine, segatud kohati rohelise ja kollasega. On näha sadamat ja ühte väikest paadikest, mis asja kas lahkus sadamast või suundub sinna. Värvide kooskõla on täiuslik. Kunstnik on superhästi ära tabanud värvikasutusega hommikuse päikesetõusu vaate ja ka meeleolu. Siiski kuna on tegu impressionismiga, siis on kõik nn. piirjooned segased ning asju tuleb kohati aimata, aga see ongi maali võlu. Kasutatud on väga vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb sadamat pigem aimata kui kujutab seda. Valisin...
Vitamiinide mõju ainevahetusele Maria Pantazi VM II Bioaktiivsus... Seoses sellega, et vitamiinid on liitensüümide koensüümid on nad hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda, et antud ühend omab regulatoorset efekti metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin a Retinool reproduktiivne süsteem Retineenhape kasv ja diferentseerumine Retinool A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre...
Vitamiinide mõju ainevahetusele Juula Reinumägi EMÜ LKI Tartu 2013 Misk me vajame vitamiine? need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Bioaktiivsus Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid Liitensüümide koensüümid Ning hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda,et antud ühend omab regulatoorset mõju metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin A Ret...
lihased), veretringeelundid, eritus- ja sigimiselundkonna Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond Ürgjutt – välimistest lootelehe rakkudest moodustuv vagu embrüo välispinnale Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju Embrüonaalne induktsioon – ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise Seaduspärasused embrüonaalses arengus Imetajate embrüo sarnaneb algselt kala lootele, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning lõpuks omandab imetajale omased tunnused Biogeneetiline reegel: ontogeesi alguses (embrüogeneesises) läbitakse evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid Biogeneetilise reegili juures oluline meeldejätta: alati ei läbita kõiki etappe, mõned etapid jäävad vahele Inimese loote areng allub sellele reeglile
rühmitamisega põlvnemissuguluse ehk fülogeneetiliste suhete järgi. Ernst Haeckel · 1866 lisas kolmanda riigi protistid. Paigutas sinna need org. Kes ei olnud ei taimed ega loomad - bakterid, algloomad, ainuraksed vetikad, sinivetikad, seened. Käsnad pani loomariiki. · Eristas selgelt taimed ja loomad: mõlemad huulkraksed koelise ehitusega, aga loomad läbisid arengus blastulastaadiumi (staadium loote embrüonaalses arengus) 1938 neljas riik bakterid. Herbert Copeland lõi selle riigi, kuhu paigutas ka sinivetikad ehk tsüanoBAKTERID. Protistide hulka jäid puna- ja pruunvetikad, algloomad, seened. Rohevetika pani taimeriiki. 1969 viies riik seened. Robert Whittakeri arvates erinesid seened taimedest ja loomadest oma toitumisviisi, rakuehituse ja paljunemise iseärasuste poolest. Baktereid algul ei tunnistanud, kuid muutis meelt pärast Margulis` avaldust.
kromosoomistikuga tütarrakku. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS 2. METAFAAS 3. ANAFAAS 4. TELOFAAS MEIOOS: eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasi ei jagune). -Apoptoos programmeeritud rakusurm, mis * on omane hulkraksele organismile * algatatud rakusiseselt (geenid, retseptorid, transkriptsiooni faktorid jt). Apoptoos oluline embrüonaalses faasis (kehaosade väljakujunemine). APOPTOOS (programmeeritud rakusurm) NEKROOS (koekärbus) Põhjustatud raku siseselt Põhjustatud raku väliselt Mõjutab ühte rakku Mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke Põletikuvaba Põletikulised Raku kahanemine Raku turse Aktiivne protsess (ATP vajadus) Passiivne protsess
11. Meioosi mõiste ja millisel organismirühmal esineb? Meioosi toimumise üldine käik? · mitoosi modifikatsioon · seotud sugulise sigimisega, mis klassikalisel kujul esineb ainult eukarüootidel · meiootiliselt jagunevad rakud (sugurakud ehk idurakud) asuvad kõrgematel organismidel tavaliselt gonaadides ehk sugunäärmetes ning neist tekib järgmine sugurakkude põlvkond · embrüonaalses eas paljunevad sugurakud gonaadides mitootiliselt, alles teatud arenguetapil sisenevad meioosi · suguliselt paljunevatel organismidel saab elutsüklis eristada 2 faasi: HAPLOIDNE (n) ja DIPLOIDNE (2n) · üleminek haplofaasist diplofaasi toimub VILJASTUMISEL, diplofaasist haplofaasi MEIOOSI teel · sugurakkudes on igast kromosoomist 1 koopia; somaatilistes rakkudes on iga
mullas ja kes sööb baktereid. Laboris söödavad teadlased teda sageli kolibakteritega. Varbuss on geneetikas ja neurobioloogias mudelorganismina tänuväärne seetõttu, et tema rakkude arv on konstantne: hermafrodiitidel on 959, isastel 1031 rakku. Iga üksik ussike läbib arengus ühesuguse rakkude jagunemise ja diferentseerumise. Just varbussi uurides avastati ettemääratud rakusurm ehk apoptoos ja paljastati skeem, kuidas see käivitub. ,,Tema embrüonaalses arengus läheb apoptoosi 131 rakku. Selle pärast on ta hea mudel, näitamaks geenide kaskaade, mis aktiveerivad valkude perekondi, kes rakud lõpuks apoptoosi viivad," selgitab rakubioloogia professor Toivo Maimets. ,,Nüüd on imetajas, kaasa arvatud inimeses, leitud kõikidele varbussi apoptoosivalkudele analoogid." Apoptoosi uurimine aitab mõista osa vähkkasvajate teket: miks vigase, näiteks päikesepõletatud DNAga rakk ei sure, vaid ikkagi jaguneb ja paljundab oma invaliidset
tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasiei jagune) Raku jagunemiseajal on 55% ajast Interfaas ja 45% Mitoos - (mis omakorda jaguneb profaasiks 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3% raku jagunemisel : Interfaas 55% Mitoos 45% ,mis jaguneb - Profaas 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3 % Apoptoos - programmeeritud raku surm Omane hulkraksele organismile initsieeritud raku siseselt (geenid, retseptorid transk.faktorid jt.) oluline embrüonaalses faasis. Apoptoos vs nekroos Initsieeritud raku siseselt initsieeritud rakuväliselt mõjutab ühte rakkut mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke põletikuvaba põletikulised raku kahanemine raku turse Aktiivne protsess (ATP vajadus) passiivne protsess rakubioloogia tsentraalne dogma DNA replikatsioon replikatsiooni etapid/ transkriptsioon
Meiootiliselt jagunevaid rakke on organismidel vähe, neid nim. ka meiotsüütideks. Kõrgematel organismidel leidub meiootiliselt jagunevaid rakke tavaliselt sugunäärmetes e. Gonaadides. Meioos inimesel: Primordiaalsed idurakud (need, mis on määratud läbima meiootilist jagunemist) diferentseeruvad väga varajases embrüonaaleas. Tekivad rebukotis ja edasi migreeruvad embrüonaalsesse gonaadialgmesse. Kulg embrüonaalses ovaariumis ja testises on erinev. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nim. neid oogoonideks. Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine- nad alustavad 1. profaasi. Nüüd nim. neid rakke primaarseteks ootsüütideks. Ootsüüdid tekivad inimese embrüonaalses ovaariumis 3-8 lootekuul. Ootsüüdid jäävad pidama 1. profaasi suguküpsuse algusest kuni fertiilse ea lõpuni. Selgroogsete ovaariumis esinevad follikulaarrakud. Follikulaarakud paiknevad kihina ümber ootsüüdi
õlaga. Laminiinid moodustavad võrgustikke ja seostuvad rakkude pinnal olevate retseptoritega (põhiliselt integriinid ja mitteintegriinid, mis on raku tsütoplasmapoolsed valgud, mille külge kinnitub ECM süsteem), kinnitades rakke basaalmembraanile. Funktsioon: laminiinid on ECMi aktiivseimad komponendid, nende kaudu levivad signaalid. Laminiini retseptorid on vajalikud paljude füsioloogiliste protsesside toimumiseks ja mängivad suurt rolli varases embrüonaalses arenemises ja organogeneesis. Peale selle mõjutavad need teiste kudede funktsioneerimist. Lamininopaatiad: mutatsioonid laminiini alaosasid kodeerivates geenides võivad põhjustada tõsiseid basaalmembraanide defekte ja mitmeid haigusi (nt kartsinoomide e epiteelkoe vähi korral esineb laminiin-10 kaotus ja laminiin-5 ebaregulaarne ümberasetus vähi sissetungivas ääres; lihasdüstroofiad tekivad laminiin-2 ja -4 (laminiini alfa2-ahela geenis) esinevate mutatsioonide
Tipmise meristeemi leiame taime varre ja juure tippudest ning pungadest 3. Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus. Diferentseerumine on embrüonaalse raku muutumine spetsialiseerituks vastavalt koeomasele funktsioonile. Enne venimiskasvu lõppu, hakkavad rakud arenema erinevas suunas. Nad eristuvad ehk diferentseeruvad vastavalt on tulevasele funktsioonile. Esimene samm diferentseerumisele seisneb embrüonaalse raku minemisel venimiskasvufaasi, samal ajal kui teine uuesti pooldub, olles embrüonaalses faasis. Diferenteeruvate rakkude venimiskasv on ebavõrdne. Rakkude geenid jagunevad aktiivseteks ja inaktiivseteks diferentseerumisel muutub geenirühmade koosseis. Viljastunud munaraku genotüübis on olemas organismi täielik genotüüp ja potents välja kujundada tulevase organismi kõiki rakutüüpe, mida on geneetiliselt määratud. Totipotentsus on rakkude arenguline täisvõimelisus, sügoodi, esimeste blastomeeride ja
kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks "Impressionistide näitus". Leroy kuulutas, et Claude Monet' "Impressioon. Tõusev päike" ("Impression, soleil levant") on parimal juhul visand ning seda saab vaevalt pidada lõpetatud kunstiteoseks. Leroy kirjutas vaatajatevahelise dialoogi vormis: "Impressioon ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal." Sõna "impressionistid" hakkas kunstnikele meeldima ning nad võtsid seda austava nimetusena. Impressionistide tehnikad ja standardid olid erinevad, kuid seda kunstivoolu hoidis koos mässu- ja sõltumatuse vaim. Impressionismi tehnikad · Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust.
spermatogeneesi faase sõltuvad otseselt testosterooni hulgast, testosteroon reguleerib ka paljude organite arengut ja talitlust. FSH aktiveerib Sertoli rakud, mis stimuleerivad spermatogeneesi ja toodavad inhibiini. Inhibiin omakorda inhibeerib FSH tootmist. 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemine on oogoonide mitootiline jagunemine. Paljunemine ja kasvamine toimuvad munasarjas embrüonaalses eas. Kasvamisel toimub põhiliselt rebuvalkude akumuleerumine ja seetõttu nimetatakse perioodi ka rebumoodustumiseks ehk vitellogeneesiks. Küpsemise põhisündmuseks on meioos, mis algab embrüonaaleas, aga arestitakse I profaasis ning jätkub alles puberteedieas. Ootsüüdi jagunemine on küpsemisel ebavõrdne. Tulevane muna saab endale peaaegu kogu ooplasma ja kolmele reduktsioon- ehk polaarkehakesele jäetakse tuumade ümber minimaalne hulk tsütoplasmat. Meioosi I jagunemise tulemuseks on
Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Nt hemoglobiinigeenide klastris 17. Morfogenees - kudede ja organite moodustumine. Ei sõltu niivõrd genotüübist, vaid ka epigeneetilistest mehhanismidest, rakkude omavahelistest interaktsioonidest, O2 juurdepääsust jt 18. Apoptoos - programmeeritud rakusurm. Normaalsetele rakkudele on sisseprogrammeeritud , mitu korda jagunevad ja millal käivitub enesetapu mehhanism.Nt: embrüonaalses arengus et sõrmed ja varbad eralduksid, peavad osad rakud hävima. 19. Ökoloogiline sukstsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. S.t., et kooslused pole püsivad, vaid muutuvad tingimustele vastavalt (metsa põleng) ja tingimusi loovad organismid ka ise. 20. Ökoloogiline niss on kõikvõimalike keskkonnatingimuste ja ressursside kombinatsioon, mis võimaldab populatsioonil eksisteerida. 21
d) Western blot 14. Mitteinvasiivse prenataalse diagnostika puhul uuritakse? a) Amnioni vedelikus leiduvaid loote rakke b) Koorioni hattudest (platsentast) saadud loote rakke c) Ema veres leiduvat loote rakuvaba DNA-d d) Ema ja loote võimalikku reesuskonflikti e) Kõik siintoodud võimalused on valed 15. Geenide knock-out on väga levinud tehnoloogia meie poolt uuritavate geenide funktsiooni selgitamiseks. Kas hiire varases embrüonaalses arengus olulise geeni uurimiseks tuleks teha: a) Konditsionaalne knock out hiir b) Klassikaline knock out hiir 16. Biokütuseid jagatakse vastavalt nende tootmiseks kasutatud tooraine päritolule esimese, teise ja kolmanda põlvkonna biokütusteks. Millise põlvkonna biokütustega on tegemist? a) Toidumaisist toodetud bioetanool - esimene põlvkond b) Loomasõnnikust toodetud biogas - teine põlvkond c) Vetikatest saadud õli baasil toodetud biodiesel - kolmas polvkond
lähedases suguluses olevad selgrootud. Nende ühine tunnus on see, et mõnel eluetapil on neil seljakeelik, selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem, lõpusepilud, saba, mis ulatub päraku taha, ja lihaste kimbud ümber keha. Keelikloomade hõimkond jaguneb kolmeks alamhõimkonnaks: mantelloomad, süstikkalad ja selgroogsed, neist 2 ei oma selgroogu, kuid neil on selgroogsetega teisi ühiseid jooni. Keelikloomadel on olulisi sarnaseid jooni varases embrüonaalses arengus, nad paigutatakse teissuguste hulka koos okasnahksetega. Keelikloomad varieeruvad oma välimuselt ja omadustelt, kuid on 4 anatoomilist iseärasust, mis tõestavad, et fülogeneetiliselt on nad sarnased. Notochord - keelik (noton = selg, chorde = keelik). Kõigil keelikloomade embrüodel on olemas keelik, see on pikisuunaline, painduv ridvakujuline moodustis seedeelundkonna ja närviväädi vahel. Koosneb suurtest, vedelikuga täidetud rakkudest, mis on pakitud küllaltki
moodustamise molekulaarsel rajal. X kromosoomiga seotud Anhidrotic ectodermal dysplasia on sündroom, mille korral esineb väärarenguid karvade, higi-ja piimanäärmetes ning hammastes. See tuleneb epidermaalsete plakoodide (placodes ing.k), millest peaksid eelnimetatud struktuurid tekkima, puudulikust arengust. Seega võib väita, et X kromosoomiga seotud geeni produktid on seotud plakoodide arenguga. Selle geeni osa järgi sünteesitud valgud ectodysplasiinid, sünteesitakse embrüonaalses ektodermis. Ectodysplasiini valk tõrjutakse rakupinnalt proteolytic cleavage'iga ning valk seotakse seejärel kõrvaloleva ektodermi raku vastava retseptoriga. Ectodysplasiini ekspressioonil arvatakse roll olevat WNT'l. Veendumaks kas see on ka vajalik folliikuli arengu initseerimiseks, sisestati hiirte embrüotessee transgeeni, milles dickkopfi geen oli kinnitatud keratiin14 geeni promootorile. Keratiin14 tavaliselt ekspresseerub epidermise basaalkihis
· Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad Sklerotoom selgroolülid, lülidevahelised diskid ja roided Müotoom selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased Dermamüotoom skeletilihaste eellased ja selja dermise rakud · Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Kordamesoderm mood korda ehk seljakeeliku, mis paikneb alati neuraaltoru all ja pikeneb kõhtmiselt. Kõrgematel selgroogsetel esineb see embrüonaalses staadiumis ja on embrüos tugiorganiks. Kui embrüol hakkab mood. selgroog, jääb seljakeelik selgroo vahediskide koosseisu. Süstikkaladel esineb seljakeelik kogu elu. · Mis on paraksiaalne mesoderm? ..on kahel pool neuraaltoru paiknev mesoderm, mis on segmenteerunud (somiidid) /segm-mata (posterioorne osa). Segmenteerumata mesoderm on mesenhümaalne. Kui on moodustunud lõhe, siis välimised mesenhümaalsed rakud epitelialiseeruvad ning moodustub epiteliaalne somiit
liige ei arva et just tema peaks appi minema. MIDA TUTTAVAMAD ,SED ASUUREMA TN ABISTAVAD ÜKSTEIST: Pluralistlik ignorantsus-vääritimõistmine, kui grupiliikmed ei taipa, et teised liikmed jagavad nende arusaama Nt kuna teised appi ei läinud, järelikult võib järeldada et polnud ohtlik, kuigi tegelt oli Vastutuse hajumine-iga grupiliige arvab, et just teised peaksid abistama Altruism-abistav käitumine mis ei too abistajale mingit kasu 14.Areng närvitoru-varajases embrüonaalses staadiumis moodustunud torjuas struktuur, milles areneb NS loote alkoholisündroom arenguhäire, mis mõjutab lapsi, kelle emad tarvitasid raseduse ajal alkoholi sensomotoorne periood Piaget' teooria järgi sünnist kuni teise eluaastani kestev tunnetusliku arengu periood, mille kestel ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest. Preoperatsionaalne periood-2.-7. Eluaastani,representatsioonides mõtlemine Konkreetsete operatsioonide periood-7-12.
EKSAM 2017 1. Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postemb...
Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo – idulane. 12)Sünnitus- Protsess, millega looteline areng lõpeb • Sünnitus algab (avanemisperiood) emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega • Väljutusperiood (pressid) • Normaalne sünnitus-laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora • Keisrilõige-erakorraline või plaaniline, tehakse juhul, kui on oht ema või lapse tervisele • Avanemisperiood-väjutusperiood-platsenta väljutamine 13)Platsenta roll embrüonaalses arengus • Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded 1.Ainevahetuslik 2.Platsenta barjäär 3.Loote varustamine antikehadega 4.Toodab hormoone 14)Teratogeenid Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Väga ohtlikud esimesed kuud ning sünnitus. a)bioloogilised teratogeenid • Pärilikud haigused- geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid. • Haigusetekitajad-– punetised, süüfilis, toksoplasmoos.
interkonverteeritavad. – üht tüüpi rakk ei muutu kunagi teist tüüpi rakuks. Vererakk ei muutu mitte kunagi mitte mingil juhul näiteks epiteelirakuks või närvirakuks, närvirakk aga ei muutu kunagi lihasrakuks jne. Sellised radikaalsed transformatsioonid on keelatud. 68. Milliste mehhanismidega (2) tagatakse diferentseerunud rakkude õige hulga säilitamine koes? 1) Asendamatud rakud Tekivad kindlal hulgal organismi embrüonaalses eas, säilivad kogu eluea jooksul ei jagune enam kunagi ning ei saa asendada hävimise korral pika elueaga, peavad olema kaitstud keskkonnas nt närvirakud, südamelihase rakud, kõrva kuulmisretseptorid ja silma läätse rakud. siiski metaboolselt aktiivsed ja võimelised uuendama oma komponente. Lihasrakk näiteks uuendab kõik oma valgud paari nädala jooksul. Närvirakk on võimeline taastama oma jätked, kui need tal küljest ära lõigatakse.
noor kõhr kondroblastidega, kõhre keskel on tsentraalne kõhr tugevalt arenenud territoorium kondronitega(küpsete rakkudega) Kondron kõhrkoe morfofunktsionaalne ühik, selle moodutab kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb raku e. kõhreterritoorium. Iga rakk paikneb kõhreõõnes e. lakuunis ja on ümbritesetud kapsliga e. kõhrekihnuga. Kõhreterritooriumide vahel paikneb intertsellularne substants. Hüalliinne kõhrkude kõige rohkem levinud, liigespindadel, embrüonaalses kõhrelises skeletis, hingamisteedes, roidekõhres. Kondronitevaheline interterritoriaalne substants sisaldab kollageenseid kiude. Kondrotsüüdid paiknevad 2-4 rakuliste isogeensete gruppidena. Elastne kõhrkude kõrvalestas, kõripealises, väikestes bronhides. Sisaldab peamiselt elastseid ja vähe kollageenseid kiude, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Fibroosne kõhrkude diskid, meniskid, vaagnaluude õmblused. Tiheda sidekoe ja kõhrkoe
pealkirjaks "Impressionistide näitus", pannes kogemata voolule nime. Leroy kuulutas, et Claude Monet' "Impressioon. Tõusev päike" ("Impression, soleil levant") on parimal juhul visand ning seda saab vaevalt pidada lõpetatud kunstiteoseks. Leroy kirjutas vaatajatevahelise dialoogi vormis: "Impressioon ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal." * http://et.wikipedia.org/wiki/Impression,_soleil_levant 18 Kokkuvõte Impressionism on 19. Sajandi lõpu poole välja kujunenud kunst . See arenes välja Prantsusmaal ja koguaeg uuendati ja kasutati uusi värve. Mina sain tänu sellele referaadile palju targemaks maalikunstis ja sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. 19 KASUTATUD MATERJALID: http://www
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi ja bio-füüsikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsüto...
organismiks ning ka produtseerida looteväliseid kudesid) eraldatakse ja viiake mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust kasvab geneeriliselt ühesugune tervikorganism. Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku (keharaku) tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. (esimene oli lammas Dolly) 53. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Embrüonaalsed tüvirakud pärinevad blastotsüsti (etapp varajases embrüonaalses arengus) sisemisest rakumassist ning on võimelised arenema ükskõik milliseks keha koe rakutüübiks. Selline pluripotentsus eristab embrüonaalseid tüvirakke hilisemas arengus esinevatest multipotentsetest tüvirakkudest, mis suudavad moodustada vaid piiratud valiku rakutüüpe. 54. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest? Organsimide kloonimisel on vaja kahte organismi- ühte, kellelt võetakse embrüo rakud
mitootiliselt. Organism on haploidne (askomütseedid, basidomütseedid, paljud vetikad). Spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. gameetne meioos (kõigil loomadel ja real alamatel taimedel, näit. koppvetikas) . Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis ei ole jagunemisvõimelised ning mis on kõrgelt kohastunud viljastumiseks. Meioos inimesel. Spermatogenees ja oogenees. Mitoosi ja meioosi võrdlus. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline jagunemine, sellele järgneb meiootiline jagunemine, moodustuvad primarsed ootsüüdid, need moodustuvad 3-8 lootekuul. Ootsüüdid jäävad pidama I profaasi diploteeni ja jäävad sinna suguküpsuse algusest fertiilse ea lõpuni. Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke ja see toimub juba embrüonaaleas (3-8 kuul).
Organism on haploidne (askomütseedid, basidomütseedid, paljud vetikad). Spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. gameetne meioos (kõigil loomadel ja real alamatel taimedel, näit. koppvetikas) . Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis ei ole jagunemisvõimelised ning mis on kõrgelt kohastunud viljastumiseks. Meioos inimesel. Spermatogenees ja oogenees. Mitoosi ja meioosi võrdlus. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline jagunemine, sellele järgneb meiootiline jagunemine, moodustuvad primarsed ootsüüdid, need moodustuvad 3-8 lootekuul. Ootsüüdid jäävad pidama I profaasi diploteeni ja jäävad sinna suguküpsuse algusest fertiilse ea lõpuni. Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke ja see toimub juba embrüonaaleas (3-8 kuul)
Oska kirjeldada imetajate oogeneesi (follikulaarne): alimentaarse oogeneesi tüüp, kus abirakud on somaatilist päritolu. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). o paljunemine – emassugurakud paljunevad mitootilise jagunemisega ja kannavad sel perioodil nimetus oogonid. Imetajatel lõpeb oogoonide paljunemine varajases embrüonaalses eas. Paljunemisperioodi mehhanismid sõltuvad muidugi looma sigimisbioloogilistest iseärasustest. On liike, kelle emasloom produtseerib igal aastal sadu või tuhandeid mune, ja teisalt selliseid, kel kogu elu jooksul valmivad vaid üksikud sugurakud. o kasvamine – kasvava emassugurakk kannab nimetust ootsüüt. Munarakus toimub rebu moodustamine e vitellogenees, samuti embrüogeneesiks vajalike mRNAde,
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias,uurimismeetodid,- harud. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Tihedalt on geneetika seotud ka biokeemiaga, sest tänu biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni säilimise ja realiseerumise seaduspärasused. Geneetika on tihedalt seotud matemaatikaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute on geneetika otseselt või kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega (füsioloogia, embrüoloogia, immunoloogia, antropoloogia, meditsiin, veterinaaria jpt). Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuva...
Geeniteraapia eesmärk on haiguse ravimine geneetiliste modifikatsioonidega. Suguliini teraapia on paljudes riikidel eetilistel põhjustel keelatud. Somaatilise raku geeniteraapia eesmärgiks on modifitseerida spetsiifilisi rakke või kudesid. Modifitseerimine toimub mitmeti Defektse geeni funktsioneeriva koopia lisamine, tavaliselt geeni loss-of-functioni korral. Tsüstiline fibroos. Ei saa rakendada, kui kahjustus on juba pöördumatu, näiteks toimunud embrüonaalses arengus. Vähi teraapias saab geenilisamisega suurendada imuunvastust kasvaja vastu või asendada defektne tuumorsupressorgeen Mutantse geeni asendamine korrektselt funktsioneeriva koopiaga või parandada mutatsioon in situ Suunatud geeni ekspressiooni inhibeerimine, näiteks aktiivsete onkogeenide vaigistamisel vähis või mutantse alleeli vaigistamisel päriliku haiguse korral
viljakusega ja gonaadide arenguga X kromosoomis ca 1000 geeni. X-liiteline pärilikkus: Meestel ja naistel on erinev X kromosoomide arv Meestel üks X kromosoom ning tulenevalt sellest: avalduvad alati X-s asuvad retsessiivsed alleelid ei kandu kunagi edasi isalt pojale Naistel on retsessiivse mutatsiooni avaldumiseks vajalik homosügootsus. Y-liitelised geenid enamus seotud vaid isassoo määramisega, päranduvad edasi vaid isalt pojale (tuntuim SRY geen määrab embrüonaalses arengus meessugupoole kujunemise). X ja Y kromosoomi vähesed ühised geenid paiknevad kromosoomide lühikeste õlgade piirkondades, nimetatakse pseudoautosoomseteks geenideks päranduvad nagu autosoomsed geenid. Tunnuste avaldumine seostub sooga: sooga piiratud tunnused avalduvad ühel sugupoolel sugupoolest sõltuva avaldumisega tunnused näiteks kiilasus meestel dominantne (D), naistel retsessiivne (r). 17
3. kõik antud raku järglased säilitavad inaktivatsiooni mustri, st. sama X on inaktiivne 4. kui rakus on enam kui kaks X-kromosoomi, on kõik peale ühe inaktiivsed X- kromosoomi inaktivatsioon inimesel sõltub kromosoomipiirkonnast, mida nimetatakse X-i inaktivatsiooni keskuseks (X inactivation center, Xic) Xic-i puudumisel ei moodusta X-kromosoom Barri kehakest ja mõlemad jäävad aktiivseks X-inaktivatsioon leiab aset varases embrüonaalses arengus blastotsüstis (1000-2000 raku staadiumis) Kõigepealt blokeeritakse ühes aktiivses X-kromosoomis Xic (XIST), mistõttu transkriptsiooniaktiivseks jääb vaid teises X-kromosoomis paiknev XIST geen XIST-i transkript (inaktivatsiooni signaal) levib üle kromosoomi, misläbi enamik geene antud X-is inaktiveerub Järgneb stabiliseerumine ja inaktivatsiooniseisundi säilitamine
12. Arenguetapid taime elus. Embrüonaalne arengujärk embrüo moodustumine. Juveniilne arengufaas aktiivne kasvufaas, kus meristeemrakud poolduvad intensiivselt. Matuurne arengufaas Intensiivne rakkude pooldumine aeglustus, algab reproduktiivorganite moodustumine. Üleminek ühelt jägult teise on põhjustatud ka rakkude rohkemast diferentseerumisest, mistõttu diferentseerunud rakud hakkavad mõjutama embrüonaalses faasis olevaid rakke. Seniilne arengufaas taime loomulik areng lõpeb selle faasiga. Kasvuainete (tsütokiinid, auksiinid, giberelliinid) taseme langus põhjustab taimekasvu seisaku. Suurenevad taimekasvu pärssivad taimehormoonid (abtsiishape, fenoolsed ühendid, etüleen) ning lõpuks taim sureb. 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Tropismid enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund Nastid enamasti turgorliikumised. Suund pole oluline.
Jah! See on meie oma, aga nemad kaotasid seeläbi lepingu igaveseks. See ja sarnased tundeavaldused sisaldusid ka Antiookia Ignatiuse (70-107 AD) kirjades, mis tõstatasid teooria kogudusest kui uuest Iisraelist. Hiljem kuulutas keiser Konstantinus, et Iisraeli maa ei kuulunud enam juudi rahvale. Sellest ajast alates kuulus see tema sõnul kristlikule kogudusele. Kõik see on lihtsalt asendus- või lepinguteoloogia embrüonaalses seisundis. Levides kiiresti 1400-ndate ja 1700- ndate aastate vahemikus, valitseb see arvamus tänapäevani. Judaism ei kadunud pärast Jeruusalemma templi hävitamist (70 AD) ega Bar Kokba mässu (132-135 AD), vaid saavutas uuesti elujõu ja mõjuvõimu. Järelikult ei olnud argument, et kogudus vahetas Iisraeli välja, enam veenev. Rohkemgi veel - kuna kristlaste- ja juutidevaheline võitlus paganaid enda poole võita intensiivistus, nähti judaismis ohtu koguduse jaoks
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm are...
4) Häiritud verevarustus näiteks pidevalt istuv töö. 5) Naissuguhormoonidee või nende analoogide mõju. N. raseduse ajal tarbitakse naishormoonpreparaate. Analoogid plasttoidupakenditest toitu lahustuvad teatud ühendid. 6) Stress 7) Agressiivne väliskeskkond nt. radioaktiivne kiirgus 8) Nauteained alkohol, tubakas, narkootikumid. Ovogenees Koht Toimub paarilistes munasarjades. Algus-lõpp ovogenees algab embrüonaalses eas: a) munasarja kujunemisega b) munarakkude eristumisega ja osalise valmimisega. Pärast seda protsess seiskub. Taasalgab suguküpsuse saabumisega. Ovogenees lõpeb menopausiga (kliimaks) umbes 48-52. Tsükli kestvus ühest ovulatsioonist teise ovulatsioonini viljakas eas. 28 päeva+-7 päeva. Tsükkel on individuaalne, allub muutustele. Protsess: pilt. Eritingimused 1) ovogenees ei kesta elu lõpuni. Kaitsekohastumus, mis väldib mutatsioonidega isendite teket.
Eksokriinsete näärmete jaotus lõpposa kuju alusel + näited esinemiskohast Tubuloossed (toruja kujuga lõpposad, näide - merokriinne higinääre), alveolaarsed (mulja kujuga avara valendikuga lõpposad, näide - alveolaarne higinääre) ja atsinoossed (muljas kitsa valendikuga lõpposad, näide - kõrvasüljenääre parootis) 4. Fibroblastide ehitus ja funktsioon Fibroblastid - sidekoe arvukaim rakuvorm , sünteesivad aineid, millest tekivad sidekoe kiud ja amorfne põhiaine. Moodustuvad embrüonaalses arengus mesenhüümirakkudest, hiljem tüvirakkudest. Diferentseerunud fibroblastid on 40-50 µm, haralised ja ümara tuumaga. Tuumamembraan on sile, 1-2 tuumakest. rER ja Golgi on hästi arenenud. Mitokondrid ja lüsosoomid on välja kujunenud mõõdukalt. Lõplikult diferentseerunud fibrotsüüdid on va4iksema diameetriga, haralised ja käävja kujuga. Organellid on redutseerunud. Paiknevad sidekoes kollageensete kiudude ümber või nende läheduses. 5. Elastsete kiudude ehitus
nulliga. Nii võib loomadel väga harva esineda steriilseid triploide, kuid tetraploide ei 28 moodustu peaaegu kunagi. Polüploidsed loomad aga on alati steriilsed, sest neil ei arene normaalseid sugunäärmeid ja meioos on häiritud. Siia lisanduvad veel morfoloogilised väärarengud, mis kokku põhjustavad polüploidsete loomade halvema kohanemise ja nende hukkumise tavaliselt juba embrüonaalses staadiumis. Mõnedel selgrootutel loomadel (askariidid, vihmauss) tuntakse polüploidseid ridu. Polüploidsust esineb ka amfiibidel ja kaladel, samuti putukatel ja sisalikel. Polüploidsuse säilitamine nendel loomadel pole aga võimalik, sest polüploidsed isendid on sigimatud. Siidiussi autoploididel on emased sigivad, isased aga steriilsed. Imetajatel on avastatud triploidseid ja tetraploidseid sügoote, kuid need elavad ainult embrüonaalse staadiumi keskpaigani
Luu-põrkade paigutus on käsnaines korrapärane ja seda määravad luusse toimiva rõhu tugevus ja suunad. Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispinna, välja arvatud liigese pinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise e. periostiga. Periost koosneb kambiaalsest, fibroelastsest ja adventsiaalsest kihist. Luu käsnaine põrkadevahelisi ruume ja üdiõõnt toruluudes täidab luuüdi. Embrüonaalses eas ja noorloomadel on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel
Neid rakke nakatatakse viirusega, mis kannab ravi otstarbel kasutatavat geeni. Seejärel kasvatatakse modifitseeritud rakke veel mõni aeg laboris ning siiratakse patsiendile veeni kaudu tagasi.Kehasisese (in vivo) geeniteraapia korral viiakse ravi eesmärgil kasutatav geen kandja ehk vektori abil organismi rakkudesse neid sealt eemaldamata. Geeniteraapia kasutamine sugurakkudel viib muutusteni, mis kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. Kui seda meetodit kasutatakse varases embrüonaalses arengus, võivad muutusi sisaldada kõik areneva embrüo rakud. Sugurakkude geeniteraapia üheks võimaluseks on pakkuda jäädavat raviefekti mingi päriliku haigusega perekondadele, kuna uue geeni pärivad ka järglased. Seega võib edukas geeniteraapia sugurakkudes näiteks kõrvaldada haiguse perekonnas ja seega lõpuks kogu populatsioonis. Praegu on sugurakkude kasutamine kliinilistes katsetes geeniteraapia eesmärkidel keelatud. Üldiselt pole võimalik geene otse inimese
Luu- põrkade paigutus on käsnaines korrapärane ja seda määravad luusse toimiva rõhu tugevus ja suunad. Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispinna, välja arvatud liigese pinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise e. periostiga. Periost koosneb kambiaalsest, fibroelastsest ja adventsiaalsest kihist. Luu käsnaine põrkadevahelisi ruume ja üdiõõnt toruluudes täidab luuüdi. Embrüonaalses eas ja noorloomadel on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. luude keemiline koostis luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%
lüüsuvad b) osa rakke migreerub tulevaste sõrmede alale; Sõrmede kujunemine: a) nende koostises olevad rakud jätkavad jagunemist b) lisanduvad sõrmevahelt alalt saabunud rakud Organogeneesi häired: 1) Liigsõrmsus a) funktsionaalne- ühel käel on nt 6 normaalselt arenenud ja paigutunud sõrme b) ebafunktsionaalne- 1 lisasõrm teistest oluliselt väiksem, teise nurga all jne 2) Lühisõrmsus- teatud sõrmelülid puudu 3) Liitsõrmsus- embrüonaalses arengus sõrmevahed ei kujune välja (mitte kokkukasvanud), eluea jooksul kasvavad sõrmed kokku (kõrvetatud käsi, nahk maas, kokku seotud sõrmed kasvavad kokku) 4) Paralleelsusnähe e. parallellism- saab mõttelise joone läbi tõmmata, kaks laiali laba 5) Totaalne moondumine- nt linnujala moodi, loidjad moodustised jne. 6) Ämbliksõrmsus- sõrmeliigesed on erakordselt liikuvad REK: Histo- ja organogeneesi ning rakkude eristumise kohta REK küsimusi pole LOOTEKESTAD Inimese näitel
Luu-põrkade paigutus on käsnaines korrapärane ja seda määravad luusse toimiva rõhu tugevus ja suunad. Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispinna, välja arvatud liigese pinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise e. periostiga. Periost koosneb kambiaalsest, fibroelastsest ja adventsiaalsest kihist. Luu käsnaine põrkadevahelisi ruume ja üdiõõnt toruluudes täidab luuüdi. Embrüonaalses eas ja noorloomadel on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel
samuti ka tuberkuloosi puhul. Kõik vererakud saavad alguse vereloome tüvirakkudest (hematopoetic stem cells, HSC). Tüvirakud on rakud, mis võivad differentseeruda teisteks rakutüüpideks. Vereloomerakud on pluripotentsed st. nad on võimelised differentseeruma kasutades eri radu ja seetõttu genereerivad ka eri tüüpi vererakke. HEMATOPOEES st punaste ja valgete vererakkude areng algab loote arengu esimestel nädalatel embrüonaalses munarebu kotikeses, seal olevad tüvirakud differentseeruvad esmasteks erütroidseteks rakkudeks, mis sisaldavad embrionaalset hemoglobiini. 3-dal raseduskuul HSCs migreeruvad loote maksa, siis põrna. Loote varajases arengustaadiumis tekivad hemingoblastid, mis võivad differentseeruda nii vere kui vaskulaarseteks endoteeli rakkudeks. Neist algab nii primitiivne kui ka lõplik hemotopoees ning arenevad välja veresooned. Vereloome e
kuul kaks võimalust: apoptoos või primaarsed ootsüüdid. 28. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). Paljunemine: Loomad, kes toodavad korraga palju mune (merisiilikud, konnad, kalad, tekitavad oogoonid igal aastal uue kohordi munarakke; imetajatel aga õnnestub kogu elu jooksul toota vaid väheseid munarakke, neil lõpeb oogoonide paljunemine varases embrüonaalses eas. VIII nädalaks 600,000 oogooni V kuu 7,000,000 primaarset ootsüüti 9 Vastsündinul ca 1-2 miljonit ootsüüti Puberteediks alles ca 300,000 ootsüüti, edasi number langeb drastiliselt sõltuvalt vanusest ca 400 tegelikult ovoleerub Kasvamine: Peale aktiivset paljunemisfaasi sisenevad oogoonid meioosi
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse orga...
Tüvirakud on rakud, mis võivad differentseeruda teisteks rakutüüpideks, nad on self-renewing; nad hoiavad oma populatsiooni taset teatud stabiilsel tasandil rakkude jagunemise teel. Vereloomerakud on pluripotentsed st. nad on võimelised differentseeruma kasutades eri radu ja seetõttu genereerivad ka eri tüüpi vererakke. Neid HSC tüvirakke on vähe - 1:50000-le; HSC in vitro kasvavad halvasti. Hematopoees st punaste ja valgete vererakkude areng algab loote arengu esimestel nädalatel embrüonaalses munarebu kotikeses (embryonic yolk sac), seal olevad tüvirakud differentseeruvad esmasteks erütroidseteks rakkudeks, mis sisaldavad embrionaalset hemoglobiini. 3-dal raseduskuul HSCs migreeruvad loote maksa, siis põrna. Maksal ja põrnal on seega tähits roll vereloomes 3-7 raseduse kuul, seejärel vereloome ja HSCs differentseerumine jätkub juba luuüdis. Peale inimese sündi - maksa, põrna osatähtsus vereloomes nullilähedane.
Akiasmilise meioosi juures ei moodustu kiasme, s.t. ei toimu krossingoverit. See on normaalne protsess osadel putukatel, näit isastel äädikakärbestel või emastel siidiliblikatel. Meiootiline triiv tähendab seda, et heterosügootse isendi mingi konkreetne kromosoom või alleel kandub järglaskonnale eelistatult. Meioos inimesel Primaarsed idurakud diferentseeruvad varakult ja tekivad idukotis. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nimetatakse neid oogoonideks. Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine- 1. Profaasi, nüüd nim. neid rakke primaarseteks ootsüütideks. Paljude liikide ootsüütidel peegeldub raku suur biosünteetiline aktiivsus kromosoomide erilises struktuuris. Need dekondenseeruvad osaliselt ja moodustavad külgmisi silmuseid (dekondenseerunud DNA lõigud). Selliseid kromosoome
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
