"hetkeväärtus" - 33 õppematerjali

Kontroller FC34

FC34_IN0_7 FC34_IN1_0 (saab kasutada katkestustena) FC34_IN1_1 (saab kasutada katkestustena) FC34_IN1_2 (saab kasutada kiirloenduri sisendina) FC34_IN1_3 (saab kasutada kiirloenduri sisendina) 5 IL mälumuutujad Muutuja nimi andmetüüp kirjeldus AEG TIME sees seismise taimeri seadeväärtus TAIMER1V BOOL sees seismise taimeri väljund TAIMERIHETK1 INT sees seismise taimeri hetkeväärtus TAIMER2V BOOL väljas seismise taimeri väljund TAIMERIHETK2 INT väljas seismise taimeri hetkeväärtus KORDADEARV INT loenduri seadeväärtus e kordade arv LOENDURV BOOL lipp, mis annab märku, et vajalik arv kordi on väljas käidud LOENDURIARV INT loenduri hetkeväärtus SK BOOL lipp, mis annab märku et süsteem on käivitatud SI BOOL lipp mis annab märku, et süsteem on initsialiseeritud

Füüsika elektrivool

1.Mis on vahelduvvool ja sagedus? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. 2.Mis on voolutugevuse hetk, amplituud väärtus ja kuidas hetkeväärtus sõltub ajast? (VALEM) Hetkeväärtus on voolutugevus mingil kindlal ajahetkel. Amplituud väärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. 3. Mis on faasi- ja nulljuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Miks kasutatakse ja kuidas/kuhu ühendatakse kaitsmed? Et vältida elektriseadmetes suure voolutugevuse tekkimist. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmele. 5.Iseloomusta kaitsmete tüüpe (2).

Investeeringute juhtimise kodutöö 6

1.Kas on otstarbekas investeerida varasse, mille kasutamine toob sisse 7 669 eurot aastas järgneva 8 aasta jooksul, kui selle vara maksumus on 39 625 eurot ja intressimäär on 10%? Lahendus: APV= A *{[1-(1 / (1 + i)n ] : i} APV = 7669 * {[1-(1 / (1 + 0,1)8 ] : 0,1} = 7669 * [(1-0,46650738):0,1] = 7669 *5,3349262 = 40913,549 40 913, 55 ­ 39 625 = 1288,55 Vastus: Sellesse varasse on mõistlik investeerida, kuna tulevikuväärtus on suurem, kui praegune väärtus. 2. Oletame, et planeerite osta omale 10 aasta pärast eluaseme, mille maksumus praegu on 41 542 eurot ja selle hind tõuseb iga aastaga 5%. Kui palju tuleb teil investeerida iga aasta alguses, eeldades, et teenite oma investeeringult 4% aastas, et osta soovitud eluase? K=k(1+i)n k= 41542 i= 0,1 n=10 K= 41542(1+0,1)10 K= 107749 ­ hind 10 aasta pärast 107749= k 12 k=107749/ 12 = 8979 Vastus: Iga aasta alguses tuleb investeerida 8979 Eurot, et 10 aasta pärast saaks osta maja, mil...

Investeeringute alused - kodused ülesanded koos lahendustega

ehk optsioon on rahas. b) optsiooni väärtuse leidmiseks kasutan Black-Scholes mudel'it (vt paremal) d1= 0,1459627569 d2= -0,674281 N(d1)= 0,5580246054 N(d2)= 0,2500663059 ostuoptsiooni hetkeväärtus: C=s*N(d1)-xe-rt*N(d2) C= 86,610010697 (P=C-S+xe-rt P= 171,2891 ) optsioonipaketi väärtus = aktsiate arv*(optsiooni hetkeväärtus - optsiooni rakendushinna tänase väärtuse ja alus c) Optsioon ei pruugi minu arvates olla väga hea ettevõtte boonuspaketi osana, kuna optsioonid on kõrge riskitas

Elektromagnetlained KT nr. 3

4. Eml lainepikkus ­ vähim kaugus eml kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel Sagedus ­ täisvõngete arv 1 sekundis Levimiskiirus vaakumis ­ 3*108 m/s 5. Skaala: madalsageduslikud võnkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgeni kiirgus, gamma kiirgus Omadused: 1.Kõik eml 2.Nad erinevad saamisviiside, lainepikkuse ja sageduse poolest. 6. Valgus on eml, mille lainepikkus on 380-760 nm. 7. E=E0 sin 2f (E-vektori hetkeväärtus, E0 -valguslaine tugevus, f-valguslaine sagedus) Suurust, mis on võrdeline E2-ga nim valguslaine tugevuseks ehk valguse intensiivsuseks. 8. Inimese silm on võimeline eristama erineva lainepikkusega lained ­ erinevus 5 nm võrra. Erineva lainepikkusega lained tekitavad silmes erinevaid valgusaistinguid. Valge valgus ­ 1 osa punast, 4,6 osa rohelist, 0,06 osa sinist. 9. Infravalguse omadused: :1)soojuslik toime 2)suur läbitungimisvõime 3)keemiline

Elektrienergia tootmine ja ülekanne

tarbijaga (joonis A). Joonisel B on kujutatud transformaatori tingmärk. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Primaarmähist läbiv vool tekitab raudsüdamikus muutuva magnetvoo, mis indutseerib elektromotoorjõu mõlemas mähises. Magnetvoog tekib praktiliselt ainult trafoterase lehtede südamikus ja on kogu südamiku ulatuses ühesugune. Seega on ka induktsiooni elektromotoorjõu hetkeväärtus e mõlema mähise mistahes keerus ühesugune. Primaarmähises keerdude arvuga N1 indutseeritakse elektromotoorjõud e1=N1 e ja sekundaarmähises keerdude arvuga N2 indutseeritakse elektromotoorjõud e2=N2 e. Järelikult e1/e2=N1/N2. Mähiste aktiivtakistus on tavaliselt väike ja pinged mähiste otste vahel on ligikaudu võrdsed indutseeritud elektromotoorjõuga: u1=e1 ja u2=e2 (kui sekundaarmähises puudub vool).

Makroökonoomika KT1

.. + (C + F) / ( 1 + r)n C ­ aastane kupongi tasu -> 700 (7%* 10 00) Tänanehind = C / (1+r) + (C+F)/(1+r)^2 - kuna ainult 2 aastat Tänanehind = 700 / 1.1 + 10700 / 1,21 = 9479,3 24.Investor ostis diskontovõlakirja 5000 kroonise võlakirjaga hinnaga 4110 krooni. Igaaastane tulusus oleks 4%. Mitme aastase diskontovõlakirjaga oleks antud juhul tegemist? Ümardage vastus täisarvuks ja protsendi sümbolit mitte lisada! Tulevikuväärtus = Hetkeväärtus *(1 + r)^n 5000 = 4110 ( 1 + 0.04 ) ^ n 5000 / 4110 = 1,04^n 1,216 = 1,04^n -> log1,041,216 = 5 25.Kas kauba nõudluse kasv nihutab ka pakkumise kõverat? Tõene / Väär 26.Leia graafikult: 1. Tarbija tuluefekt. 2. Tootja tuluefekt Tarbija tuluefekt: S1 = 1 * 6 / 2 = 3 Tootja tuluefekt: S2 = 3 * 6 / 2 = 9 27.Tarbijate nõudlust loetakse mitteelastseks siis: 1.kui nõudluse muutus reageerib vähe hinna muutustele 2

Vahelduvvoolu mõisted ja valemid

Vahelduvvool Vahelduvvoolu generaator- Kui juhtmekeeru üks ots on ühendatud generaatori ühe kindla klemmiga K ja teine klemmiga L, siis juhtmemähise liikumisel läbi vertikaalasendi muutub väljundpinge polaarsus. a-b liigub üles ja paremale, e-d liigub alla ja vasakule, selle tulemusena muutub esialgne positiivne laeng K klemmil negatiivseka ja negatiivne laeng L klemmil positiivseks. K ja L klemmi vahel tekib sinusoidne vahelduvpinge. Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus ja reeglina ja suund muutuvad perioodiliselt. Osakeste liikumine on võnkumine ( triivi kiirus muutub perioodiliselt). f- voolutugevuse perioodiliste muutuste sagedus. T- periood, näitab ajavahemikku, mille tagant voolutugevuse mingi kindel väärtus kordub (i- hetkeväärtus, Im voolutugevuse amplituudväärtus, wt-faas, w- ringsagedus). Faas-f- näi...

Elektromagnetlained

Lainepikkus- vähim kaugus elektromagnetlaine kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel. ­ lambda (m) Sagedus ­ täisvõngete arv 1 sekundis F= Levimiskiirus vaakumis ­ c= 300000 km/s Elektromagnetlainete skaala Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud)Raadiolained Infrapunane kiirgus Nähtav valgus Ultravalgus Rõntgenkiirgus Gamma kiirgus (kiiritusravi) Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on 380-760 nanomeetrit (nm). Valguslaine võrrandiga E= E- vektori hetkeväärtus ; - valguslaine amplituudiväärtus ; f- valguslaine sagedus. Suurust, mis on võrdeline -ga, nim valguslaine tugevuseks, ehk valguse intensiivsuseks. I=k , kus k on võrdetegur. Intensiivsus näitab valgusenergia hulka, mis ajaühikus langeb pinnaühikule. Inimese silm on võimeline eristama erineva pikkuse laineid ­ erinevus 5 nm võrra. UV | 380 nm(violetne) - 760 nm (punane) | infra Kõiki erinevaid värvusi on võimalik saada, kui segada omavahel

Exceli valemid

Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu Sissetulev summa positiivne, väljaminev negatiivne Kasutatav ajaühik peab olema sama kõigi andmete jaoks Kasutatavad parameetrid: Rate ­ intress protsentides, enamasti aastas Nper ­ makseperioodide arv Pmt ­ makse suurus Per ­ makseperiood Pv ­ hetkeväärtus Fv ­ väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) ­ (osa)makse suurus RATE(Nper;Pmt;Pv) ­ intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) ­ tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) ­ tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) ­ regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal NPER(Rate;Pmt;Pv) ­ makseperioodide arv (ei pruugi olla täisarv) IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) ­ makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) ­ põhimakse suurus Kulumi arvestus

Ettevõtte rahandus

16. Raha nüüdisväärtus ja tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV, future value) on raha väärtus tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. Raha väärtust tulevikus mõjutavad kolm põhitegurit: algsumma – tänane saadud või investeeritud rahasumma; intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma; ajaperiood – aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine. Raha ajaväärtus ehk hetkeväärtus on kaupade ja teenuste hulk, mida saab raha eest mingil hetkel osta. 17. Investeerimisprojektide olemus ja hindamine? Hindamiseks on järgmised kriteeriumid tasuvusaeg, praegune puhasväärtus – NPV, sisemine tasuvus – IRR,kasumiindeks - PI Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeringute puhul hinnatakse investeeringutelt saadava tulu suurust, kestvust ja riski. Investeeringute

Exceli valemid

Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu Sissetulev summa positiivne, väljaminev negatiivne Kasutatav ajaühik peab olema sama kõigi andmete jaoks Kasutatavad parameetrid: Rate – intress protsentides, enamasti aastas Nper – makseperioodide arv Pmt – makse suurus Per – makseperiood Pv – hetkeväärtus Fv – väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) – (osa)makse suurus RATE(Nper;Pmt;Pv) – intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) – tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) – tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) – regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal NPER(Rate;Pmt;Pv) – makseperioodide arv (ei pruugi olla täisarv) IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) – makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) – põhimakse suurus

Exceli valemid

Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu Sissetulev summa positiivne, väljaminev negatiivne Kasutatav ajaühik peab olema sama kõigi andmete jaoks Kasutatavad parameetrid: Rate ­ intress protsentides, enamasti aastas Nper ­ makseperioodide arv Pmt ­ makse suurus Per ­ makseperiood Pv ­ hetkeväärtus Fv ­ väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) ­ (osa)makse suurus RATE(Nper;Pmt;Pv) ­ intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) ­ tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) ­ tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) ­ regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal NPER(Rate;Pmt;Pv) ­ makseperioodide arv (ei pruugi olla täisarv) IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) ­ makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) ­ põhimakse suurus Kulumi arvestus

Vahelduvvool

pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks. NT. juhtmed, soojendusseadmed, hõõglambid ­ on aktiivakistid. 2)induktiivtakistus xl- seda omavad poolid, mähised vähesel määral ka sirgjuhtmed. Kui pooli R=0 (ideaalpool) I= U/R, siis pingeallikaga ühendades peaks tekkima lõpmata tugev vool, kuid nii see ei ole. Iga keeru magnetväli hakkab takistama voolu kasvu

Kodutöö Reisiprahingute tähtsamad klauslid

ähmased. Ei ole vastuvõetav, kui prahtija fikseerib kaks või enam laeva ühe lasti jaoks. Laeva uuesti tarnimine olenemata ajagraafikust igal ajal enne laeva vabanemist on vastuvõetamatu, kui omanikuga ei ole eelnevalt vastastikku kokku lepitud. Börsi liige, kes ei järgi kõiki tingimusi või tavasid võivadakse vastavalt reeglitele distsiplineerida. Direktoritel on selleks volitused. 3.Maailma tähtsaimad prahituru indeksid, nende sisu, moodustamise alused ja hetkeväärtus suvalisel selle kuu päeval: a). BDI (Baltic Dry Index) – Maailma kõige tähtsam prahiindeks. näitab, mis maksab tooraine - näiteks rauamaagi, terase, tsemendi, kivisöe ja muu tarnimine kogu maailmas. Baltic Dry indeksit koostab iga päev The Baltic Exchange. Indeksi koostamiseks helistavad Balti börsi liikmed üle kogu maailma puistlasti saatjaile, et näha, mis on nende hinnad 22 erinevale laevateele üle maailma

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”

I sammas ­ riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas ­ kohustuslik kogumispension III sammas ­ vabatahtlik kogumispension 76. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV) Lihtintress (simple intrest) ­ intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu põhisummalt. Liitintress (compound intrest) - intress, mis arvutatakse laenu või investeeringu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) - olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus.

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

I sammas ­ riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas ­ kohustuslik kogumispension III sammas ­ vabatahtlik kogumispension 76. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV) Lihtintress (simple intrest) ­ intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu põhisummalt. Liitintress (compound intrest) - intress, mis arvutatakse laenu või investeeringu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) - olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus.

Finantsjuhtimise KORDAMISKÜSIMUSED

diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1); •turuvõrdlustel tuginevad meetodid – väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste objektidega turul tehtud tehingud (kinnisvara, masinad, seadmed ja sõidukid, võimalusel ka väärtpaberite hindamiseks). 5 Mis on raha ajaväärtus? Raha ajaväärtus ehk hetkeväärtus on kaupade ja teenuste hulk, mida saab raha eest mingil hetkel osta. 6 Mis on raha tulevikuväärtus? Raha tulevikuväärtus (FV, future value) on raha väärtus tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. 7 Raha väärtust tulevikus mõjutavad kolm põhitegurit? AIA  algsumma – tänane saadud või investeeritud rahasumma;  intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel

Finantsjuhtimise kordamisküsimused vastustega

_ tuludel tuginevad meetodid ­ oodatavate rahavoogude diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1); _ turuvõrdlustel tuginevad meetodid ­ väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste objektidega turul tehtud tehingud (kinnisvara, masinad, seadmed ja sõidukid, võimalusel ka väärtpaberite hindamiseks). 5. Mis on raha ajaväärtus? Raha ajaväärtus ehk hetkeväärtus on kaupade ja teenuste hulk, mida saab raha eest mingil hetkel osta. 6. Mis on raha tulevikuväärtus? Raha tulevikuväärtus (FV, future value) on raha väärtus tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. Raha tulevikuväärtuse arvutamiseks on kaks moodust. Esiteks saab arvutada raha tulevikuväärtuse, kui perioodis on üks juurdearvestuse kord, perioodi lõpus. Sellisel juhul saab seda arvutada järgmise valemi abil: FV n = PV (1 + i)n

Finantsplaan

Ülesanne: mis vahe võib olla, kui firmat ostes maksti 25 MEEK selle varade või omakapitali eest? Millise variandi puhul oli ostja kasu tõenäoliselt suurem? Andres Laar 2008 2007  VÄÄRTUSJUHTIMINE Kas tulevane kasu õigustab tänase investeeringu? Ettevõtte turuväärtus = hetkeväärtus ­ s.o. oodatavad rahavood investoritele, s.t. et maksimaalne hind, mida investeeringu eest maksta võrdub investorile tulevikus oodatavalt laekuvate rahavoogude hetkeväärtusega, mis on leitud kaalutud riski sisaldava diskontomääraga. Omakapitali väärtus = ettevõtte väärtus ­ võõrkapitali väärtus Ettevõtte turuväärtus = hetkeväärtus ( näit. vaba rahavoog 10 aasta jooksul Vaba rahavoog = EBIT & D ­ investeeringud põhivarasse +/ -netokäibekapitali muutus

Füüsika 1

läbivat voolu faasis 900 võrra. Kondensaatorit läbiv vahelduvvool. Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C. Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/C. Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 900 võrra. Vahelduvvooluahelas eralduv võimsus-Võimsuse hetkeväärtus on pinge ja voolu hetkeväärtuse korrutis. Praktilist huvi pakub ajas keskmistatud P(t) väärtus, mille tähistame lihtsalt P. P=0,5UmImcos Voolu efektiivväärtus I=Im/2 Pinge efektiivväärtus U=Um/2 Eelpool toodust võime kirjutada, et P=UIcos kui x=0, siis cos=1, P=UI; kui R=0 siis cos=0, P=0. Võimsuse valemis cos nim võimsusteguriks. Tehnikas püütakse cos muuta võimalikult suureks. Tööstuseks kasutatakse cos parandamiseks kondensaatorpatareisid.

Kohandatud standardvead suuremad, arvestavad võimalikku heteroskedastiivsust. 51) Mis on autokorrelatsioon? Korrelatsioon ühe ja sama tunnuse erinevate väärtuste vahel, mis on järjestatud. Aegrea korral tunnuse väärtused erinevatel ajamomentidel (järjestus aja järgi Ristandmete korral tunnuse väärtused erinevatel objektidel (järjestus mingi muu tunnuse järgi) 52) Positiivne ja negatiivne autokorrelatsioon. Tähendab et tunnuse hetkeväärtus mõjutab ka tema järgnevat väärtust. Positiivse autokorrelatsiooni korral seos samasuunaline negatiivse autokorrelatsiooni korral seos vastassuunaline. 53) Durbin-Watsoni statistiku väärtuste interpreteerimine  Statistiku empiiriline väärtus =2 => järelikult autokorrelatsioon puudub Statistiku empiiriline väärtus <2>0 => järelikult autokorrelatsioon positiivne Statistiku empiiriline väärtus >2<4 => järelikult autokorrelatsioon negatiivne

Pascali põhitõed

elementidele viitab massiivi indeks - sisuliselt järjekorranumber. Massiiv võib olla ühe- või mitmemõõtmeline. Vaatleme esmalt levinuimat varianti - ühemõõtmelist massiivi (vahel nimetatakse ka vektoriks). See koosneb N samatüübilisest liikmest, mille määramiseks kasutatakse järjekorranumbrit (sulgudes massiivinime järel). N: nimed[4], arvud[2] === 4. nimi, 2. arv Massiivi indeksiks võib olla ka muutuja - sel juhul on indeksi reaalseks väärtuseks selle muutuja hetkeväärtus. N: Kui muutuja i väärtus on 3, siis arvud[i] tähendab massiivi 'arvud' 3. elementi. Massiivid tuleb programmis deklareerida (defineerida) nagu muutujadki. Tüübiks on aga mitte lihttüüp (integer, string, char jne), vaid üldkujul: var massiiv : array [ 1.. ] of on massiivi elementide arv (see võib olla ka suurem, kui reaalselt vajaminev arv), on massiivi elementide tüüp. N: var nimed : array [ 1 .. 10 ] of string; { 10 elemendiga tekstimassiiv }

Füüsika I kordamiskonspekt

Kiirus Puntki asukoha ruumis määrab raadiusvektor r. Aja ja raadiusvektori juurdekasvu abil saame r moodustada suhte . Antud juhul sõltuvad vektori moodul ja suund ajavahemiku t t suurusest.. Kui seda vähendada, siis väheneb ka r. St et t nullile lähenemisel nullile läheneb antud suhe teatud piirväärtusele, mida nimetatakse liikumise kiiruseks- r dr v = lim . Kiirust võib määrata ka raadiusvektori tuletisena aja järgi- v = . Kiirus on t 0 t dt vektoriline suurus. Teelõik s on üldjuhul erinev suuruse poolest nihke moodulist r . Kui aga vaadelda väikestele ajavahemikele t vastavaid teelõike s , siis teelõik ja nihke r s ds moodul ...

Panga finantsjuhtimine

saabumisel peab olema võimalus muud vara rahaks vahetada ja seda võimalikult kiiresti ning ilma täiendava olulise kuluta. Seega tähendab likviidsuse juhtimine eelkõige tasakaalu oma kohustuste täitmise riski ning varade likviidsuse vahel. Raha ajaväärtus on erinevatesse finantsinstrumentidesse paigutatud rahaliste vahendite reaalväärtus mistahes ajamomendil enne instrumendi tegeliku tähtaja saabumist. Arvestada tuleb sellega, et raha hetkeväärtus võib erineda oluliselt tehingu lõppväärtusest, sest hoiustaja võib kaotada osaliselt või täielikult intressid, mõningal juhul ka osa hoiuse põhisummast. Lisaks tähendab aja arvestamine veel seda, et mida pikem on tehingu tähtaeg, seda olulisem on inflatsiooni mõju tehingu lõppsummale (kui paigutame pikemaks ajaks, siis see raha on oma väärtuselt erinev, kas on paigutatud 3 vöi 5 aastaks). 1

Majandusmõistete seletus eesti ja vene keeles

1) ­ toodetud ühikute või ajaarvestuse alusel, eest.Tulu tööst ettevõtjana. Tulu oleneb: tehtava töö iseloomust, kvalifikatsioonist, haridustasemest, toot- . : likkusest , , , 3.2.) Tulu varalt, rikkuselt, property income, income from wealth ­ sinu 3.2.) ( ) ­ omanduses oleva vara, e. asjade ja raha neto-ehk hetkeväärtus , ( , (pangaarvete, säästude ja investeeringute summa). Tulu rikkusest, income ). , income from wealth from wealth ­ tulu, mis saad kui paned rikkuse teenima ­ . 3.3) ­ 3.3) Siirdetulud, transfer revenue ­ riigilt ja mitteriiklikelt organisatsi- oonidelt saadavad pensionid, toetused 3.4) .

Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis

tähtsaim on tehislike radionukliididest põhjustatud komponent, mida võrreldakse etteantud alarmitasemega. Alarmitaset ületava kiirgusvälja puhul edastavad jaamad automaatselt teate Kiirguskeskuse valveteenistusele, kes 10-15min jooksul analüüsib saadud infot ja vajadusel annab häire Päästeameti Kriisireguleerimiskeskusele. Mõõtmised toimuvad avatud maastikul 1-3m kõrgusel maapinnast. Gammakiirguse looduslik varieeruvus on kuni 300nSv/h, kaitsemeetmete rakendamiseks peab olema hetkeväärtus üle 1000nSv/h. Lisaks kuulub ka antud seirevõrku atmosfääriosakeste ja aerosoolide radioaktiivsuse seire, mida viiakse läbi Harkus, Narva-Jõesuu ja Tõravere jaamades. Kahes esimeses jaamas on rakendatud suure võimsusega filterseadmed, tänu millele on võimalik määrata õhus radionukliidide väga väikest aktiivsuskontsentratsiooni. Atmosfääri radioaktiivse saaste kõige olulisemaks indikaatorisotoobiks on Cs-137, mida leidub õhus väga vähesel määral. Alati

INIMRESSURSI JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED

Võimendusefekt Lisandväärtus professionaali kohta Stabiilsuse näitajad: Keskmine vanus Staazipõhine positsioon Suhteline palgapositsioon Professionaalide voolavus 28. Inimressursi arvestuse Flamholzi meetod. Tema väidab, et inimressursside juhtimise sihiks on inimressursside väärtuse optimeerimine. Tema määratluse järgi tuleneb individuaalse väärtuse näitaja kahest vastastikku toimuvast muutujast: Isiku tinglik väärtus- so potensiaalse panuse hetkeväärtus, mida ta pakuks, kui jääks organisatsiooni tööle x aastaks. Ühendab tootlikkuse, üleviidavuse (paindlikkus) ja edutatavuse; Tõenäosus, et ta organisatsiooni tööle jääb- Tingliku väärtuse tulemus korrutatakse tõenäosusega. 29. Vara hindamise meetodid ja nende olemus. Kulupõhine- vaatleb tavaliselt soetamis- või asendusmaksumust. Sellel on mitmeid variante: 1) Inimvara soetamisega seotud kulud- värbamine, valik, töölevõtmine, koolitus

Ettevõtte rahandus - Arhipov 2013

Likvideerimisväärtusi kasutatakse ettevõtte likvideerimise või pankroti korral ja kõige rohkem on sellest huvitatud omanikud, sest nende nõuete rahuldamine sõltub likvideerimisväärtuse suurusest. 3. Bilansiline ja arvestuslik väärtus, mis on raamatupidamisbilansis kajastatud varade väärtus. Kuna bilansilised näitajad on minevikulised ega kajasta varade väärtust antud hetkel, siis ei saa üldiselt kunagi väita, et ettevõtte hetkeväärtus on võrdne bilansilisega. Toimub finantsnäitajate arvutamine mille alusel saab hinnata ettevõtte finantsmajanduslikku seisu ning võrrelda konkurentidega. 4. Turuväärtus on ettevõtte müügihind. Turuväärtus võib olla bilansilisest suurem või väiksem. Turuväärtuse määramisel on oluline kuivõrd kaubeldavad on antud konkreetsed hinnangu objektid. Kui on tegemist turul sageli kaubeldavatega on turuväärtust lihtne määrata. Kui investeeringu

Ettevõtte rahandus - konspekt

Likvideerimisväärtusi kasutatakse ettevõtte likvideerimise või pankroti korral ja kõige rohkem on sellest huvitatud omanikud, sest nende nõuete rahuldamine sõltub likvideerimisväärtuse suurusest. 3. Bilansiline ja arvestuslik väärtus, mis on raamatupidamisbilansis kajastatud varade väärtus. Kuna bilansilised näitajad on minevikulised ega kajasta varade väärtust antud hetkel, siis ei saa üldiselt kunagi väita, et ettevõtte hetkeväärtus on võrdne bilansilisega. Toimub finantsnäitajate arvutamine mille alusel saab hinnata ettevõtte finantsmajanduslikku seisu ning võrrelda konkurentidega. 4. Turuväärtus on ettevõtte müügihind. Turuväärtus võib olla bilansilisest suurem või väiksem. Turuväärtuse määramisel on oluline kuivõrd kaubeldavad on antud konkreetsed hinnangu objektid. Kui on tegemist turul sageli kaubeldavatega on turuväärtust lihtne määrata. Kui investeeringu objektidega

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Proxy-objekt, -fail – kolmandate programmide kujundatud objektid. Sageli on need kolmandad programmid AutoCADile kättesaamatud. Punkt – mingi objekti osa asukoha määrang koordinaattelgede suhtes. Punkti asukoht on määratud kolme koordinaadiga. Joonisesse võib punkti sisestada kas kursoriga (hiirega) või arvukolmikuga (sõrmiselt). Hiirega sisestamisel saab määrata ainult punkti X- ja Y-koordinaate, Z-koordinaadiks võetakse tema hetkeväärtus või antakse XY-filtriga. Punktipilv – (,CLOUD POINT’) – mingit objekti kirjeldav, üksteisega seotud suhteliselt paljude punktide kogum. Põhimuutuja (‚SYSTEM VARIABLE’) – võtmesõna või -arv, millega määratakse joonestamisel teatud käsu mõne eriline toiming, mida soovitakse kasutada. Põhimuutujad on otseselt kättesaadavad Käsurea vahendusel.

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

kd = 8% (tootlus on juba algandmetes antud) E = 500 000x2,0x8 = 8 milj D = 600 000x80%x100 = 4.8 milj 37 Ehk D+E = 12.8 milj Seega We = 8/12.8 = 62.5% ja Wd = 1-62.5% = 37.5% b) WACC = 37.5%x8% + 62.5%x16% = 13% Ettevõtte kapitali hinnaks, ehk varadelt nõudavaks tulumääraks kujuneb 13% c) Maksimaalne investeering oleks leitud kapitali hinna juures projektist oodatavate rahavoogude hetkeväärtus. Sisuliselt vastab all leitud investeeringu suurus olukorrale, kus NPV=0. PVA = 65 000 x{1/13% - 1/(13%x1,13^12)} = 384 647 eurot. 10. Ülesanne. Ettevõtte Peipsi Koola AS 2014. aasta kasumiaruande lühendatud versioon näeb välja järgmine: EBIT 90 milj eurot Intressikulud 22 milj eurot Maksustamiseelne kasum (EBT) 68 milj eurot Tulumaks (dividendidelt) 17 milj eurot Puhaskasum 51 milj eurot

Kordamine füsioloogia eksamiks

Ennetavside põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihke enne, kui häiring on mõju avaldanud. Reguleeritav suurus – seisund, mida tuleb hoida konstantsena. (NT: temperatuur) Reguleeritav süsteem – tehniline seadis, milles toimub seisundi konstantsena hoidmine (NT: ahjuga tuba) Andur – mõõteseade, mis mõõdab reguleeritava suuruse hetkeväärtust. (NT: termomeeter) Tegelik väärtus - reguleeritava suuruse hetkeväärtus. Juhtsuurus ehk nõutav suurus – reguleeritava suuruse soovitav väärtus (NT: soovitav ruumi temperatuur). Reguleerimishälve – nõutava ja tegeliku väärtuse vaheline erinevus. Reguleertoime – mõjub üle reguleerimisobjekti (muudetava küttejuurdevooluga ahju) mõjub reguleeritavale suurusele korrigeerivalt nii kaua kuni tegelik ja nõutav väärtus teineteisest enam ei erine.