,,Teine sugupool" Simone de Beauvoir Antud teos räägib pikalt ja põhjalikult sellest, kuidas naine on see Teine ning kuidas mees ta endale allutab. Kõik, mis naisega eales juhtub või kõik, mida naine tunneb on tingitud mehest. Naine on mehele kui ori, ta kasvatab talle lapsi, koristab ja hoiab maja korras ning mehel on õigus tema tegemistega mitte rahul olla. Teos algab kirjeldusega, kuidas naine on ajaloo jooksul üritanud vabaneda mehe ülemvõimust ning mitte enam olla see Teine
Tallina Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .. Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Essee Juhendaja: .. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat
Jean-Paul Charles Aymard Sartre 21. juuni 1905 15. aprill 1980 Elukäik Jean-Paul Sartre sündis Pariisis. Mereväeohvitserist isa sureb, kui Jean Paul on viieteistkümne kuune. Sartre ema neiupõlvenimi oli Anna-Marie Schweitzer ja ta oli Albert Schweitzeriga lähedalt sugulane.Ta veetis keskooliaastad La Rochelle'is. 1929 Sartre lõpetab École Normale Superieure. Seal kohtab ta Simone de Beauvoir'd, kellest saab ta elukaaslane. Töötas 1931 - 1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Sartre üks tuntumaid romaane on "Iiveldus", mille autor kirjutas ülikooliprofessorina. Sartre võitles tulihingeliselt kõige ebaõiglase vastu. Ta oli veendunud antifasist ning läks vabatahtlikult sõtta. Teise maailmasõja ajal viibib lühiajaliselt Saksamaal vangis. Aastal 1945 loobus õpetajaametist ning asutas ajakirja Les Temps Modernes.
.....2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Ajalugu............................................................................................................................................. 4 2. Feminism.......................................................................................................................................... 5 2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir...........................................................................................................................5 2.2. Feministid. Elaine Showalter.................................................................................................................................6 3. Feministlik kirjanduskriitika............................................................................................................ 8 3. 1. Feministliku kirjanduskriitika rakendamine .
................................................... 9 2 1.Feminismi mõiste. Sõna femina pärineb ladina keelest ning selle tähendus on ,,naine,,. Feminism on oma alguse saanud Prantsuse revolutsioonist 1830. aastal, kuid organiseeritud feminism sai alguse alles Esimesel Naiste Konverentsil 1948. aastal Seneca Fallsis Ameerika Ühendriikides. Feminismi loojaks peetakse Prantsuse filosoofi, romaanikirjanikku ja esseisti, Simone de Beauvoir´i (1908-1986). Feminism on lähenemisviis ühiskonnaelule, filosoofiale ja eetikale, mis püüab muuta neid tendentse, mis on viinud naiste allutamisele või naiste kogemuse alavääristamisele Feministliku mõtlemise eesmärgiks on luua ühiskonda, mis kaotaks sotsiaalsete sugude erinevuse ning saavutaks naistele ja meestele võrdsed võimalused ning õigused. Feministlik mõtlemine annab mõista, et naisi, ei tohiks ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida.
Esimene laine, mida nimetatakse ka liberaal- ehk võrdsusfeminismiks, keskendus peamiselt naiste kodanikuõigustele, võideldi naiste hääleõiguse, hariduse, avaliku- ja majandustegevuse õiguse eest. Hiljem ka raseduse vältimise ja sotsiaalsete õiguste eest. Liberaalne feminism keskendus sellele, et naisel peab olema mehega võrdne vabadus oma sotsiaalse rolli määramisel. Liberaalfeminismi pooldajatena võib välja tuua sellised filosoofid nagu Simone de Beauvoir ja Martha Graven Nussbaum. Esimese ja teise laine ühenduseks võibki pidada Prantsuse filosoofi Simone de Beauvoir´i (1908-1986), kes rõhutas, et sood on võrdsed vaatamata oma erinevustele. Kuulsaks sai ta raamatuga „Teine sugupool“, kus ta kirjutab bioloogilise soo ja sotsiaalselt tingitud sookategooriate vahelistest eristustest. Teise laine feminism ehk erinevusfeminism tõusis esile eelmise sajandi 60-ndatel.
Annus 2009: 799-800). Liberaalfeminism tegeles eelkõige naiste poliitiliste ja majanduslike õigustega, kuid asus analüüsima ka naiste olukorra ajaloolis-filosoofilisi tagamaid. Liberaalfeminism on kõige laiemalt tuntud feminismi vorm, mis on enim kaasatud nüüdisaegsesse poliitilisse praktikasse ning jätkuvalt vormib inimeste arusaama feministlikust filosoofiast. Siinkohal tahan tutvustada raamatut ,,Teine sugupool" Simone de Beauvoir. Seda on peetud 20.sajandi kõige olulisemaks feministlikuks tekstiks. Selle raamatu kõige tuntuim väide on, et naiseks ei sünnita, vaid saadakse (Beauvoir 1997: 185). Minu arusaam sellest on, et vanadel aegadel arvatigi, et kui sündisid naiseks, siis sellega kaasnesid kohustused ning ülesanded, mis naistele omased. Kuidas on selle fakti tähendus ajas muutunud, kas tõesti naiseks ei sünnita, vaid saadakse? Beauvoir räägib raamatus sellest, kuidas ürgsetel aegadel samastati naist
SISSEJUHATUS 3 Elukäik Jean-Paul Charles Aymard Sartre [zan-pol sartr] (21. juuni 1905 Pariis 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist. Sartre'i ema neiupõlvenimi oli Anna-Marie Schweitzer ja ta oli Albert Schweitzeriga lähedalt sugulane. Jean-Pauli mereväeohvitserist isa suri, kui poiss oli 15-kuune. Keskkooliaastad veetis ta La Rochelle'is. Aastal 1929 lõpetas ta École Normale Superieure'i. Seal kohtas ta Simone de Beauvoir'd, kellest sai ta elukaaslane. Sartre töötas 19311945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Tema üks tuntumaid romaane on "Iiveldus", mille autor kirjutas ülikooliprofessorina. Sartre võitles tulihingeliselt kõige ebaõiglase vastu. Ta oli veendunud antifasist ning läks vabatahtlikult sõtta. Teise maailmasõja ajal viibis ta lühiajaliselt Saksamaal vangis. Aastal 1945 loobus ta õpetajaametist ning asutas ajakirja "'Les Temps Modernes" ("Moodsad ajad"). 1940
objekt, kui ta on subjekt. Nii palju kui sugu on isiklik kogemus ja mõiste, on see ka kirjeldus massidest ning nähtustest. Inimese aju ning eneseteadlikus omavad kindlasti mõjuvõimu otsustamaks kuidas keegi ennast isiklikult defineerib, kuid et inimese füüsis, teiste inimeste arvamus, ühiskondlikud reeglid ja normid mängivad kõik kriitilist rolli, mil moel kellegi eneseteadlikus lõpuks väljendub. Filosoof ja kirjanik, Simone de Beauvoir, on öelnud järgmiselt: „One is not born, but rather becomes, a woman“. Lisaks sellele, et ta lause toetab sotsiaalse konstruktivismi ühte põhilistest postulaatidest, tõstab ta valguse alla tänapäeva sotsiaalse ebavõrduse probleemi. Mitmeti on meessugu meie ühiskonna norm – kuidas suurem osa filmide peategelastest on mehed, kuidas inimfiguur, ilma kleidi või juusteta, on sümbol meessoole ning kuidas inglise keeles asesõna kirjeldamaks tundmatut isikut on he.
Seega võib öelda, et naise roll selles valdkonnas on väga oluline emarollina. Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Naistel ei olnud õigust oma sõnale rahvakoosolekutel. Neil ei olnud õigus ise otsustada, mida nad oma elus teha tahavad ja ei olnud neil ka õigus suud pruukida. Nende roll oli ainult olla kodus, hoolitseda laste eest ja hoida kodu korras. Simone de Beauvoir, Prantsuse filosoof ja sotsialist, on oma raamatus "Teine sugupool" defineerinud naist kui igavest Teist öeldes, et "naiseks ei sünnita, naiseks saadakse". Ehk siis naise surub oma rolli esiteks ühiskond ja kandev ideoloogia, teiseks fakt, et meie liigi säilimisega on naine seotud oluliselt suurema aja- ja energiakuluga, mille kõrvalt ühiskonna ja töö jaoks jääb lihtsalt vähem aega. Kolmandana, ent mitte vähemtähtsana kulub naisel aeg ja
Oma osa oli ka Prantsuse kodanlikul revolutsioonil ja selle võrdsusideel, mis andis tõuke arengule inimõiguste tagamise vallas. 5 Kogu 5. peatükk on kokku pandud kasutades allikat Barbi Pilvre ja Eesti Ekspress Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimustest 1996-2002. Tallinn 2002 8 Feminismiteooria olulisi tähiseid on 1949. aastal ilmunud Simone de Beauvoir` raamat "Teine sugupool", mille sisuks on, et traditsiooniline ühiskond on patriarhaalne ühiskond asetab võrdusmärgi mehe ja inimese vahele. Naine on midagi muud, ta on inimese sõber, teine sugupool. Naise roll on Beauvoir` arvates determineeritud üksnes sotsiaalselt, näiteks laste kasvatamisel ei mängivat bioloogiline aspekt mingit rolli. Beauvoir` ideed leidsid 1960. aastate lõpul laia kandepinna, muutudes masse suunavaks teooriaks.
30.H. Charriere ,,Papillon" 31.J. Kerouac ,,Teel" välimus, isikupära, 32.M. Houellebecq kõnepruuk, tegutsemise ,,Elementaarosakesed", ,,Kaart ja motiivid, vahendid, mis ta territoorium" 33.V. Pelevin ,,Tsapajev ja Pustota" valib) 34.M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 35.S. de Beauvoir ,,Teine sugupool" 4. Milline on teose 36.M. Mitchell ,,Tuulest viidud" esituslaad (realistlik, 37.M. Atwood ,,Teenijanna lugu" fantaasia piirimail, kuidas kirjelduse, ent talle ei meenu see mõjutab lugejat) ühtki tuba, maja ega muud, 5. Kas teos meeldis? Miks? mida oleks võinud kirjeldada. 6. Kas oled lugenud sama
Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1
Too välja teose peamised autorid ja teooriad, millele see tugineb Kohe raamatu algul mainis autor filosoofi Francis Baconit, kes väitis järgmist: “Mõni raamat on maitsmiseks, teised neelamised ning väga vähe on neid, mida mäluda ja seedida.“ Selle kaudu kirjeldab ka Macfarlane, kuidas tema raamatus on kohti mida tuleks „mäluda ja seedida.“ Macfarlane mõistet „sotsiaalne sugu“ illustreeris feminist Simone de Beauvoir näide: “Keegi ei ole sündinud naisena, vaid saab selleks.” Rääkides natsionalismist toetus autor ka Albert Einsteini väitele, et natsionalism on lastehaigus. Justkui inimkonna leetrid. Macfarlane mainis kuidas me mõtleme välja ka oma päritolu, libastudes mõttel, et kõik mis meid ümbritseb leiutati või kohandati meie omaenda ühiskonnas. Selle juurde tõi autor välja antropoloog Ralph Lintoni, kelle näide keskmisest ameeriklasest, kui enesekesksest ja „klapid peas“
romaane, milles rõhutavad patoloogilisusesse kalduva inimtüübi sõltuvust füsioloogilistest teguritest ja keskkonnast. Kirjutasid ka kultuurilooliselt väärtusliku "Päeviku". Zürii, nn Goncourt'i Akadeemia kirjanikest liikmed (10, eluaegsed) ei tohi kuuluda Prantsuse Akadeemiasse. Preemiat antakse aasta parima proosateose, eelistatavalt romaani eest, ühele autorile ainult korra. Laureaate: Marcel Proust (1919), Simone de Beauvoir, feminismi ideoloog (1954), Romain Gary (1956, 1975 Emile Ajar'i nime all "Elu alles ees"; seega poolest saadik erandlik, et sai kaks korda); Marguerite Duras ( 1984, "Armuke"). Bookeri kirjanduspreemia (Man Booker Prize for Fiction) olulisim kirjanduspreemia parima inglisekeelse romaani eest, mis ilmunud Briti Rahvaste Ühenduses, Iirimaal, LAV-is. Preemia on asutatud 1968. aastal toiduainekontserni Booker McConnell Ltd poolt. Preemia suurus oli algselt 21 000 naela, 2002. a oli
KAPIUKSED VALLA konspekt 1 peatükk- naiselikkus ja mehelikkus o Naine on naine. Mees on „neutraalne“ olend. o Meeste ja naiste vahel toimub hierarhia ehk neil on erinevad võimalused ja vajadused. o „Mees“ ja „mehelikkus“ on kaks erinevat mõistet. o Mees on bioloogiline osa ja mehelikkus on sellele omistatav „õige“ kultuuriline osa. o Omaks võetus väide „Meheks ei sünnita vaid, vaid saadakse.“- Simone de Beauvoir ning „mehed ei nuta“ on vale kuna nutmine on täiesti tavaline ja normaalne nähtus nii naiste kui ka meeste seas. o Mehi seostatakse kehastuselt lipsustatud-ülikonnaga ning poolpalja keha nägemine väljaspool spordisaali võib tekitada tava rahva seas segadust, samas kui naiste poolpaljas keha katab ajakirju kui ka tänavaid. o Meest kujutatakse ette eelkõige mõistusekandjana. o Igal sajandil on oma „õige mehe“ ideaal.
Kultuurid täidavadki religiooni eesmärke. Religioonidest kõrgeim on kristlus. Eristab kahtesugust kultuuri: takistatud (kastidesse, rühmadesse jaotus) ja kasvavad (materiaalsusest vabanemine, sisemiste väärtuse hindamine) kultuurid. Kultuurid hävivad, kui see juhtiv vähemus, kellest tuli ka elan, kaotab oma loomingulise võime, kuid samas säilitab võimu. Langus saab alguse, kui hakatakse liigselt arendama tehnilist ja sõjalist poolt. 27. PILET MARKSISM (K.MARX) SIMONE DE BEAUVOIR JA FEMINISTLIK FILOSOOFIA Marx annab materialismile uue sisu. Inimese olemist ei määra mitte inimese teadvus, vaid hoopis nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse. Teisisõnu, see, kes me oleme, sõltub sellest, millisesse ühiskondlikku klassi me hierarhias kuulume. Materiaalse maailma tähtsamad väljendused on ühiskondlikud ja majanduslikud. Mõiste 'tootmine' e töö tegemine saavutab olulise tähtsuse. Leiab, et enamiku protsesside aluseks ongi tootmine
" Inimese peamine vaenlane on tema ise. Inimese peamine ülesanne on ennast parandada natukenegi igapäev. Kui tihti usutakse, et kantakse kaenla all raamatut ... aga kantakse hoopis prahti. Ära ole pessimist kas sa ei tea, et kõik mis toimub või võib toimmuda on hea? Masendus on püsivuse vaenlane. Mis loeb, et sinu vastu on terve maailm kõigi oma õududega. Sina.. edasi? Ära kaota iialgi lootust," Ära tee negatiivset kriitikat, kui sa ei saa kiita, siis vaiki! Simone de Beauvoir (1908-1980) Sündis Pariisis Kirjutas raamatu ,, Teine sugupool" Elukaaslane oli vana, üks silm vaatas ühele poole, teine teisele poole, lühikest kasvu mees. Talle ei meeldinud USA rassismi ja majandusliku ebavõrdsuse pärast. Enne surma oli alkoholi-ja uimastisõltlane. Keskne väide : Naisi on alati surutud mehe järel teisejärguliseks. See olukord peab muutuma! Naiseks ei sünnita, naiseks saadakse. Tal ei olnud lapsi, ei olnud aega saada laps
ühiskondades alati tähtis olnud. Naise õiguslik seisund "Naine on pärija, tal on isaga võrdne õigus laste lugupidamisele, ta võib teha testamenti, kaasavara abil pääseb ta abielu sundusest; ta võib abielu lahutada ja oma meele järgi uuesti abielluda.Kuid naine iseseisvub üksnes negatiivses mõttes, sest tema võimetele ei pakuta mingit tegelikku rakendust. Tema majandusulik sõltumatus jääb abstraktseks, kuna see ei talle mingit poliitilist õigust.." nii väidab Simone de Beauvoir. Juriidiliselt kestis perekonnapea võim kuni tema surmani. Tegelikus elus olid naised ja täiskasvanud laosed iseseisvad.Seaduslikud lapsed kuulusid isa suguvõssa, sest tähtis oli perekonna järjepidevus. Rooma perekond oli väike ja nõnda pakkus see võimaluse lähedaste suhete tekkimiseks. Märgid naise majanduslikust iseseisvusest pärinevad juba Rooma vabariigi ajast. Naiste kätte oli kogunenud juba rohkesti varandust. Kaasavara oli algselt mehele antud abieluga seotud kulude katteks.
absolute ethical problem (cf. Golding), the worst thing-deprivation of CHOICE Burgess's linguistic experiments. a sense of gross, ridiculous, unbidden and embarrassing sources and origins of art+polyglot fascination with language. 15. Women's Liberation Movement and the Literature of Feminism. Second-Wave Feminism. Political and social campaigns and victories. Revolution in culture and language. Hélène Cixous and l'écriture feminine. Sex vs. Gender (S. de Beauvoir, J. Butler). Genres and characteristics of feminist literature. The Women's Liberation Movement was a political movement, born in the 1960s from Second- Wave Feminism. It generated mythology almost before it was born such as bra burning - and it was a matter of deep concern to those within it at the time that its history would be rewritten by those who weren't in it. One important reality was that it is more sensibly seen as a movement of the 1970s and 1980s, not
teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukturalismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva
ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: „Me ei sünni, pigem saame me naiseks.“ Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui
defineerib märgi olemust ja suhet. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuyid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd).
poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu 7 alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: „Me ei sünni, pigem saame me naiseks.“ 18. ja 19.saj.suurromaanid mõtisklevad teema üle kuidas saada/kasvada meheks või naiseks. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist
ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, ,,teise", mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: ,,Me ei sünni, pigem saame me naiseks." Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Feministliku kirjandusteooria alused. Mis huvitab feminislikke kirjandusteoreetikuid? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim.
· kätest kshatriad · säärtest vaishiad · jalgadest shudrad Engogaamia abiellumine samast kogukonnast inimesega. Eksogaamia abiellumine teisest kogukonnast inimesega. Neid mõisteid saab kasutada ka religioonide korral. (Juudid eelistavad abielluda juutidega jne) 17 Soorollid Naisuurimus ja naisküsimus Läänes. · Kodanliku ühiskonna selged soorollid: mees avalik ruum, naine privaatne ruum. · 1960.-d aastad ja sooliste stereotüüpide kriitika Simone de Beauvoir(1908-86): ,,Naiseks ei sünnita, vaid saadakse." Maailma kultuurides on sooline positsioon kõige reglementeeritud valdkond üldse. Judith Butler (sünd 1956): · Gender sotsiaalne sugu · Sex bioloogiline sugu Bioloogilisi erinevusi(kütid/korilased või põlluharijad): · Mehed on keskmiselt 11,6 cm pikemad kui naised · Naistel on kergemad luud ja rohkem rasvkudet kui meestel ja kaaluvad sp suhteliselt vähem kui mehed.
Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd)
socially determined and constructed, the feminine and masculine. Gender stereotypes are learned behaviour, imposed by society – gender is not natural, it is performative and need not necessarily be connected to the physical body at all. Simone de Beauvoir, Judith Butler. Some characteristic traits of the feminist literature of the period: 1) the idea of performance – all sorts of masks, cross-‐dressing, masquerade, circus, etc.; 2) who are opposed to a vicious puppet master, who serves as the symbol of the patriarch;
formatsioonis) räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus/ feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest), sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima,silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin), tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre), teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami, juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray/Elaine Showalter/Kate
Filosoofia pakub eksistentsiaalseid strateegiaid. Filosoofia on seeläbi praktiline. 2). Filosoofia on ajastudiagnostiline, ta tegeleb maailma hõlmamisega antud ajast tingituna. 3). Filosoofia peab tegelema küsimusega heast elust ja eetikast. Esa Saarinen näeb Immanuel Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus
omaks võtame (teadlikud & alateadlikud eeldused mehe üleolekust). Tulemus: oma soo
alahindamine & allumine meeste võimule.
3) Naise defineerimine mehel põhineva normi negatiivse poolusena, `teise', mittemehena.
(Alates Piiblist ja Kreeka filosoofiast tänapäevani)
4) Sooline ebavõrdsus ei tulene mehe ja naise bioloogilisest erinevusest vaid on sooerinevuse
kultuurilise konstruktsiooni tulemus (sex >
omaks võtame (teadlikud & alateadlikud eeldused mehe üleolekust). Tulemus: oma soo
alahindamine & allumine meeste võimule.
3) Naise defineerimine mehel põhineva normi negatiivse poolusena, ‘teise’, mittemehena.
(Alates Piiblist ja Kreeka filosoofiast tänapäevani)
4) Sooline ebavõrdsus ei tulene mehe ja naise bioloogilisest erinevusest vaid on sooerinevuse
kultuurilise konstruktsiooni tulemus (sex >
kitsenduste elimineerimises ning võrdsete kodanikuõiguste saavutamises. Vabadus seisneb eelkõige seadusandlike kitsenduste puudumises, mis takistavad naise soovitud sotsiaalse positsiooni saavutamist. Ka perekond ning naise reproduktiivne roll ei tohi olla talle tõkkeks avalikus sfääris tegutsemisel. Siit tuleneb, et naistel peab olema kontroll nende reproduktiivse võime üle ning laste kasvatus ja teised perekonnakohustused peavad olema meestega võrdselt jagatud. Simone de Beauvoir : Tema teos „Teine sugupool“(1949) on peetud 20.saj kõige olulisemaks feministlikuks tekstiks. Raamatu tuntuim väide on, et naiseks ei sünnita, vaid saadakse.Beauvoir väidab, et naise rõhumine tuleneb sellest , et too on transtsendentsusest äralõigatud Teine – objekt mehe kui subjekti jaoks.Beauvoiri teose põhiteesid tekitasid laia arutelu filosoofide seas ja kannustasid ka teise laine feministlikku liikumist Euroopas ja Ameerikas rohkem kui hilisemad teoreetilised tekstid
reaalteadusedki, siis postmodernistlik kunst lähtus pigem sotsiaalteadustest, antropoloogiast, etnograafiast jms, kuna sellist tausta esindasid need filosoofid. Seetõttu hakati varasemat modernistlikku kunsti, eriti abstraktsionismi vaatama 1980ndatel eriti kriitiliselt kui mingit arusaamatut formalistlikku jama, mis on ühiskonna seisukohalt tumm ega räägi kaasa olulistes avaliku elu küsimustes. J.-P. Sartre Nõukogude Leedus 1965. a. Fotolt on välja kadreeritud Simone de Beauvoir (vt tema vari) Foto: Sutkus Kunsti on uuel ringil tagasi tulnud jutustamine, ainult et seda nimetatakse nüüd Lyotardi järgi moodsalt narratiivsuseks. Kontekst ongi postmodernistliku kunsti võtmesõnu. Paljud tööd mängivad kontekstidega, „kunsti universaalsuse“ kontsepti. Nii on mõni kunstnik spetsialiseerunud üksnes koopiate loomisele teiste kunstnike töödest, eksponeerides neid oma nime all (Mike Bidlo)
c) Kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline, st et toetab nii marksistlikku kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat? d) Kuidas peegeldab kirjandusteos (teadlikult või alateadlikult) kirjutamise/sündmuste toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? FEMINISTLIK KIRJANDUSTEOORIA Soouurimuslik perspektiiv. Feminismi alustekstid: Virinia Woolf ,,Oma tuba"; De Beauvoir ,,Teine sugupool" (ühiskond määrab normid, järelikult saab neid muuta). Mary Wollstonecraft ,,Naise õiguste kaitseks"; John Stuart Mill ,,Naiste allasurutus". Feminism arenes välja 60ndate lõpus. 54.Feminismi põhilähtekohad Lääne tsivilisatsioon on valdavald patriarhaalne Naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia. Tulemuseks on oma soo alahindamine & allumine meeste võimule.
1970.aastatel hakati naist vaatama kui objekti kunstis. Naised vaatavad iseennast läbi meeste silmade, naised ilmuvad sellistena, nagu mehed soovivad neid ilmuvat. Linda Nochlid mõiste erootika on vaid meestele, sest erootilist ainestikku on loodud vaid meeste rahuldamiseks, neile naudingu pakkumiseks. Carol Duncan jõudis järeldusele, et naine peaks asuma oma tõelisse rolli, milleks on kodu ja pere. 1980.aastate kunstikriitika ja selle meetodid Simon de Beauvoir naiseks ei sünnita, vaid arenetakse. Nii feminiinsus kui ka maskuliinsus on psüühilised, mitte bioloogilised kategooriad. Meest on kogu ajaloo vältel määratletud tema kohaloleku kaudu, siis naise puhul on tähendus millegi puudumise kategooria, mis kõige ilmekamalt tuleb esile keelekasutuses. 1990.aastad võimalus uueks tasandiks feministlikus kunstimõttes Feministlikku kunstikäsitlust pole mõtet vaadelda ühtse tervikuna, vaid pigem katusena, kuhu
annaabi.ee 
