õpetaja Peeter Lemats 1 Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Popperi filosoofia.................................................................................................................................6 Induktsionismi kriitika.....................................................................................................................6 Oletused ja ümberlükkamised..........................................................................................................7 Avastuskontekst ja õigustuskontekst..............................................
V: Saksa-Rooma keisririigi ja Prantsuse kuningriigi vahel 9. Kuhu on Machiavelli maetud? V: Firenze linna Santa Croce kirikusse 10. Mis on Machiavelli peateos? V: Il principe ehk Valitseja 11. Mis on makiavellism? V: võimuhuvide hoolimatu järgmimine, mille puhul ei põlata ära ühtki vahendit 12. Kas jesuiitide ordu rajaja Ignatius Loyola on öelnud: ,,Eesmärk pühendab abinõu"? V: Ei ole, aga see on väga levinud eksiarvamus 13. Milles seisneb Machiavelli filosoofia peamine mõte? V: Ideaalse valitseja ja parima riigikorra asemel kirjeldab Machiavelli sügava läbinägelikkuse ja usutavusega võtteid, mida inimesed kasutavad võimule saamiseks ja võimul püsimiseks, samuti erinevaid viise, kuidas võimu kaotatakse 14. Milliseid abinõusid peab Machiavelli arvates kasutama, et võimul püsida? V: jõudu, jõuga ähvardamist, näivust, vajadusel sõna murdmist 15
Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikusses. Aristotelese filosoofia tuum igal asjal on eesmärk, tuleb keskenduda eesmärgile Igasugusel liikumisel on algpõhjus. Esimene on liikumatu liigutaja. ( kes paneb asjad liikuma) Aine ja vorm on läbi põiminud. Aristotelese lemmikteadus bioloogia Platoni lemmikteadus matemaatika ( matemaatika puhastab hinge) Aristoteelese arusaam maailmast - geomeetriline, st maa on kõige keskel. Tänapäeval Heliosentrne- Päike on keskel. 4 põhjuste liiki 1
1. KESKAJA FILOSOOFIA Irenaeus(u 125-202) 1. Millal oli keskaeg? V: 476-1492 2. Kas Irenaeus on keskaja või keskaja-eelne filosoof? V: keskaja-eelne filosoof 3. Kus Irenaeus sündis? V: Väike-Aasias (tänapäeva Türgi alal, kus tollal elasid kreeklased) 4. Keda käis Irenaeus poisina koos vanematega Smürnas (tänapäeva Türgi alal, kus siis elasid kreeklased) kuulamas? V: piiskop Polykarpost, apostel Johannese õpilast 5. Mis sajandil Irenaeus põhiliselt elas? V: 2. sajandil 6. Kuhu asus Irenaeus noore mehena? V: Galliasse (Prantsusmaale) 7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal? V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop 8
................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Kasutatud allikad......................................................................................10 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Ludwig Wittgensteini elust ja loomingust ning tema mõjust 20. ja 21. sajandi filosoofias. Et hakata tema filosoofia olemust analüüsima, tuleb vaadata minevikku. 20. sajandi filosoofia sai mõjutusi 19 sajandist - maailmatunnetuse filosoofia ehk elufilosoofia, millele panid aluse Bergson, Nietzsche ja Schopenhauer. 20. sajand oli filosoofiale väga soodus tekkisid uued riigikorrad ning ideoloogiad. Paljud mõtlejad arutlesid just nende teemade üle. Wittgenstieiniga tegutses samal ajal Sigmund Freud, kes pani aluse psühhoanalüüsile, mis on leidnud kasutust nii
Kuna inimene ei tea täpselt, missugune on tema sünnipärane iseloom, siis teeb ta tegusid, mis panevad teda kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: „…usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.“. Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st
paremaks viisiks, kuidas mõtteid ammutada. Kõigele eelnevale lisaks võib sellest referaadis lugeda, miks Popper arvab, et ühtegi teooriat ei saa lugeda ei tõeseks ega valeks. Lisaks kirjutan ülesse Popperi teoste nimistu, kus oleks võimalik leida veel materjali tema filosoofilistest vaadetest, kui teema tundus huvitavana. Elu Ja Looming Karl Raimund Popper on sündinud 28. juulil 1902 aastal Viinis, kes oli Austri päritolu Briti filosoof. Ta sündis jõukas ja haritud juudi keskklassi perekonnas. Isa Simon Siegmund Carl Popper oli advokaat. Ema nimi oli Jenny Popper neiupõlves Schiff. Aastatel 1922-1924 tegi Popper läbi tislerikoolituse, mille ta lõpetas sellieksamiga, sooritas eksternina küpsuseksamid, immatrikuleerus Viini Ülikooli, õppis mõnda aega konservatooriumis 3 kirikumuusikat ning omandas peale selle veel algkooliõpetaja kutse. Kui 1925. aastal rajati Austria
Kuna inimene ei tea täpselt, missugune on tema sünnipärane iseloom, siis teeb ta tegusid, mis panevad teda kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: ,,...usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.". Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st
Kõik kommentaarid