..................................................3 Milliseid ressursse vajan?.................................................................................... 4 Kui lihtne või keeruline on toodet või teenust müüa?..........................................4 Kuidas äriidee võimaldab teenida kasumit?........................................................4 Millised head kontaktid soodustavad projekti elluviimist?...................................4 Kuidas mõõta äriprojekti edukust?......................................................................5 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 6 2 Mis on tulevase äri sisu? Äri sisu on kasvatada kanu ja põllumajanduslikke saadusi ning neid töödelda ja edasi müüa. Otseseks plaaniks on alustada kanepikasvatusega ja sealt kõrvalt juurviljade , teraviljaga ja heinaga.
kasumit teenida? · Äriidee võimaldab kasumit teenida üpriski kergelt · Kasumit aitab teenida pria toetus · Kui kasutada õigeid töövõtteid ja omavahel sobivat tehnikat · Kanepi kokkuostuhind on väga kõrge ja on tõusuteel Millised head kontaktid soodustavad porjekti elluviimist? · Minu head kontaktid on: Reinu-Einari OÜ, Kasari ühistu, sugulased, tuttvad · tutvuste kaudu saab ka tehnikat või varuosi soodsamalt Kuidas mõõta äriprojekti edukust? · Iga aasta teha detailne arvutus Kas kellelgi on küsimusi? Tänan kuulmast!
Äriplaani tasuvuse hindamine ÄRIPROJEKTI TASUVUSE HINDAMINE 1. Projekti nüüdispuhasväärtus (NPV) Projekti nüüdispuhasväärtuse leidmisel on investeerija nõutavaks tulumääraks kasum ×100 "r"arvestatud 15 % (võib võtta kasumi %) r = netokäive 615 × 100 r= = 15% . Laenu intress on aga 10%, mis sobib, kuna on väiksem e/v 4100 tulunormist Projekti kestuseks on 5 aastat Tasuvuse hindamine on tehtud 5 aasta pealemis on arvestatud projekti kestuseks. Projekti maksumus ehk esialgne investeering on 2000,0 tuh.krooni Rahavoogude nüüdisväärtuse leidmine Aasta Rahavoog Diskonteerimis- Rahavoogude Kumulatiivne (CF) tegur 15% puhul praegune rahavoog (tabel 2) nüüdisväärtus 1 487 ...
Selge on siiski see, et ettevõtjaks hakkamine nõuab palju julgust ning pealehakkamist. Kuid kui lihtne või raske on ärimaailma astuda? Arvan, et ainsaks komistuskiviks ettevõtlusega alustamisel on originaalne äriidee. Äriidee on väärtus, mis aitab väga palju ettevõtluse alustamisele kaasa. Julgen väita, et kui on olemas täpne visioon enda plaanist, siis on palju lihtsam edasi tegutseda ja enda ideed ellu viia. Kuid tuleb ka meeles pidada, et äriprojekti originaalsus ei tähenda üksnes ainulaadsust vaid ka innovaatilisust. Kõige suuremaks väärtuseks pean ettevõtte loomisel just seda, et ma saan olla iseenda peremees. Minu tasu sõltub suuresti minust endast ning minu tehtud pingutustest. Ainuüksi minu püsivus, ausus ja sihikindlus aitavad kindlustada ettevõtte positsiooni ning püsivust turul. Keegi teine selles osas rolli ei mängi. Enda äri loomiseks ei ole vaja üüratut stardikapitali. Kuid siiski peab alustamise puhul valmis
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "FINANTSARVESTUS" ÄRIPLAAN Koostajad: Sten Lepamaa Gert Sarapuu Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: TALLINN 2012 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 5 4.1.1. Turu k...
Enamasti huvitavad neid teadusmahukad valdkonnad. Peamine on, et ettevõttel oleks eeldusi alginvesteering 2-7 aasta jooksul kümnekordselt või enamgi tagasi teenida. Kui isiklikest säästudest või äripartneri abiga on teatud rahasumma kokku saadud, võib lisaraha hankimiseks pöörduda panga poole. Pank nõuab laenu taotlevalt ettevõttelt omafinantseeringut. Nõutava omafinantseeringu suurus sõtlub sellest: · kui riskantseks pangatöötajad äriprojekti hindavad; · kui usaldusväärseks ja võimekaks palnk loodava ettevõtte omanikke ja juhte peab; millise laenutagatise pank ettevõttelt saab. Kui ettevõte laenu tagasi ei maksa, on pangal õigus tagatis maha müüa või laenu käendanud isikultsisse nõuda. Tavaliselt peab ettevõtte oma rahaga katma ligikaudu 30-40% äriprojekti maksumusest. Enamasti ei anna pangad laenu enamaks kui kümneks aastaks.
Äriplaani koostamine 1. Milleks on äriplaani koostamine kasulik? 2. Kelle jaoks äriplaan koostatakse? 3. Milline on äriplaani ülesehitus? 4. Mida tuleks hea äriplaani koostamisel täiendavalt silmas pidada? 10 põhjust, miks kirjutada äriplaani 1. Saad teada, kas olemasolevat äriideed on mõistlik ellu viia. Korralikult koostatud äriplaan annab hea ülevaate projekti potentsiaalist. Odavam on raha kaotada paberil, kui alustada tegevust ideed põhjalikult uurimata. 2. Äriplaani ettevalmistamine sunnib sind uurima oma äritegevuse eri aspekte. Sa pead küsima oma äri kohta küsimusi, millele sa muidu võib-olla ei mõtlekski. 3. Äriplaan aitab luua ideede vahel seoseid ja sünergiat. Head äriideed võivad jääda teostamata hirmust ebaõnnestuda või teadmatusest tuleviku ees. Põhjalik äriplaan tõstab su enesekindlust ja usku edusse. 4. Saad läbi mängida erinevad stsenaariumid, avastada võimaliku...
Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 8. PEATÜKK. Ettevõtte finantseerimine Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B A. Koht, kus ostetakse ja müüakse aktsiaid, J 1. Investeering võlakirju või tuletisväärtpabereid.. B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat A 2. Väärtpaberiturg kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. G 3. Faktooring C. On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledz Anzelika Baldina Äriplaan OÜ Kodutekstiili Maailm Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn November 2010 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE...................................................................................................................4 2. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.............................................................................................5 3. SWOT analüüs................................................................................................................... 6 4. TEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS. TOOTMINE........................................................ 7 5. PROJEKTI KIRJELDUS................................................................................................... 8 a. Õmbluskoda, kauplus, e-pood...........................................
SISUKORD KOKKUVÕTE ÄRIPLAANIST Äriideeks on rajada Tapale vibulasketiir. Vibulasketiir on mõeldud nii noortele kui ka täiskasvanutele, kes soovivad oma vaba aega sisustada millegi lõbusa ja sportlikuga. Suur plus on see, et lähiümbruses puuduvad konkurendid. Reklaamime oma ettevõtet lehtedes ,,Sõnumed" ja ,,Virumaa teatajas" ning ka plakatitega poes ja tänavatel. Eestist. Vibulasketiir hakkas olema lahti märtsist kuni septembri keskpaigani seitse korda nädalas. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 1 Üldandmed Ettevõtte nimi: Asukoht: Tapa Juhataja: Registreerimise aeg ja koht: Juriidiline staatus: E-mail: Tel: 2 Tutvustus Ettevõtte nimeks on Tapa Vibulasketiir. Tegevuspiirkonnaks valisin Lääne-Virumaa Tapa valla Tapa linna. Vibulaskekoht leiaks aset Tapa mõisa juures. Vibulasketiir oleks lahti märtsist kuni septembri keskpaigani, seitse päeava nädalas. Tööpäevade lahtioleku ajad oleksid 10.00-21.00 ning puhkepäevadel 09.00-22.00. 3 ...
· Lisatööjõu vajadus, väljaõpe jne. 7. Tooted/teenused · Toote/teenuse kirjeldus ja konkurentsieelis võrreldes teiste samalaadsete toodete/teenustega · Toote hind ja selle kjunemine ning võrdlus konkurentide hindadega. 8. Turustamine · Turu kirjeldus (sihtrühm, turuosa suurus ja pakkumise ja nõudmise vahekord antud turuosal) · Põhikonkurendid ja nende tugevad ja nõrgad küljed) · Käesoleva äriprojekti mõju turuosale. · Vajalikud tegevusload. · Eelkokkulepped toodangu turustamiseks (vt Lisa) 9. Keskkonna mõju ja ettevõtte riskitegurid · Kas äriplaani realiseerimise tulemusena võib ette näha ohte keskkonnale ja kuidas neid välditakse. · Ettevõtte SWOT analüüs 10. Äriplaani finantseerimine ja käivitamine · Projekti maksumus väljaminekute kulude lõikes (Tabeli kujul) · Täiendava finantseerimise vajadus ja planeeritavad allikad.
ja strateegia, marketingiplaan, finantsmajandusplaanid ning riskitegurid Uurimistöö võib jagada peamiselt kolmeks suuremaks osaks. Kaks esimest osa lähenevad ja selgitavad antud teemat teoreetilisest küljest - neist esimene osa püüab äriplaani vajalikkust selgitada ja tõestada, aga teine osa on kirjutatud sooviga anda lühike ülevaade äriplaani koostamiseks vajalikest näpunäidetest, kus käsitletakse erinevate äriprojekti komponentidega seotud nüansse. Eelkõige on arvestatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetega. Kolmandas osas on juba konkreetne näide alustava ettevõtte äriplaanist, mis on valminud uurimistöö koostamiseks kasutatud kirjanduse põhjaliku läbitöötamise tulemusel. Käesoleva uurimistöö koostamisel on kasutatud põhiliselt lähiminevikus ilmunud kirjandust. Põhiliselt väliskirjandusest tõlgitud ettevõtluse arendamisega seotud teoseid ja
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2012/2013 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 2 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 5 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 ...
2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei osteta; 6) tootmisseisak masinarikke tõttu; 7) väljaminekute sissetulekute vale
äriingel jõukas ja varasema ärikogemusega eraisik, kes investeerib peamiselt mõnes konkreetses, talle tuntud valdkonnas tegutsevasse alustavasse ettevõtesse riskikapitalistid on investorid, kes otsivad oma raha paigutamiseks algusjärgus äriobjekte, mis tõotavad suurt tulu pangalaen pank nõuab laenu taotlevatelt ettevõtetelt omafinantseeringut nõutav omafinantseeringu suurus sõltub: 1.kui riskantseks pangatöötajad äriprojekti hindavad 2.kui usaldusväärseks ja võimekaks pank loodava ettevõtte omanikke ja juhte peab 3.millise laenutagatise pank ettevõttelt saab. Kui ettevõtte laenu ei maksa on pangal õigus tagatis maha müüa või laenu käendanud isikult raha sisse nõuda toetud mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist pakutakse väike- ja keskmistele ettevõtetele Kui ettevõte hakkab tööle ettevõtte esimese kuu väljaminekud Ruumide ja seadmete rent 2000
Rapla vesiroosi Gümnaasium Äriplaan Raili Tiits 11b Juhendaja: õp Sulev vahtre Tallinn 2009 1. Äriplaani kokkuvõte Äriideeks on tuua Eestis turule laiaulatuslik valik lauamänge, LARPi varustust ning fantaasia ja ulmekirjandust. Tooted on suunatud eelkõige vanusegrupile 1525 aastat, kuna huvi sedasorti meelelahutuse vastu on suurim just sellises vanuses. Lauamängude, eriti aga LARPi varustuse valik, on Eestis hetkel väga kesine. Lauamängude turul on suurimaks ettevõtteks praegu Ludo. Võrreldes Ludoga suudaksime meie pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu, laiemat tootevalikut ning paremat teeninduskeskkonda. Kuigi kirjanduse osas on konkurents tunduvalt suurem, annab fantaasia ja ulmekirjanduse müümine klientidele võimaluse saada kõik fantaasiameelelahutusega seotu ühest kohast, andes ...
Sisukord 2. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE............................................................................ 3 3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS..................................................................................4 4. PROJEKTI KIRJELDUS........................................................................................5 5. TURUSTAMINE....................................................................................................7 6. ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL...........................................................9 7. PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE......................................................9 8. PROJEKTI RISKIFAKTORID .............................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................... 11 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ...
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2011/2012 Arvesse võetakse ainult selle vormi alusel koostatud tööd SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD ...
1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala ÄRIPLAAN FAMILY PETS OÜ Koostaja: Ingrid Koitla Pärnu 2009 2 SISUKORD 1. ÜLDOSA.........................................................................................................................................3 2. TEENUSE PAKKUMNE JA TURUNDUS................................................................................... 7 3. FINANTS PLANEERIMINE........................................................................................................15 4. ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK..........................
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES 1. Hinnakujunduse paindlikkus Erinevatel toodetel ja teenustel on üsna erinev hinnakujunduse paindlikkus. Mida suurem osakaal on müügihinnas kasumil ja püsikuludel, seda suurem on hinnakujunduse paindlikkus. Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elast...
• dividendiotsused – määravad, kui suur osa teenitud kasumist reinvesteerida ning kui suure osa jaotada firma omanikele dividendidena. 14 Loetle investeeringute planeerimise etapid ja anna nende lühiiseloomustus;PREV investeerimisprojektide läbivaatamine; investeeringu rahavoogude arvutamine - saadakse investeerimise tulemusena (näiteks ettevõtte käikuandmine – äriprojekti, kui terviku realiseerimine; ettevõtte täiendava tootmisliini käivitamine jne). Lisandunud rahavood arvutatakse perioodilisuse põhimõttest lähtuvalt (näiteks aasta(d)). investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine - Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine teostatakse investeeringu ja investeeringu finantseerimise otstarbekuse väljaselgitamiseks EBITDA baasil.
summas 5 000 krooni intressiga 12% aastas. Ettevõttel on ka eelisaktsiad teiste projektide jaoks, millelt makstakse dividende 15 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1000 krooni aastas. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkti EBIT ja EPS. Kontrolltöö kordamisülesanne Firma soovib ellu viia uut äriprojekti summas 400 000 EUROt. Planeeritav EBIT sellest äriprojektist on 300 000 EUROt. Ettevõttesse on omanikud sisse pannud omakapitali suuruses 300 000 EUROt, mis koosneb 10 EURO-stest aktsiatest ja lisaks on võetud laen intressiga 10% summas 800 000 EUROt. Ettevõte planeerib uut äriprojekti rahastada kas täielikult uute aktsiate emissiooniga või 50% ulatuses võlakirjade väljaandmisega, intressiga samuti 10% ja 50% ulatuses aktsiate emissiooniga. Ettevõttel eelisaktsiaid ei ole. Ettevõttel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ÄRIKORRALDUSE INSTITUUT ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES TMJ3331 “ETTEVÕTLUS JA ÄRI PLANEERIMINE” ÄRIPLAAN Äri definitsioon: NFC maksusüsteem kohvikutes Koostajad (nimi, e-mail): Alina Olivson ([email protected]) Karina Troškina ([email protected]) Aleksandra Kotseva ([email protected]) Aleksander Lilišentsev ([email protected]) Juhendaja: Hinne: (punkti) TALLINN 2015 Ettevõtte nimetus: One Second Payment Asukoht, aadress: Raja 15, 12618, Tallinn Estonia Telefon, e-mail: +372 534 851 76, [email protected] 2 1. KOKKUVÕTE (sisal...
Püsiv Invest OÜ Äriplaan Püsiv Invest OÜ Rehvivahetus töökoda Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Lühikokkuvõte........................................................................................................ 3 1. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid..............................................................4 2. Ettevõtte iseloomustus....................................................................................... 5 3. Ärikeskkonna analüüs......................................................................................... 6 4. SWOT ja strateegia............................................................................................. 7 4.1. Konkurentsi- ja turundusstrateegia...................................
olevate inimeste olukorda. Tüüpiliselt on see suunatud erivajadustega inimestele, kellel on füüsilisi, psüühilisi, alkoholi-, narko-, pikaajalise töötuse või erinevatele immigrantide gruppidele omaseid probleeme. Nt: Eestis Heateo Sihtasutus 59. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) Sisemise ettevõtluse (intrapreneurship, corporate entrepreneurship) mõiste võeti kasutusse 1970-ndate aastate keskel, tookord kujul „ (internal) corporate entrepreneurship”.Konkreetse äriprojekti teatud eraldamine on kasutusel näiteks siis, kui suures ettevõttes tahetakse proovida midagi uut ja erinevat, milles sisaldub reeglina ka põhitegevusest suuremaid riske. Osa uusi ideid jõuab katsetamisjärku ja edasine areng toimub „sisemises inkubaatoris”. Uued ideed on tihti haprad ja seepärast tuleb nende kaitseks kasutada tugitoiminguid – nagu näiteks nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest. Sisemise
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND Ärikorralduse instituut Kristi ROHTSALU ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN Juhendaja: A. Kamratov Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................................2 ..................................................................................................................................................................................2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE...................................................................................................................................3 ÄRIIDEE.............................................................................................................................................................3 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS................................
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2013 aastat, 2013.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näit...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2016 aastat, 2015.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ...
narko, pikaajalise töötuse või erinevatele immigrantide gruppidele omaseid probleeme. Eestis: Heateo Sihtasutus 58. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship). Sisemine ettevõtlus – ettevõtlik tegevus suurema organisatsiooni sees. Sisemise ettevõtluse (intrapreneurship, corporate entrepreneurship) mõiste võeti kasutusse 1970-ndate aastate keskel, tookord kujul „ (internal) corporate entrepreneurship”.Konkreetse äriprojekti teatud eraldamine on kasutusel näiteks siis, kui suures ettevõttes tahetakse proovida midagi uut ja erinevat, milles sisaldub reeglina ka põhitegevusest suuremaid riske. Osa uusi ideid jõuab katsetamisjärku ja edasine areng toimub „sisemises inkubaatoris”. Uued ideed on tihti haprad ja seepärast tuleb nende kaitseks kasutada tugitoiminguid – nagu näiteks nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % 20 20 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % 35 35 Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näit...
x Gümnaasium 12. b klass x OÜ VAARIKU TURISMITALU Äriplaan Juhendaja: x x 2008 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.............................................................................................................................................5 1.1. Ettevõtte põhiandmed.....................................................................................................................5 1.2. Ettevõtte taustaandmed..................................................................................................................5 1.3. Äriidee............................................................................................................................................5 2. T...
analüüs. 8.10. Äriprojekti riskianalüüs Alati ei lähe äriprojekt planeeritult ja seepärast tuleb teha ka riskianalüüs. See annab vastuse küsimusele, mis juhtub siis, kui... Lisaks on riskianalüüs tähtis kapitali hinna seisukohalt. Suur võimendus tähendab suurt riski, aga suur risk nõuab omakorda kõrgemat kapitali hinda. Seega huvitab võimendusanalüüs kapitalipakkujaid. Antud alapunktis käsitletakse äriprojekti riskianalüüsi üksnes võimendite abil: 1) tegevusvõimendi ehk funktsioneerimiskangiefekt; 2) finantsvõimendi ehk finantskangiefekt; 3) koguvõimendi ehk kogukangiefekt. 13 14 Tegevusvõimendi (degree of operating leverage DOL) näitab ärikasumi tundlikkust müügikoguse muutumise (tõttu) suhtes. Matemaatiliselt defineeritakse tegevusvõimendust kui
paigalduskulud (TPK), kui see on suurem kui 0 ja lahutatakse rahavood olemasoleva, ettevõtluses mittekasutatava vara (OV) müügist. PUHASINVESTEERING = SVM +TPK OV (5) Algandmed: Soetatava vara maksumus SVM 100000 Transpordi- ja paigalduskulud TPK 7000 Laekumised olemasoleva vara müügist OV 8000 12 Puhasinvesteeringu arvutus: 100 000 + 7 000 - 8 000 Puhasinvesteering = 99 000 Lisandunud rahavoog on rahasumma, mis saadakse investeerimise tulemusena (näiteks ettevõtte käikuandmine äriprojekti, kui terviku realiseerimine; ettevõtte täiendava tootmisliini käivitamine jne). Lisandunud rahavood arvutatakse perioodilisuse põhimõttest lähtuvalt (näiteks aasta(d). Lihtsustatud lisandunud rahavoo alusel (valem 6) on otstarbekas läbi viia investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine juhul, kui on tegemist investeeringu tulemusena muust eelnevast äritegevusest eristatava äritegevusega, kus eelarveline või tegelik
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 1 1 Hoonete amortisatsiooninorm % 1 1 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2013.a. oktoober, siis alustage...
c) ettevõtete kogukapitali mahutused e aastainvesteering. 33. Investeerimisprojektide hindamine teostavuse ja tasuvuse seisukohast Investeerimisprojekti hindamine kujutab endast protsessi , mille tulemusena langetatakse otsus selle kohta, kas hakata kapitali antud projekti paigutama või mitte. Teostatavuse uuring peaks andma ülevaate sellest, kuivõrd kättesaadavad on vajalikud ressursid: inim-materjal ja kapital. Tasuvus uuring annab ülevaate kuidas äriprojekti arendada ja kui suures osas finantseerida.; Hindamine kaheastmeliselt: 1) eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramine 2) investeeringuprojektidele hinnangu andmine teatud kriteeriumi alusel; Hindamisprotsess kus otsustatakse kas paigutada raha või mitte. 34. Investeeringuprojektide hindamine rahavoogude alusel (baasrahavood ja eeldatavad rahavood) Investeeringute efektiivsust ehk tasuvust väljendab kogutulu (kasumi) juurdekasv ja seda põhjustanud investeeringu suhtena
Tüüpiliselt on see suunatud erivajadustega inimestele. Tegevusalal tegustevad rehabilitatsioonikeskused, koolitusorg-d. 51. Off-shore ettevõtted Ettevõte mis on registreeritud riigis, kus on madalamad maksud ja/või nõrgem valitsuse kontroll ettevõtte tegutsemise üle. Reaalset majandustegevust ettevõte seejuures selles riigis ei arenda. 52. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist. Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades. 53. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. · Tööhõive suurendamine · Majanduskasvu edendamine · Konkurentsivõime parandamine.
tegutsemise üle. Reaalset majandustegevust ettevõte seejuures selles riigis ei arenda. Sellised riigid või piirkonnad, mida antud eesmärgil kasutatakse on näiteks Bahama, Belize, Briti Neitsisaared, Seishelli saared, Gibraltar, Panama, Hong Kong jpt. 50. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist. Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades. 51. Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus Esimeseks tarbijate kooperatiiviks Eestis oli 1865. a asutatud Tallinna kooperatiiv. Eesmärgiks oli tagada
kontroll ettevõtte tegutsemise üle. Reaalset majandustegevust ettevõte seejuures selles riigis ei arenda. Sellised riigid või piirkonnad, mida antud eesmärgil kasutatakse on näiteks Bahama, Belize, Briti Neitsisaared, Šeišhelli saared, Gibraltar, Panama, Hong Kong jpt. 50.Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist. Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades. 11 51.Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus Esimeseks tarbijate kooperatiiviks Eestis oli 1865
Starditoetust on võimalik taotleda kuni 100 000 krooni ulatuses, kuid toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80 %. (EAS Stardi... 2010) Starditoetusega pole võimalik rahastada ettevõtte kõiki kulutusi. Nimelt starditoetust saab kasutada vaid: · Äriprojekti teostamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamiseks (seal hulgas toe- tatakse soetamisega seotud transpordi- ja seadistamise kulusid); · äriprojekti eesmärkide elluviimiseks vajalike turunduslike tegevuste läbiviimiseks; · ettevõtte põhitegevusega seotud rakendustarkvara soetamiseks ja arendamiseks; · tööstusdisainilahenduse ja kaubamärgi väljatöötamiseks ning selle selle arendamiseks vajalikeks tegevusteks; · patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamiseks; · äriprojektis sisalduva tootenäidise valmistamiseks. (EAS Toetavad..
kontroll ettevõtte tegutsemise üle. Reaalset majandustegevust ettevõte seejuures selles riigis ei arenda. Sellised riigid või piirkonnad, mida antud eesmärgil kasutatakse on näiteks Bahama, Belize, Briti Neitsisaared, Šeišhelli saared, Gibraltar, Panama, Hong Kong jpt. 50.Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist. Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades. 51.Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus Esimeseks tarbijate kooperatiiviks Eestis oli 1865. a asutatud Tallinna kooperatiiv. Eesmärgiks
Tegemist on riskantse kapitaliga. Vaatamata suurenevale riskile võib laenuvahenditega suurendada oma tulusid kui võõrvahendite kasutamise tasuvus on kõrgem intressimäärast, siis saab ettevõtte täiendavat kasumit. (Finantsvõimenduse all mõeldakse võõrfinantseeringu kaasamist ettevõtte kapitali struktuuri. Võimendus väljendub omaniku jaoks suuremas võimaluses teenida täiendavat tulu investeeringult, kuid ka suuremat riski, sest äriprojekti ebaõnnestumisel tuleb lisaks kantud kahjule maksta tagasi ka laen koos intressimaksetega. http://www.mtk.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=252618/MAGolberg.pdf ). (http://tigu.hk.tlu.ee/~janno/asjad/docs/TS_Finantsanalyys.pdf lk4) Laenuvahendite kasutamisel jääb ära emissionikulu. Liigne võlakoormus vähendab ettevõtte likviidsust ja võib viia makseraskustesse majandus-languse korral. 1. VÕLAKORDAJA (VõK) iseloomustab seda, kui suurt osa ettevõtte varadest
tootmisprotsessis sisendina. Rahvatulu (RT) on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. Tulud jagunevad vastavalt sellele, millist tootmistegurit kasutatakse. Klassikaliselt jaotatakse tootmistegurid kolmeks: töö, kapital ja maa (loodusressursid). Sellest lähtuvalt võib jagada sissetuleku neljaks: palk, rent, kasum ja intress. Kasumit võib tinglikult vaadelda intressi erivormina, sest ettevõtja paigutab oma raha äriprojekti, mitte panka, kus talle oleks selle eest intressi makstud. Teisalt, mõnikord vaadeldakse neljanda tootmistegurina ettevõtlust, sellisel juhul on kasum tasu ettevõtlikkuse eest. Lisaks eespool nimetatud tuludele peavad ettevõtted maksma kaudseid makse (aktsiisimaks tubakaja alkoholitoodetelt). Kaudsed maksud on lülitatud tootehinna sisse ja ehkki neid vaadeldakse tulude poole peal, ei jagune nad kellelegi tegurituluna ning seetõttu ei saa neid ka rahvatulus arvestada
- Mittefinantsiliste asjaolude hindamine. - Projekti käivitamine ja kontroll. - Tulemuste jälgimine ja järelaudit. Investeeringuprojekte hinnatakse teostatavuse ja tasuvuse seisukohast. Teostatavuse uuring annab ülevaate sellest, kuivõrd kättesaadavad on vajalikud ressursid, nii inim-, kapitali-, materjali- kui ka raharessursid. Tasuvusuuring annab ülevaate selle kohta, kui suures ulatuses ja millistest allikatest investeerimisprojekti finantseerida, kuidas seda kui äriprojekti arendada ja milliseks võiksid kujuneda investeeringu tasuvusnäitajad. Kapitali eelarvestamise otsuseid tuleb tihti teha ebakindluse tingimustes. Seega mõjutavad projektide valikut ka teatud määral otsustajate subjektiivsed eelistused, intuitsioon ja arvamused. Põllumajanduse jaoks on mitmed investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude, s.h. palga tase ebakindlad. Mida pikem on arvestusperiood ja/või mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud
1970-ndate aastate keskel, tookord kujul „ (internal) corporate entrepreneurship”. Suurettevõtetele probleemiks on kalduvus bürokratiseeruda ja formaliseeruda nii sügavalt, et see hakkab arengut pidurdama tuues kaasa väikeettevõtete omase paindlikkuse kadumise – otsiti vastumürki. Järgmise aastakümne keskel kinnistus üldkasutusse mõiste „intrapreneurship”, tähistades ettevõtlikku tegevust suurema organisatsiooni sees. • Konkreetse äriprojekti teatud eraldamine on kasutusel näiteks siis, kui suures ettevõttes tahetakse proovida midagi uut ja erinevat, milles sisaldub reeglina ka põhitegevusest suuremaid riske. • Osa uusi ideid jõuab katsetamisjärku ja edasine areng toimub „sisemises inkubaatoris”. Uued ideed on tihti haprad ja seepärast tuleb nende kaitseks kasutada tugitoiminguid – nagu näiteks nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest.
plaanite pakkuma hakata. Milliseid lisateenuseid ja tooteid pakute täiendavalt? Milliseks võiks teenuste / toodangu sortiment kujuneda tulevikus? Milline on teenuste / toodete nõudluse trend aasta jooksul ehk kas on näit. perioode, kui teenust / toodet ei soovita? Kas tegemist on tooraine, pooltoote või valmistootega? Toodangu / teenuste maht milline on teenuste / toodangu max maht, maht esialgu äriprojekti käivitumisel ja hiljem? Erinevate toodete / teenuste osatähtsus kogukäibest (%-ne) infot saab müügiprognoosist! Välja võiks tuua ka võrdluse konkureerivate toodete / teenustega (plussid ja miinused). Milliseid lisatooteid / teenuseid on kavas pakkuda? Kuidas kavatsete toodet / teenust tulevikus edasi arendada? 4. TOOTMINE Tooraine kust saate vajaliku tooraine? Millistel tingimustel? Kes korraldab ja tasub transpordi? Ruumid kus toimub tootmine / teenindus
Suurettevõtetele probleemiks on kalduvus bürokratiseeruda ja formaliseeruda nii sügavalt, et see hakkab arengut pidurdama tuues kaasa väikeettevõtete omase paindlikkuse kadumise – otsiti vastumürki. Järgmise aastakümne keskel kinnistus üldkasutusse mõiste „intrapreneurship”, tähistades ettevõtlikku tegevust suurema organisatsiooni sees. Konkreetse äriprojekti teatud eraldamine on kasutusel näiteks siis, kui suures ettevõttes tahetakse proovida midagi uut ja erinevat, milles sisaldub reeglina ka põhitegevusest suuremaid riske. Osa uusi ideid jõuab katsetamisjärku ja edasine areng toimub „sisemises inkubaatoris”. Uued ideed on tihti haprad ja seepärast tuleb nende kaitseks kasutada tugitoiminguid – nagu näiteks nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest.
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ...............................................
1970-ndate aastate keskel, tookord kujul ,, (internal) corporate entrepreneurship". Suurettevõtetele probleemiks on kalduvus bürokratiseeruda ja formaliseeruda nii sügavalt, et see hakkab arengut pidurdama tuues kaasa väikeettevõtete omase paindlikkuse kadumise otsiti vastumürki. Järgmise aastakümne keskel kinnistus üldkasutusse mõiste ,,intrapreneurship", tähistades ettevõtlikku tegevust suurema organisatsiooni sees. Konkreetse äriprojekti teatud eraldamine on kasutusel näiteks siis, kui suures ettevõttes tahetakse proovida midagi uut ja erinevat, milles sisaldub reeglina ka põhitegevusest suuremaid riske. Osa uusi ideid jõuab katsetamisjärku ja edasine areng toimub ,,sisemises inkubaatoris". Uued ideed on tihti haprad ja seepärast tuleb nende kaitseks kasutada tugitoiminguid nagu näiteks nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest.
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED...................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID.................................................5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE..................................................................................................6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE.......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS............................................................................9 3.4 PROJEKTI KIRJELDUS...................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
